Plussid: loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti istik on kõige vastupidavam ja pikaealisem Miinused omadus ajada juurevõrseid, (need tuleks regulaarselt ära lõigata, muidu on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel) Ungari sirelile pookimine · Plussid Suur kasvujõud, kasvab kiiresti, on tugev , kasvab hästi kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist. Ei aja juurevõsusid Sireli hooldamine on lihtne. Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine
SIREL Dendroloogia referaat SISUKORD: 1. SISUKORD................................................................................2 2. SIRELI LEVIK............................................................................3 3. SIRELI KLASSIFIKATSIOON.........................................................3 4. SIRELI PEREKONNA ALAMPEREKONNAD.....................................4 5. LEHT........................................................................................5 6. PUNGAD....................................................................................5 7. OKSAD......................................................................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .......................................
piirkondades, sest vajavad heaks õitsemiseks mõningasi miinuskraade. · Igasugust kärpimist ja lõikust tuleks teostada vahetult pärast õitsemist. · Liike saab paljundada seemnetega või ka pistikutega. Sordid on tavaliselt poogitud, kuid mõningad neist võivad kasvama minna ka poolpuitunud pistikutest. · Kasvukohal hästikohanenud sirelid annavad sageli ka juurevõsusid, mida on võimalik paljundamisel kasutada. · Juurevõsu ei anna Ungari sireli alusele poogitud sirelid. · Eestis sageli kultuuris kasvatatavad ja vahel ka metsistuvad liigid on: · Syringa vulgaris harilik sirel · · Syringa josikaea ungari sirel Syringa vulgaris HARILIKU SIRELI SORDID `Beauty of Moscow` `Primrose` Kasvukuju Tugevakasvuline Kasvukuju Tugevakasvuline
Ma ei ütleks siiski, et ta sõnademäng eemaletõukav oleks. 2. Kas kirjanik suudab olla võrdselt võimas kõigis katsetatud stiilides: 1) kerglane sõnademäng 2) räige otseütlemine 3) isamaalik paatos 4) traagiline ajataju 5) tõsine armastus...? Otsi vastavad luuletused üles, võrdle oma tundeid ja otsusta. Kindlasti põhjenda oma valikut. 1) Kerglane sõnademäng esineb kindlasti luuletuses ,,Kolmas kiri ingile" ja ,,Sireli" rohkelt onomotopöad ning luules ,,Sireli" sõnadekordus (muudab mängulisemaks) 2) Luuletuses ,,Ärge tapke inimest" Visnapuu ütleb otseselt välja, kui palju ta sõda jälestab. 3) Arvan, et antud luuletustes isamaalisus väga ei kajastu, kuid luuletuses ,,Sireli", on midagi isamaalist, põhjendust ei oska tuua. 4) Luuletuses ,,Carpe diem" ja ,,Ingi haual" luuletuses ,,Ingi haual" kirjeldab ta, kuidas varsti temagi oma armastatu juurde naaseb: aeg möödub kiiresti. Liiva ja
· soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv,
Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
meil veel velleks" ja ,,Ärge tapke inimest" Nii valus, valus meek, et tuleb venda tappa, Verd kuuma nõrisada musta mulla kappa. On ikka, ikka inimene veel meil velleks. Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, Millal katsin end vaibaga, poodi inimest, Süda pisteti läbi. ,,Taliharjas" on mitmed luuletused üles ehitatud just kõla ja meloodilisust jälgides, mis tekivad tänu sõnakordustele ja lihtsatele rea lõpus olevatele riimidele. Näiteks luuletus ,,Sireli" ja ,,Meie aeg": Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju sõpru langend hauda. Sireli. Meeletus ja õud. Surm ja katk ja põud. Täis on aja nõud. Luulekogus ,,Hõbedased kuljused", mis ilmus samuti 1920. aastal, käsitleb ta jumala eksistenti küsimust. See sisaldab poeemi ,, Kõnelused issandaga", kus ta mõtiskleb inimese pahede üle ning arutleb, miks on loodud nii, et inimene ei ole korralik ja püha olend, vaid vireleb pattude ja pahede keskel
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu
Eemalt pudelust kuulsin, kuidas trillud hõikasid ja kilkasid. Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks asusin ma sirelipõõsa juurde ning võtsin käte tema kurli. See lärises mu käte vahel nagu kristall. Kuigi see ei kiratsenud veel, tundsin selle kurli jõudu. Ma pruulisin seda puud niikaua kuni ma leidsin esimese sirelikärli. Ma vaatasin seda ning nägin et see oli täpselt soli kärliline. See oli sireli õnne kärli. Ma panin oma muljud kinni, handle kärli peale ning soovisin. Soovisin, et oleks säre ja et talvest poleks külligi. Ma võtsin oma handle kärli pealt ja avasin muljud. Ma nägin, et mu soov oli siselenud. Kõik kiratses. Soe päike kõrvetas mind. Talvest polnud enam külligi. Ma ei uskunud, et see on võimalik, kuid siiski see oli. Käes oli säre! Alati on nii, et kui soovid midagi pürinast, siis see ka siseleb, kas varem või hiljem, aga see siseleb.
