Sass Henno Koostas: Kertu Karner Elulugu Sündis13. septembrilClick to edit Master text style 1982 Tartus Second level Õppis 19892001 Third level Fourth level Tartu Miina Härma Fifth level Gümnaasiumis 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 20032005 Tallinna Ülikoolis Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005...
Kursus maksab 16 400 Tstaadid Inimesed ei ole luiged, kes oma elu ühe ja sama kaaslase kõrval mööda saadavad. Naised on nagu autod: kujult erinevad, kuid tööpõhimõtted on üldjoontes sarnased. Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib-olla tegelikult hoolime. Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama. Küsimused Mis aastast on Sass Henno Kirjanike Liidu liige ? Kus ülikoolis ta õppis ? Mis romaaniga tuli Sass 2005 aastal võitjaks? Kasutatud kirjandus www.google.ee /Sass Henno www.neti.ee /Sass Henno
Sass Henno Elulugu ❖ sündis 13.10.1982 ❖ 1989-2001 Miina Härma Gümnaasium ❖ 2001-2003 Tartu Kõrgem Kunstikool ❖ 2003-2005 Tallinna Ülikool ❖ Eesti Televisioon ❖ 2007 Balti filmi- ja meediakool ❖ Al. 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige Looming ❖ ‘‘Elu algab täna’’-(2002) ❖ ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ -(2004) ❖ ‘‘Mereröövlimäng’’ - (2005) ❖ Lühimängufilm ‘‘Südameasjad’’ -(2007) ‘‘Mina olin siin. Esimene arest’’ ❖ Romaanivõistluse võitja (2004) ❖ Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ❖ noored, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi ❖ vaesus, vägivald, vangistus Kasutatud allikad ❖ http://minaolinsiin.ee/ ❖ http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno ❖ http://www.poogen.ee/?SubID=8&ArID=37 702
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000)
,,Mina olin siin" Sass Henno Selle raamatu valisin ma endale täiesti juhuslikult. Tegelikult valisin ma hoopis kahe teise teose vahel, ent kuna neid polnud raamatukogudest saada ja mul endal ühtegi ideed polnud, siis soovitatigi raamatukogust mulle just seda raamatut. Sass Henno raamat räägib nimelt ühe 17-aastase poisi nimega Rass elukäigust ehk see on tema enda ülestunnistus kunagi juhtunud sündmustest. Teos räägib noorte elust ja nende probleemidest ning vaesusest ja vägivallast. Et eluga toime tulla, on vaja raha, aga selle saamiseks käis Rass vargil või siis vahetas oma esemeid raha vastu. Rassi elu muutus pärast vangist välja pääsenud Olariga kohtumist, kui ta nõustus Olari narkootikume müüma ning hakkas narkoäriga tegelema
Rahu Retsensioon Käisin 14. veebruaril Kuressaare ajamajas vaatamas näitust koos klassikaaslastega. Aega oli vähe ning ootasin eest järjekorset tavalist näitust. Kunstnikuks on Hando Henno, kes on samuti saarlane ning ka ääretult mitmekülgne inimene. Teda huvitab sport, füüsika, bioloogia, matemaatika, ajalugu ja arhitektuur. Hennole on joonistamine lapsest saati meeldinud ning esimese personaalnäituse avas juba 16-aastaselt Anne Tootmaa galeriis. Silmad läksid suureks kui sellest lugesin. Enamus töid olid tehtud akrüüliga, mõned ka guassiga. Üks huvitavamatest töödest oli kindlasti ,,Teel uude maailma", sest need detailid olid ülimalt hästi välja toodud
Autor: Sass Henno Pealkiri: “Mina olin siin.Esimene arest” Peategelane: Rass Mõned Kõrvaltegelased.Kuidas nad on seotud peategelasega? Mõssa- Rassi, 4 päeva noorem poolvend, kes elas Rassi isa ja oma emaga Rassist eraldi. Mõssa tundis hästi endist vangi Olarit, kes sai vabadusse ( oli plaan narkootikume müüja). Mõssa lükkas mingil määral Rassi Olariga ära ajama. Talis- Rassi lapsepõlvesõber, kellega teismeliseeas hakati ajama bensu äri. ( varastati bensiini tanklast) Säde- esimene tüdruksõber Rassil, kes ei viitsinud koolis käia ja petis oma noormeest peo käigus kõigi nähes. Olar- endine vang. Narkodiiler, kes hakkas Rassiga meta äri ajama , et viimane müüks toodangut oma rikastele koolikaaslastele. Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Olari korter ( hall maja,garaažide juures, teine trepikoda, kolmas korrus), rajoon , kool Põhitegevus toimus tänavatel. Narko müümine ja bensiini vargus. Nimeta proble...
Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Karl Ristikivi, 1912-1977 oli eesti kirjanik Koolitunnistus ei tähenda midagi -- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Sass Henno, 1982- on eesti kirjanik Me ütleme pidevalt asju, mida me ei mõtle ja seetõttu saame ka koguaeg haiget. Ja mitte ainult meie, vaid ka inimesed, kellest me võib- olla tegelikult hoolime. Anton Hansen Tammsaare, 1878-1940 oli proosa- ja näitekirjanik, esseist ja kultuurfilosoof Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema. Albert Camus, 1913-1960 oli alzeeria-prantsuse kirjanik ja filosoof, Katku autor.
Raamat, mida soovitan teistelegi Kas olete lugenud raamatut, mis tekitaks teis võimsaid, lausa tohutuid emotsioone ning soovi edasi lugeda? Kas teil on olnud tunne, et te lausa õgite ridu, lauseid, sõnu ..? Kas olete mõelnud, et kes küll sai kirjutada NII hea raamatu? Mina olen. Minu jaoks on see raamat ,,Elu algab täna", mille autoriks Sass Henno. See teos on niivõrd eluline, sokeeriv ning samas tohutult aus ja otsekohene. Olukordadele on lähenetud nii kõrvalvaataja kui ka tegelase enda seisukohalt. Kogu selle masendava olukorra juurde on põimitud mõneti iroonilisi kommentaare asjaosaliste endi poolt. Peale igat sündmust tekib selline mõttetulv, et see paiskab üles, õhku, edasilugemise soov toob aga tagasi maa peale. Minu jaoks oli see teos kui mu enda loodud ameerika mäed.
Mina olin siin. Sass Henno Kas inimene kujundab oma saatuse ise või mitte? Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal
Keivin Mina olin siin Sass Henno Autorist: Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid
Millele pani mõtlema Sass Henno romaan ,,mina olin siin". Sass Henno jutt on ladus ja mõnusasti loetav ja seda algusest lõpuni. See räägib kuidas noored on hulljulged ning tegelevad sellega mis kõige kergemini raha sisse toob, selleks on varastamine ja narkootikumide müümine aga loomulikult see lõbu ei kesta neil kaua kuna tuleb mängu politsei, kes nad arreteerivad valesüüdistusega, kuid kuidas nemad pidid teadma, et Rassi diiler oli surnud. Raamat pani mõtlema, et mõne inimese elu võibki selline olla. 24/7 pidu,
Sass Henno Elu algab täna , 248 lk Kohustuslik suvelugemine Raamat ei kulge kindlas järjekorras, vaid sündmused on aset leidnud eri ajal. Ta korrutab pidevalt, kuidas kõik kunagi lõppeb nii kui nii. Raamat algab sellega, kuidas mees kirjeldab oma naist, kes on igati täiuslik keha, vaimsus, vanus, intelligentsus. Nad kohtuvad klubis juhuslikult rääkima hakates. Mees läheb rõdule ja Musi (nagu ta oma tüdrukut kutsub) järgneb talle. Nad lähevad tankla parklasse kohvi jooma ja esialgu tundub see neile mõlemaile tavaline õhtu, kus sai kohatud üks inimene. Mees töötab ise kilemüügimehena, kelle töökohaks on tavaline kontor, kus teised müügimehed jagavad omavahel saladusi ja sekretär oma laua taga alatihti abi vajab. Peategelane küll ei armasta oma tööd, aga üht ta teab ta oskab seda ja see lahutab ta meelt, ta saab kiita. Oskus inimestega telefoni teel manipuleerida on tal samuti käpas enne kilet müüma hakkamist tegeles ta raamatumüüj...
