MÕISTEKAART KAHE TEGELASE ISELOOMUSTUS TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu
Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) Cleante & Orgoni vaidlus jälle Tartuffe pärast. Orgon ei tagane oma seisukohtadelt (VI stseen) II VAATUS
Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa). 3. Saabus Orgon. 4. Orgoni poeg Damis tahab Valère õega abielluda, aga saab seda teha ainult siis, kui Valère abiellub Damise õega. 5. Orgon päris Dorinelt (teenijanna), kuidas tema maal oleku ajal majas olukord oli olnud. Dorine pajatas, et proua oli haige olnud, Tartuffe aga oli ennast kõige paremini tundnud, prouast mitte hoolides ning ainult süües ja magades. Orgon tundid mehele kaasa. 6
TARTUFFE A COMEDY CHARACTERS MADAME PERNELLE, mother of Orgon ORGON, husband of Elmire ELMIRE, wife of Orgon DAMIS, son of Orgon MARIANE, daughter of Orgon, in love with Valere CLEANTE, brother-in-law of Orgon TARTUFFE, a hypocrite DORINE, Mariane's maid M. LOYAL, a bailiff A Police Officer FLIPOTTE, Madame Pernelle's servant The Scene is at Paris ACT I SCENE I MADAME PERNELLE and FLIPOTTE, her servant; ELMIRE, MARIANE, CLEANTE, DAMIS, DORINE MADAME PERNELLE Come, come, Flipotte, and let me get away. ELMIRE You hurry so, I hardly can attend you. MADAME PERNELLE Then don't, my daughter-in law. Stay where you are. I can dispense with your polite attentions. ELMIRE
FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli
Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Lõpuks, kui tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta
ta viis aastat võitlema kirikuringkondadega. „Tartuffe” kanti esimest korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Näidendi põhiprobleemiks on iseloomusekriitika ja silmakirjalikkus. Näidend algabki nii, et Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe’ile mehele panna ning kirjutab koguni oma vara tema nimele. Tartuffe on väga silmakirjalik tegelane, kes mängib pühakut , kui vaja, kuid sisimas on ta üks saamahimuline mees. Orgon ei usu enda perekonna liikmeid, kui nood soovivad tal silmad avada petise suhtes, ta viskab enda poja majast välja ning läheb tülli teistegagi. Teises vaatuses kui lõpuks tema abikaasal õnnestub Orgoni püha sõber paljastada , on juba hilja, et petise vastu end kaitsta
Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu. Elmire võttis kasutusse oma naiseliku kavaluse ja tarkuse. Ta lasi Tartuffe´il ennast võrgutada, teades, et nii püüab ta Tartuffe´i lõksu. See tal ka suurepäraselt õnnestus ning Tartuffe´i tegelik isiksus paljastus. Piisas ainult ühest hetkest, et Tartuffe oma valvsuse kaotaks ja laseks ennast lõksu püüda. Võib öelda, et ka Tartuffe´il olid omad nõrgad küljed nagu igal inimesel.
Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas. Orgoni puuduseks oli tema põikpäisus, mis talle palju kahju tõi. Minule isiklikult see teos meeldis oma hästi kirjutatud riimidega ja teemaga, suurepäraste ärapanemistega üksteisele. Vahepeal oli küll raskusi lugemisega sest hakkasin riimidena lugema kuigi
enda emaga. Olles hirmul lasi ta sündinud poja minema saata ning hukata. Oidipust siiski ei hukatud ja mitte teadlikult tappis ta oma isa ja abiellus oma emaga. Selles teoses näidati, et inimene ei saa enda saatuse või mõttejõu eest põgeneda ja on nagu iseenda vang. Kui inimene näeb seda mida ta näha tahab, siis ta on oma mõtete vang. Tal võivad tekkida kinnisideed, mis pole tegelikult õiged. Teoses ,,Tartuffe" nägi Orgon, seda mida ta tahtis. Orgon nägi Tartuffes head ja õilast inimest, kes tegelikult seda polnud. Orgonile üritati selgeks teha, et Tartuffe on pettur ja kahepalgeline, kuid ta ei soovinud tõde uskuda. Ennast pettes kaob ausus iseenese vastu. Muutes suhtumist millegisse, muuame selle mõju iseendale. Midagi pole niikaua halb, kui oled ise võtnud vastu otsuse, et see on halb. Inimene ei saa alati olla vaba, teda võivad piirata kohustused, teised inimesed või iseenda vajadused
Peamise tegelaskonna moodustavad kaupmehe Orgoni kodakondsed, kelle majja on ennast poetanud Tartuffe, kes omandab majas võimu ja laseb lõpuks Orgonil varanduse oma nimele kirjutada. Tartuffe tegevus kutsub esile teiste pereliikmete vastutegevuse., võitlus tema paljastamise eest. Viimases vaatuses heidab Tartuffe maski kõrvale, esitab Orgoni peale poliitilise kaebuse ja saab nii ta vara endale. Kuid pahe saab karistuse, Tartuffe vangistatakse ja Orgon saab vara tagasi. Tartuffe kuju eeldab silmakirjalikkuse võrku langejat. Niisugune on majaisand Orgon, vanamoeliste vaadetega ja usuhulluse kütkes, kes kardab uuendusi kui tuld. Seda kasutab ära Tartuffe. Positiivsetest kangelastest ilmekaim teenijatüdruk Dorine. Moliere ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele, üldistatud kujutamisele. Piitsutas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid.
,,Teadmatus on õndsus." Nii ütlevad vanad eestlased. Sellest lühidast lausest võime välja lugeda, et naiivsed ning ümbritsevast mitteteadlikud inimesed langevad enamasti endast kavalamate ohvriks. Kuid kas ka lähedaste nimel ekstreemsustesse minek on õigustatud? Eelkõige aitavad kuritegudele kaasa indiviidid, kes näevad, mis toimub ent on liiga arad selleks, et toimuvast kellelegi teatada. Nii oli ka prantsuse näitekirjaniku Moliere'i näidendis ,,Tartuffe". Peategelane ning pereisa Orgon langeb libekeelse Tartuffe'i meelevalda, kes teeskleb, et on Orgoni hea sõber ning kõige seejuures petab esimeselt välja ta valdused ja kogu maise vara. Orgonit kujutatakse kui teistest sõltuvat ullikest, kes ei oska silma paista. Orgon oli tüssaja valeimidzist ja sõbralikkusest niivõrd pimestatud, et ei saanud Tartuffe'i tõelistele kavatsustele jälile. Seevastu kõik Orgonit ümbritsevad pere, lähedased mõistsid seda juba esimestel silmapilkudel
7. Kes oli hüpehondrik? Vaimuhaige. Kirik pidas Moliere'i hüpehondrikuks. 8. Keda peeti 17. sajandil korralikuks inimeseks? Inimene, kes pidas teistest lugu. 9. Mitu last oli Moliere'l? 3, tütar ja 2 poega. Üks poeg suri 11 kuuselt, teine 6 kuuselt Iseloomusta Moliere loomingut. Kajastas tolleaja Prantsusmaa elu ja kombeid ja kritiseeris ühiskonda ja inimeste pahesid. Kirjutas nii et meeldida rahvale ja kuningale. Nimeta ,,Taratuffe" peategelasi. (5) 1) kaupmees Orgon 2) tema naine Elmire 3) kaupmehe ema Pernelle 4) Orgoni ja Elmire poeg Damis 5) nende tütar Mariane 6) Tara'tuffe valevaga 7) Valere Mariane armsam 8) Cleante Elmire vend Lühike Taratuffe iseloomustus. (tegelane) Tegevus toimus Pariisis (17. saj) Orgoni majas. Valevaga petistav tüüp petab Orgoni perekonda, laseb kirjutada enda nimele vara ja maja. Orgoni abikaasa paljastab ta. Tänu kuningale saab Orgon tagasi oma varanduse ja Taratuffe läheb vangi.