E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E.Tubin "Kratt" ballett "Barbara von Diesenhusen" ooper "Reigi õpetaja" ooper "Reekviem langenud sõduritele" reekviem G.Ernesaks "Hakkame mehed minema" meeskoorilaul "Päike vajus pärnapuule" "Sireli, kas mul õnne" koorilaulud "Näärisokk" "Mind kutsuti pulma" "Tormide rand" ooper "Tuleristsed" ooper "Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper "Käsikäes" ooper V.Tormis "Eesti kalendrialulud" lauludetsükkel "Raua needmine" ?
sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik · Raamatud: ''Suu laulab, süda muretseb'', ''Nii ajaratas ringi käib'', ''Kutse'', ''Laine tõuseb, laine vaob'' Koorilaulud: ''Hakkame, mehed, minema'', ''Sireli, kas mul õnne'', ''Kuidas kalamehed elavad'' Lastelaul ''Rongisõit''. ''Näärisokk'' Ooperid: ''Pühajärv'', ''Tormide rand'' · Laulupidude traditsiooni hoidja, edasiviija; ''Mu isamaa on minu arm'', paljude tuntud koorijuhtide ettevalmistamine
" · Hävitada tuli kõik minevikust (raamatukogud, kirikud, muuseumid) · Ülistati autosid, lennukit, elektrit, rahvahulki Ekspressionism 19. saj. algus Saksamaa · Luulet mõjutas I MS · Visnapuu "Sireli", · Palju hüüatusi, omasussõnu "Langes lund, langes verist lund" · Luuletused olid traagilised, masendavad, "mina" kesksed · Under "Agulis"
"Märkamisaeg" on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad) Autor Pealkirjad M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Härma Tuljak G.Ernesaks Mu isamaa on minu arm G.Ernesaks Sireli, kas mul õnne Ü.Vinter Laul põhjamaast R.Eespere Ärkamise aeg P.Sarapik Ta lendab mesipuu poole M.Siimer Homme J.Kasar Minu inimesed ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK. Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid
Miks linnahaljastuses kohtab harva okaspuid, eriti euroopa kuuske ja mändi? Ei taalu linnaelu, liiga mürgine. Mustus katab lehti ja nad ei saa hingata. Kus võib Narvas näha okaspuid? Suure haigla juures on hõbekuused, Petri platsil, väikesed männid istutatud keskringile Pähklimäe terviserajal Nimeta Narva alleesid (puiesteid) ja seal domineerivaid puuliike. Pushkini tänav, Kindluse juures allee(pärn), Pimeaed, tamme allee- baikeri allee(tamm), sireli allee(võidu tänavas) LINNALINNUD *kus võib linnas näha kõige enam linde? Pargis, aias *millest linnalinnud toituvad? Putukad, seemned, prügi(eriti varesed ja kajakad), inimesed toituvad Linnalinnud söögi järgi Seemne-marja-toidulised Putuka-tõugu-teo-toidulised Segatoidulised Linna- pääsuke Hall vares Peoleo Künnivares
säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna . Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile ,,Sireli, kas mul õnne," ,,Sinu aknal tuvid," ,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul. Ooperitest tuntuim on ,,Tormide rand". Lisaks: ,,Püha järv," ,,Tule ristsed". Koomilised
Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidis siinseid sidemeid. Valiti Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Tubin suri 1982. Aastal. Gustav Ernesaks. Looming:Üle 300 koorilaulu. Kirjutas ka 5 ooperit.(pole väga õnnestunud) Tuntuimaks on koorilaul ,,Mu Isamaa on minu arm". Kirjutanud ka lastelaule ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu" Veel tuntumaid laule ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Hakkame mehed minema"(pole ühtegi ,,s"-tähte). Looming enamasti rahvusliku ja romantilise alatooniga. Meloodiad on lihtsad. Elust: Tema elutööoks oli RAM-ainuke professionaalne ilmalik meeskoor maailmas. Lisaks sellele oli tal väga suur roll laulupidude elus hoidmisel. Ta oli mitmete laulupidude üldjuht. Õppis algul Tallinna konservatooriumis. Töötas kompositsiooniõpetajana. Suri 1993 aastal. Veljo Tormis. Looming: Tema looming on peamiselt koorile
punajalg-kivipuravik - Boletus erythropus Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid sireli-lambaseenik-Albatrellus syringae tammepässik - Inonotus dryophilus; lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus soo-maamuna -Bovista paludosa valge sirmik - Macrolepiota nympharum
Mis osa see on? Miks me neid ei näe? Miks on juured puule nii vajalikud? Lapsed vaatlevad puujuure tükki ja rohttaime juurt. Mille poolest rohttaime juur erineb puujuurest? Vaatleme nüüd kasepuud eemalt. Mille järgi me talvel ,kui lehti ei ole, kasepuu ära tunne? Nimetame veelkord õpitud puu osad. Lapsed võtavad kaasa kollaseid ja rohelisi lehti.Klassis paneme need kuivama, et kasutada neid hiljem kunstiõpetuses. Vajalikud vahendid: Rohttaim juurtega. Tükk puujuurt. Sireli, lepa ja haava lehti. Lisa A.Kaskneem" Miks on kase koor valge" Muistend"Miks kasel on mustad triibud"
Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline, olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul. Meeskoori juhina tundis ta just seda zanrit täiuslikult."Hakkame mehed minema","Näärisokk"Segakoorilaulud:temaatikakas kodumaa, loodus ja armastus."Tartu valgel ööl" Naiskoorilaulud:temaatikaks loodus, kodu, maainimeste töö ja tegemised, tegelemine kunsti ja poeesiaga."Sireli, kas mul õnne" Peale koorilaulude on kirjutanud ka soolo-ja ooperilaule. On kirjutanud 5 ooperit. Ajalooline ooper"Pühajärv". Tema kõige tuntum ooper on J.Smuulilt tellitud libretole"Tormide rand",lavale jõudis 1949. Tema loomingu stiil lähtub rahvuslikust helikeelest. Kasutab oma loomingus uuemat rahvalaulu.
