Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur
Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ,,Mõtlen, järelikult olen olemas"
kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu üldse folkloor- pärimused, legendid ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv. Ja Mozart, too võlur ooperimaailmas, kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti
Alguses, kui ma seda raamatut lugema hakkasin , tundus see igav. Aga mida rohkem ma loetud sain , seda huvitavamaks läks. Ilmuskumatuid kohti esines ka . See pole võimalik , et tuline laava kannab puust tehtud parve ülesse. Tohutu lainetuse peale jäid alati kõik mehed pardale, mis tundub natuke kummaline väikese parve korral. Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist : Jules Gabriel Verne sündis 1828 aastal, Nates-s Prantsusmaal. Jules Verne läks 1848. aastal Pariisi õppima. 1850 aastal lavastati tema esimene näidend. Kui Verne ülikooli pooleli jättis, pidi ta hakkama ise raha teenima. Ta teenis raha raamatute müügiga
psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku
Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. Tema ainuke romaan "Arthur Gordon Prym'i lugu" Muidu kirjutas jutte (põnevusjutte, õudusjutte) ja luuletusi. Saavutas üleameerikalise kuulsuse. Poe proosalooming: lakooniline, täpne, uudne, salapärane, mitmekihiline. Poe luulelooming: romantiline Ida-temaatika, iroonia, kasutas siseriime, kõlaefekte. Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. 1. Ilukirjanduse liigid Eepika lüürika dramaatika 2. Eepika liigid 3. Seiklusromaan Ülekaalus seikluslik ainestik
sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J
Nime saanud Robinson Crusoe järgi. Kriminaal- teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal)
KUS VÄLJENDUB? ● Kunstis - kasutati palju erinevaid värve ja vorme, et luua dramaatiline pilt ○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 1924) ● Loomingus on seotud realism ja fantastika ● Suur tähtsus sümbolil ja allegoorial ● Inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ● Võõrandumine EESTI EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Gustav Suits luuletus ,,Vesiroosid’’ (1899) ● Friedebert Tuglas poeem ,,Meri’’ (1908) ● Marie Under luulekogu ,,Sonetid’’ (1917) FRIEDEBERT TUGLAS (1886- 1971) ● Meeldis müstifitseerida ja maske vahetada ● ,,Noor-Eesti’’ rühmituse liige (1905-1915) ● Väljapaistvaim proosaautor ja kriitik
· Mehed on julged, õilsad, ausad, vaprad. · ERANDLIK ja INDIVIDUALISM ERAKLIK · Naised: kaunid, õrnad, truud, kaastundlikud, kindlameelsed, valmis end ohverdama. · ERILINE ILU, · ERILINE HING, TUNDELISUS Teostes vohasid kontrastid ja pulbitses muinasjutulisus. · Ühes teoses on koos ilu ja inetus, reaalne ja fantastiline, ülev ja madal, koomiline ja madal. · Tõepära oli tähtsusetu, teoseid vürtsitas fantastika, müstika, nõidus, salapära. Mis on siin romantilist? Mis on siin romantilist? Mis on siin romantilist?
1997, 1999 ja 2008 toimus tema tuur nimega "Klaver tuleb külla" Eesti kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Linakorraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap
Dickens ,,Oliver Twist" Oliver, Nancy lastekodu, tänavaelu Ingl. O. Wilde ,,Dorian Gray portree" Dorian, Basil, Henry ebamoraalsus Stevenson ,,Aarete saar" Kapten Flint ,,Röövitud" G.H. Wells ,,Ajamasin" Veena hoiatusromaan, teaduslik fantastika Wells ,,Nähtamatu" Galsworthy ,,Forstyte'ide saaga" Irene, Fleur kõrgema keskklassi elu M. Twain ,,Tom Sawyeri seiklused" Tom, Huckleberry Finn Laste/poiste seikused ja elu J. London ,,Martin Eden" Martin Eden romaan töölisnoorukist Soome A
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja
Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal.
diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider
· Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega. · Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. · Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas).
