Naiste roll ühiskonnas kunagi ja praegu Naised on oma õiguste eest arvatavasti võidelnud aegade algusest saati, aga viimase 100 aasta jooksul on naisliikumine hoogsalt kasvanud. Tänu sellele on õrnema sugupoole esindajatel rohkem õigusi kui kunagi varem. Seega on kasvanud ka nende roll ühiskonnas. Siiski on naisõiguslaste peamiseks põhimõtteks saavutada täielik võrdsus meestega, kuid kas naised tõesti vajavad täielikku võrdõiguslikkust? Ebavõrdsus meestega on kestnud alates ürgajast, kus naiste peamine roll ühiskonnas oli hoolitseda laste ning kodu eest ja meesugupoole esindajate ülesandeks oli käija jahil. Meelelahutuse
naisliikumin". Too nende kohta tekstist näiteid. „Feministlik aktseleratsioon´´ on naiste kiire areng, mis toob nende võimul olemisele head. Naised kasvasid palju pikemaks, hakkasid enda positsiooni kõrgemale viima ja said meestest ette. Naiste tasakaal, tahe ja otsusekindlus tõusid. „On plahvatuslik töö-naised on veninud paarimeetriteks..." „Pehme naisliikumine" on väiksemat sorti naisliikumine, mis on mõeldud naistele võrdseid õigusi taotlev naiste liikumine. „See on naistele korraldatud pidu minule, eesti feminismi esikriitikule, niinimetatud pehme naisliikumise esiemale." 4. Analüüsi essee ülesehitust. Nimeta kolm joont, mis seda iseloomustavad. Esse ülesehitus on hea. Talle on loomulik mina-vorm, mis on tekstis täitsa olemas. Tekst on ära jaotatud lõikudeks ning sedasi on lihtsam lugeda. Tekstis on olemas ka
9.Kuidas survegrupid mõjutavad poliitikat Survegruppides tegelevate probleemide lahendamine ei nõua võimuletulekut, kodanikualgatus on seal osutunud märksa tõhusamaks kui mõni seadus või valitsuse määrus. 10.Sotsiaalsed liikumised Sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mis on probleemipõhised e. tekivad ja kaovad vastavalt probleemi kerkimisele ja hääbumisele. Eelistavad otseseid aktsioone. · Naisliikumine · Geiliikumine · Lesbiliikumine 11.Poliitiline kultuur (tunnused) Kompleks, mis koosneb väärtustest, käitumisreeglitest ja hinnangutest. Tunnused: · Omane väga suurele sotsiaalsele grupile · Kujunenud ajaloolise arengu jooksul · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Püsiv vaid pideva taastootmise korral 12.Mõisted Identiteet inimeste ühtekuuluvustunne
20. sajandi alguses tegeleti põhiliselt naiste häälte kuuldavale toomisega ühiskonnas, samuti naiste õigusele valimiste osas. Tuntuimateks esindajateks on Mary Wollstonecraft (1759–1797), John Stuart Mill (1806–1873) ja Harriet Taylor (1807–1858)- keskendusid naiste kodanikuõigustele – õigusele haridusele, avalikule ja majandustegevusele. 940-1950 astatel jõuti selgusele, et osa naiste vastutusest perekonna ees, tuleks riigil enda kanda võtta. Koos ametiühingutega võitles naisliikumine ühtse riikliku tervisekindlustuse eest, mis võimaldaks abi ka ühiskonna kõige nõrgematele. 1960-1970 aastad keskendusid intellektuaalsele ja majanduslikule tasandile, liikumisse kaasati taas ka lesbid. Need aastad tõid kaasa radikaalseid muutusi: feministid nõudsid õigust abordile, tasuta lastehoiuteenust ja võrdset palka meestega. Selleks ajaks oli naisliikumine tajunud, et ühinedes selliste suurte organisatsioonidega nagu Ametiühingud, on nad
aasta Sotsialistliku Internatsionaali konverents Kopenhaagenis. Konverentsile kogunes üle 100 naise 17 riigist, kes toetasid naistepäeva ideed, et tähistada liikumist naiste õiguste eest ja aidata kaasa üldise naiste hääleõiguse saavutamisele. Huvitav on märkida, et saadikute hulgas olid kolm esimest Soome parlamenti valitud naist. Soomes on naistel olnud hääleõigus alates 1906. aastast. 8. märts valiti naistepäevaks hiljem. Pärast hääleõiguse kättevõitmist on naisliikumine jätkanud tegelemist uute probleemide ja väljakutsetega. Aga kas seadused olid ainsad moodsa naise väljakutsed? Peale valimisõiguste ja tööloa nõudmise oli ka pidev võistlus meestega üheks osaks moodsa naise elus. Näiteks tavatöödel oli võistlus meestega, sest oli teada, et pareminitasustatavad tööd anti meestele, kuid sellele lisaks võideldi ka kunstialaselt meestega. Kuigi ega naised meestest väga maha ei jäänudki, sest esmakordselt 1901