Enamasti toovad külluslikud punased toonid seina lähemale või vähendavad seda. Kuna punane tungib esiplaanile, sobib see värvus värviaktsentide seadmiseks. Punast ümbritsevad värvid peaksid olema pigem tagasihoidlikud. Violetne ruum-Lilla on saladuslik, müstiline, luksuslik, romantiline ja omapärane. Lilla on karismaatiline värvus, mille kasutamist mõjutab märkimisväärselt mood. Lillat võib sobitada toon-toonis sireli- ja lavendlivärvusega. Elegantne on ka koosmõju kassinaerililla, halli ja beežiga. Kuldsega koos jätab lilla luksusliku mulje. Heleda puitmööbliga loob lilla efektse ja kaasaegse kontrasti. Lillat värskete kollaste ja oliiviroheliste toonidega kombineerides muutub värvus külluslikuks ja intensiivseks. Oranž ruum-Oranž värvus muudab inimesed positiivsemaks ja aitab vabaneda hirmudest. Olles aktiivne ja pilkupüüdev, kasutatakse seda sagelireklaamides. Oranž toimib
autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J. Smuuli sulest · Looming jaotub kolmeks: · a) lüürilised laulud (,,Sireli, kas mul on õnne" ,,Helin" ,,Sinu aknal tuvid") · b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A
laulupidudel, kuid peo lõppedes hakkasid lauljad ja kuulajad ikkagi seda laulu laulma ja ootasid Ernesaksa lavale. Alates 1965 on Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" traditsiooni- line laulupidude lõpulaul, mida lauldakse koos rahvaga. Ernesaksa kooriloomingus võib eristada kahte peamist valdkonda: 1. Lüürilise tundelaadiga laulud, mille aluseks on peamiselt väga head eesti luuletajate tekstid. Siin on valdav looduse või armastuse teema. Tuntud laulud on ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Rabamaastik", ,,Helin", ,,Lauliku talveüksindus". Väga tuntud on Bayroni tekstile loodud pühalik-poeetiline laul ,,Muusikale". 2. Muheda rahvaliku huumoriga laulud, mille aluseks on rahvaluule tekstid või uuema ravalaulu viisid (mitte regilaul). Nende laulude aluseks on sageli mõni naljalaul ja nad on oma olemuselt väga rahvalikud. Näiteks väga tuntud on meeskoorilaulud
- I maailmasõja algus 2.Hilisekspressionism oli I maailmasõda 1920ndate keskel. Elutunnetus on traagiline,kantud katastroofilisest eelarvamusest,sirged ja võikad elupildid.Kritiseeritakse ühiskonda ja kirjeldatakse masendavalt linnu,sõda,vigaseid jne. Väärtustesüsteem hävineb ja inimene muutub manipuleeritavaks.Ekspressionist vaatab ja elab kõike läbi.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu. *Henrik Visnapuu ,,Sireli" Dadaism sai alguse 1916.a. Zürichist.On modernistlik kunsti-ja kirjandusvool ning sürrealismi eelkäija.Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsiatsioone,ühendasid seoseta sõnu,eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele ning vältisid tavakujundeid.Nad taotlesid erandlikkust,kuid tundsid end siiski teistega ühesugustena. *Tristan Tzara ,,Te vaadake mind:/Ma väikene värdjas olen ja nägu/on minul ilmetu./Ma
Luuletused: ,, kaks algust"-süda ja liha, ingel ühes majas saatanaga. ,,laul sest jäledast" jälk,räige ,,oo eöu,virtsamere haisev lokse, oo maailm purjus jumalata okse" ,,loobumas! Väsinud lootmas ja ootamast"minu tee,see on lauluks ülendada valu!" . ,,eokene eo-eo" rõõmus,positiivne, algushäälikute kokkukõla ja vokaalühendid rahvalauludest. ,,langes lund"-kordusmotiividmsõda, verine lumi, alguses oli lumi puhas ,pehme ja valge, hiljem ,külm ja verine ja kole. ,,sireli"-sõjavastane. ,,ole tervitet"-noorte langenud sõdurite mälestuseks. Ilus on noorena surra. ,,ärge tapke inimest"-valu ja häbi tapmiste pärast ,,matsin mulda"-mattis õe ,liiga vara. ,,kümme kirja ingile"-tsükkel, algab kevadega lõpeb talvega. ,,üks ränikivi"-igatsus lapsepõlve kodujärele"maakera on mürgitet"- pühendatud Heino Leinole. Ei ole võimalik olla luuletaja maal ,kus on sellisel määral mürgitatud,et sinna ei mahu ühtki head mõtet.maakera on mürgitatud inimese