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot
Sass Henno ,,Elu algab siin" Lugesin Sass Henno teost ,,Elu algab siin", mis räägib ühest noormehest, kellel on kõik olemas. Noormehel on hea töökoht kilemüügimehena. Peategelane armastab seda töökohta, kuna ta teeb seda kõige paremini. Samuti ka armastav naine, kelle nimi on Elina. Ühel hetkel sattus peategelane baari, kuna Elina oli talle rääkinud, et tal oli afäär teise mehega. Sellest hetkest hakkab peategelase elu allamäge minema. Esiteks sattub ta hotelli ruumi soomlastega, kus teda röövitakse ja pekstakse
aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt ka lasteraamat "Mereröövlimäng" (Troll 2005). 2006. aastal ilmus raamatuna Sass Henno tegelik esikteos "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006), mille netiversiooni võisid lugejad näha juba 2003. aastal Bahamapressi kodulehel www.bahamapress.org. Samuti on Sass Henno stsenaariumi alusel valminud ka lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007), mis valiti 2007 aastal Karlovy Vary rahvusvahelise tudengite filmifestivali Fresh Film 2007 Kesk- ja Ida- Euroopa võistlusprogrammi. Priit Hõbemägi kirjutas oma artiklis Eesti Päevalehele Sass Henno kirjastiili kohta järgmist: "Henno raamatu keel on jõuline ja otsekohene. Osa sellest illustreerib ilmekalt vene päritoluga kuritegeliku maailma slängi juurdumist eesti keeles. See
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007
Sisukord Tutvustus Tegelased Sündmustik Sisukokkuvõte Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas) Gustav töökaaslane Helena ustav sõbranna, kes päästab peategelase probleemidest
Sass Henno ,,Mina olin siin" 1. Raamatu autor, Sass Henno, on sündinud 1982. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Miina Härma Gümnaasiumi, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning hiljem Tallinna ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. Töötanud on Henno Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. Teosega ,,Mina olin siin" võitis kirjanik 2005. aastal lõppenud romaanivõistlulse. Sama aasta septembrist on ta ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema toestest võib nimetada veel ,,Elu algab täna", mis esmalt, 2003. aastal ilmus võrguteavikuna ning 2006. aastal ka trükisena ja 2007. aastal ilmunud lühimängufilm ,,Südameasjad". 2. Raamatu pealkiri ,,Mina olin siin" näitab, et peategelane Rasmus soovib, et teda märgataks,
korduvalt tunne, nagu suhtleks suur inimene väikesega. Vististi edukalt, sest lapse jaoks peitub raamatus nii mõndagi lohutavat ja julgustavat.” (B. Davidjants, 2005) „Ega siin mingit pikka juttu polegi – see on ilus vanamoodne ja korralik raamat. Vanamoodne ses mõttes, et keelekasutus on kaunis ja paigas, täislaused, viisakas kõnepruuk, ei mingit slängi, kõik tegelased on viksid ja viisakad. Lugu on huvitav ja lühike. Kaaned kõvad, paber kvaliteetne, pilte palju ja ilusaid. ... Henno on võtnud kirjeldava stiili, ta ei püüa siin lastele elutõdesid lahti seletada ega jää esitatu üle pikemalt juurdlema. Seletamine jäägu ettelugejatele.” (T.Veenre & M. Adorf, 2005) KASUTATUD KIRJANDUS T. Veenre & M. Adorf (2005) Sass Henno. „Mereröövlimäng” Kasutatud 2.12.2015, allikas http://ekspress.delfi.ee/areen/sass-henno-mereroovlimang?id=69053201 B. Davidjants (2005) Sass Henno kutsub lapsed mereröövleid mängima. Kasutatud 2.12.2015, allikas http://epl.delfi
