Catulluse luule eeskujuks oli hellenismiajastu luule. Erinevalt varasematest suurtest luuletajatest ei keskendunud ta enam iidsetele jumalatele ja kangelastele, vaid rõhutas igapäevasemaid sündmusi. Tema luuletused olid innovatiivsed, paljude arvates isegi pinnapealsed ja naiivsed, kuid panid suuremat rõhku sõnakunstile ja ülesehitusele. Paljudes palades ka humoorikat alatooni. Kesksel kohal olev armastusluule on emotsionaalne ja kirglik. Catullus ülistab armastust ja seab selle tunde olulisele kohale elus. Luule iseloom areneb ühes taktis tema suhtega Lesbosega. Esmalt on see rõõmsameelne, lausa eufooriline, millele järgnevad pinge, kibestus ja pettumus. Kõik see kajastub ka tema luules. Tema toob välja luules uue tunde, mida enne ei ole kasutatud nn ,,vihane armastus". Näiteks: Põlgus ja arm minus keeb. ,,Aga miks?" sa ehk uurida katsud. Ei, ma ei tea, kuid nii tunnen ja tapab mind piin.
mõista võib. Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast" Titus) Lucretius (Carus) (eKr99-eKr55) oli rooma poeet ja filosoof Kirjutas kuuest laulust koosneva heksameetris eepilise poeemi "Asjade loomusest" Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See
Sallustius - Pärit madalamast soost plebei. Tegi kiiret karjääri. Säilinud teosed : ,,Catilina vandenõu", ,,sõda Jakurtaga", ,,ajalugu" (käsitleb kaasaegseid sündmusi 60 a ekr). Suur mõju luulele kreeka luulest. Kogu kreeka kultuurile suur mõju. Lisaks meelelahutuslikele ülesannetele oli luulel ka kasvatuslik eesmärk, püüti jälgida moraaliprintsiipe, mis ühiskonnas tavaks. Olulisemad luuletajad : 1)kuldsel ajajärgul *Catullus lüürilise luule kirjutaja, armastusluule, elleegiad, pamfletid, õelad luuletused ehk epigrammid ehk pilkab ühiskonnas vääraid nähtusi. Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas.
Oli silmapaistev kõnemees Riigitedlane, teostas rohkesti reforme Juba keskajal märgati Caesari `` keele imetlusväärset elegantsi`` Caesarilt on säilinud kaks teost ``Märkmeid Galia sõjast``, mis koosneb 7 raamatust ning on pühendatud Gallia alistamisele, Caesari tegevusele Gallias. ``Märkmeid kodusõjast`` käsitleb kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Luule Varaseimast lüürikuist oli kõige tuntum Gaius Valerius Catullus( u 87- 54 e.m.a), kes moodustas noorpoeetide ringi, kelle eeskujuks olid Aleksandria hellenistliku ajajärgu kreeka luuletajad Catulleuse luule on sügavalt isikliku tundekoega Catulluselt on säilinud mõned pikemad luuletused Kuulsust tõid talle lüürilised luuletused Luule õitseaeg saabus Augustuse valitsemisajal Huvi kirjanduse vastu kasvas ja luule sai Rooma aristokraatia harrastuseks Kuulsamad luuletajad: Vergilius, Horaties Publius Vergilius Maro
ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html Caesar ( 100-44 eKr.)
katsetusega Puunia soda (Bellum Punicum), kirjutatud Saturnilistes värssides. Rooma eepik Silius Italicus (u. 25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel eeskujudel neoteerikud ning mille nimetus oli epüllion. Mütoloogilistest teemadest eelistati kangelaslike tegude ülevusele väikseid seiku ja suuri kirgi ning nende emotsionaalsest esitust. Näiteks , Catullus 64, Peleuse ja Thetise pulm, kus pulmavoodi katte kujutisest areneb edasi Theseuse ja Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt valdav annalistlik lähenemine (Annales) , kus sündmusi kirjeldati aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad
ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. 1. Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel Page 1 poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. Caesar ( 100-44 eKr.)
Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled
vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon?