Ja sellel kõigel on tänapäeva muutlikus maailmas hindamatu väärtus. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, kas Peipsi järve sillerdavate vete ääres, kuulates kõrkjates sahistava tuule salasosinat, Ontika kõrgel paekaldal või Saaremaa kadakasel karjamaal kõikjal on tunda Eestimaa, meie armsa isamaa ilu ja võlu. Ilus on meie sünnimaa kevad. Kui esimeste lumest vabanenud künnivaosoonte kohal hakkavad lõõritama lõokesed ja koduaias kasvava sireli okstel paisuvad pungad. Niisama võrratu ja hurmav on meie kodukoha suvi. Just need hetked, kui esimesed varahommikused päikesekiired sillerdavad kortslehtedele tukkuma jäänud kastepiiskadel ja keskpäevane tuul toob meie sõõrmetesse kuskil kaugel olevatel heinamaakaartel kuivava ristikheina lõhna. Ja missugust värvide stiihiat pakub meile meie oma Eestimaa sügis. Esimesed hallaööd põimivad vahtrapuudesse punaseid
3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor). Gustav Ernesaksa loomingus on üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. Näited: "Mu isamaa on minu arm", "Sireli, kas mul õnne", "Hakkame, mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb? Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks
Eriti hästi tuli tal välja minu arvates stseen, kus Mogri Märt kirjeldas, et raha on ülim (võim, Jumal jne). Veel meeldis mulle Urmas Lehtsalu tegutsemine. Porgandit näriv töömees oli humoorikas ning suutis publiku naerma ajada. Urmas Lehtsalu on sündinud 1963. aastal Tallinnas ning tegeleb lisaks näitlemisele veel paljude aladega, alustades õpetaja ametist ning lõpetades põllumajandusega. Eriti ei meeldinud mulle Annelii Sireli ja Aili Salongi tegutsemine (vastavalt Miili ja Leena), kuna kohe alguses suutsid nad oma naermisega kahtlase ning pisut vale mulje jätta enda tegelaskujudest. Näidendit oli küll kärbitud ja natuke muudetud, kuid üldise pildi suutis see ikkagi luua. Näidend on tõepoolest kaasaegne ka tänapäeval on paljude arvates raha see, mis otsustab. Auahneid inimesi on maailmas palju ja arvatavasti on igal inimesel ka oma tutvusringkonnas nn Mogri Märt
Lauliku prohveti suu läbi tahan hüüda: ärge tapke inimest! Järelejätmata hüüda: kaitske inimest. Mul on valus ja häbi. Selle teotuse läbi kuidas olen alandet, kui te tapate, kuidas olen veel teiega, kui te tapate, pistate südame läbi. Mul on valus ja häbi. Võin ma ka ütelda, tapke inimest? Võin ma ka õigeiks pidada tappa inimest, süda torgata läbi. Hirmsa jõleduse läbi olete petet tapma inimest. Tean ühte ma, ärge tapke inimest! Mul on valus ja häbi. ,,Sireli" Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda, sireli. Sirelis seisis, valvas vaenlast. Sireli, sireli. Sirelit kevad puistab kaenlast. Sireli. Sirelit kodu akna taga. Sireli, sireli. Sirelit Eo! uinu, maga! Sireli. Sirelis sõda, sirelit kanda. Sireli, sireli. Sirelit raua vastu anda. Sireli. Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda. Sireli. Sirelit kodu! Sireli tarju! Sireli, sireli! Sirelis kodu -- sõduri varju! Sireli.