............................................ Monograafiad, artiklid jm ............................................................................... 1 SISSEJUHATUS Käesolev töö on valminud Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi vahel 10. mail 2002 sõlmitud koostöölepingu 10-10/346 (2002) alusel. Lepingu eesmärk oli koostada uurimus ,,Nimekorralduse analüüs". Lepingu täitmiseks moodustas Eesti Keele Instituut töörühma, kuhu kuulusid nimeuurijad eri asutustest: Kairit Henno ja Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Annika Hussar Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eve Alender Tartu Ülikoolist ja Evar Saar Võru Instituudist. Uurimuse üksikud osad on kirjutanud järgmised autorid. Isikunimede peatüki perekonnanimesid käsitleva osa ja peamiselt ka isikunimeõigust puudutava on kirjutanud Kairit Henno, eesnimesid ja nende korraldamist käsitleva teksti Annika Hussar. Kohanimede peatüki on kirjutanud Peeter Päll (eeskätt
Sass Henno "Mina olin siin" Keskmes on noormees, nimega Rass, kes elab koos oma tüdrukuga. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsib kontakte ja müüb üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha. Rassi sõbrad on halvale teele läinud, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausalt. Suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, ei oleks ta seganud end räpasesse ärisse. Kuigi on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis. Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma. Vaesus oli kindlasti põhjus, mis viis karmile eluteele....
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus...........................................................................................
Probleemid Alkohol ja narkootikumid Suhted omavahel Katkised perekonnad Suhted tüdrukutega Vangis olek Hinnang teosele Hea raamat, mis oli kirjutatud sujuvalt ja noortepäraselt. Siiski ei olnud see päris minu maitse, sest oli meeletult palju roppuseid ja veidi liiga julm. Raamat vastas ootustele ja soovitan kõigile, kellele meeldivad realistlikud ja põnevust täis raamatud. Sass Henno Sass Henno sündis sügisel 1982. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina.Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina.Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
autoõnnetuses. Enne surma tegi Camus plaane kirjutada raamatut oma eluloost. 1995. aastal lasi Camus' tütar, Catherine Camus, trükki ta viimase ja lõpetamata käsikirja "The First Man" ("Esimene inimene"). 5 Teosed Näidendid · "Caligula" (1941, 1945; eesti keeles 1989; tõlkija Ott Ojamaa) · "Arusaamatus" (1944; eesti keeles 1989; tõlkija Henno Rajandi) · "Piiramisseisukord" (osalt romaani "Katk" dramatiseering, 1948) · "Õiglased" (1950) Romaanid · "Õnnelik surm" (La Mort heurese; esimene, käsikirja jäänud romaan, ilmus postuumselt 1971; eesti keeles 2005; tõlkinud ja järelsõna: Tanel Lepsoo) · "Võõras" (L'Etranger; 1942; eesti keeles 1966, 1989, 2003; tõlkija Henno Rajandi) · "Katk" (La Peste; 1947; eesti keeles 1963, 1989, 1996; tõlkija Henno Rajandi)
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Sädega.Rass unistab armastusest ja perest.Ent söögiraha nimel on ta nõus müüma narkootikume ja see tee viib ta paljudesse sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab
Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“.