alati seotud surmaga. (,,Enneaegne matmine", ,,Punase surma mask") · Teaduslik-fantastilised jutud Need teosed põhinevad tehnika ja teaduse saavutustel. Ta loetleb teaduslikke üksikasju. (,,Arthur Gordon Pymi lugu") · Detektiivlood Ta pani aluse kaasaegsele detektiivijutule. Lisaks süzeelisele põnevusele köidab Poe lugejaid loogilise analüüsi ja arutluse keerdkäikudega. (,,Näpatud kiri", ,,Kuldmardikas") Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks
teose ,,Utoopia" kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda. Teose idee väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast. Karl Ristikivi ,,Imede saar" Jonathab Swifti ,,Gulliveri reisid" Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus. Põhimõtteliselt on esinenud läbi aegade. (Tekkis 18. saj) Üheks varasemaks peetakse Dante Alighieri terviklikku Põrgu-kujutust. Läbimurde sai Mary Sheliey ,,Frankenstein", kus on ühitatud teaduslikus ja fantastika. Kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende laialdane tutvustus. · Eesmärk käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis. · Kirjeldab midagi, mida tegelikult olemas pole Robert Silverkerg ,,Näha nähtamatut"
Juba lapsepõlves armastas Atwood palju lugeda. Kirjutamist alustas ta 6-aastaselt ning 16- aastaselt otsustas hakata kirjanikuks. Auhinnad Kanada kindralkuberneri auhind, (1966, 1985) Astuuria vürsti auhind kirjanduses, 2008 Bookeri auhind, 2000 Kanada raamatumüüjate liidu aasta autor, 1989 Los Angeles Timesi ilukirjandusauhind, 1986 Arthur C. Clarke'i auhind parima teadusliku fantastika eest, 1987 Trilliumi raamatuauhind, 1991, 1993, 1995 Teosed "Orüks ja Ruik" (Oryx and Crake, 2003) "Kassisilm" (Cat's Eye, 1988) "Uputuse aasta" (The Year of the Flood, 2009) "Penelopeia" (The Penelopiad, 2005) "Elu enne meest" (Life Before Man, 1979) "Söödav naine" (The Edible Woman, 1969) "Pime palgamõrvar" (The Blind Assassin, 2000) Kasutatud allikad http://salempress
Teiseks unustamatuks saavutuseks jääb kindlasti tunnetus, et laps juba enne ratsionaalset suhtumist maailmale omab vaimsuse, mis on kunstilist laadi ja mis end avaldab mängus ning mis ainult mängus kasvada saab. Fröbel on andnud pedagoogikale ühe suurejoonelise mängu põhjenduse. Fröbeli pedagoogika on tugeva idealistliku kallakuga. Samuti on selles ilmne sümbolistlik joon ja fantaasia tähtsuse tugev rõhutamine. Kui last hoitakse liialt kaua sümboolika ja fantastika maailmas, siis ta ei saa pidevalt üle minna töö ja tegelikkuse maailma. Lapsel võivad tekkida raskused üleminekul lasteaiast kooli ja lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluga. Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? Fröbel vaatas suure tähelepanuga oma ümbruses oleva elu-olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas
Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr Inglismaa: leikistid- 1)William Wordsworth (1770-1850), näha ilu ka igapäevases, lihtsas ja triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele" 2)Samuel Caleridge (1772-1834), soovitab hüljata kaine mõistlik suhtumine ja suunduda
klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine. Samuti on stseenide järjekorda ja tegevuste asukohta muudetud. Näiteks toimub ,,kui vana sa oled?"- stseen raamatus autos vesteldes, aga filmis hoopis metsas. Robert Pattinsoni kehastatud Edward ja Kristen Stewarti Bella suutsid anda raamatus kajastatud armulugu edasi väga veenvalt ja lummavalt. Soovitan raamatut lugeda neil, kellele meeldib armastus, põnevus ja fantastika. Endale meeldis sisuliselt raamat hulga rohkem, sest filmis oli liiga palju stseene muudetud ja välja jäetud. Birgit Männiste 10A
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga.