Surmameeleolud inetuse-esteetika- jultuse ülistamine.5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast.Tundsid süüd sõjas tapetud inimeste pärast,sest kõik on ju kellegi pojad,mehed,isad,kes võibolla ei läinud sõtta vabatahtlikult.Kõige tähtsam on Inimene"Oo ärge tapke Inimest!".7.Maailma keskpunkt on igaühe MINA.MINA ei näe vaid vaatab, ei kirjelda vaid elab läbi.Hendrik Visnapuu"Langes lund,langes verist lund","Sireli".Marie Under"Agulis","Orb",Becher"Ettevalmistus"Dadaism- sürrealism.-Dadaistide agressiivne suhtlemine publikuga,olulised on mäss,provakatsioonid,skandaalid,kirjutasid kõlaefektidel rajanevaid luuletusi.Guillame Apollinaire(1880-1918)"Kroon"sürrealist. Sürrealism tekkis1919a. Prantsusmaal.Dadaistid muutusid sürrealistideks.I MS oli hukka mõistetud.Sürrealistide meelest tuleb vägivalda aktsepteerida ja võtta vastutus.Püüdlesid maagilise reaalsuse poole.1
korrapärane ning kaugemal vaba looduspärane stiil. Teiseks näiteks seoses mõisakalmistu ja metsapargiga võib tuua õisu pargi, kus kohalike elanike teatel oli maanteelt kalmistule viiva tee alguses kahel pool teed kaks nn saksamaa kuuske. Kalmistu ja maantee vahele jääval alal on paregu raiesmik, kuna alles hiljuti võeti mets maha. Samuti kasvavad kalmistul 14 tamme ja üksikud kuused ning säilinud on ka hariliku ebajasmiini, hariliku sireli ja harilik kuslapuu taimi. On näha, et kalmistul on kasvanud palsami nulgu ning maas on säilinud mahavõetud puu oksad. Maantee ja kalmistu esisel alal levib laialdaselt väike igihali, kus on näha, kuidas valgusküllane raiesmik on selle liigi levilat oluliselt laiendanud. Kasvama on jäänud ka üksik lehis ning looduslikku järelkasvu on andnud siberi nulg. See kõik näitab, et kalmistu ja maantee vaheline ala võis olla mõisaajal planeeritud mitmete võõrliikidega metsapargiks.
Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgand kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On imehää! On imeliselt kerge! Nagu õhku Mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta kord õiten seisan. Rentsliten viib saasta nüüd vulisedes jõkke paastukuu... Kevadega seostub ka Visnapuu suhtumine sõtta, milles pole midagi keerulist - ta eitab seda. J Sõjast naasenud, palju sõpru kaotanud sõduri sireli püssirauda pistmine on kui kindel otsus - ei mingit sõdimist enam. Lilled, päike ja kevad on teema, mida luuletaja vastandab sõjaga. Seda väljendab ka hulga hilisem luuletus - "Sirelid õitsevad siiski", kus taas on kasutet sama motiivi. "Betoonil teras raskelt täriseb / sünk sõjamasin raskelt raksub. / Müür majal aluseni väriseb, / kui tankilint maad mööda laksub / ... / Jalgteele peletatud suurelt teelt, / ma seisan üksi varjatud alleel / bensiini suitsus
Enn Võrk- „Eesti lipp“ Eduard Tubin- rahvusvaheliselt tuntumaid eesti heliloojaid, tänu oma 10 sümfooniale Töötas pikalt tartus, vanemuise dirigent 1939/1940 eesti esimene ballett „Kratt“ „Barbara von Tisenhusen“, „Reigi õpetaja“ ooperid Gustav Ernesaks RAM- riiklik akadeemiline meeskoor „Mu isamaa on minu arm“ MK „Hakkame mehed minema“ „Sireli kas mul õnne“ „Rong see sõitis“ „Kati karu“ Ooperid „Tormide rand“ MK „Kutse“ MK Veljo Tormis Praegu maailmas üks enim esitatud helilooja. Tema suurim teene on regilaulu taasavasstamine, elluäratamine. Viljandi Folgi üks algataja Põhiliselt kirjutanud koorilaule Kaks suurt koorilaulu tsüklit: „Eesti kalendrilaulud“ „Unustatud rahvad“ Looming tervikuna põhineb soome-ugri folklooril ja Eesti regilaulul.
