TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e
tema kaksteist ümarlaua rüütlit. Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju. "Graali lugu" jutustab noormehest, kes kujuneb rüütliks elukatsumustes. Graal on maagiline ese. Karikas risitilöödud Jeesuse verega. Keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. Traagiline armastuslugu. Rüütliromaane muudeti oma suva järgi . Loodi palju variante, mille paljud episoodid on püsima jäänud rahvamuinasjuttudesse. Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid
3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu.
6. Rüütliromaan (mille teemaks on armastus) 7. sirventeees (sõttaminekulaul) 8. romanss (kaebelaul, mida esitas noor neiu, kelle noormees oli läinud sõtta või merele) · Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73 · Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune · Rüütlikangelased ei võidelnud mitte rahva või riigi hüvanguks, vaid oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Linnaluule. Linnaromaan · Rüütlikirjandus jäi tavakodanikule arusaamatuks ja võõraks, oli ka temale tarvis oma kirjandust. · Selle tühimiku täitis linnaluule ja linnaromaan, mis kõneles lihtsate kaupmeeste ja käsitööliste elust. · Nendes teostes oli tunnete asemel kaine mõistus ja argielu, väga palju kasutati allegooriat. · Rebaseromaan oli liik, peategelaseks oli reinuvader rebane ja muud loomad.
· Sirventees vormilt kantsooniga sarnane, kuid ühiskondlik-poliitilise sisuga, ülistas taplusi ja sõdu, kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5. Kirjandus keskaegses linnas. Linnaluule ja linnaromaan. Keskaegne draama. 1. Linna kirjandus hakkas välja kujunema 13. sajandil. See oli oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem ning esindas keskklassi inimeste maailmavaadet. 2. Tekkisid satiirilis-didaktilised lood, millega pilgati ägedalt munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi
mõju pärast Armub Isoldesse. Pärast suure hulga progleeme surevad mõlemad kurbusesse, kuna ei saa koos olla. Nende haudadest kasvavad välja puud, mis kasvavad ladvast kokku. Novell Novelli tüübistik: · tabavate vastustega novellid · imetunnetele keskenduvad novellid · jandid · abieluväline armastus · lood paavstidest ja munkadest Tüüpiline novelli näide on Boccaccio "Dekameroon", mis on iseenesest novellide kogum. Linnaluule ja -romaan 13. sajandil muutusid linnad peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. See tõi kaasa rüütliromaani ammendamise ning linnaromaani tekimise. Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike
tanka lühike jaapani luuletus (5+7+5+7+7) haiku lühike jaapani luuletus, loodus- või armastusteemaline (5+7+5). monogatari suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest Qur'n Araabia pühakiri, 650 56 a-l al-Mu'allaqt Hammadi poolt koostatud qasidasid sisaldav luulekogu, 7 luuletajat, 8. saj hamr veiniluule zuhd askeetlik luule Layla ja Madznun Üks põhilisi züseesid Araabia kirjanduses, klassikaline gaseel Ab Nuws hamri ehk veiniluule esindaja al-Farb Turgi päritolu filosoof, kes kirjutas ,,Õilsa linna", tegeles utoopia ideega
Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla,
tegemist on väga noore autoriga, aga see kindlasti eksisteerib ja seda pigem tunneb kusklil närvikõdina, kui kindlalt näeb. 5 Andra Teede Takso Tallinna taevas Tegemist on A. Teede esimese ainult temapoolt kirjutatud kogumikuga. See on hästi isiklik linnaluule, kus on üksindust, kurbust, huumorit, vabaduseiha, pidutsemist, inimsuhteid, küünilisust ja lootust. Pole hala, on jõudu. Ning muidugi on palju omapäraseid kujundeid. Mu lemmikute hulka kuuluvad näiteks "kõik poed said tund tagasi / tunnetest tühjaks / uut olemist osta ei jaksa" ja "leeri lähed et / kunagi saada / oma rõõsa printsipojaga / roosamannavahulist / seebikapulma / või sest pastor / on pandav". Aga võtke raamat kätte ja lugege ise edasi, soovitan soojalt
Lee "Kuslapuu" episood Tristan ja Isolde salajasest kohtumisest metsas loob nappide ja lihtsate kujundite abil lüürilise õhkkonna, rõhutab armastajate tune hellust ja inimlikkust, tunneb kaasa nende kurvale saatusele. Kirjandus keskaegses linnas. 1888 esimene Euroopa ülikool samal ajal oli Aafrikas ülikool 25000 Aquino Thomas - (XIII saj) keskaja suurim teoloog, kes püüdis oma teostes läheneda religiooni ja mõistust. Linnaluule - Fabliood - lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust ja ettevõtlikust, piitsutati aplust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. vangid - saksamaal fablioodega sarnased, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Novella - väga populaarsed XIII saj anekdootlikud lõbusad rahvajutud Itaalias (sealt sai oma ¾anri nime novell).
