KEILA GÜMNAASIUM 10C Klass ARAABLASTE VALLUTUSED Referaat Juhendaja: õp K. Ottis Keila 2006 1 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.Islami usu sünd. prohvet muhamed..........................................................................4 2
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii üht...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE GAIUS JULIUS CAESAR Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. JULIUS CAESAR ISIKUST, ABIELUST, VALITSEMISEST JA MUU......................LK 3 2. PILDID JA SUGUPUU......................................................................................................LK 7 3. KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................LK 8 Gaius Julius Caesar (perekonnanime klassikaline hääldus oli kaisar, hiljem tsääsar) sündis 13.juuli 100 eKr ja suri 15.märts 44 eKr. Kuud, millal Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Tema nimi koosneb eesnimest (Gaius), sugukonnanimest (Julius) ja lisanimest (Caesar). Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suu...
Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing. Napoleoni viimaseks lahinguks sai Waterloo lahing, mis toimus 18. juunil 1815. Osapoolteks olid Prantsusmaa VS Suurbritannia
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda. Muidu nad maksustasid vallutatud alad v.a. Itaalia, kelle kodanikud pidid käima sõjaväes ja kellelt võeti maad. Makse kogus asehaldur, kellest tuntuim Pontus Pilatus Iisraelist. Kehtis põhimõte "jaga ja valitse", s.t.
......................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid..............................................................................................10 8. Tingis-khaani surm.................................................................................................11-12 9. Kokkuvõte.....................................................................................................................13 10
Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallid...
sajandist hakkasidki Inglismaa aladele tulema germaani hõimud, peamiselt anglid ja saksid. 5. Anglosakside aeg. Kuna peamised germaani hõimud, kes Inglismaa aladele tulid, olid anglid ja saksid, kasutatakse keskaja alguse Inglismaa kohta ka mõistet anglosakside aeg. Lääne-Rooma riigi asemele tekkisid uued riigid, Mandri-Euroopas oli tugevaim frankide riik, mis sajandite jooksul pindalalt väga palju laienes. http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/10.klass/2_04_Frangi%20riik.ppt#265,11,Karl Suure vallutused Inglismaa aladele tekkisid väikesed anglite ja sakside (kuning)riigid. a) Keldid, kes olid just lahti saanud ühest võõrvõimust roomlastest osutasid uutele võõrvallutajatele visa vastupanu, kuid olid siiski sunnitud alistuma. Keldid suruti saare äärealadele, kuhu nende asustus on püsima jäänud tänaseni Wales, Sotimaa, Iirimaa, osa rändas ka saarelt mandrile tagasi Põhja-Prantsusmaale Bretagne'i.
............................................... .........3 SPARTA VALITSEMINE................................................................................. .......3 SPARTA ÜHISKOND..................................................................................... .......4 SPARTA KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul
docstxt/13824696621504.txt
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, ...
Brasiilia ajalugu Praeguse Brasiilia maa-alade algsete asustajate hulka kuulusid ka Arawaki ja Caribi hõimud põhjaaladel ja Tupi-Guarani hõimud idas ja Amazonase jõe orus, Ge ja Pano hõimud muude aladel. Need hõimud olid enamuses rändrahvad, kes elatusid jahipidamisest, korilusest ja lihtsast põllumajandusest. Hõimud, kes elasid eraldatud aladel suutsid säilitada oma elutraditsioonid kuni 20. sajandi lõõpuni, kui nende eksistentsi ähvardasid lähenevad piirid. Euroopa uurimisretked ja varajane asustumine Hispaanlasest maadeuurija Vicente Yáñez Pinzón oli esimene teadaolev eurooplane selles piirkonnas, kus praegu asub Brasiilia. Kui ta maabus lõunarannikul 26. jaanuaril 1500, triivis ta järgnevalt põhjapoole kuni Orinoco jõe suudmeni. Avastatud territoorium langes piiridesse, mis olid Tordesillase lepinguga 1494 aastal, Hispaania ja Portugali vahelise lepinguga, lubatud Portugalile. Ilmselt selle pärast ei teinud Hispaania seoses Pinzó...
Sultan Suleiman I tore ( 6. november 1494 – 5./6. september 1566) Suleiman I Tore oli Türgi sultan ja kaliif 1520–1566. Ta oli Selim I poeg ja Selim II isa. 1. Troonile pääsemine Suleiman sai troonile pärast tema isa küllaltki ootamatut surma. Et Selim I oli 1517. aastal valutanud Mamelukkide riigi, sai Suleiman endale võtta ka kaliif tiitli. 2. Peamised vallutused Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale, alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1521. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohacsi lahingustäielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ning 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Halbade sügisilmade tõttu see siiski ebaõnnestus.