ka Charles. Mehe armastus oli niivõrd suur, et ta suutis andestada Emmale kõik, kuid ilma temata ei suutnud enam elada. Ma arvan, et armastades peab hoidma oma silmad lahti. Kõik näiline ei pruugi olla tegelikkus ning seetõttu peavad ka armunud säilitama kaine mõistuse. Armastus võib teha inimesed pimedaks, kuid võib ka avada silmad. Kui usutakse pimesi kedagi, siis just armastatu sõnad võivad inimese silmad avada. Moliere'i näidendi ,,Tartuffe" tegelane Orgon usub Tartuffe'i juttu ning ei lase kellelgi temast halba rääkida. Orgon ei näe, et Tartuffe ainult petab teda. Mees ei võta kuulda mitte kellegi sõnu, sest usaldab Tartuffe'i täielikult. Alles siis, kui Tartuffe soovib mehe naist Elmire'i võrgutada ning Orgon naiselt ka selle kohta kinnituse saab, avanevad Orgoni silmad. Ta mõistab, et Tartuffe on osav pettur ning soovib ainult tema raha. Armastus oma naise vastu sunnib Orgoni maapeale tulema ning mõistma tegelikkust.
Kui kord vajalikud paberid käes, mis tunnustavad haritud mõistuse eksisteerimist, võetakse tõsisemalt selle inimese argumente kuulda. Tartuffe küll polnud kõrge haridusega aga ta oli pühamees ja kes muu võis teada jumalast enam. Tema positsiooni tõttu võeti teda rohkem kuulda aga mitte inimesi, kes nägid Tartuffe'est läbi. Selleks ka tänapäeval on reklaamides sarnane tekst "...arstide poolt tunnustatud." Omad vitsad peksavad, see lause ei käi ainult Tartuffe'i vaid ka peremehe Orgon kohta. Kuna ta ise ei võtnud kuulda teiste hoiatusi ja ainult uskus talle sisendanud valet, oma jäärapäisuse tõttu kaotas ta kergekäeliselt oma vara. Kergeusklikud inimesed ei too ainult endale kannatusi vaid ka ennast ümbritsevatele inimestele. Teoses oli hästi väljatoodud, kuidas mõjutab sündmusi millegi pimesi uskumine ja teistele isikutele usu peale sundimine. Orgon aga kartis jumalaväge ja vajas tuge, tema nõrkust ja teadmatust kasutas Tartuffe hõlpsalt ära ning
tunnetega jne. Isegi kui neil polnud kindlat põhjust elada, teadsid kuidas elu oma meele järgi elada. Neil oli mõtet elada, et uurida, mis nende elul mõtet on ja mis neid õnnelikuks teeb. Igaüks on oma elu kangelane. Kangelase teekond aitab inimestel lahti mõtestada oma elu läbi oma kangelaslike tegude. „Tartuf“ 1.Kes tegelastest moodustavad vastasleerid? Damis, Elmire, Mariane, Dorine, Valer, Cleante 2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt? Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6.Iseloomusta teda viie lausega?
inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne. Ta soosib Tartuffe'i ja peab teda enda eeskujuks. Majaperemees ei hooli oma perekonnaliikmete hoiatustest ja Cleante sõnadest, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ning ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Kui aga ilmsiks saab tõde, et Tartuffe on petis ja varas, muudab Orgon koheselt oma käitumist ja soovib talle kätte maksta. Inimesed ei suuda
millised nad välja nägid. Inimesed arvasid seepeale kohe, et Zadig valetab ja et tegelikult ta on loomad hoopis varastanud. Tänapäeval on paljudes olukordades ka nii, et kõiges heas nähakse halba ning ollakse liiga umbusklikud. Igaühel meist on kindlasti võimalik oma saatust muuta. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" ütleb üks tegelane Cleante majaperemehele, et te silm ei eralda üksteisest head ja paha ja ehtsaiks müntideks te peate valeraha. Majaperemees, Orgon, pidas Tartuffe'i väga heaks ja ausaks meheks ja koguni oma eeskujuks. Seda vaid seetõttu, et nägi teda kirikus kerjamas ning kogu Orgoni annetatud raha jagas ta vaestele laiali. Nähes, et Tartuffe nii õilis ja heatahtlik on, võttis Orgon Tartuffe'i enda juurde elama. Tegelikkuses oli ta aga petis ning pressis kogu aeg Orgonilt raha välja. Majaperemees aga ei uskunud, kui talle seda räägiti, sest ta oli enda jaoks Tartuffe'i heaks meheks mõelnud ning ta ei suutnud oma
Elmiret jättis aga kõik see külmaks. Ta ei lasknud sellest laimamsest, ega ka Tartuffe vagadusest ennast kõigutada. Tütar Mariane oli nõus kõikke mida ta isa temalt palus. Ka oli ta nõus loobuma oma armastusest Valere'i vastu ja isa tungival nõudmisel saama Tartuffe kaasaks. Damis aga ol keevavereline ja kohati ka suhteliselt mõtlematu. Ta lasi pidevalt raevul saada võimust kaine mõistuse üle. Ta ei sallinud Tartuffet silmaotsas ka mitte. Cleante oli Elmire vend. Orgon austas teda ja tema sõnu väga. Minu arvates oli terve selle romaani peale Cleante ainus mõistusega tegelane. Ta suutis igas olukorras jääda kaalukaks ja leida lahendusi probleemidele. 6. Orgon- nõrk, kergesti mõjutatav, tahtis olla majas isand, kuigi tal see hästi välja ei tulnud. Tartuffe kasutas ära Orgoni hirme pattude ees. Ta suutis Orgonile nii peenelt Raina Rahnel 10e 03.05.2009
Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Tartuffe · 5-vaatluseline värssnäidend, mille tegevus toimub ühes ja samas korteris ühe õhtu jooksul. · Tegevus toimub Pariisis 17. sajandil. · Eripäraks on see et Tartuffe, kui peategelane ei tule lavale esiestes vaatlustes. · Deux ex machina-jumala masin. Olukord kuis sekkuvad välised jõud Tartuffe on mees , kelle jõukas ja usklik kaupmees Orgon nn korjab üles kirikust, kus Tartuff talle sila jääb kui väga õilis ja heatahtlik mees, kellel lihtsalt ei ole elus vedanud. Tegelikult on Tartuffe plaan lihtsalt Orgonile küljealla saada, et tema naisele külge ajada ja endale võim saada. Orgon arvab, et suudab selle heateoga, et Tartuffe enda majja võtab, lunastada nende pere patud jumala silmis. Keegi peale Orgoni ja ja tema ema ei usu seda silmakirjalikku
selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, kuidas õnnestus Tartuffe'il nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi tantsima panna. Samuti ei suutnud ta aru saada sellest, et kui ta käitub oma isa ees alandlikult ning proovib sellega Tartuffe minema ajada, siis see ei õnnestu, sest tema tavaline loomus oli üpris karm. Damise omakasupüüdlikus avaldus, kui tuli välja, et Valere ei saagi ta õe, Mariane'ga abielluda, see aga tähendas, et noormees ei saa naituda Valere õega. Pahameel ja kättemaksu himu läbis kogu teost sujuvalt algusest lõpuni.