Humanistlikus geograafias sai inimesest üksikindiviid. Keskseks muutus ruumi, koha ja keskkonna tähenduste tõlgendamine. Samas hakati linnaruumi käsitlema inimese elu ja kogemuse kaudu. Oluliseks muutusid kontaktid geograafia, kunsti ja kirjanduse vahel ning sügavam arusaamine kultuurist. „Koht“ ja selle määratlemine olid humanistliku linnageograafia olulised küsimused. Ruumist sai koht elamise kaudu. Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Marksistliku linnageograafia järgi on tootmine üldiselt ja linn spetsiifiliselt kasumi ja protsessi osa. Linnade ja nende maakasutuse arend toimub vastavalt kapitalistliku ühiskonna reeglitele, mida soodustab näiteks linnaplaneerimine. Indiviidi mõju linnas on väga väike, kuna kapitalistlikud struktuurid panevad paika ühiskonna põhireeglid. Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960.aastate lõpus
Kõige hilisemaks keskaja draamazanriks on didaktiline moralitee, mis tekkis Prantsusmaal 14- 16. sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile prantsuse linnaluule suurim esindaja Francois Villon ja itaalia suurkirjanik Dante Alighieri. 14. sajandil hüljatakse keskaegsed autoriteedid ja otsitakse eeskuju antiiksest kirjandusest, filosoofiast. 14- 15. sajandil hakkas tekkima renessandikirjanud ja renessansikirjandus kestis 16. sajandi lõpuni.
=Kujutab oma armastust ülima vooruse kehastusena =On veendunud, et Laurast saab pühak Kirjutab sonette: =2 neljarealist katrääni -Süliriim =2 kolmerealist tertsetti -Ded, cdc =Igas reas 11 silpi =Sonetipärg -15 sonetti -Viimane koosneb kõigi eelnevate esimestest ridadest -Peab lõppema puändiga Pilet 7 Rüütliromaan; Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule ja linnaromaan 1. Rüütliromaan Kujuneb vähemal määral rüütliluule kõrval =Põhja-Prantsusmaal Loojad truväärid =Nad olid isanda teenistuses menesterialised ehk eriülesannetega teenrid Hakkasid kirja panema isandate esivanemate lugusid =Romaanid ja kroonikad =Romaan on rahvuskeelne teos =Kirja pandud kui tõsilugu Kirjutati Aleksander Suurest, Trooja sõjast, Aenasest =Kangelastest tehti keskaegsed rüütlid Armastusteema
· suutra tehnilise kirjanduse vorm indias · waka jaapani lühiluule vorm · haiku Basho loodud kolmerealine jaapani luulevorm · monogatari - suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest, Jaapan · renga - 14. sajandist pärit jaapani seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. · ghazal (gazeel) - lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest · ruba'i nelikvärss islami luules · islam peamiselt araabias valitsev usuvorm · sufism - Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu · budism Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · konfutsianism konfutsiuse õpetused
Salaja lepitakse kokku, et kui Isolde saabub, heiskab ta valge purje, aga Valgekäeline Isolde, Tristani abikaasa, teatab talle, et saabuva laeva puri on must. Tristani lootus kaob ja ta sureb. Tema kõrval sureb ka tema armastatu, Isolde. Nad maetakse lähestikku, kuid öösel hakkab kasvama taim, mis sirutab oma võrsetega Isolde haua poole, ükskõik kui palju seda ka maha ei raiuks. See sümboliseerib Tristani igavest armastust Isolde vastu. 8. Keskaegne linnakirjandus. Linnaluule ja Francois Villon Keskaegne linnakirjandus Keskaegne linnakirjandus kujunes välja lihtsamaks ja rahvapärasemaks, rahva seas populaarsemaks kui rüütlikirjandus. Eelkõige esindas keskaegne linnakirjandus kolmanda seisuse maailmavaateid. Kritiseeriti kiriku silmakirjalikkust, lihtrahva liigset kirge või himu, saamatust ja aplust. Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli
Postmodernismi perioodil on koha autentuse probleem kasvanud ning koopiate üldistumine on viinud ka nn traditsioonilise linnamaastiku kriitikani.Eestis napib humanistliku linnageograafia arendajaid. Üheks huvitajaks teemaks on olnud pealinnade imagoprojektid (talve-, kevade- veinipealinn jne), millega püütakse reklaamida ning uut imagot luua. Samuti on uurimise üheks aspektiks olnud kohamarketing. Võimalusi humanistliku lähenemisviisi arendamiseks annab ntks linnaluule. Linna kaudu antakse edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahuolu, sotsiaalset staatust/protesti ja ajaloolist mälu. On leitud, et humanistlik linnageograafia ei ole piisavalt huvitunud majanduslikest ja poliitilistest süsteemidest, vaid keskenduvad indiviidi huvidele. Humanistliku linnauurimise esimene suurem laine oli 1970ndatel ja teine, metodoloogiliselt arenenum laine algas 1990.ndatel. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139)
Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian.
