poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud. Kogu tähelepanu keerati Vene kultuurile. Lääne kultuurist ja selle arengust saadi teada läbi Soome televisiooni ja võimalike raadiojaamade kaudu, nagu Ameerika hääl ja Vabadusraadio. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud kirjutisi Eesti rahvale olulisest perioodist. Hävitati suur osa iseseisvusaegadest ajalehtedest, ajakirjandusest ning ka ilukirjandust. Rahvas ei saanud lugeda mida tahtis. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Paljud eesti haritlased põgenesid Eestist ja said välismaal olles oma loometegevust jätkata. Anti välja pagulaskirjanike teoseid, levis vabale Eestile kombeks olnud seltsielu. Seevastu kodumaale jäänutel seda piirati, kontrolliti ja sunniti looma Nõukogude korrale omast loomingut, sest muidu seda lihtsalt ei avaldatud. Ent vaimne vastupanu nõukogude võimu survele jätkus siiski
ikka vinguvad selle kallal ei tööd ei ole. See on ikka tegelikult suurest inimeste isiklik probleem kuna kellele ei meeldi töö mis neile pakutakse. Kellel puudub piisav haridus näiteks on kas koolist välja kukkunud või pole seda lihtsalt lõpetanud. Töö puudust määrab suuresti ikka inimese haritus tase sest kui sul ikka midagi seal pea sees ei ole siis ei saa tööle ka. Ühiskondlikult määrab töö puudust veel ka riigi majanduslik tase. Kui ikka tuleb see majandus surutis siis ei saa midagi teha. Majandus surutis toob kaasa ettevõtete tootmise vähenemise ja sellega kaasneb ka see et paljud inimesed kaotavad töö. Töö puudust mõjutab ka see et mida nõutakse inimeselt kes tööle kandideerib. Hetkel on need nõudmised utoopilised. Nii jäävadki tööta need inimesed kellel on ette näidata ainult põhikooli lõputunnistus mis sellest, et nad on töötanud vastaval ametikohal aastaid ja neil on kogemusi aga puudub piisav haridus tase.
vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 12. augustil aastal 1966 suri Alliksaar vähki. Inspiratsiooni sai Alliksaar esimeste luulekatsetuste tarvis Arbujatelt ja Marie Underi loomingust. Teda on mõjutanud ka 20. aastate luule. tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis. 1960-ndate aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Tema
Ajalugu §43 Nõukogude võimu taaaskehtestamine 1944. a eesti kultuur kaheks välis ja kodueesti kultuur. Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile.
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
kultuuri juurutamine ühiskonnas. Suruti peale kommunistliku ideoloogiat ning prooviti Eesti NSV-d eraldada läänemaailma arengust ja suundumustest. Selline infosulg sundis rahvast orienteeruma vene kultuurile. Järelikult sooviti muuta eestlased ühtseks Nõukogude Liidu massiga, kellel puudusid kultuur ja juured. Taheti summutada igasugune vaba ja loominguline mõtlemine, mis haritud inimesel kombeks oli. Kogu ühiskonnas valitses ideoloogiline surutis, mis tähendas, et varem või hiljem pidi hoomatav paisuma nii suureks, et isegi NSV ei oleks suutnud seda peatada. Eesmärke viidi ellu erinevatel viisidel. Esiteks hävitas nõukogude võim valikuliselt eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajargsetel aastatel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jääti vaid üksikud aastakäigud perioodilistest väljaanetest ning mõned eksemplarid raamatutest. Kogu
Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust. Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese. Järsult süvenes riigis ideoloogiline surutis. Lähtuti seisukohast, et maailm
Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Tallinna alla.' · 1809-blokeerisid inglased rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku. · 1812-Napoleoni väed Kuramaale. · Nekrutid-võeti sõjaväeteenistusse. · 1807-talupoegadest maakaitsevägi ehk maamiilits · Sõja aegadel süvenes majanduslik surutis. Talurahva vabastamine pärisorjusest: · Eeskujuks 1807.aastal agraarreform Preisimaal. · 1816-Pärisorjusest vabaks Eestimaa. · 1819-Pärisorjusest vabaks Liivimaa. · Maa mõisniku ainuomandiks, seda sai talupoeg rentida ja pidi täitma rendilepingut. · Esialgu ei toonud pärisorjusest lahti saamine muudatusi. · Perekonnanimede panek, eestindati need 1930-te teisel poolel. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist:
Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu? Kogu kultuurielu oli Nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, mille tugevus olenes otseselt eri aegadel valitsenud poliitilistest oludest. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis J. Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Sulaperioodil olid veidi liberaalsemad olud. Minu meelest oli väga ebaõiglane eesti NSV eraldatus muust maailmast. Varjati Lääne arengut ning sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev. Nõukogude kultuuripoliitika iseloomulikuks küljeks oli ka eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Üksikute ajalehtede, ajakirjade ja raamatute eksemplaride alles jätmine ei korva aga siiski tehtud kahju
kontrollile. See oli üks ideoloogilise surve avaldamise meetoditest, mis pidi viima rahva Nõukoguliku kultuuri juurde. Propagandat kasutati kiriku mõju vähendamiseks ühiskonnas. Lisaks sellele juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid, et kiriku tegevust takistada. Suleti TÜ usuteaduskond ning usklikele seati ette igasuguseid takistusi. Selle tulemusena levis Eesti NSV-s vaenulik või vähemalt üleolevalt ükskõikne suhtumine kirikusse ja religiooni. Nõukogude Liidu vaimne surutis oli rängaks löögiks eesti kõrgkultuurile, kuid piiras ka lihtkodaniku vabadusi ning tegi ettekirjutusi, mida tuleb lugeda, kuulata ja väärtustada.
Riia lähistel pealetung seiskus. Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl. · Täiendavad koorimised 30 talupoega said 500 hoopi , 6 neist veel Siberisse. · Nekrutiks võtmine 1840 hakati kartulit kasvatama igalpool, Lõuna- · Süvenes majanudslik surutis Eestis hakati kasvatama Lina- Maamiilits e. Kaitsevägi-talupoegadest 1845 a suvel toimus massiline usuvahetamine koosnev vägi (1807) Vebe õigeusku, lootes saada tasuta maad. Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu kindralfeldmarssal tagasi vahetada. 23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed
Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada. Paljud kõrgharitlaskonnas olid sunnitud oma senist loomingut ,,ümber hindama" ning taluma repressioone. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes.
selle õpetamise eest. Raske haigus , vähk , võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aegtulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Väike Luuleraamat anti välja 1984 see on Alliksaare 5. Väljaanne ja kokku oli neid üldse 6, viimase ilmus aastal 2002(alliksaar armastusest)see sisaldab 37 kirjatükki, raamatul puudub kindel temaatika. Kõige rohkem jäi meelde luuletus AEG Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
Sulaaeg Eesti NSV-s J. Stalini surmale järgnes NSV liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja ...
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
välismaalt. Eesti kultuur lõhestati kaheks: välis-ja kodueesti kultuuriks. Paljud loomeinimesed siirdusid pagulusse, et jätkata muil maadel oma senist tegevust. Kuid eesti kultuuri järjepidavuse ka nõukogude aastatel tagas just nende enamike eestlaste vastupanuvõime ja elujõulisus. Kuid siiski paljud loomeinimesed ja haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Õnneks 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes mingil määral ja võimaldas haritlastel oma esialgse loomingu juurde naasta. Eesti kultuur taastus osaliselt ja selles mängis suurt rolli haritlaste uus põlvkond. 1960. aastatel toimus läbimurre mil ka poliitilised olud muutusid vabamaks. Sõda ja vaimse surutise aastad andsid küll ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile, kuid rahvas jäi siiski kultuuriliselt aktiivseks. Püsima jäid pilli- ,rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid
reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5. Kümnendi teisel poolel peamiselt noortekunstis hakkas domineerima nn. teispoolsete võimaluste – mütoloogia, legendide, iseenese alateadvuse kasutamine. Tegemist ei olnud ainult postmodernismiga kaasas käiva alternatiivsuse ja kõikjale leviva ambivalentsusega, ka kohalik surutis ja suletus sundisid looma teisi maailmu selliste eksisteerivate kõrvale, millega oli ebameeldiv tegeleda. Iseloomulik oli ka see, et uued ideed ja rakenduslik innivatiivsus liikusid aladele, mida siiani „kõrge” kunstiga võrreldes teisejärguliseks on peetud. Parim näide selle kohta on jõuliselt esile tõusnud plakatikunst, mis terve kümnendi jooksul endale tähelepanu nõudis. Märkimisväärse koha leidis karikatuur, mis oma iseloomulikus kujundikeeles osutas sotsiaalsele absurdile
traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimu poolt. Luuletaja luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa.
