Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormis. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena.
Hoolimata vaenust peetakse lugu ka suuremeelsusest ja väärikusest, hiljem C kurvastab oma kasuvenna surnukeha juures. Lõunaiiri saagadele olid iseloomulikud suured ja õilsad tunded, ürgne loodus ja maagia. James Macpherson – tema läbi õpiti tundma lõunaiiris saagasid. Ta avaldas kogumiku, milles pidavat olema Ossiani loomingu tõlked. Mac’i luuletused olid rütmilises proosas. Romantikute seas said “Ossiani laulud” väga populaarseks. 3. ISLANDI EEPIKA (SKALDID, KENNING, VALHALLA, VALKÜÜRID), „VANEM EDDA” Islandi eepika – Island võttis ka ristiusu rahumeelselt vastu, mis tõi kirja ja kirjaoskuse germaani rahvastele. Islandi paganlik eepika säilitas oma sisu üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj
tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. · Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi Viikingite usk · Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega Valhalla. · Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. · Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra püstpalkkirik
süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. · Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Majandus · Islandil tegeleti peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. · Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. · Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad. Majandus · Kui Norra kuningas tuli võimule, kehtestas ta kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. · Taani võimule tuleku ajal läks majandus veelgi halvemaks. Taani kuningas hoolis islandlastest veel vähem kui Norra kuningas. · 13
Paradiisiväravas saab tema kaaslaseks Beatrice. Põrgusse on määratud need, kes on teinud mõnd 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, liigsöömine ja joomine, ahnus, liiderlikkus-abielu lõhkus. Ületada tuleb põrgujõgi, kuid paadimees viib sõitjaid vaid ühele poole, sest tagasiteed pole. TEOSEIDEE-inimese püüd täislikuse poole. 7.Boccaccio ,,Dekameroni" ülesehitus, teemad, tegelased, ideed, meeleolud, kaks novelli. 8.Mõisted. Bardid-muistne keldi poeet. Skaldid-kutselised muusikud, kes kuulusid ülikute kaaskonda. Kangelaseepos-rahvalike kangelaslaulude laiendamise ja liitmise tulemusena tekkinud eepos. Spiilmann-rändartist ja muusik keskaegsel Saksamaal. Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest
rajajaks. Õppis Pariisi ülikoolis. Lõpetas magistriga kunstide alal. Õppis edasi õigusteadust. Otsustas minna vabakutseliseks ja elas hulkuri elu. ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Kuigi ta elas hulkurina, ülistab ta inimlikust. Mõisted Fiilid - keldi ennustajad (seadusetundjad ja nõuandjad), kes jutustasid oma sugukondade pärimusi Bardid keldi jutuvestjad, kes lõid ise mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule jumalatele, kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks. Sisuks argielu sündmused. Elurõõmus, naljakas. Kasutatati vanasõnu ja kõnekäände. Lõppes püandiga. Svank sarnane fabliooga, ainult Saksamaal. Tegelased koomilised tüübid, sotsiaalse suunitlusega.
Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Eurooplased aga kasutasid
hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel vltus. Nootide nimetused mtles vlja itaalia munk Guido di Arezzo. Missa,mis ajal kantakse ette missa? Samuti oli laialt levinud motett-mitme hlne vaimulik helit vabalt valitud tekstile. Hilis keskaeg, Ilmaliku muusika kandjateks kujunesid rndlaulikud.moosekandid,onglrid,trub.,trubavrid,skaldid,bardid,minnesi nger. Aoid-vana kreeka laulik. Sageli koondusid nad truppidesse, millest sndis keskaegne laadateater. Ritler-rtel. paa-ppida lauakombeid,ratsutama Keskaja kirjandust on mjutanud rtlikultuur.Lemmik teemad rtliturniirid,kuningas arturi lood Renessanss-antiikkultuuri taassnd. Saab alguse 14.saj itaalias, levib le kogu euroopa, ja kestab 16.saj lpuni. r. mrksnad-maadeavastused:Ameerika,India,leiutised ja testused- pikesessteem,teleskoop,trkikunst,mikroskoop.
saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid muistseta rahvaste järeltulijad. ,,kuningapeegel"- kirjut. 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus. Anglosaksi eepos 7. või 8. Sajandil loodud ,,Beowulf"- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega
valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu. 11 saj
luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid muistseta rahvaste järeltulijad. ,,kuningapeegel"- kirjut. 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus. Anglosaksi eepos 7. või 8. Sajandil loodud ,,Beowulf"- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega
riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. 6 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2.2Viikingite usk
9. ,,Vanem Edda" laulud on pärit XI-XII sajandist. 10. Tegelasteks on hiiud ja aasid, vaanid ning alfid, nornidest ja rohkesti muudest müütilistest olevustes 11. Hinnatakse nende tegelaste juures nende puudusi, tarkust, mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikkus ning sõprus. 12. 13. ,,Vanem Edda" kangelaslugude aines on suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt ning ,,Nibelungide laul" on saksa kuulsaim kangelaseepos. 14. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. 15. Eepos ,,Beowulf" loodi VII sajandi lõpus või VIII sajandi alguses 16. Eepos pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis 17. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. 18
Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 6 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus, sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor
Myrkvidr mets Gran vald Norras Säävarstöd saar Thakraadr trääl ehk vabatalupoeg 4. Odini kaarnaloits Oodhröör anum, milles hoitakse lauluväge Hugr Odini ronk Thraainn päkapikk Daainn päkapikk Ginnungr odini kaarnaloits Aalsvidr üks kahest päikest vedavast hobusest Idunn jumalanna, keda seostatakse õunte ja noorusega Nörr öö isa Nanna Baldri naine, Forseti ema. Vidrir=Odin Loptr =Loki Bragi skaldijumal (skaldid-luuletajad) Hliidskjaalf Odini troon, mis võimaldas tal näha kõiki maailmu Elivaagar tõlkes Jää Lained on jõed, mis eksisteerisid maailma alguses. Herjan=Odin Naal Loki ema Grimnir =Odin Vidarr kättemaksujumal Vingoolf jumalate ehitis, jumalannade saal Fornjootr hiid, Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa. Yggr=Odin Hangatüür= Odin Yggjungr=Odin Bölverkr =Odin Säährimnir müütiline kult, keda aasid tapsid ja sõid igal õhtul. Skögul valküür
Säävarstöd – saar Thakraadr – trääl ehk vabatalupoeg 4. Odini kaarnaloits Oodhröör – anum, milles hoitakse lauluväge Hugr – Odini ronk Thraainn – päkapikk Daainn – päkapikk Ginnungr – odini kaarnaloits Aalsvidr – üks kahest päikest vedavast hobusest Idunn – jumalanna, keda seostatakse õunte ja noorusega Nörr – öö isa Nanna – Baldri naine, Forseti ema. Vidrir=Odin Loptr =Loki Bragi – skaldijumal (skaldid-luuletajad) Hliidskjaalf – Odini troon, mis võimaldas tal näha kõiki maailmu Elivaagar – tõlkes Jää Lained on jõed, mis eksisteerisid maailma alguses. Herjan=Odin Naal – Loki ema Grimnir =Odin Vidarr – kättemaksujumal Vingoolf – jumalate ehitis, jumalannade saal Fornjootr – hiid, Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa. Yggr=Odin Hangatüür= Odin Yggjungr=Odin Bölverkr =Odin
Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena. Viikingite välimus Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud
kohal on hoopis inimestest kangelased, mitte jumalad. Kuigi mõningatel kangelaslauludel võis olla küll ajalooline alus, on sangarite saatus siiski tihedalt seotud müütidega. Inimestel on võime muutuda loomadeks või aru saada loomade-lindude keelest see kõik rõhutab inimeste maailma otsest kokkupuudet ürgloodusega. ,,Edda" lauludega samal ajal, võib-olla isegi veidi varem, levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid sarnaselt keldi ühiskonna filide ja bardidega elukutselised laulikud, kes kuulusid kuninga ja ülikute kaaskinda ning ülistasid oma luules nende kangelastelugusid. Nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Skaldide laulud olid kui ülistusluule ülistati mehe vaprust. (Palju leiutasid nad kenningeid vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga). Kuulsaim skald oli Egill Skallagrimson Egilli saaga.
jumalikustamiseks või üleloomulike võimete näitamiseks. Esimene runoloog ehk ruuni tähestiku õppija oli Rootsi õpetlane Johannes Bureus (1568 1652), kes oli Rootsi kuninga nõuandja. Tänapäeva runoloogid uurivad enam kui 6000 ruuni, mis on säilinud, alguses neid vana norra keelde ja seejärel inglise keelde tõlkides. Runoloogide töö on aidanud meil viikingeid ja nende ajalugu palju paremini mõista. 2.2 Viikingite laulud Viikingite meelelahutajad olid skaldid (luuletajad). Neid kutsuti laule laulma, sõdalaste tegudest lugusid jutustama ning nad olid hinnatud oskuse poolest meeles pidada 6 sõdalaste uhkemaid hetki. Vahel skaldid liialdasid, aga harva uhkustasid viikingite saavutustega ülearu, sest siis loobiti neid vihase rahva poolt nõude, luude ja muude asjadega. Skaldid jätsid lood meelde ega kirjutanud üles, tehes praktiliselt võimatuks nendest
Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goi), kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad. Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav Haraldsson (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe
Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Skaldid viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud. Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud. Zonglöörid rändartistid ja muusikud keskaegsel Prantsusmaal. Huglaarid rändartistid ja muusikud keskaegsel Hispaanias. Spiilmanid rändartistid ja muusikud keskaegsel Saksamaal. Trubatuurid keskaegsed luuletajadrändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid
Maa jagati hiljem neljandikeks, igaühel neist oli oma kohalik ting. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid goodid (goi), kohalike ülikusuguvõsade esindajad. Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamus uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad. Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav Haraldsson (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe
näitas vendlust ja võrdsust. 44. William Langland, tema teose iseloomustus ja mida tähendab ditaktilist laadi luule. William Langlandi ,,Lugu Peeter Künnimehest". Räägib tõelise kristlases elust kesaegse katoliiklase vaatenurgast. Tegevuseks on tõe otsimine. Didaktiline luule on õpetuslik. 45. Linnalüürika erinevused rüütliluulest. Algselt ladina keelne, esitasid seda skaldid(üliõpilased, rändõpetlased jt.) Muutusid popiks fabliood-lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadestPiitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest. Rüütlikirjandusega võrreldes oli linnalüürika lustlikum ja rääkis lustlikumast elust. Oli demokraatlikum. 46. Svank ja fablioo, üldiseloomustus, peamised tegelaskujud, keelekasutus. Fragmendid lugudest.
Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud =Võtsid ristiusu vastu aastal 1000 =Säilitasid õiguse oma rahvausule Areneb kirjandus =Anglosaksi alfabeet =Panid kirja Skandinaavia rahvaloomingut Skaldilaulud =9 sajand =Laulikud ehk skaldid -Mõjukad ja sõjakad -Laulude peateema ajaloolised sündmused, genealoogia, ülikute kangelasteod Proosasaagad =12 sajand =Ladina kirjas =Ajalooline (10 11 sajand), mütoloogiline ,,Vanem Edda" =Islandist =Kirjanduse kõrgsaavutus =Osad lood on kirjas ka ,,Niebelungide laulus" =Muistendid ja müüdid Skandinaaviast ja mujalt põhjamaalt =Olid kangelaslaulud ja müütilised laulud
Olid ka erineva suurusega lukustatavad kirstud, karbid, järid ja riiulid. Lauda ei olnud. Söödi ja joodi maas istudes. Magati eraldi orvides või põrandal. Majapidamises olid teljed ja käsikivi. Viikingiaeg - eluasemed Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim. Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne naisematus Osebergi matus on naine. Naine sai käsutada oma abiellu kaasa võetud kaasvara võrdselt mehega. Viikingiaeg - ühiskond Abielurikkumise korral karistati naist orjusesse müümisega, meest aga
igalt poolt); 2 hunti (Keki ja Freki)), oli luule ja nõiakunsti jumal Frigg (Odini abikaasa) = Frigga, kaitses abielunaisi, emalik jumalanna Donar = Thor (Thori loom oli sokk) (äikesejumal) (Thori vasar Mjöllnir), võrdne Indraga (veedade religioonis), oli ka sõjameeste jumal Tiu/Tiwar/Ziu = Tyr algselt taevajumal, teda kujutatakse ühe käega (müüdi järgi ohverdas parema käe hundi lõugade vahele), muistne sõjajumal Skaldid**** Odini tütred valküürid, kes viisid sõjameeste hinged Walhallasse Baldr igavese nooruse jumalus, oli haavamatu, ema Frigga võetis tõotuse, et baldrile liiga ei tee Loki kiuslik ja õel, tegi noole, sokutas selle Baldri vennale; loki aheldatatakse maailma lõpuni koopasse kalju külge, rinna kohale riputatakse madu, kelle suust tilgub loki rinnale mürki
Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud (linnakirjandus, jumalate süsteem, hisp, pr, vene, sks kangelaslaul) Keskaeg 5 saj-15 saj, Euroopas kuni 1000 aasta jooksul kirja pandud teosed. Islandi kirjandusel on oluline osa varasemas keskaja kirjandusesislandi kiri ja kirjanduselu kujunes välja seoses ristiusustamisega 1000. aastal, mil ristiusk sai Islandil riigiusuks, eraelus säilis rahvausk. Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal
,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda, ülistasid nende kangelastegusid, paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga. On teooriaid, mis seostavad skalde trubaduuridega, sest viikingiretked ulatusid Prantsusmaale, Põ-Itaaliasse ja Bütsantsi. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" pärineb 10.saj algusest, olles seega keskaja üks iidsem käsikiri, pärit Inglismaalt. Arvatakse, et algkujul on loodud 7.8
- "Vanem Eddas" on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. - "Edda"-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil. "Edda"-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus. 1.3. Keskaegsed kangelaslaulud - Neid peetakse ka mõnede rahvaste eeposteks. - Neid esitasid rändlaulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks, Saksamaal spiilmannideks ja Hispaanias hulgaarideks
"Vanem Eddas" on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. "Edda"-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil. "Edda"-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus. Prantsuse kangelaslaul ,,Rolandi laul" on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda
annaabi.ee 