Hulkur (Gustav Ernesaks) Hämardunud rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Alla valgete kaskede (Gustav Ernesaks) Üle vabanenud vete (Gustav Ernesaks) Kellele? (Gustav Ernesaks) Pää kohal toomeke (Gustav Ernesaks) 1934 Punased need nelgid (A. Jõger) 1936 Lõoke (Henrik Visnapuu) Rändaja õhtulaul (Ernst Enno) Koorimuusika Meeskoorile 1932 Akvarell (Gustav Ernesaks) Rannal (Gustav Ernesaks) 1933 Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel") Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs) Sireli, kas mul õnne (Gustav Ernesaks) Tulen, tulen (Juhan Liiv) [2. var. 1954] Sügisel (Gustav Ernesaks) Põhjatalv (Gustav Ernesaks) 1934 Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) Rändaja laul (Jaan Kärner) 1935 Ants ablas (Betti Alver) Harjulaste laul (E. Remmelgas) Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) Rabamaastik (August Alle) Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) Langevate lehtede laul (E. Remmelgas)
ee, www.hot.ee/metsaveeretalu. Info: majutuskohti on aastaringselt 2, 01.05 - 30.09 on 4. Mäehansu talu, Varangu küla, tel: 511 3255, [email protected], http://maehansu.weebly.com. Info: majutuskohti on 8, avatud aastaringselt. Männiku kodumajutus, Männiku 15, Võsu, tel 504 6799. Info: majutuskohti 6, avatud 01.05 - 30.09. Mätta Ratsatalu, Paasi küla, tel: 5569 6241, [email protected], www.ratsatalu.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud aastaringselt. Sireli Puhketalu, Neeme tee 19, Käsmu küla, tel: 522 4851, [email protected], www.sireli.net. Info: majutuskohti on 5, avatud 01.05-01.09. Tammiku kodumajutus, Tammiku 36, Rakvere, tel: 515 7765, [email protected]. Info: majutuskohti on 8, avatud aastaringselt. Toomarahva turismitalu, Altja küla, tel: 505 0850, [email protected], www.toomarahva.ee. Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt. ** Toomihkli talu, Emumäe küla, tel: 502 3443, [email protected], www.toomihkli
v Mu isamaa on minu arm : http://www.youtube.com/watch?v=q9EhUDkY8Sc Lydia Koidula Looming q Humoorika alatooniga v Näärisokk http://www.youtube.com/watch?v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka
Kärpimislõige- üheaastase oksa lühendamine punga pealt. (Järve ja Eskla 2009) Syringa vulgaris Harilik sirel Hooldamine Sirel vajab huumusrikast niisket mulda, kuid ei talu põhjavee kõrget taset. (Harilik sirel) Mulla huumusesisaldus peaks olema 3-4%. Sobivaimad on kergema lõimisega mullad, rasked savimullad vajavad järjepidevat harimist, et tagada piisav veeläbilaskvus ja aeratsioon. Raskete lõimiste puhul oleks mõistlik sireli istutusauk drenaaziga varustada. Kasvuperioodil tuleb mullapinda regulaarselt kobestada, kuid sealjuures ei tohi unustada, et sirelijuured asuvad mulla pindmises kihis. Sirelid 13 eelistavad lubjarikast mulda, kuid kergema lõimise puhul piisab ka neutraalsest reaktsioonist. Sireleid võib väetada juurte või lehtede kaudu. Väetise andmine pritsides on efektiivsem,
jumala teema ka sees- ,, Mälestused suvest II" - 1918 ,,Jumalaga, Ene!"- sisaldas ka armastusluulet kuid oli nukram(söjaaeg), söna ja kölamäng - 1920 ,,Käoorvik"- see pm sama mis eelmine, ajas sama juttu, aga selles ilmusid ka kirjad Ingile - 1920 ,,Talihari"- sisaldab ajalaule, väärtustavad inimest, emotsionaalne ja enesest lähtuv luule- ,,Sireli" - 1920 ,, Hõbedased kuljused" on jutt täiesti sokeeriv, jahmatav ja väljakutsuv, kirjutab jumalast, räägib temaga nagu mees mehega, algusea arvab et jumalat üldse pole, löpuks avastab et jumal igal pool ta ümber- ,,Kõnelused issandaga" 11. Villem Grünthal-Ridala elulooline ülevaade - 1885-1942 - Muhumaal sündis, õppis kuressares - 1905 löpetas gümn, ta oli sünge ja tösine mees sel ajal, armastas teiste puudusi
Geraniaal (Va) Tsitruse-sarnane Tsistronellool (VII) Roosi-sarnane (2S,4R)-roosoksiid (VIIa) Pellargooni-sarnane R(+)-limoneen (IX) Tsitruse-sarnane R(-)--fellandreen (XI) Terpeeni-sarnane, meditsiiniline S(+)--fellandreen (XI) Tilli-sarnane, rohutaoline -terpineool (XVII) Sireli-sarnane, virsiku-sarnane 1,8-tsineool (XXIII) Vürtsikas/pikantne, kampri-sarnane (Kõik-E)--sinensaal (XXXIX) Apelsini-sarnane (-)--karüofülleen (XLIX) Vürtsikas/pikantne, kuiv Enamik terpeene sisaldab ühte või enamat kiraalset tsentrit. Enantiomeerid ja diastereoisomeerid erinevad sageli lõhna iseloomult. nt. Mentooli (XIV) L-vormi (1R, 3R, 4S) leidub piparmündi õlis; D-vormil (1S, 3S, 4R) on
Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad. Rohu sees kasvatades ja muru pügades ei ole vaja muretseda juurevõsude pärast, kuna ungari sirel juurevõsusid ei aja (Calmia). 25 HARILIK SIREL Iseloomustus Hariliku sireli (Syringa vulgaris ) (joonis 6) kasvu areaaliks on harilikul sirelil Kagu Euroopa. Kasvab 5 8 m kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 20 cm, esineb kas kõrge püstise põõsana või madal puuna. Koor hallikaspruun. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Joonis 6. Harilik sirel (Syringa vulgaris ). (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Har_sirel1.jpg) Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja
...........................................48 30.4 Hooldus...................................................................................................................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus.........................................................................................