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad -esindavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat,pakuvad alternative, kasvatavad liidreid ja hoiavad pluralismi. Survegrupi ja erakonna erinevused Erakond Survegrupp Proovib võimule saada läbi valimiste ja nii oma o Mõjutab valitsust või poliitikat väljastpoolt, ilma eesmärke täita ise võimul olemata Programm katab väga suure ala o Keskendub ühele probleemile, valdkonnale Kindel liikmeskond koos põhikirjaga o Paljude puhul on liikmeskonda raske määratleda o Spekter on mitmekesisem Survegruppide liigid Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Nende ...
pakkuda ei olnud. 19601970. aastatel hoogustus Ameerikas afroameeriklaste inimõiguste alane liikumine, kus nõuti endale võrdseid õiguseid valgenahalistega. Samal ajal leiti, et "neegriks" kutsumine on solvav. Liikumist juhtis karismaatiline baptistlik jutlustaja Martin Luther King, kelle rasistid 1968. aastal mõrvasid. Nüüd on afroameeriklased saavutanud kauaoodatud õigused, võrdsuse ning austuse. Samuti nii Euroopas kui ka Ameerikas tugevnes sel ajal naisliikumine. Nad nõudsid võrdsust ja õiglust ning saavutasid selles osas ka märkimisväärset edu. 1960. aastail ei arvatud enam, et naise koht on kodus. Väga populaarseks osutus edukas ja ennast teostav naine. Antud liikumine tugevdas naisõigusi ning suurendas naiste rolli riigi valitsemises. Tänapäeval on naised paljudes valdkondades võrdväärsed meestega. Lisaks eelnimetatud liikumistele toimus 1960. aastail ka seksuaalrevolutsioon. Antud
õigusteseismise eest Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 2 toetasid 2009. aastal päästeameti streiki. Edendamisrühmad naisliikumine Seisavad naiste õiguste eest, eeskätt võrdsete palkade ja ametikohtade osas. 7. Vali üks Eesti viimase aja poliitiline algatus (seaduseelnõu, kampaania vms) ja analüüsi järgmises raamistikus--------- vanemahüvitise võrdsustamie
1. Modernismi mõiste ja olemus Millal, kus, miks tekkis? Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal. Tekkimise eeldusteks on: o Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine o teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film, fotograafia) o Freudi psühhoanalüüs o Einsteini relatiivsusteooria o Nietzsche üliinimese teooria o Naisliikumine o kiriku lahutamine riigist. Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Kuidas jaotatakse? I periood 19. sajandi lõpu UUSROMANTISM II periood 20. Sajandi AVANGARDISM
vastuvõetavam kui feminism. Kuna prostitutsiooni peetakse vanimaks ametiks, naisel on loomulik anne mehi võrgutada ning seda peetakse asjade loomulikuks käiguks. Enamasti on ka prostituudil kena välimus, raha ja looduse poolt antud „naiselikud relvad“. Naisliikumine Eestis on konservatiivne, kuna ei taheta tegelikult „pärisfeminismi“, mis tähendaks tõsist võitlust oma õiguste eest, selle asemel räägitakse naiseksolemisest. Sellest tingitult ei ole naisliikumine ka selgelt sõnastanud mida nad tahavad. Mida siis on liberaalseks pidaval Eestil feminismilt õppida? Eelkõige peaksime tähelepanu pöörama ühiskonnas juurdunud arusaamadele soorollidest, mis võivad kahjustada kodanike võrdset kohtlemist. Tuleks rääkida ausalt diskrimineerimisest töö tasustamisel, kus riiklikult tasustavatel töökohtadel on enamasti tööl naised ja palgad on madalad. 7 KOKKUVÕTE
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960......