60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. Rooma kirjaduse kuldse ajastu (80 eKr 14 pKr) alguses jõudis proosa kõrgtasemele, klassikalise ladina keele väljakujunemine ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud ja sõjamehed. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Tähtsamad rooma kirjanduse proosaautorid olid Cicero, Caesar, Sallustius, Lucretius, Catullus ning Livius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero (106 - 43 eKr) kirjandusliku pärandi moodustavad kõned (4 kõnet Catilina vastu), retoorikaalased (,,Kõnemees") ja filosoofilised teosed (,,Riigist"). On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena. Ta teoste sünastus on ladus, rikkaliku sõnavaraga ja elegantse stiiliga. Cicerolt on säilinud üle 900 kirja, mis on asendamatud ajalooallikad Rooma vabariigi lõppjärgust. Tema teeneks on ka
3. Jumal ütles: ,,Saagu valgus" ja valgus sai. 4. Ja Jumal nägi, et valgus on hea ja Jumal lahutas valguse pimedast. 5. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. 26. Ja Jumal ütles: ,,Tehkem inimene meie näo sarnaseks ja valitsegu nad kalade üle meres, tiivuliste üle taevas, metsloomade üle kogu maa peal, kõigi roomajate peale, kes liiguvad maa peal. 27. Ja Jumal lõi inimese enda näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks. 5) Catullus Carmina: Vivamus, mea Lesbia lk 214 LUULETUS Elagem ja armastagem mu Lesbia, Kõiki vanade rangete meeste kuulujuttud pidagem tühiseks Päike loojub ja tõuseb jälle Kui ükskord kustub meie lühike valgus Algab öö milles igavesti magame. Anna mulle tuhat suudlust, seejärel sada, Siis järgmised tuhat, siis järgmised sada, Seejärel üha järgmine tuhat, siis sada. Siis kui oleme suudlenud tuhat kordi Ajame nad segi, nii et me ei teaks Või selleks et keegi halb ei saaks kadestada meid
Kirjanike rolli hakkasid enam täitma poliitikud. Sel ajastul loodi klassikaline kirjanduskeel ning kuldsest ajajärgust on pärit väljapaistvamad kõned. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Tähtsamaiks proosaautoreiks 1. saj eKr olid: Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus ja Titus Livius Luuletajad: Titius Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus ja Octavianus Augustus. 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kujunes tõeliseks rooma kunstproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina keelt, muutis selle nõtkeks ja ilmekaks, võimeliseks väljendama kõlavaid ja kauneid varjundeid. Tema pärand koosneb 58 kõnest, 12 traktaadist retoorika ja filosoofia alalt ligi 800 kirjast (ületab mahult iga muu rooma kirjaniku säilinud produktsiooni). Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia rajamist ladina keeles.
edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal karakterid, kom lähenevad humoorikale olmedraamale. Loobus proloogides sisu refereerimisest ning laule peaaegu ei ole. Toetus ühele komöödiale. Tema teos ,,Tütarlaps Androse saarelt" on varaseim teadaolev teatrietendus Eestis (1529, ladinakeelne koolietendus Tallinna raekojas) 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. ~I saj eKr Esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteosed (Catullus, Lucretius), proosa jõudis kõrgtasemele (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Sajandi teine pool oli eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, hiljem Ovidius). Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Proosa: Cato (,,Põllumajandusest), Cicero, Caesar
Hellenistliku epigrammi eeskujul. Tavaliselt 210 värsirida. Lühikesed, (ootamatu) puändiga. Martialise loomingust: keisri, sõprade, patroonide kiitmine. Silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed, ühiskonna pahed. Ka filosoofilised mõtisklused. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Uuendusmeelsed luuletajad, eeskujuks Aleksandria hellenistlikud poeedid. Nt Catullus Põhimõtted/eelistused: lihvitud ja poleeritud lühiluule, haruldased süzeed ja motiivid, linnalikkus, peenus. Teemad: armastus, armukadedus ja vihkamine; pilge kõrgemalseisjate pihta, lihtrahva põlgus. Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine. Uuenduslikkus luules. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kuulus neoteerikute hulka. Kreeka arhailise luule eeskuju