(Ungari, Hiina), paljudes riikides nn. vaenulikke klasse ei likvideeritud. Koostöö riikide vahel jagunes majanduslikuks (VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu; 1949), ideoloogialaseks, sõjalis-politiliseks (VLO e. Varssavi Lepingu Organisatsioon; 1955) ning kultuuri-ja teadusalaseks. Stalini ajal oli NSVL majanduses põhirõhk (raske)tööstuses (eeskätt relvad). Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. oktoobris kutsusid vandenõudlased Kremlis kokku
Ülemaailmne finantskriis on 2008- 09 innustas lühike majanduslangus Iisraelis, kuid riik on sisenenud kriisi tahke alused - pärast aastatepikkust mõistliku eelarvepoliitika ja seeria liberaliseerimise reforme - ja vastupidavamaks pangandussektoris ning majandus on näidanud märke varajase taastumist. Pärast SKP kasvu 4% aastal 2008, Iisrael SKT kasvas 0,5% võrra aastal 2009 ja on oodata, et laiendada 2010. Ülemaailmne majanduslik surutis mõjutas Iisraeli majandusele peamiselt nõudlus väheneda Iisraeli ekspordist Ameerika Ühendriikide ja ELi Iisraeli kaubanduspartneritega. Eksport moodustab umbes 45% riigi sisemajanduse kogutoodangust. Iisraeli valitsus vastas majanduslangus rakendades tagasihoidlik stiimulpaketi ja agressiivne ekspansiivset rahapoliitikat - sealhulgas intressimäärade kärpimise registreerida Lows, ostes riigi võlakirju ning astunud välisvaluuta turule
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
Pistoletto. Neoekspressionism tärkas Euroopas. Selle tõusu soodustas suurelt modernismi kriis ning vahel vaadeldakse neoekspressionismi postmodernismi ühe variandina. 1980. aastatel oligi iseloomulik Euroopa kunsti esiletõus ja suhteline sõltumatus USA eeskujudest. Seejuures pole Euroopa kunst sugugi ühtne, vaid selles võib uuesti eraldada rahvuslikke koolkondi. Saksa kunsti areng oli 1980. aastatel kõige iseseisvam ja dünaamilisem. Kaua kestnud vaimne surutis hakkas lõpuks järele andma ja rahvusliku identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. A.R.Penckil õnnestus ühendada ekspressionistliku traditsiooniga ürgsed koopamaalid või grafiti naiivsus ja räpakad märgitaolised kujundid. Penck mõjutas ka tugevalt Jörg Immendorf'I, kes enne Penckiga kohtumist omas veidi lihtsameelset maailmapilti, kuid nüüd kujutas ta oma töödel Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid. Immendorf'I kunstis võidutseb äärmine literatuursus
Süüdistuste esitajad olid Moskva emissarid ja nende kannupoisid. Karotamm vabastati ametist ja asemele tuli Ivan (Johannes) Käbin. VIII pleenium tegi suurpuhastust kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele. Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas
Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega- Raadiojaam Ameerika Hääl sidemeks, sulaajal taastusid sidemed muumaailma ja läänemaailmaga, kultuuri areng ning vahvusvaheline mõju, materiaalne heaolu. Kuldsed kuuekümnendad-mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, liberaliseerumine, usk positiivsesse tulevikku, üliõpilaste poliitiline aktiivsus-komsomoliorg. 1964-Hrustsovi asemele Breznev, usk reformidesse kadus, tsensuuri karmistumine, süvenes ideoloogiline surutis. 1978 sisepoliitikas-ENSV juhtkonna vahetus, Käbini asemele parteijuhiks Karl Vaino, Venestamine :vene keele õppimine, Moskvameelsus. 1980 sügis noorsoorahutused- ajendiks rahvaürituse laialisaatmine; Jalgpallimats, millel esinenud Propeller laiali saadeti. Tagajärjeks solidaarsusüritused koolides ja tänavarahutused. 40 kiri- ,,Avalik kiri ENSV-st" haritlased ,kes lootid tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele valupunktidele:keeleküsimus, süvenev migratsioon,