20.SAJANDI KIRJANDUS Mõjutanud tegurid Tehnika ja teaduse areng Maailmasõjad Töölisliikumine Linnastumine Naisliikumine Rahvuslus Naturalism, impressionism, sümolism, futurism. I maailmasõda Tekkis palju sõjaga seonduvaid teoseid. Katkes ka futuristide liikumine, nähes seda, kuidas sõjas kasutati tehnikat. Sõjavastane olek. Väljendati sõja olemuse tõde. Tuntuim teos ,,Meister ja Margarita'' II maailmasõda Raudne eesriie Kirjeldati samuti sõja otsekohesust ja lihtsust. Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjanduse ja kodueesti kirjanduse. Kui väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, siis kodumaist pigem poliitilised asjaolud. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis. 1. Marie Under 2. Artur Adson...
proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ta ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne, pessimism. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides
Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist 1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest 1832
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Muutused ühiskonnas tekitasid umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. PERIOODID 1. 1890-I ms , pr
valdkondi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Millised on Eesti kodaniku õigused ja kohustused
Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi. Nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Poliitiline kultuur ja kodakondsus: Kultuurile omased tunnused: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele; on jäik poliitiliste muutuste suhtes; suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral.
Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja suuremat palka; USA-s algas ametiühingute moodustamine, eesmärgiks tööliste õiguste kaitse; USA-s ja Inglismaal naisliikumine, mis nõudis naistele võrdset palka meestega ja naistele valimisõigust Rahvuslik kodanlus, haritlased ja töölised- rahvuslik liikumine, rahvusriigi loomise nõue, seda eelkõige Itaalias ja Saksamaal; 1848. aasta revolutsioonide käigus nõuti kodanikuõiguste ja vabaduste kehtestamist, põhiseaduste sisseseadmist 1825. a Venemaa aadlikud korraldasid ülestõusu, et kehtestada riigis kodanikuõigused ja vabadused ning vabastada talupojad pärisorjusest 1832. a toimus Inglismaal
nõukodades erakonnaga Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed liikumised Erineb erakonnast ja survegrupist Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob) Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne. Edendatakse ideid ja väärtusi Helle Pondre 2010 Võrdle erakonda, survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Kasuta järgmist loetelu: hajuv liikmeskond, selgepiiriline liikmeskond, tegevuse eesmärk on tulla võimule, tegevuse eesmärk ei ole tulla võimule, programm katab kõiki poliitika valdkondi, programm tegeleb ühe
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
tööpuuduse 12%,*Sügavaim majanduslangus peale Suurt Depressiooni 1930-ndatel ,Maksude vähendamine, suurem töötute abirahA.SOTS,PROBL,ÕIGUSED: Vastureaktsioon vähemuste eelistavale kohtlemisele viis Allan Bakke kohtunõudmisele.Ta süüdistas California meditsiinikooli, et ta jäi vastu võtmata mustanahaliste kvootide pärast, Ülemkohus kaotas kvoodisüsteemi, kuid pidas vajalikiks rassi kui ühe asjakohase faktori arvestamist õpilaste valikul,1970.lõpus naisliikumine stagneerus, tal ei õnnestunud leida kandepinda väljaspool keskklassi. KULTUUR,ELUOLU: *Vietnami sündroom -uute väärtushinnangute teke, muutus ühiskondlikus mõttelaadis. VÄLISPOLIITIKA: Vietnami sõja lõpp,1975. Põhja-Vietnami võit sõjas, Sõda läks USA-le maksma 150mljrd $ ja 58 000 hukkunut vietnami sündroomi teke, Sõda lõpetas külma sõja välispoliitilise konsensuse ,*Jätkas NSVL suhete soojendamist: 1974. XI Brezneviga kohtus Vladivastokis,*Osales Helsingi
ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi: · tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid
tippametnikke. Iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe Sotsiaalsed liikumised. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; Toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti; Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; Nende tegevus edendab ideid või väärtusi (tervis, eluviis, rahu); Eelistavad otseseid aktsioone; Vahel üleilmse ulatusega. Nt naisliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Sidususe mehhanismid- poliitiline kultuur ja kodakondsus . Idenditeet e ühtekuuluvustunne- samastumine, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Poliitiline kultuur. Koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul; On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, kogu rahvale); On jäik poliitiliste muutuste suhtes;
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
keeltekool, võõrastemaja, noorteõhtu, vanadekodu.Tavalisem on siiski mitmusliku sisu edasiandmine ainsusega, nt taimekasvatus, marjakorjamine, raamaturiiul, tikutoos. 4. Täiendsõna lüheneb järgmistel juhtudel: a. ne-, lane-, line-, mine-liitelised nimisõnad lühenevad harilikult s- tüvelisteks, ntõpilasorganisatsioon, töölisperekond, loobumisvõit, lugemisoskus, naisliikumine. Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt, inimesetapja, ent siiskiinimjaht, inimsööja, inimvihkaja. Märkus. mine-teonime (lühikuju) asemel on soovitatav kasutada veelgi
aastal. 19. sajandi lõpus alanud naiste tulek tööjõuturule ja sellega seoses ka nende majandusliku seisundi muutumine sillutas teed poliitilisele naisliikumisele eesmärgiga saavutada täielikud sotsiaalsed õigused kõigil elualadel. Naisõiguslaste organiseeritud liikumise esimene suurem läbimurre leidis aset 1880ndatel. Tollal võideldi valimisõiguse eest, mis 1913. aastal ka saavutati. Sõdadevahelistel aastatel loodi ametiühingute egiidi all mitmeid naisrühmitusi. 1960ndatel sai naisliikumine uue hoo tudengimässud ning tärkavad naisõiguslusliikumised teistes riikides ja tööturul naistööjõu järele vajaduse tekitanud majanduse tormiline areng elavdasid taas Norra naiste huvi soolise võrdõiguslikkuse vastu ja viisid naisliikumist tugevamini edasi kui kunagi varem. See uus naisliikumine ei huvitunud esmajoones mitte formaalse võrdõiguslikkuse saavutamisest, vaid keskendus rohkem naiste võimalusele vabalt kasutada oma olemasolevaid õigusi.
elanikkonna kasv · Teaduse ja tehnika tormiline areng radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, fiiberkiud, plastik, aniliinvärvid, fotograafia · Jõukuse kasv (UK 1850-1890 palk tõus. 60%, tarbekaubad lang. 6.5%) · Töölisklassi väljakujunemine, ametiühingute teke (1869-1906) · Friedrich Nietzsche (1844 1900) üliinimese teooria ("Gott ist tot!" "Du sollst werden, der du bist", Der Übermensch) · Naisliikumine, naiste hääleõigus: 1918 UK, (1907 Norra, 1914 Island) · Kiriku lahutamine riigist Levis arusaam, et teadus ja selle areng võib viia täiuse poole, kuid samas ei tohi astuda inimese vastu (sõjatööstus); et inimmõistus vabastab korratusest. Pärast II ms (Hirosima ja Nagasaki) hakkas maailm kahtlema teaduse ja tehnika ning inimolemise harmoonias. Kui varem otsiti tõde mõistuslikust tegevusest, siis nüüd alateadvusest ja tunnetest.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower...................................................................................................................