Teine peatükk kirjeldab nimepanemise käiku 19. sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno artiklil "Meie perekonnanimede ajaloost" ajakirjas Oma Keel. 1. Onomastika Nimede uurimisega tegeleb teadusharu, mida nimetatakse onomastikaks. Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Sama sõna tähistab ka mingi keele või piirkonna nimesid, nt eesti keele onomastika, Saaremaa onomastika( Aadu Must, 2000: 39). Onomastika on tihedalt seotud ajaloo ning genealoogiaga
Jaagup Kreem laulja, kitarrist Taavi Langi kitarrist Roland Puusepp trummar Henno Kelp basskitarrist Endine koosseis: · Jaagup Kreem (1987) · (19871989) · µ (19871995) · µ (19891992) · (19901992; 1996 1998) · µ (19912003) · µµ (19921994) · Elmar Liitmaa (19921996; 19992009) · µ (19932003) · µ (1996; 20002009) · (1998) · (19971998) · Roland Puusepp (2003) · Henno Kelp (2003) Välja on toodud vaid pikaajalisemad liikmed. Auhinnad: 1998: Kuldne plaat, 2 auhinda- aasta parim bänd ja aata plaat 2001: Muusikaauhinnad- publiku lemmik 2003: Ajakirja Stiina lemmik 1995, 2002: Raadio 2 aastalõpu edetabeli võitja. Suurimad hitid: · "Muinasjutu mets" · "Ainult sina võid mu maailma muuta" · "Aja teenija" · "Juulikuu lumi" · "Torm" · "Kristallkülmas öös" · "Romula" · "Kui kuningas nutab" · "Kaitseta"
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu
Mariast saab sohvoosi Upravljäjusele tõlk, kuna tema ainsana küüditatutest valdab vene keelt, tänu sellele kohtub Maria oma Siberis oleku ajal mitmete tähtsate salaülemate ja farmijuhatajatega, ning salaja palutakse tal hakata luurajaks. Maria hakkab lahendama Eestlastega seonduvaid probleeme ning tänu sellele kergendab nende olekut Siberis. Maria saab oma elamise kontorihoone külge ehitatud toas ning sellest peale hakkab kõik ülesmäge minema: Karl paraneb, Poeg Henno, kes õppis Viljandis, hakkas raha saatma, ning üsna pea sai Karl ka tööle naasta, esialgu siiski kergemate tööde peale. Selle aja jooksul, mis Maria oma pojaga Siberis oli, jõudis ta töötada mitmetel aladel, nii põllutöödel kui ka laudas ja heinamaal. Maria avaldas mitmel korral arvamust, et ala, kus nad Siberis elasid, oli väga viljakas ning tööd tehes oleksid sealsed inimesed ka väga rikkad ja edukad.
Jüri Arrak Who is Jüri Arrak? Borned 24 October 1936 Estonian painter Graphic designer Metal design artist Makes films Facts about his life Half-brother Henno Arrak (graphic designer) Had been married with Urve Arrak Sons- Arno Arrak and Jaan Arrak The Estonian Academy of Arts (1966 Metal design) Member of Estonian Artists’ Union, 1969 Taxi driver in Leningrad, 1960 Acknowledgements Kristjan Raud’s art prize, 1990 Konrad Mäe’s medal, 1997 Second Class Order of the White Star, 2000 Work Doorknob Jewelry
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
Arvustus Valisin lugemiseks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“. Teos rääkis intelligentsest ja targast poisist nimega Rass, kes käib koolis ja tal on oma tüdruk. Rassil polnud ema, aga olemas oli isa, kahjuks oli ta sellega tülis ning ei suhelnud. Ta kohtub ühe vangiga, kes pakub talle tööd illegaalses narkoäris ning sellest hetkest peale hakkab Rassi elu allamäge minema. Rassil olid ka suhteprobleemid, kuna tema tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
keskkoolis. Järgmise seitsme aasta jooksul õppis ta pere kolimiste tõttu veel Kablis, Häädemeestel, Kohilas ning Tallinna tagasi jõudes lõpetas algkooli (7. klassi) Reaalkoolis. Kuna raha oli vähe, pidi ta edasiõppimiseks valima suurima stipendiumiga kooli, milleks oli toona Mäetehnikum. Pärast selle lõpetamist teenis ta kolm aastat Leningradis autojuhina Nõukogude Liidu sõjaväes. (Arrak, 2003) 1. 2 Venna mõju Jüri Arrakul on poolvend Henno ja vend Arno. Henno Arrak (snd 18. aprill 1930) lõpetas 1963. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (edaspidi ERKI) raamatugraafika erialal ja töötas kirjastuses Eesti Raamat kunstnikuna (1969-1970), hiljem vabakutselise kunstnikuna. Vend Henno oli Jüri Arraku esimene kunstiõpetaja ja just tema avas Jürile ukse kunstide korterisse. (Arrak, 2014) Jüri Arrak meenutab: ,,Vend Henno, kes oli juba ERKI graafikatudeng, soovitas ka sinna tulla ja tegi mulle esimesed joonistamistunnid kirja teel (!) ning 1960
Tuleb võidelda ja iseendast parim välja pigistada Teiste arvamusi raamatu kohta ,,Selline raamat võib päästa elusid." (Jim Ashilevi, kirjanik) ,,See on noorteromaan sõna parimas mõttes." (Peeter Helme, kirjanduskriitik ja kirjanik) ,,Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas." (Eia Uus, kirjanik) ,,Mul on kogu südamest hea meel, et Margusest on saanud mu kolleeg kirjandusmaastikul. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks." (Sass Henno, kirjanik) Meie hinnang Väga hea sisu Tänapäevaselt ning huvitavalt kirjutatud Sündmustik oli liikuv, pidevalt toimus midagi uut Olevik ja minevik olid väga osavalt kokku põimitud Väga kaasahaarav Täname kuulamast!