fs Francois Serpent. Esimene raamat ilmus pikema nime all, nüüdseks nimi fs-iks muutunud. Pikalt töötanud ajakirjas Looming. Välja kasvanud NAK-i rühmitusest. "Ka Jumal on inimene"; Francois Serpent "Valgete kaantega raamat", "2004", "Alasti ja elus" Teosed moodustavad ühtset ilmavaaadet ja ideaale või nende kadumist väljendavad tekstid. Üsna vähe on rõõmu, lootust, helgeid momente. Võimalik ühendada gooti subkultuuri mõttemaailmaga. Fs-i luule ennekõike linnaluule. Huvitav külg mainib tihti looduse aspekti, loodust, mis on tõsiselt mõjutatud urbanistliku keskkonna poolt. Märksõnadeks äng, külm, jää tulevad välja juba esimeses raamatus (mis muuseas on mustade kaantega). Linnas domineerib must värv, mille sekundeerib hall. Lõhnad, tolm, helid, masinad. Luule ikkagi tõukub väga selgelt isiklikest läbielamistest, kus esineb tihti vajadus läheduse ja armastuse järele. Üksindus, vaesus, nälg (nii otseses kui metafoorses mõttes)
Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt
17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (nn vastupanuluule) tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja
Nt Jaan Kross ,,Omaeluloolisus ja alltekst. Eestis on looduse ja kultuuri ühtsust kõige rohkem propageerinud Jaan Eilart. Ta oli mees, kes oli käinud igal pool Eestimaal. Teda tunti igal pool ja tema tundis iga Eestimaa kanti. Ta algatas ja viis ellu umbes 300 kultuuritegelase mälestistähise paigaldamise. Loodusluule- esimene Juhan Liiv, siis Tuglas ,,Tuulemaa" (kirjeldab, kui ni tohib öelda, Lõuna-Eesti maastikke), Suits. B.Alver- ,,Tuulelapsed", H. Adamson ,,mulgimaa laulik". Linnaluule- Käsu Hansu nutulaul. Ärkamisajal tauniti linna. 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses esinevad linnalised teemad rahvalse mõeldud populaarsetes laulikutes. Iseseisvad Eestis anti luule kaudu edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahulolu, sotsiaalset staatust, sotsiaalset protesti, ajaloolist mälu. Nt Jaan Kaplinski, Jürgen Rooste. Ilukirjandus- Tammsaare- Kõrvemaa; Mälk ja Hint- Lääne-Saaremaa, Luts- Palamuse/Paunveree,
„Keemiline pulm“ ja „Päev“ on üks äärmus. Luule aastatel 1973-1985 Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee Uuema rahvalaulu esteetika kolm põhivõimalust Modernistlikud alternatiivid Humanistlik ja rahvuslik hoiak nn vastupanuluule Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tegevnemine Väikeste asjade poettika (Viivi Luik) Lauluteksti osakaal luules kasvab Absurd ja ioonia Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi 70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee. On ootuspärane, et on võimalik rääkida humanistliku ja rahvusliku hoiaku uuest tulemisest. Luulekeel muutus staatilisemaks. Looduslähedased
Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 8) Linnakirjandus. ,,Eesli testament" (õpikus ,,Antiigist Renessansini" lk 107 109) kui linnaluule näide. Linnakirjandus Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Kauplemise ja käsitööga rikastunud linnakodanikud moodustasid kogukondi, kes võitlesid edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a
Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 9. Linnakirjandus. ,,Eesli testament" (LOE ISE õpikust ,,Antiigist Renessansini" lk 107 109) kui linnaluule näide. Linnakirjandus Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Kauplemise ja käsitööga rikastunud linnakodanikud moodustasid kogukondi, kes võitlesid edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a
Jaapani ja idakultuuride kirjanduste asjatundja. Saab noorelt Helsingi ülikooli professor. Teened mitmekülgsed. Proosatekstid silmapaistvad. Ka tõlkinud. Mängulisemat laadi kirjanikud: Jaak Jõerüüt - üks esimesi eesti hipisid 60ndatel. Kohtus karvastes ringkondades Viivi Luigega. Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi.
Samas kiitis see linnakodanlusele häid omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik-poliitiline temaatika. Varasemaga võrreldes suurenes ka kirjanduse publitsistlikkus ehk ühiskondlik-poliitiline temaatika. Kasutati paarisriimilist värssi nagu ka rüütliromaanis. 1.1. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseteks f a b l i o o d- lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust, seega linnakodanlusele omaseid jooni. Samas piitsutati aplust ja saamatust. Mõjutusi tuli nii idamaistest juttudest kui antiiksetest valmidest. Fabliood on rikkad kõnekäändude ning vanasõnade poolest.
annaabi.ee 