neid ei ole võimalik kontrollida, positivism on filosoofia suund, mille järgi tõelised positiivsed teadmised saadakse eriteadusest või nende andmete sünteesimisest. 32. Sajandilõpu moderne ambivalentsus. Näiteid ka W. Lauqeuri artiklist Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustuse ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud
Ehk siis võimalikult vähene sekkumine,iseregulatsioon, laissez-faire. Laissez-faire järgi ei tohi olla riigil mitte mingit majanduslikku rolli. 11. loeng. Identiteedipoliitika ja sellega seotud väljakutsed Identiteedipoliitika definitsioon Definitsioon: identiteedi poliitika kujutab endast poliitilist tegevust grupihuvide edendamiseks, mis põhineb grupi liikmete ühisele identiteedile nt rahvus või sugu. Feminismi arengu kaks etappi a) Organiseeritud naisliikumine tekkis 19 sajandil. 19 sajandi keskpaigaks oli naisliikumine leidnud enda keskse fookuse - vôitlus hääletusôiguse eest. Seda perioodi nimetatakse fenimismi esimeseks laineks ning selle peamine loosung oli, et naistel peavad olema samad poliitilised ôigused, mis meestel. Hääletusôigust peeti tähtsaimaks eesmärgiks, sest usuti, et kui naised saavad hääletada, siis kaovad automaatselt ka muud diskriminatsiooni vormid. b) 1960ndatel algas feminismi teine laine
ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas n Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin- dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees- märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma ,,musternäidis" n Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, porno-graafia- ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane Huvirühmade teisenemine n 20. saj 1. poolel olid kesksed huvirühmad (A/Ü-d, kirik jt) enamasti suured hierarhilised ühendused oma ametnike, reeglite ja kindla arvestusega liikmete üle n Viimased aastakümned on endaga kaasa toonud uute
1.4. Naine ja töö Tänaseks päevaks on 19. sajandi kodukana tiitlit kandnud naised kolinud mehe kõrvale karjääri tegema (joonis 11). Ümber hakkab saama õrna, kaitset vajava ja ärimaailma koha pealt võhikuliku naise aeg. Seepärast võimegi edasipürgivaid ja enesekindlaid naisi leida isegi meestest kõrgematelt kohtadelt. 24 Joonis 11. Rase naine tööl. Autor: Holger Winkler (pro.corbis.WWW) Käesoleval ajal saame tõdeda, et naisliikumine Eestis 1980. lõpus, mis propageeris naisi koju tagasi pöörduma ja taastama üksnes mehe sissetulekul põhineva perekonna mudeli, oma eesmärki ei saavutanud. Jäikade soorollide pooldamine ning "naistele naistetööd ja meestele meestetööd" ideoloogia on nõrgenenud pea kõigis arenenud maades kaasa arvatud ka Eestis. (Hansson 2001: 18) 25 KOKKUVÕTE Töö lõpuks avardus minu kujutluspilt nii 19
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin-dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees-märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma ,,musternäidis" Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, pornograafia- ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane Surverühmade liigid: Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused Edendamisrühmad: eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides 30
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Lõpp tähendab masendust, kartust, mandumust. Finde=uut tüüpi, moodne, peenemaitseline. Palju uusi kunstisuundi - sümbolism Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustus ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Kultuuris hakkas domineerima progressiusk. Levis arusaam, et kõik on inimkätes, inimmõistus määrab maailma arengu. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerumine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. 1895 avastab Freud inimeste unenägude saladused.inimest juhib alateadvus, mitte inimene ise, nagu senini arvati. I teadvustatud feminism euroopa kultuuris New woman. Suureneb seksuaalne vabadus. Viitab sõltumatusele ja iseseisvusele. Tehnoloogia kiire areng (telefon, telegraaf grammofon. 1895 kinokunst) Arvati et inimmõistuses on jõud, mis avastab, loob valgustab ja korrastab maailma. Paralleelselt sellega räägiti ka