1717 Pihlakas istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 77,34 64,87 427 1718 Vaher istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 295 64,87 1080 1719 Tuhkur enelas istutamine koos kasvumullaga 8 tk 0,80 4,72 10,4 121 1720 Harilik sireli istutamine koos kasvumullaga 4 jm 0,90 8,06 12,48 83 1721 Värdforsüütia 4 tk 3,3 3 26 1722 Puude istutamine 24 tk 4,90 24,54 64,87 2146 1723 Kääbus mägimänd 24 tk 0,80 19,1 10,4 708
Õppis Tallinna konservatooriumis laulu ja muusika õpetajana, ning kompositsiooni erialal. Ta on riikliku akadeemilise meeskoori asutaja. On töötanud Tallinna konservatooriumis dirigeerimis õppejõuna ja on huvitavate mälestusraamatute autoriks, peale selle on kirjutanud umbes 200 koorilaulu, soololaule, lastelaule, on kirjutanud süidi ,,Kuidas kalamehed elavad" , kantaate ja 5 ooperit millest tuntuim on ,,Tormide rand". Tuntumad laulud: 1. Mu isamaa on minu arm 2. Sireli kas mul õnne 3. Näärisokk 4. Hakkame mehed minema 5. Mind kutsuti pulma 6. Sinu aknal tuvid 7. Meelespea 8. Kuulajale
Erinevalt koore alla pookimisest aga ei pea 12 alusel koor tingimata lahti olema; küll aga on oluline jälgida, et kambiumid satuksid vastastikku. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse, tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab pookoksaga biokeemiliselt sobima (st, olema üldjuhul samast liigist; siiski on ka erandeid, nagu nt hariliku sireli sortide pookimine ungari sirelile, musta aroonia pookimine pihlakale jt); pookosa kambium peab pookimise käigus asetatama tihedasse kontakti aluse kambiumiga; pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal (pookoksa pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud); alusel peab olema alanud vegetatsioon; kohe peale pookimist tuleb haavad hermeetiliselt sulgeda et vältida liigset aurumist ja
Eerik ja Kelli kohtuvad metsas puht juhuslikult. Eerik lausus, et ta on koju minemas ning Kelli vastas samaga. Kelli palus Eeriku kuube, aga Eerik oli jonni täis ja viskas vaid oma kampsuni, et Kelli saaks selle kännule panna ning ise sinna peale istuda. Kelli hakkas rääkima sellest, et kui Ameerikast kirjad tulevad, siis ta loodab saada emalt tervitusi, aga isa ütleb alati, et ei ole midagi emalt missast et ta ise end üksinda tuppa lukustab ja terve tuba on sireli lõhna täis. Üks kord leidis Kelli ära kortsutatud ajalehe, kus oli ta emast kirjutatud, nimelt oli tema laulu kiidetud. Sellepärast ta vanemadki lahku läksid, et nad ei mõistnud üksteise elu. Kelli lobises ka selle välja, et Amadeus ei ole siiani veel tulnud kuna ta saatis talle kirja, et ärgu tulgu, et ta ei lähe temaga iialgi kaasa. Kelli tunnistas ka selle üles, kuidas ta Eeriku kalakotti oli kivi pannud ja Eerik oli sellepärast pahandada saanud. Ta ainult sõimas Eerikut ilma
Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Tema lemmik kooriliik oli meeskoor. Kirjutas soololaule, lastelaule ja muusikalisi lavateoseid, ehk oopereid. Kogumikud: ,,Lõoke", ,,Ööbik", ,,Pääsuke". Tuntumad laulud: ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". Kõlaideaal on romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Kooriideaal on orelilähedane. ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tektile, laulupidude hümn. Lüürilised ja hingestatud laulud näiteks ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Sinu aknal tuvid", ,,Meelespea", ,,Kutse". Loodusteemalised ,,Rabamaastik", ,,Külm", ,,Päike vajus pärnapuule". Tuntuim koorisüit ,,Kuidas kalamehed elavad". Gustav Ernesaks on väga teksti tundlik, valib väga kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailidele. Juhan Liiv, Juhan Smuul, Kersti Merilaas. Ooperid: ,,Pühajärv", ,,Tuleristsed", ,,Tormide rand", ,,Käsikäes", ,,Koslased Mulgimaalt". Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn) Helilooja ja hinnatud pedagoog
puhkemisest kuni täiskasvamiseni (mida nooremad lehed, seda tugevam värvitoon saadakse), õitel õitseajal, koortel koore lahtioleku ajal, juurtel ja viljadel sügisel. Värvimiseks kasutatavad taimed on: kaselehed ("hiirekõrvad") - rohekaskollased värvitoonid; kasekoored - kollakasroosad värvitoonid; lepakoored - pruunikad värvitoonid (tubakapruun); lepalehed - pruunikaskollased värvitoonid; toomingakoored - roosakad värvitoonid; sireli lehe pungad - kollakasrohelised värvitoonid; kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid; leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid.