Kaheksas põhjus ei ole sõltuv ettevõtjast endast saja protsendiliselt. Näiteks mingi looduskatastroof või mingi suurem õnnetusjuhtum võib ettevõtte hävitada. Kui on olemas kindlustus võib ettevõtte taastamine olla võimalik, kui aga juhtub, et kindlustus puudub on kadu kolossaalne. Igal juhul võib see olla üheks põhjuseks, miks ettevõtja ebaõnnestub. Üheksas põhjus viimaste aastate praktika põhjal võib olla üldine majanduslik surutis. On mingid tegevused, mida ettevõtja enda kaitseks saab sellisel puhul teha, aga üldiselt mõjutab see kõiki vähemal ja rohkemal määral ning vaid tugevamad jäävad ellu. Kümnes põhjus, mis ettevõtja edu võib pidurdada on tooraine või muude kulude järsk kasv. See tähendab, et kulud võivad ületada toote müügist saadava kasumi ja tootmine ei tasu ennast enam ära. Näiteks Tallinna kilud, mille tootmine lõpetati kuna nende tootmine on kallim kui müügist saadav tulu
Investeeringud ettevõtluse arendamiseks Puhaseksport eksport-import vahe Piirangud: Tollimaks maks imporditaval ja eksporditaval kaubal Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik Majanduse tsüklilisus: buum, kriis, langus, surutis, tõus, stabiliseerumine. Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Riigi välisvõlg: Koguvälisvõlg summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske
o Alati on olemas riiklik sektor ehk riigiettevõtted. 14. Majanduse tsüklilisus – miks nii on? Oskad joonistada majanduse arengukõverat. Tsüklilisus – majanduskasvule järgneb periood, mil majanduskasv kas aeglustub või langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Põhjuseks võib olla nõudluse järsk langus või tõus, ületootmine, üleinvesteerimine, riikliku majanduspoliitika vead. Buum langus Surutis tõus Stabiliseerumine Kriis 15. Majanduse tsüklilisus Eesti viimaste aastate arengu näitel – buumist kriisi. 2003-2007 eestis majandusbuum. Majandus aga kuumenes üle (majanduskasv ei vastanud tootlikkuse tegelikule kasvule). 2007a kinnivarahinnatõus lõppes, majanduskasv pidurdus. Järgnes majanduslangus, mida süvendas finantskriis. (masu). Seda iseloomustas pankrottide laine, suurenev tööpuudus, maksulaekumise vähenemine riigieelarvesse
Nõukogude Liit peale Teist maailmasõda Stalini viimased võimuaastad · NSV Liidu autoriteedi kasv · Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930
,,Ristideta hauad" I osa Arved Viirlaid Meie vanematele ja kõigile, Kes on uskunud inimsusse, Õiglusse ja vabadusse, seistes Kindlalt oma ideaalide eest. 1. Imelikul kombel ei tundnud Linda sel korral poja tulekust rõõmu. Nähes teda elusana ja tervena, tulvasid silmad küll rõõmupisaraist, aga kui pea ei võinud need muutuda valupisaraiks, sest hingele lasus kohe surutis: mis Taavist nüüd saab? 2. ,,Oleksime olnud õhtul kodus," täiendas ema. ,, Aga see polnud meie käes. Nüüd on jälle aeg, kus meie endi käes pole midagi." 3. ,,Sul, taat näib olevat kindel tunne, kui oma maalapp jalge all. Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult
defitsiit ja "tutvused" ja kahest emakeelest võimu degradeerumine gerontokraatia eripoed "arenenud sotsialismi" kontseptsioon, ideoloogiline surutis samizdat 1979 NSVL Afganistanis 1980-1989 Breznev sureb 1982 keskmaarakettide paigutamine Lääne-
Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Uus põlvkond rahunes ja paljud hakkasid truult valitsevat režiimi teenima. 1978-1988 oli parteijuhiks Karl Vaino. Tema oli vastand Nikolai Karotammele, kuna tema oli uusvenestamise innukas elluviija. Algas venestamiskampaania, mille aluseks oli 1978.aasta EKP Keskkomitee otsus ’’ Vene keele omandamine ja õpetamine edasisel täiustamisel’’. 1980. aastatel hakati vene keelt õpetama juba lastaaias ja I klassis. Rahvas hakkas ’’üles
2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost Oluliseks aknaks läände oli Soome, sest P-Es oli võimalik vaadata Soome televisiooni saatseid, avati Tallinn-Helsinki laevaliin, mis tõi meile turiste, kes tõid kaasa tarbeesemeid ja tarbimiskultuuri läänest. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest. Samuti ka vene keele levik. Näiteks Ida-Virumaa muutus venekeelseks ja tühjenes pea täielikult eestlastest. Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Stalini ja Brezneri võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur. Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripäradit, selleks hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Teise maailmasõja järel jagunes eesti kultuur kaheks: Välis- ja Kodu-Eesti kultuuriks.
aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis
poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt.
loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. "Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao." (-Kuskil ajajõe taga-) Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt.
pole antud voli. Raske haigus - vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E
Massilised repressioonid. Poliitilised arreteerimised ja mõrvad laialt levinud. Majanduslikud: Just oli olnud sõda nii, et majanduslik seis oli väga kehva. Fokusseeriti rasketööstusele. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Et kinnitada NSVL-i sõjaline võimsus pärast sõda ja hirmutada USAd. Külma sõja võidurelvastumine. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda?
rahuleping(3.jaa - nuar 1920 lõppes konkreetne sõjategevus) KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I MAAILMASÕJA JÄREL *Poliitilise kaardi muutus( Venemaa, Türgi, Saksamaa, Austria-Ungari) *Vastuolude säilimine -rahulolematus Versaille´i süsteemiga -USA ei olnud rahul kuidas Saksamaaga käituti -Itaalia ja Jaapani tõrjumine -1922 fasistide võimulepääs Itaalias *Saksamaa mahasurumine -reparatsioonid -1923 Ruhri basseini okupeerimine *Majanduslik surutis (üle Euroopa tugev) -Saksamaa hüperinflatsioon -1924 rahareform-USA andis suure laenu Saksamaale, sealt algas Saksamaa majandustõus *Demokraatia levik -valimisõiguste laienemine(naised said õiguse valida) -tsensus-valimispiirang -liigne demokraatia *USA tõus juhtriigiks -1920.aastatel majandustõus *Püüd hoida rahu -Rahvasteliit -1925 Locarno konverents-hakkati arvestama Saksamaaga -1928 Briand´i-Kelloggi pakt *Äärmuslike ideoloogiate tõus
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930
kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud I. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et I. Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu,
1953. Teise maailmasõja järgses NSV Liidus Stalini ajal: · toimusid tohutud massirepressioonid (sh. näiteks 1949. a. küüditamised Baltikumis) Vägivallapoliitikat teostasid Siseministeerium ja julgeolekuorganid. 1954 loodi KGB (eelkäija 1917 rajatud Tsekaa, hiljem nimi NKVD). Repressioonide juhiks Stalini ajal oli siseminister Lavrenti Beria. 1950. aastatel kandis NSVLis erinevaid karistusi 5,5 miljonit inimest, neist GULAGis 2,56 miljonit. · valitses ideoloogiline surutis ametlik ideoloogia oli kommunismiõpetus. Rõhutati maailma jagunemist kaheks vastandpooleks: 1) sotsialistlikud riigid head, eesrindlikud, helge tulevikuga jne. 2) kapitalistlik maailm vaenulik, võõras, roiskuv, manduv jne. Kaasnes teaduse politiseerimine (lõssenkim, kaotati "ebateadus" geneetika jne.). Ametlik kultuur kirjandus, kunst, muusika ülistas nõukogude võimu, kommunistlikku korda, Stalini isikut. Stalinismiaja kunst (eriti arhitektuur
nälg, talongid söögi jaoks, tööjõu puudus puudusid spetsialistid teatud tööde jaoks, väga kahjustatud Eestist-Ungari, Moskva; võitis USA / lääneriikide abil); · Industriaalalad - Raske-, metalli-keemiatööstus, tuumapommi polnud; tehti kõik, et saada sama relva ka varastati; · 1947 kaardisüsteem - talongi alusel anti kaupu, põgenikud nälg 1946/1947, ikaldus, esines kannibalismi; · Ideoloogiline surutis: GULAG-vanglate peavalitsus, haldas sunnitöölaagreid, Sunnitöölaagreid kinni ei pandud; · Kahe leeri teooria- teadlased kes sellega tegelesid NSVL rahu, kõik hea; Kapitalistlik leer sõjad, oht, võidurelvastumine jne..Ajupesu, tagajärg: teadus käis alla, geneetika lakkas eksisteerimast; · Represseerimised- NKVD 5,5 miljonit inimest, kultuuriinimesed;
Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits. Sõjaaegadel süvenes majanduslik surutis, mis oli tingitud erakorralistest koormistest (vägede majutamine, moonastamine, küütimine). Talurahva vabastamine pärisorjusest. Rüütelkondades jõuti seisukohale, et järelandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades mõisnike majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrol...