Need 2 noormest on sarnased ning oma vanuselt, seisuselt ja väärikuselt igati võrdsed. Ühe on valinud välja armastus ja teise vanemate tahe. Võidab esimene. Kogu näidend räägib armastuse tujukusest, õigustest. Armastus saavutab võidu võlumetsas, kus valitsevad Oberon ja Titania. Tartuffe. Peategelane Tartuffe on leidnud peavarju Orgoni juures. Ta võidab peremehe ja tema ema poolehoiu. Teised majaelanikud näevad Tartuffis aga petist ning ei salli teda. Orgon tahab oma tütart T-le naiseks anda ning lõpetada kihluse Valere´iga. Teenija Dorine avastab aga, et T on armunud maja perenaisesse. T ei jää ootama talle ülesseatud lõksu,vaid langeb iseenda seatud püünisesse, kuhu ta tegelikult püüab meelitada Elvire´i. Esimesel korral pääseb ta terve nahaga. Orgon usub T-d, mitte oma poega ja viskab poja kodunt välja. Ta kirjutab T nimele kogu oma maise vara. Lõpuks O taipab et T püüab tema selja taga perenaist võrgutada.
Pernelle, Orgoni ema (pernell, orgoon) Orgon, majaperemees Elmire, Orgoni naine (elmir) Damis, Orgoni poeg (damiss) Mariane, Orgoni tütar (marjann) Valere, Mariane'i peigmees (valeer) Taruffe, vagatseja (tartüff) Dorine, majateenija (dorinn) Orgon on vôtnud majja vaimuliku Tartuffe'i, et hoolitseda perekonna moraali eest. Eriti oli vaja piiluda Orgoni arvates tema naise Elmire'i järel. Kôik saavad aru, et Tartuffe on petis, kahepalgeline ja salalik. Eriti ôel on teenija Dorine, kuid Orgon on sedavôrd lühinägelik, et ei usu kedagi peale Tartuffe'i. Orgon tahab oma tütre Mariane Taruffe'ile naiseks anda, M. on ônnetu, lubab endalt elu vôtta, kuid pärast lepib alandlikult isa sooviga. Tartuffe on aga vaimustatud Elmire'ist ja ahvatleb teda truudust murdma. Orgoni poeg Damis näeb üht riivatut stseeni pealt ja hoiatab isa, kuid Orgon ei usu, ta saadab oma poja kodunt minema, vôtab talt pärimisôiguse ja annab kogu oma vara Tartuffe'ile
problemaatilisteks. M on silmakirjalik moraali kriitik. *Alceste on oma idealismis naeruväärne, kuid ometi juhib tema teguviis M'ile endale südamelähedane loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte. * Oma noorest naisest õilaselt hüljatud Arnolphe ,,Naiste koolis" ei vääri mitte ainult naeru, vaid küllap teenib äta ka kübeme kaastunnet. ,,Tartuffe" * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju, kuid Orgon on pereisa, kes kehatab ülimat lihtsameelsust, reaalse elu vajadustega sobimatut, kogu perekonda õnnetusse tõukavat naiivsust. ,,Don Juani" *Tema pärines hisplaanlase Tirso de Molina näidendist, kuid enne M'i oli seda uba õutud mitmes itaalia ja prantsuse lavavariantides teisendada ja täiendada. Nendele toetuski Moliere. . *M kirjutas Don Juani proosas. *Võrreldses Tirso de Molina näidendiga laiendab M oma teoses satiiri osa. *Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda
Mees on lausa uskumatu oskusega perepea ümber sõrme keeranud, näidates välja vaid oma vagadust ja jumalakartlikkust, paljastamata oma pahelisi külgi. Seesuguseid inimesi on ka tänapäeval üllatavalt palju, kahjuks on veel rohkemgi Orgoni tüüpi tegelasi. Ei taheta enam mõelda kaine mõistusega ega oma peaga. Isegi ei kuulata oma lähedasi. Laskutakse ühte naiivsesse kinnisideesse ja püsitakse seal, laskmata kellelgi oma arvamust muuta. Teoses kirjutas Orgon heas usus kõik oma maise vara tema silmis vaesele ja kõige paremale hingele maa peal, kes tegelikult oli selle täielik vastand. Samas on lihtne mõista ka Orgonit, kes pimestatuna näilisest jumala armust sai sedasi vabaks oma pattudest. Ta oli nõus lahti ütlema oma pojast, loovutama oma tütre mittesündsale mehele ja usaldama kõik oma saladused sellele samale peiule. Ometi ei olnud selle petise eesmärk pühenduda hinge puhastamisele ja jumala teenimisele.