NAPOLEON 1799-1816 Sai võimule 1799. Lasi seadusandlikukorpuse, kui ka direkrooriumi laiali saata. Võim ei läinud täielikkult Napoleonile vaid kolmele konsulile. *Napoleoni võimul oleku ajajärku on võimalik jagada kolmeks: 1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras). Seaduseelnõu algatas I konsul, saatis selle eelnõu Riiginõukogusse, mis töötas välja projekti selle seaduse kohta. Omakorda saadeti see projekt Tribunaati, arutas projekti, saatis edasi Seadusandli...
Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine `'Tsiviilkoodeks'' (`'Inimeste ja kodanikuõiguste'' deklaratsioon)
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli
Liivi sõda Rootsi vaatenurgast Liivi sõja ajal oli Tallinnas palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja Rootsi. Rootsi ehk meie. Meie lipu all loodeti saabutada paremaid kaubandustingimusi. 1561. aasta juuni algul ajasime poolakad Toompealt välja ja kohe peale seda alistusid meile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn meie kuningas Erik 14nda juhtimisel. Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnus...
ebajumalad ja need tuleb hüljata, mõlemad usuesindajad kogesid tagakiusamist. Kas islam oli uus usund, nagu enamasti arvatakse, või mitte, nagu leidis Muhamed ise? Miks? Pigem oli uus, sest eelnevalt olid araablased uskunud paljusid jumalaid ja austanud pühi puid, kive ja allikaid, siiski oli neil olemas Jumal Allah, aga nad ei pööranud talle nii suurt tähelepanu ega arvanud, et ta nende ellu kuidagi puutub. Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitada. Samas poleks riigi usk olnud ühtlane ja võib-olla oleksid tekkinud pinged erinevate religioonide vahel. Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale. Raamatukultuur, ilukiri ehk kalligraafia tarbeesemete ja hoonete seintel, Ibn Sina 240 säilinud teost filosoofia ja loodusteaduste entsüklopeedilised käsitlused,
Viimsi Keskkool Trevor Himma; Andri Väljaots Gustav Vasa Lühiuurimus Viimsi 2008 SISUKORD: SISUKORD:.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG.......................................................................... 5 UPPLANDI ALAMAADLIST PÕHJAMAADE KÕRGAADLIKS............................................................... 5 GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG................................................................................ 5 GUSTAVI NAASEMINE ROOTSI......................................................................................................... 6 GUSTAV VALITAKSE KUNINGAKS.........................................
Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse
Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid
Sündmus Tähendus Haned päästsid rooma Gallide sissetung rooma Abi tuleb sealt, kust oodata ei oska Pyrrhose võit Roomlased võitlesid kreeklastega Võit, mis võrdub kaotusega Häda võidetuile Caesari vallutused Kes kaotab, see kannatab Tulin, nägin, võitsin Caesari vallutused Üleolev enesekindlus Ka sina, brutus Caesari vallutused Reetmine, käegalöömine Liisk on langenud Caesari vallutused, vastuhakk senatile Otsus on tehtud
Pyrrhose võit Roomlased võitlesid kreeklastega Võit, mis võrdu Häda võidetuile Caesari vallutused Kes kaotab, see Tulin, nägin, võitsin Caesari vallutused Üleolev enesek
Pyrrhose võit Roomlased võitlesid kreeklastega Võit, mis võrdu Häda võidetuile Caesari vallutused Kes kaotab, see Tulin, nägin, võitsin Caesari vallutused Üleolev enesek
NSVL – abil said kaitstud sõja eest. Molotovi-Ribbentropi • Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa. • 22 Aug 1939 • Sakslased pidid saama endale osad riigid ja Venemaa teised. Teise Maailmasõja algus • Puhkemise põhjused: Poliitilised eeldused, Majanduslikud eeldused ja Ideoloogilised eeldused. • Alguse sai sõda aga 1 sept 1939. Saksamaa tungis sisse Poolasse. Mõne päeva pärast kuulutasid aga Prantsusmaa ja Suurbritannia aga Saksamaale sõja. • Saksamaa vallutused 1941. aastaks (Poola, Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Põhja- Aafrika, Kreeka, Jugoslaavia). • NSVL vallutused 1941 (Poola, Soome, Baltimaad, Bessaraabia). Teise Maailmasõja algus • Tänu Jaapani rünnakule USA-le laienes sõda maailmasõjaks. • Hitleri vastasesse koalitsiooni kuulusid: NSV • Selle eesmärk oli NSV vastu hakata. Teise Maailmasõja käik • Teherani konverents toimus 1943. Seal otsustati, kas alustatakse pealetungi Saksamaale
1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt
sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus. 4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule.
Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. Langes linnaelanike arv, teed lagunesid ning veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati. Suuremad linnad olid eelkõige usulised keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused. Põhiline oli naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel; maksti natuuras. Ühiskonna arengule mõjus ka suured sõjad ja vallutused. Näiteks löödi Karl Martelli juhtimisel 732. aastal Poitiers' lahingus tagasi araablaste edasitung Euroopasse, Pippin Lühikese sõjakäigud Itaaliasse 754. ja 756. aastal, sõda Bütsantsi ja Karolingide vahel, Gallia vallutamine frankide poolt ning viikingite retked Euroopasse. Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Suur osa oli vaimulikul kirjandusel. Erilise populaarsuse kogusid pühakute elulood ehk
iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5. Uue riigi algus; sõjalise aristokraatia ja amoni preestrkonna mõju kasv; Thutmosis I; Hatšepšut ja Thutmosis III; vallutused Aasias; Amenhotep III. 6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis, Seth ja Horos, Hathor, Thot, Ptah, Amon, religiooni seos kuningavõimuga; surmajärgsus; matusekombestik. 9. Kirjandus: õpetused; lühijutud, “Sinuhe jutustus”. 10. Teadus; päikesekalender 4) Anatoolia: hetiidid 1. Indo-eurooplaste päritolu probleem. 2
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919
Ibn Rusd-filosoof, kes töötas XII saj. hispaanias, ta oli tugev nii arsti kui ka kohtunikuna, kirjutas arstideaduslike teoseid,mis on suur mõju maailmale. 10. Mongolte riik ja vallutused-1900 a. vallutasid Lääne-euroopa ristisõjad jeruusalemma. Moslemid hõivasid taas Palestiina ja Süüria. Mongolite rünnak tabas Hiinat, mis sai nende suuriigi keskuseks. Vallutati kesk-aasia ning rüüstati iraani ja kaukaasiat. Kukutati Bagdadi kaliifi ja alistati suurem osa islamimaadest. Vallutused julmad ja laastavad. 11. Moslemite vallutuste mõju indiale-Lühikese ajaga vallutati Põhja--india. Esimene moslemite riik on Delhi sultanaat. Moslemid ei pidanud makse maksma. Delhi sultanaat lagunes aja jooksul väiksemateks riikideks. Babur vallutas Delhi ning algas mongolite dünastia Suurmongolite riik. 12.Islamikultuuri mõju euroopa arengule-Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika
1) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud
· Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid
Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe
Eduard Ülevain 11. saj lõpul eKr - iisraellaste riigi algus. 1000-962 eKr – kuningas Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 eKr – iisraellaste riigiõitseng. 10 saj lõpp eKr – iisraellaste riik jaguneb kaheks. 597 eKr – Juuda riik vallutatakse. • Taavet (u 1004-965 eKr) – sõjalised vallutused ning Jumala lubadus. Peetakse Jeesuse otseseks esiisaks. • Kuningas Saalomon (valitses 961-922 eKr) -Jeruusalemma esimene juudi tempel. • Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid • ja seadusi puudutavate andmete • peamine allikas on Vana Testament. • See on heebreakeelsete tekstide kogum. • Enam-vähem lõpliku kuju omandas 3.-2. saj eKr. • Paljud legendid on üle võetud Mesopotaamiast. • Lisaks maailma kujunemisele räägib ka iisraeli rahva ajaloost
I osa: lk 50-55 Muhamed ja kalifaat 1. Mis on mis? Leia järgmiste mõistete, sõnade, nimede tähendused, kirjuta oma vihikusse Meka, Kaaba tempel, Allah, Muhamed, islam, moslem, koraan, raamatu rahvad, prohvet, Mediina, kaliif, dzihaad, emiir 2.Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? (lk 50) 3. Millal, kuidas, kus tekib islam? Missugune oli Muhamedi roll islami tekkes? (lk 50-51) 4. Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga ja mis tagas araablaste kiire sõjalise edu? (lk 52-53)Ei ole vajalik, aga kui huvitab, vasta siis. II osa: lk 56-61 Islam. Usk ja kultuur 1. Iseloomusta Koraani (tee ideekaart): mida sisaldab, millest on juttu, milline on tähtsus (lühidalt märksõnadega, kokku u 8 joont) 2. Koosta konspekt islami viie tugisamba kohta (vormista punktidena, kasuta märksõnu) 3. Seleta sõnu, mõisteid: sunna, sunniit, siiit, imaam, sariaat, mosee 4
taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid
riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi Moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi 883885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitsid Esimene Kiievi suurvürst Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale Kasutatud kirjandus http://et
aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français). Vallutused Napoleoni tõusu alguseks on traditsiooniliselt loetud 1793. aastat, kui ta paistis silma Touloni tagasivallutamisel rojalistide käest. Järgnesid Itaalia-sõjakäik, Egiptuse- sõjakäik ja seejärel võimuhaaramine (1799). Napoleonist sai Prantsusmaa diktaator. 1804. aastal kuulutas ta ennast keisriks. Euroopa vanad dünastiad vihkasid teda kui tõusikut, samuti temaga visalt kaasnevat revolutsioonihõngu, ning ühinesid korduvalt tema hävitamiseks. Ikka ja jälle lõi Napoleon nad puruks.
viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19. saj inglased, prantslased, hollandlased, taanlased ja rootslased Tulemused: · Maailmamajandus; orjakaubandus; immigratsioon; maailma euroopastumine; teaduste areng; uued põllukultuurid; Uusaja periodiseerimine: · 1600 1789 ehk vana korra aeg - Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 1815 Napoleoni sõjad · 1815 1900 ehk nn 19. saj
Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui Soomel ja 1940 aastal Punaarmee okupeeris nad. Saksamaa vallutused jätkusid. 1940. aasta vallutas Saksamaa Taani ja Norra. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad
Jumal Allah , prohvet Muhamed Usk ja kultuur Alussambad: · Usutunnistus (ainujumal Allah) · Palvus viis korda nädalas, keelatud on palvetada laudas, käimlas, surnuaias, tapamajas. · Almus rahaline annetus vaestele ja abivajajatele · Kord elus tuleb ette võtta palverännak Mekasse Muhamed sureb ootamatult, arvatavasti südamerabandusse. Riik pärandatakse edasi tema perele. Riiki nimetati kalifaadiks. Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast.
Kuningate aeg Rooma vabariik Varane keisririik Hiline keisririik Aeg 753-509 eKr 509-30 eKr 30 eKr - 235 pKr 284 476 pKr Territoorium/ Tiberi suudmes Rooma alistab Vallutused Impeerium paisus Laienemine/ Rooma linnriik Apenniini ps jätkuvad: liiga suureks, Latiumi mk rahvad (gallid, Mauretaania, jagunes kaheks: vähenemine etruskid, Lüüdia, Britannia, Lääne-Rooma ja kreeklased). 3 Armeenia, Ida-Rooma. võidukat sõda, Mesopotaamia jt
templi Allahile. 632 Muhammedi surm. 632 sureb Muhammed. Pärast tema surma kirjutatakse Koraan. Võimule valitakse moslemite pooltKaliif kas nad olid Muhammedi lähikondlased või hõimkondlased. Islami usu viis tugisammast Usutunnistus Palvust Alamus Paast Palverännak Mekase Koraan Olulisem sõnum seisab Allahi kõikvõimsuses ja armulikuses. Koraan on araablaste arvates ülim tõde. Moslemite vallutused VII saj Süüria Palestiina Mesopataamia Pärsia Egiptuse Liibua Hispaania Islami seadus Islami seadu-sariaat-lähtub koraanist. Sariaat hõlmab kõike ,mida Allah nõuab inimeselt nõuab. Islami vaimulikud oon läbi ajaloo esinenud õigusmõistjate ja poliitiliste juhtidena. Sariaat pöörab ka suurt tähelepanu ka perekonnale ja naiste olukorrale. Sariaati mitte järgimisel võivad olla jõhkrad karistused. Materjal www.vikipedia.ee
Venemaa poolt Molotov ning Saksamaa poolt Rippentrop. Osapooled lubasid 10 aasta jooksul üksteist mitte rünnata. See oli lepingu põhiosa, aga öösel sõlmiti ka salajane lisaprotokoll, millega kaks riiki jagasid omale huviirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. 4. Kolmikpakt 1940. aasta sügisel sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lepingu, millega nad võtsid endale kohustuse üksteist toetada. Hiljem liitusid sellega ka mõned teised riigid. 5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali
Rooma Sarnasused Kreeka Rooma linna asutamise legend. Hellenistlik kultuur Kreeka kodanik oli Vabariik Mitu jumalat. ühiskonna kindel Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine) Lubjamördi kasutamine. koostisosa. Kultuur on komplitseeritum ja Sambad olid dekoratiivsed. Tempel koosneb mitmepalgelisem. Turuplatsil oli suur osatähtsus. peamiselt kandvatest ja Ei tundnud personifitseeritud jumalaid. Linnad olid hästi planeeritud. kantavatest osadest. Jumalad olid üksikutes vormides inimese, Nelinurkse põhiplaaniga Religioossed ehitised,
Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjaelevantide kasutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