Elo Viiding on ühes oma artiklis toonud välja 9 stereotüüpset Juhan Viidingu lugejat, üheksa Juhan Viidingut ja ma usun, et seda loetelu on võimalik väga palju veel täiendada, alustades näiteks minu omast. LUULE Ma usun, et Juhan Viidingu luulet on võimalik tõlgendada ja näha väga eri moodi ja seepärast esitan siinkohal vaid oma nägemuse Viidingu luulest ja selle olemusest. Tema luule on kuidagi raske, sügav. Salme ja ridu valdaks justkui mingisugune rõske surutis, valdab tunne, et need sõnad ja tähed on kirjutatud väga vaevaliselt ja piinarikkalt. Ilmselt mängib siin rolli ka fakt, et ma olen tutvunud tema elulooga ja tean tema kurba saatust. Olles kuulanud teda ette kandmas paari luulerida, kumiseb alatihti iga luuletuse juures kõrvus see salapärane hääl, milles ennist rääkisin. Iga sõna tundub olevat läbi kaalutletud ning sõna tähtsus ja jõud on aetud märkimisväärselt suureks
· Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt igavikku, tagasipöördumatutele radadele. · Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. · Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, · inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv,
muutused Revolutsioon ja riigipööre Revolutsioon- põhimõtteline, muutus kuni selle alustaladeni välja. Tekib siis kui inimesed ei ole rahul ühiskonna korralduse, valitsemisviisiga üleüldiselt. Selleks, et revolutsioon sünniks on vaja rahulolematust. Revolutsioon võib olla vägivaldne v rahulik. Institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumine Revolutisooni põhjused: 1. Mingi režiim elab oma aja ära. 2. Majanduslik surutis 3. Haritlaste võõrandumine 4. Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus 5. Sõda 6. Valitsuse rahanduskriis Revolutsioonijärgud: mõõdukas-ollakse rahulolematud, radikaalsus-nõudmiste esitamine ja suuremakspaisutamine, lõppjärk- surutakse maha või nõustutakse Revolutsioon vs riigipööre Revolutsioon taotleb totaalset muutust, riigipööre seda, et inimesed muutuvad.
lääne tarbimiskultuuri ja tarbeesemeid. Nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale Massiline võõrtööliste sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnast. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Mõned Eestimaa piirkonnad- eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad-muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. 24A-Eesti NSV kultuurielu põhijooni Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Breznevi ja Käbini võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur. Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripärandit, selleks puhastati raamatukogud kodanliku ühiskonna pärandist. II MS järel jagunes eesti kultuur kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud
vähenes. 5. Lääneriikide kriis 1970.ndate keskpaigaks selgus, et senine arengumudel ei toimi enam. Aina enam levis taas kommunism. Lääneriikide majanduslangus- energia- ja toorainekriis. Nafta hinna tõus. Tootmise vähenemine, kriis levis ka arengumaadesse. Suleti ettevõtteid, sotsiaaltoetuste süsteem vajas rohkem raha, selle peale trükiti raha lihtsalt juurde. Lisaks tööpuudusele inflatsioon, mida koos stagnatsiooniga hakati nimetama stagflatsiooniks. -> tekkis vaimne surutis, kadus usk heasse tulevikku. Ühendriikides levis arusaam, et maailmas ei saagi midagi muuta. 1974. a Watergate'i skandaal- President Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal tungitud demokraatliku partei peakontorisse Washingtonis ning paigaldatud pealtkuulamisseadmed. Sellest puhkes skandaal, presidendi vabatahtlik ametist lahkumine. Samal ajal tulid päevavalgele erinevad dokumendid Ühendriikide juhtkonna ning sõjaväelaste kongressi ja rahva petmise kohta. Pessimistlike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