1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid ranged ja jäigad normid, siis romantikud toovad sisse romantilise kangelase, erandliku inimese, kes ei vasta nendele normidele ja ka temal on õigus omanäoline olla. Romantismi peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest need olid loomulikud. Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks shakespear. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka endale müüte ja asju üles kirjutama. Loominguvabadus võimalikult vähe reegleid, mida,
Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii
b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, ka autori enda üleelamustega. e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast kuulub tema loomingu paremik klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele
Manerism Itaalias Koostasid : Gerli ja Kristjan 2010 Iseloomustus Manerism oli peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias levinud kunstivool, mille juures ei lähtutud enam elust, vaid suurmeistrite (Raffael, Michelangelo) loomingust, teisisõnu võeti üle ja rõhutati nende maneere Maneristid võtsid üle kõrgrenessansi üldistatud ja idealiseeriva käsitluslaadi, temaatikas kaldusid aga fantastika poole Iseloomulik maalile : Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Maneristlik arhidektuur Kaunistustega liialdamine. Üksikosade lõtv seostamine. Tubade maa kohakuti olevate ustega. Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese)
Jules Verne ,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" Tegevusaeg: 1866-1868 Kesksed tegelased: Kapten Nemo: Salapärane inimene, kes oli Nautiluse kapten. Ta toetas rõhutuid ja oli katkestanud sidemed maaga (mitte täielikult). Tema pere oli hävitatud ja vara võetud tundmatute inimeste poolt kelle päritolu Kapten Nemo Pierre Aronnaxile, Ned Landile ja Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal. Lühikokkuvõte: Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit hiiglasliku asja, pikka sigarikuju...
varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906
kunstnikud. Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Der Blaue Reiter oli Die Brücke kõrval tähtsaim ekspressionistide rühmitus. Rühmitus loodi Münchenis 1909. aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky poolt. Vassili Kandinsky piltidel kordunud motiiv sai Der Blaue Reiteri sümboliks. * jõhkra ilmega inimesed * sisepiin ja traagika * teravad tööd, lõõmavad värvikontrastid * fantastika ja usumüütika Kunstnikud: * Otto Dix * Emil Nolde * Ernst Barlach Futurism 1909-1914 * vanad traditsioonid hüljati * imetleti tehnikat ja linnlikku elulaadi * eredad ja erksad värvid Kunstnikud: * Gino Severini * Umberto Boccioni Abstraktsionism 1910-täna * ei saa aru, mida on pildil kujuttud * ei jäljenda loodust, esemete kunst Kunstnikud: * Vassily Kadinsky * Kazimir Malevits * Piet Mondrian Dadaism 1916-1924 * mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841). Romantilist proosat viljelesid saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), prantsuse kirjanikud Victor Hugo (1802-1885), Alexandre Dumas vanem (1802-1870), ajaloolise romaani rajaja, soti-inglise kirjanik Walter Scott (1771-1832). Romantikud taaselustasid keskaegsete (millise ajastu?) rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkuse, fantastika; nende elukäsitlus oli sügavalt usklik. Elu oli püha, samuti olid pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantism taasavastas ja mõtestas ümber suure renessansikirjaniku William Shakespear'i loomingu. Proosas viljeldi eepika zanri romaani, mis oma tänapäevast kuju hakkas omandama 15. sajandi teisest poolest. 18
Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos. Poeemi iseloomustab süzee ja kangelaste kujutamine nende arengus. Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Novell - lühijutt, tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novell lõpeb tavaliselt üllatava pöördega- puändiga. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilalugu, kedagi või midagi naeruvääristav kirjanduse lühivorm.