nad ei ole füüsilised, vaid sümboolselt puhtad. Inimtüübid, mis siin vastupandamatult, teispool head ja kurja üksteise poole tõmbuvad või üksteisest eemale tõukuvad, on küll elavad, aga mingi müstilise veenvusega stiliseeritud. Need on pigem arhetüübid kui tüübid, ja jõud, mis neid pingestavad, on nii puhtalt vastandlikud, kui võib olla. Oma nägemusliku üldistusega on “Vihurimäe” üks kõige inspireeritumaid romaane inglise kirjanduses.” Henno Rajandi Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/ Emily Jane Brontë ja tema õdede elu. 2. “Vihurimäe” järelsõna. H.Rajandi. Ajastust ja tähtsusest inglise kirjanduses. 3. Raamatukoi raamatupood. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?156400 Henno Rajandi iseloomustus teosele. 4. “Vihurimäe” Emily Jane Brontë
Kevadine ärkamine Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis
TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK 2000 - HEAD UUDISED 1998 - SINGAPUR 1997 - KULD 1997 - PÜHERTOONIA
õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
trükivärvid värvitud klisee pannakse paberi peale ja lastakse läbi trükirulli. Erinevad mõisted teema kohta Linoollõige- on puulõikega sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tõmmis- on trükivormiga paberile või muule materjalile tehtud jäljend. Peitel- on tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks. Pildid linoollõikest Autor- Peter Allik. Autor- Esko Lepp Autor- Henno Arrak Teema- Kunstnik ja tema kana. Teema- Lahesopp Teema- Ema lapsega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Linooll%C3%B5ige https://www.tlu.ee/opmat/tp/trykkimine/linoollige.html https://www.snitty.ee/linooll%C3%B5ike-t%C3%B6%C3%B6riist
Modeleeriminine-savi,plastik,plastiliin,näts,küünlavaha,sulametalli töötlemine,keraamika-põletataud savi, assamblaaz- kokku kogunemine ehk ühendamise kunst,instalatsioon-valgus,vesi,realism-reaalselt toimuv ja mitte üle hinnatud naturalism-loomulikus,stilisatsioon-teatavale stiili nõudeile kohanemine tinglike dekoratiivsete vormide somineerimine idealism-teatud asjad ülehindamine ilusamaks,paremaks,ofort-sügav tehnika,kus kasutatakse happet,tõmmis-e.estamp plaadilt ära tämmatav graafiline leht.Need on nummerdatud.enkaustika-vahamaal, freasko-seinamaali tehnika,kus maalitakse värskele märjale krohvile seko-seina maali tehnika,kuid maalitakse kuivale krohvile,sgrafiito-kandakse erinevaid värve pinnale ja pärast kraabitakse maha ,akrüülvärvid-lahustuvad veega kuid,kui kuivab ära on veel kindel ja hästi püsiv,alküüdvärvid-läikiv,lahustus kindel,võetakse nagu remondivärvi,koloriit-värvide kogu mõju süsteemipärane värv kasutus, priimamaal-vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