6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533)
66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Catullust tuntaksegi eelkõige armastusluuletajana esindatud on tal ka kreeka mütoloogiast pärinevad literatuursed armastuslood epüllion ,,Peleuse ja Thetise pulm". Teos on pateetiline ja loodud tundmatute hellenistlike allikate alusel. Samuti on Catullusel epigramme, mis ründavad poliitikuid või seltskonna- või kirjandustegelasi. Poliitilistelt vaadetelt oli Catullus Caesari vastane, ründas teda oma loomingus, kuid hiljem otsis lepitust. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Cicero aeg (81-43 eKr) rooma proosa kõrgaeg; Augustuse aeg, Cicerost Augustuse surmani (43 eKr-14 pKr) rooma luule õitseaeg; Luules sai tuntuks Patronaaz 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Gaius Asinius Pollio (76 eKr4 pKr) Gaius Maecenas (70?8 eKr)
üksikuid. 3.saj II pool – 2.saj eKr leidis aset rooma arhailine ajajärk, mil kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud žanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 1.kirjanik, rajaja – Livius Andronicus. 1.saj eKr – rooma kirjanduse klassikaline ehk kuldne ajajärk – sajandi esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteoseid (Catullus), kõrgtasemele jõudis proosa (Cicero, Caesar), kirjanduskeele välja arenemine. Sajandi II pool – luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, Ovidius). Toogakomöödia asendub mantlikomöödiaga. Attellanist saab omaette žanr. Augustuse ajal stabiilsus, stagnatsioon. Traditsioonilisus, ajaloo ülistamine, indiviidikesksus. 1.saj – 2.saj algus – hõbedane ajajärk.
Oli eeskujuks paljudele hilistele komöödiakirjanikele. Terentius Viljakas komöödiakirjanik Roomas. Toodi Roomasse orjana, hariti. Kirjutas 6 näidedit, mis on kõik säilinud. Naevius Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik. Kirjutas nii komöödiaid kui tragöödiaid. Kirjutas ka ajaloolisel teemal eepose. Ennius Vanarooma poeet, kes kirjutas draamat, eepilisi poeeme, satiire. Rooma kirjanduse rajaja. Hästi mõjuvõimas. Catullus Rooma luuletaja. Kirjutas lüürikat, pikemaid poeeme, epigramme. Võttis eeskuju Sappholt. Cicero Ratsanikuseisusest hea hariduse ja kõneandega mees. Oli filosoof, osav kõnemees, kirjanik. Peamiselt kirjutas kõnesid poliitilised kõned ja kohtukõned. Varro vana-rooma õpetlane, kirjanik, "Nine Books of Disciplines" sai mudeliks hilisematele entsüklopedistidele 24) Varane keisririik
Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine armastatud naise pärast. Ta kirjutas Aioolia murrakus, erinevates meetrumites, millest üks on tema auks nimetatud inglise keeles Sapphic. Tema värsid on armastuslüürika klassikaliseks näiteks, iseloomustatuna tema armastusest naiste, looduse suhtes, otsesest lihtsusest ja ideaalsest meetrumi valdamisest. Ta mõjutas paljusid hilisemaid poeete, näiteks Catullus, Ovid ja Swinburne.16 Katkend Sappho epitalaamionist: Hei, tõstke kõrgele lagi, oo, Hümenaios! Kõrgele, puusepad, üles! oo, Hümenaios! Peigmeest ootame, kes on kui Ares, Pikem veel kõige pikematest meestest. Sappho loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 1. Anacreon (670-485 a eKr) kreeka lüüriline poeet Teosest, Ioonias. Elas Samosel ja Ateenas, kus tema patrooniks oli Hipparchus. Tema luule, graatsiline ja elegantne,
sisaldab ka filosoofilisi mõtisklusi elu üle. Piitsutas ühiskonda tema pahede pärast (satiiriline ehk pilkeepigramm), esineb ka seksuaalseid teemasid koos rohkete obstsöönsustega. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Neoteerikud ehk ,,uued luuletajad" oli esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj. alguspoolel eKr. Selle liikmed oli Euphorion, Catullus, Valerius Cato, Helvius Cinna, Cornificius ja teised. Eeskujuks oli jällegi kreeka hellenistlik epigramm (Kallimachos ja epigoonid), vahendajaks Parthenios Nikaiast, kes jõudis Rooma 75. aastal eKr. See oli luulealane revolutsioon Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline jäljendamine. Neoteerikud kirjutasid lühiluulet, mis oli lihvitud ja kasutas haruldasi süzeid ja motiive. Oli linnalik, haritud