armastatu. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt" on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv ning ta kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus
Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11.Erandlikkus-Oluline iga kunstnikku eripära, põlati massivaimu,
1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine · võõrdumus tegelikkusest · individualism · ebatavalised tegelaskujud William Blake inglise luuletaja, Aleksander Puskin vene luuletaja Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist
Ameerikas 40. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Tänapäeval on kasutusel umbes paarkümmend taime (eriti aga seent), mille psühhoaktiivne toime on seotud alkaloidide sisaldusega. Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Vastavalt sellele, millised elamused tekivad, on hallutsiogeene liigitatud: 1. fantastika ilmneb fantastiline maailm; 2. psühhotomimeetika või psühhootika või psühhodeelika tekib mööduv psühhoos; 3. müstikomimeetika müstiliste kogemuste teke. Hallotsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis pärinevad taimedest ja seentest, ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on: *meskaliinpärit peyotlkaktusest, tavaliselt süüakse kaktuse tükke
ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esinev rütmiüksus. 1) + - tragi, kala 2) +- - kollane, tormakas, punane 3) + ma, pink, poiss, kehv, kõhn Harjutus: a)- + banaan, halvaa b)- + - artikkel, orkester, paranks c) - - + egoist, d)- + - - geograafia, bioloogia, fantastika VÄLDE Esineb ainult rõhulises rilbis. 1. välde esined lühikestes rõhulistes silpides. NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline 2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi
sajandi kunsti- ja kirjanduse tõttu. (Georg D'antes oli vastane) vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, 5. Romantiline novell unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste E.A.Poe novellide põnevus-/õudusjutud, seisundite jms. Sürrealism üritas avardada kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud
sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Pilt11 Neljas tase Viies tase Pilt10 Ruja Oli Eesti rock-ansambel, kes viljeles ka progressiivset rocki. Pilt12 Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Ruja isek s er im e redige k sti laadid i t e j uhtslaid ake Klõps ine tase s tase Te Ko lm a s t ase Ne lj a s tase
Parijõge, kelle „Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932. aastal ilmus kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“ (1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R
b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis
autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein)
-perspektiiv oli tahtlikult moonutatud -peamisteks väljendusvahenditeks jooned ja pinnad -värvid: kahvatu pruun, hall, rohekas, helesinine -levinumad zanrid: natüürmort, maastik, linnavaade, portree -loodusvormide moonutamine -avaldus ka skulptuuris Ekspressionism Tunnusjooned: -lihtsus -moonutatud vorm -teravad toored värvid -jõhkra ilmega inimesed -domineerisid sisepiin,traagika -töödes pole ilu ega harmooniat -loodus on ärev, pingestatud -levis ühtekuuluvus, humaansus,fantastika, usumüstika- eeskuju saadi neegrite kunstist. Futurism -Kõrgaeg 1909-1914 -tekkis Itaalias ja sealt levis üle kogu euroopa -kunstnikud tahtsid luua uustehnika ajastu kunsti -imetleti tehnikat -ülistati vägivalda, liikumist, jõudu, sõda -kujutati erinevaid liikumisobjekte samal pildil Abstraktne kunst 20.saj kunst. Ei jäljenda loodust. Esemete kunst. Maal tuleb luua ainult värvidest, skulptuur aga abstraktsetest vormidest
tuleb rõhutada inimese individuaalsust ja koos sellega ka subjektiivset kogemust. Tähtsaks sai mõiste "erandlikkus". Põlati massivaimu ja peeti lugu individuaalsest geeniusest. Kangelased romatismis olid enamasti vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed, kes suutsid näha ka elu sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud. Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud. Igat rahvust hakati väärtustama, tekkisid maailmakultuuri ja kirjanduse mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja kirjanduse mõisted. Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri.
,,Frankenstein" 1. ,,Frankensteini" autor on Mary Shelley. Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818. 2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis. 2) konflikti sõlmumine Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad elueliksiiri jms kohta, mis viivad ta keemia teadusharuni, mille vastu tekib tal kirglik huvi. Ta
* Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest, mistõttu möödus tema elu ja karjäär rahalises kitsikuses. *E.A. Poe tsitaat: Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas.
Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960. aastad Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „Kadri“ (1959), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt. Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H.Mänd, E.Niit, A.Pervik) ja poistekirjanduse (E.Raud, J.Rannap, H.Pukk, H.Väli, R.Vaidlo) eristumine ja jätkumine. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: V.Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille-Riini lood“ (1963), B.Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud
klassis 1971. Kolm esimest liiget olid Rein rannap, Urmas alender ja andrus vaht. 28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte kunagi `ruja' nime all esineda. Bändi nime kaks teooriat Populaarsem arvamus on , et Kuid osad inimesed arvavad, Ansambli nimeks võeti et nimi koostati bändi kõige uudissõna "ruja", mis oli tähtsamate liikmete eesnime mõeldud asendama väljendit esimestest tähtedest. (R "teaduslik fantastika". Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto and A Andrus Vaht) Bändi koosseis läbi aastate 1971 - 1975 1975 - 1978 Urmas Alender (vokaal) Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (bass) Jaanus Nõgisto (kitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Tiit Haagma (basskitarr) Andrus Vaht (trummid) Margus Kappel Toomas Veenre (kitarr)
annaabi.ee 