Klassitsismi põhimõtted kehtisid prantsuse teatris 19. sajandi alguseni, kuid ka selle suuna hääbudes jäid Molière'i näidendid edasi elama. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Näidendid · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Don Juan" (1665) · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) Dorine,Orgoni ja TArtuffe`i põhjalikum karakteriseering Orgon rumal,naiivne ,endas kindel,uskus pimesi Tartuffe`i. Uskus, et Tartuffe on hea ja korralik mees,igati sobiv tütrele kosijaks. Tartuffe omakasupüüdlik, kahepalgeline, variserlik, rahaahne. Kiire taibuga, kaval, kindlameelne. Alati, kui talle midagi öeldi, oskas kohe midagi vastu öelda. Oli endas liiga kindel ja see sai talle saatuslikuks jäi oma tegudega vahele ning kuningas saatis ta vangi (kui Tartuffe poleks vahele jäänud, oleks vangi läinud
kõrgemale, tahab hakata teatri abil kombeid parandama. Esimesel perioodil esteetika välja töötamine, teisel Moliere kibestus, langes misantroopiasse. Liturgiline meisterlikkus tõusnud. Publik ei jälgi Tartuffe'i mõistatust vaid Orgoni pimeduse lööduse faase. Tartuffe ei soovigi nägijaks saada. Neid faase saab vaatusest vaatusesse jälgida. Dell'arte situatsioonile tahtis lisada traagilised värvid, mis muidu reeglina dell'arte juurde ei kuulunud. Finaalis Orgon saab nägijaks, Tartuffe paljastatud, Orgoni ema astub sisse, kes on ka Tartuffe'ist sisse võetud, Orgon seisab silm silma vastas iseendaga. Ema nagu tema alguses Orgon on saanud nägijaks, ema aga nagu tema pimedusega ja valega löödud. Abiellub Armande Bejart'iga, kes oli temast 20 aastat noorem. Madleine laps oli, Moliere taheti süüdi lavastada, et oma tütrega on abiellunud (kuna tal Madleinega oli ka afäär olnud, siis kui too lapse ootele jäi)
Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas. Orgoni puuduseks oli tema põikpäisus, mis talle palju kahju tõi.See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna
Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas. Orgoni puuduseks oli tema põikpäisus, mis talle palju kahju tõi.See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi
Saadi kogemusi ja saati küpseteks ning 1658.aastal, Pariisi naasmise järel, lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised". Seda saatis menu. Järgmiste komöödiatega vihastas ta vaimulikud ja vanameelsed välja. 5 aasta pärast sai ta sisiki lavale tuua näidendi ,,Tartuffe". Selles kritiseerib ta kibedalt valevagadust ja kirikus levinud silmakirjatsemist. Sisu: Tartuffe on kavala ja osava silmakirjatseja võrdkuju, kellel puudub südametunnistus. Pereisa Orgon kehastab lihtsameelset, naiivset ja usaldabki oma poega kõiges. (nad moodustavad äärmuse) Lõpuks kavaldatakse Tartuffe ka üle, kuid selleks ajaks on asi läinud juba absurdseks, just Orgone´i pika ,,silmade avanemise" seisukohast. Himurus osutubki Tartuffe´i nõrgimaks kohaks. Komöödia lõpus- deus ex machina, mis pidi näitama austust monarhi vastu. Tema komöödiaid mängitakse siiamaani, kuna ta oskas kaasaja inimestes peensusteni näha ja välja tuua
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