Stiil oli segu erinevaist Kreeka stiilidest. Säilinud kõned on kirjanduslikud töötlused, mis on mõeldud avaldamiseks. Kohtukõnede kõrval tegeles ta filosoofiliste tekstide ja kõnekunstiteooria alase kirjandusega. Proosat kirjutas Caesar, nt Gallia sõdadest. Ta olevat olnud ka äärmiselt hea kõnemees. Titus Livius kirjutas meeletult mahuka teose Rooma ajaloost ,,Ab Urbe Condita Libri" ta tahtis kirja panna Rooma rahva virkuse. Veel kirjutas Sallustius. Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse
mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
Stiilivõteteks sõnamängud ja puänt, sageli ebakindel autorsus. Martialis: teemadeks keisriülistused, lipitsus; sõprade/patroonide kiitus; filosoofilised mõtisklused elu üle; seksuaalsed teemad jt. Teosed: ,,Vaatemängude raamat", ,,Võõruskingid", ,,Kaasaantavad kingid", kokku 15 raamatus üle 1500 epigrammi. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Olid esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj eKr alguspoolel; liikmeteks nt Catullus, Rhianus, Valerius Cato, Gallus. Nad olid revolutsioonilised: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kuulus neotereetikute luuletajateringi, kirjutas armatusest selle eri nüanssides (kiindumus, armukadedus). 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused?
Kodusõjast kurnatud polise allegooriline kirjeldus tormis vaevleva laevana Sümposion, vein, muusad, poistearmastus Säilinud u 400 fragmenti Eeskujuks Horatiusele Sappho U 630 pärast 590 eKr Erinevad tõlgendused: esimene lesbiline luuletaja, ,,püha Sappho", tütarlastekooli range õpetajanna, Aphrodite preestrinna.. Esimene teadaolev ja säilinud naisluuletaja Inspiratsioon paljudele (sh Roomas Catullus) Teemad: armastus, naiste ja tütarlaste elu ja tunded, pulmalaulud Säilinud üle 200 fragmendi Isiklikum toon seostub naiste kui grupi piiratud staatusega, mitte isikliku subjektiivsusega Ibykos U 576 pärast 522 eKr, kirjutas armastusest tegutses Samose türanni Polykratese õuelaulikuna (koos Anakreoniga). Türannid olid sel ajal aristokraadid, kes olid saanud väga mõjukaks ja suurema osa võimust enda kätte koondanud
Kirjutamise aega ja kohta on lihtne kindlaks teha, säilinud originaalis. Kirjutatud tavaliselt esemete autorite poolt nt käsitööliste poolt, seega keelelised kõrvalekalded. Theodor Mommsen Corpus inscriptionum latinarum (100 000 epigraafi 3. saj. e. Kr. 4. saj. p. Kr.)- 16 köidet 2. Kirjanduslikud allikad- säilinud käsirkija või raamatu kujul a) Ilukirjandus, kirjavahetus Plautus, Terentius (3. 2. saj. e. Kr.)- komöödiad, tegelased lihtrahva hulgast Catullus, Horatius, luule, klassikalise keele norm Cicero (Epistulae ad Atticum), kirjavahetus Petronius Satiricon (Cena Trimalchionis), romaan, mitte normeeritud keel b) Teoloogilised ja ajaloolised teosed Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430):
nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus, Titius Livius <- proosa Titus Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus <- luuletajad 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. 37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Teosed: ,,Commentarii de bello Gallico" (,,märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/51 a talvel. Tema sulest 7 raamatut. On kirjutatud kui kõrvaltvaataja silmade läbi, kirjutas endast 3. isikus. Sellega saavutas teatud objektiivsuse, kuid samas söövitas
· Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet. · Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr 14 pKr · õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Catullus, Õitsev aeg Roomas. 4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr · Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. · Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha.