,,ameerika identiteet" · Progressiusk: tuleviku optimism · Eneseusk: ,,Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on sotsiaalselt dünaamiline": ... self-made man aristokraatia ja türannia asemel · Vaba ja õiglane ühiskond, kus inimesed on võrdsed (va. Orjad): demokraatlik poliitika USA mentaliteedi kujunemine · Missioonitunne igal alal: ususektid (nt. Metodistid, baptistid, mormoonid), Karskusliikumine, naisliikumine, vanglareformid (kasvatav vangla surmanuhtluse asemel) Mõjutajad: · SB traditsioonid, protestantism, PA omapära, valgustus, romantika · ,,Lääne hõivamine" (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier) ... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks · Liikuv põllumajanduslik ühiskond · Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton)
Väga paljudes Euroopa riikides. Lainet lööb Darwini evolutsiooniteooria. Põhiteese üks tugevam jääb ellu. Liikide omavahelise võitluse teooriat hakatakse kandma ka inimühiskonda. Hakatakse tähelepanu pöörama progressile ja edule rajanevat inimeste eluteed. 2. Leiutised auto, lennuk, kino. 3 üsna olulist. 3. Hoogne töölisliikumine ebainimlikud tööajad ja väikesed palgad. 4. Naisliikumine naised pole rahul, et 3K lapsed, kirik ja köök, naised tahavad rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5. Urbaniseerumine linnas on anonüümsuse kasv, maal teavad kõik kõiki. 6. Võõrandumine üksildlus, läbipaistmatud inimsuhted. 7. Pealiskaudsus ja ebakindlus inimsuhetes üldine meeleolu on aga võistluslik ja võitluslik. Sest hinnas on tugevam ja jõudsam. Kas või kinokunstis, esimene Tarzan oli ujumise olümpiavõitja
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
· Poliitiline teguriteks on samad mis majanduses ning kõiksugused seadused. Ettevõtlus on reguleeritud seadusandlusega ning konkurentsipoliitika kaudu. Tootjaid peab kaitsma kõlvatu konkurentsi eest ja tarbijaid ettevõtte ebaausa tegutsemise eest. Valitsus on aktiivne poliitiline jõud, mis mõjutab toodet, hinda, müügikohta ja reklaami. Toetab ja kontrollib ning suunab turundust. · Kultuuriline tegurid on elulaad, tarbija aktiivsus, naisliikumine, noorsugu. Perioodiliselt muutub inimeste käitumismudel, ilmnevad uued soovid ja vajadused. See mõjutab toodete oodatavat ostjate arvu, uue toodangu reklaamikulusid jne. Turundusjuht peab jälgima kultuurikeskkonda, saamaks selgemat ettekujutust tulevikust, et teha paremaid turu- ja tootmisotsuseid. Suurte inimgruppide käitumise uurimine aitab välja tuua uusi trende, tarbijanõudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu või kahanemist. 10
Väga paljudes Euroopa riikides. Lainet lööb Darwini evolutsiooniteooria. Põhiteese üks tugevam jääb ellu. Liikide omavahelise võitluse teooriat hakatakse kandma ka inimühiskonda. Hakatakse tähelepanu pöörama progressile ja edule rajanevat inimeste eluteed. 2. Leiutised auto, lennuk, kino. 3 üsna olulist. 3. Hoogne töölisliikumine ebainimlikud tööajad ja väikesed palgad. 4. Naisliikumine naised pole rahul, et 3K lapsed, kirik ja köök, naised tahavad rohkem ühiskonnaelust osa võtta. 5. Urbaniseerumine linnas on anonüümsuse kasv, maal teavad kõik kõiki. 6. Võõrandumine üksildlus, läbipaistmatud inimsuhted. 7. Pealiskaudsus ja ebakindlus inimsuhetes üldine meeleolu on aga võistluslik ja võitluslik. Sest hinnas on tugevam ja jõudsam. Kas või kinokunstis, esimene Tarzan oli ujumise olümpiavõitja
Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ta ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne, pessimism. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