tugevamad, ei ole vaja stratifitseerida. Külmakahjustuste vältimiseks tuleb lumevaestel talvedel peenrad katta. Oht närilised, eriti: tamme, pähklipuu, sarapuu, õunapuu, hobukastani, männi, seedermänni jt. külve. · Talvel võib külvata ka otse lumele ja seda tehakse detsembris - jaanuaris enne ettevalmistatud maa-alale, mis on tähistatud. Talvel külvatakse elupuu- , kuuse-, kase-, lepa-, kuslapuu-, ebajasmiini-, sireli-, jt. seemneid. · Suviseid külve kasutatakse selliste seemnete puhul, mis kiiresti kaotavad idanemisvõime, nagu pappel, paju, jalakas. 27.04.2016 Marje Kask 32 Avamaale külvamise viisid · Külv peab olema tehtud ühele sügavusele ja olema ühtlaselt jaotatud külvipeenras. · Enamasti ridadena, harvem hajali. · Külvatakse kas peenardele või tasasele maale. Peenardele külvi sobib just niiskema mullaga aladel.
haljaspistikutega. Rikkalikult juurevõsusid andva põõsana on tal kalduvus metsistuda ja moodustada tihedaid põõsastikke, mis on heaks põõsalindude pesapaigaks. Viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. UNGARI SIREL (Syringa josikaea) Joonis 30. Ungari sirel. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/ungari-sirel/ Iseloomustus Juuni keskpaiku, kui harilik sirel õitsemise lõpetab, puhkem õide ungari sirel.Ungari sireli lehed on üldkujult elliptilised , tugevate leheroodudega ja heledamad kui hariliku sireli lehed. Noored võrsed on punakaspruunid ja heledate pikeguste lõvedega. Lillad ,nõrgalt lõhnavad õied on kitsas ja pikas püstises pöörses. Ungari sirel kasvab 3-4 m kõrguseks põõsaks ,ta on vähenõudlik , talub linnaõhku ja on täiesti külmakindel. Iseloomulikuks on kaarjalt küljele suunatud pikad õiekobarad. Paljunemiseks sobivad kas poolpuitunud psitikud või seemned.
ajaline kulg. Spekter näitab, millised taimed õitsevad, viljuvad või koltuvad üheaegselt annab pildi koosluse ilme muutustest aja jooksul. Fenoloogliste nähtuste pikaajaline uurimine võimaldab välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi uuritava ala jaoks. Aastaaegade piire tähistavad fenoloogilised nähtused. Eestis nt tähistab päriskevade algust paiselehe õitsemine, varasuve sireli õitsemine, kesksuve rukki õitsemine. (joonis 38) Indikatsioon Tundes taimede olenevust keskkonnateguritest, on võimalik ka viimaste määramine taimede kui indikaatorite abil. Ammu on kasutatud üksikuid taimeliike ja terveid kooslusi keskkonnategurite hindamiseks mitmesugustel rakendusaladel: maade viljelusväärtuse määramisel metsades, soodes, niitudel, põhjavete ja maavarade otsinguil, vee ja õhu reostusastme määramisel jm.
1946 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 Töö efektiivsemaks muutmiseks taheti luuga aktiivsemaid sidemeid tegvagentidega ja värvata uusi agente. Teateid kahtlastest inimestest tuli palju. 1946 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 Eha Kose(Hansu endine kihlatu) aruandes olevat Hans tegutsenud organisatsioonis Omakaitse ja ta oleevat teinud nõukogude vastaseid avaldusi. Hans olevat ka seotud olnud rühmitusega kes tappis täitevkomitee liikme Jaan Sireli. Hansu tegevuse uurimiseks Saksa okupatsiooni ajal ja team surma uurimiseks loodi tegevüksus. 1946 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 Agent "x" tööd peetakse eeskujulikuks. Ta suutis värvata metsavendade seast veele kaks agenti "Helmar" ja "Tikker". "Helmarile" eraldati raha et ta organiseeriks kohtumise natsionalisti Jaan Soopiga. 1947 Lääne-Eesti. Eriti salajane, Eks nr2 Kohtumisel Jaan Soobiga märkas agent "Helmar" surnuks peetavat Hansu
annaabi.ee 