eestseisja Venus (Aphrodite) ilu,armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna Diana ( Artemis) elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja Mars ( Ares) sõjajumal Quirinus-tähtis sõja ja eriti põllutööde jumal Saturnus- ka ja eelkõige põllutööde ja viljakasvu jumal 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus; Terentius); varane eepika (Naevius, Ennius); luule (Catullus); Cicero; Varro. 24) Varane keisririik ehk printipaat 30 eKr 284 pKr Pop: 50milj. Reaalne võim sõltus armeest ja kuulus selle juhtidele, mistõttu senat ei suutnud enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud). 1. Augustus 27 eKr-14 pKr: ühendas vabariigi ideed ja sõjalise diktatuuri. 27 eKr kuulutas vabariigi taastatuks ja andis senatile võimu, kahandas liikmeskonda 900-600, kuid juhtis
kunstis. Siiski vormis rooma kultuur omanäolise, rahvusliku kirjanduse, mille peamine missioon oli antiigipärandi edasikandmine. Perioodid: 1) kuni 3. saj eKr nimetuseta periood, rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud 2) nn arhailine ajajärk (3. -2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr) luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige kristliku kirjandusena
Pandi maa sisse, sp säilisid hästi. On leitud pehmed materjalid. Ollakse kindlad, et kirjutised on algselt mitmekesise kirjutistega. Ilukirjandus, mis ei ole säilinud, sest algselt oli ilukirjandus ja muu kirjandus pehmel allikal, papüürusrullidel.(neid on ainult säilinud egiptuses ja lähis-idas, mujal kliima tõttu ei säilinud). Kui al 4. saj pkr ei olnud ümber kirjutatud codex´ile, siis nad hävisid. Nii juhtus etruski kirjasõnaga. Järelikult ei pakkunud piisavalt huvi. Catullus´e teosed avastati renessannsi aja alguses. Kirjutati ümber huvipakkuvaid ladina ja kreeka tekste. Pealdiskirjad pärit 7-1 ekr. On säilinud linasel riidel- liber linteus- linane raamat. Linasele riidele kirjutati kultuslikke ja tähtsaid tekste, osad kirjutati ümber codex ´ile. Ladina keeles pole säilinud mitte ühtegi. On säilinud 1 liber linteus, etruskide oma, mis leiti egiptuses. Üks muumia oli mähitud liber linteuse sisse. Ei ole teada, miks just etruski käsikiri
tundesügavus ja siirus, väljendusjõud ja ilu, jõuline loodusetunnetus ning kõlavus. Ta suutis luulega vahendada kõiki tundevarjundeid, eriti õnne, igatsust ja südamevalu armastatu pärast. Sappho kirjutas aioolia stroofivorme (tuntuim on Sappho stroof). Tema luul koguti üheksaks raamatuks. Säilinud on katkendeid ja kaks tervikluuletust, mille kohta on papüüruseleidudest saadud väärtuslikke tekstitäpsustusi. Antiikajal austati Sapphot kui kümnendat muusat. Catullus ja Horatius matkisid teda. Sappho elu ja surma kohta tekkis juba antiikajal legende (ta olevat hüljanud Alkaiose armastuse, armastanud õnnetult Phaoni ja selle ajel enda Leukase saare kaljudelt alla heitnud). 1.2. Ovidiuse Ovidius (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, silmapaistvaim eleegik. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele
nädalat vanglas, kust ta vabanes amnestiaga pärast Giuliano Medici valimist paavstiks 1513. a märtsis (Leo X). Edasine elu möödus peamiselt perekonna valdustes Firenze lähistel. Esimesed sammud kirjanduspõllul... Ajaloolane ja teadlane Ladina keele oskus tegi talle kättesaadavaks eelkõige selliste autorite teosed nagu Titus Livius, Tacitus, Cicero, Caesar, Vergilius, Suetonius, Ovidius, Tibullus ja Catullus. Ladinakeelses tõlkes luges ta Herodotost, Plutarchost, Xenophoni, Aristotelest, Thukydidest ja teisi. Polnud filosoof nt vanakreeka filosoofia teda ei huvitanud, kreeka keelt ta ka ei osanud. Isegi filosoofilise traditsiooni vastane teatud mõttes. Paavst Aleksander VI ja Cesar Borgia jt Cesare oli Aleksandri sohilaps. Machiavelli kui ajaloolane ja teadlane. Machiavelli polnud suurem asi teadlane ega ka ajaloolane, aga teaduslik või ajalooline täpsus polnudki tema eesmärgiks
annaabi.ee 
