Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest.
Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ,,Mõtlen, järelikult olen olemas"
pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu üldse folkloor- pärimused, legendid ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv. Ja Mozart, too võlur ooperimaailmas, kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb. Mozarti elu koosnes kokkusobimatutest vastuoludest
Alguses, kui ma seda raamatut lugema hakkasin , tundus see igav. Aga mida rohkem ma loetud sain , seda huvitavamaks läks. Ilmuskumatuid kohti esines ka . See pole võimalik , et tuline laava kannab puust tehtud parve ülesse. Tohutu lainetuse peale jäid alati kõik mehed pardale, mis tundub natuke kummaline väikese parve korral. Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist : Jules Gabriel Verne sündis 1828 aastal, Nates-s Prantsusmaal. Jules Verne läks 1848. aastal Pariisi õppima. 1850 aastal lavastati tema esimene näidend. Kui Verne ülikooli pooleli jättis, pidi ta hakkama ise raha teenima. Ta teenis raha raamatute müügiga
psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku
Romantismi kokkuvõte · Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. · Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja peitmata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. · Romantilised tegelased. · Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ärevus § Kaunis päikesepaiste õnnelik armastus § Äikesetorm segadus § Kotka laskumine kindlus § Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirja...
sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett Heliloojad: F. Schubert ; R. Shcumann ; J
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver...
KUS VÄLJENDUB? ● Kunstis - kasutati palju erinevaid värve ja vorme, et luua dramaatiline pilt ○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 1924) ● Loomingus on seotud realism ja fantastika ● Suur tähtsus sümbolil ja allegoorial ● Inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ● Võõrandumine EESTI EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Gustav Suits luuletus ,,Vesiroosid’’ (1899) ● Friedebert Tuglas poeem ,,Meri’’ (1908) ● Marie Under luulekogu ,,Sonetid’’ (1917) FRIEDEBERT TUGLAS (1886- 1971) ● Meeldis müstifitseerida ja maske vahetada ● ,,Noor-Eesti’’ rühmituse liige (1905-1915) ● Väljapaistvaim proosaautor ja kriitik
· Mehed on julged, õilsad, ausad, vaprad. · ERANDLIK ja INDIVIDUALISM ERAKLIK · Naised: kaunid, õrnad, truud, kaastundlikud, kindlameelsed, valmis end ohverdama. · ERILINE ILU, · ERILINE HING, TUNDELISUS Teostes vohasid kontrastid ja pulbitses muinasjutulisus. · Ühes teoses on koos ilu ja inetus, reaalne ja fantastiline, ülev ja madal, koomiline ja madal. · Tõepära oli tähtsusetu, teoseid vürtsitas fantastika, müstika, nõidus, salapära. Mis on siin romantilist? Mis on siin romantilist? Mis on siin romantilist?
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM REIN RANNAP ,,RUJA" Referaat Kohtla-Järve 2013 Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist, kes sündis Tallinnas 6.oktoobril 1953.aastal .Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Aastatel 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides ja Austraalias ning USA-s. ...
Dickens ,,Oliver Twist" Oliver, Nancy lastekodu, tänavaelu Ingl. O. Wilde ,,Dorian Gray portree" Dorian, Basil, Henry ebamoraalsus Stevenson ,,Aarete saar" Kapten Flint ,,Röövitud" G.H. Wells ,,Ajamasin" Veena hoiatusromaan, teaduslik fantastika Wells ,,Nähtamatu" Galsworthy ,,Forstyte'ide saaga" Irene, Fleur kõrgema keskklassi elu M. Twain ,,Tom Sawyeri seiklused" Tom, Huckleberry Finn Laste/poiste seikused ja elu J. London ,,Martin Eden" Martin Eden romaan töölisnoorukist Soome A
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailm...
Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal.
diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider
· Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega. · Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. · Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas).
POE LOOOOMING Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik. Temaatiliselt jaotatakse tema novellid kolmeks: · Hirmu- ja õudusjutud Teda võib pidada gooti traditsioon...
teose ,,Utoopia" kaudu, mis kirjeldab olematu Utoopia saare ühiskonda. Teose idee väljendada inimkonna unistust võrdsusel põhinevast õiglasest ühiskonnast. Karl Ristikivi ,,Imede saar" Jonathab Swifti ,,Gulliveri reisid" Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus. Põhimõtteliselt on esinenud läbi aegade. (Tekkis 18. saj) Üheks varasemaks peetakse Dante Alighieri terviklikku Põrgu-kujutust. Läbimurde sai Mary Sheliey ,,Frankenstein", kus on ühitatud teaduslikus ja fantastika. Kiiret arengut mõjutasid teaduse saavutused ning nende laialdane tutvustus. · Eesmärk käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis. · Kirjeldab midagi, mida tegelikult olemas pole Robert Silverkerg ,,Näha nähtamatut"
Juba lapsepõlves armastas Atwood palju lugeda. Kirjutamist alustas ta 6-aastaselt ning 16- aastaselt otsustas hakata kirjanikuks. Auhinnad Kanada kindralkuberneri auhind, (1966, 1985) Astuuria vürsti auhind kirjanduses, 2008 Bookeri auhind, 2000 Kanada raamatumüüjate liidu aasta autor, 1989 Los Angeles Timesi ilukirjandusauhind, 1986 Arthur C. Clarke'i auhind parima teadusliku fantastika eest, 1987 Trilliumi raamatuauhind, 1991, 1993, 1995 Teosed "Orüks ja Ruik" (Oryx and Crake, 2003) "Kassisilm" (Cat's Eye, 1988) "Uputuse aasta" (The Year of the Flood, 2009) "Penelopeia" (The Penelopiad, 2005) "Elu enne meest" (Life Before Man, 1979) "Söödav naine" (The Edible Woman, 1969) "Pime palgamõrvar" (The Blind Assassin, 2000) Kasutatud allikad http://salempress
Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali tähtsust. Mängupallil õpib laps loodust tundma, ta õpib tundma geomeetrilist kuju, teda paelub vormi ja värvide mitmekülgsus. Pall on esimene mänguasi või ,,annetis". Fröbeli teine ,,annetis" sisaldab kujundeid kera, silinder ja kuup. Teisele annetisele järgneb kolmas kaheksa võrdset kuubikest jne kuni kuuenda kingini, kusjuures iga järgmine on tuletatud eelmisest. Fröbeli lasteaia-pedagoogikast varitseb liigse sümboolika ja fantastika hädaoht. Kui hoida last liialt kaua sümboolika ja fantastika maailmas, siis võivad tal tekkida raskused lasteaiast kooli üleminekul, lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluea nõudlustega. Kokkuvõttes saab öelda, et Fröbeli pedagoogikas võime ka tänapäeval leida tunnustatavaid aluseid väikelaste kasvatamisele. Huvitav oli lugeda F.Fröbeli lähenemisest väikelaste kasvatamisele, selle paikapidavusest tänapäeval. ALLIKAD http://193.40.216
Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr Inglismaa: leikistid- 1)William Wordsworth (1770-1850), näha ilu ka igapäevases, lihtsas ja triviaalses, hingelise valgustuse hetkedel avastada maailma uuesti ,,Lüürilistele ballaadidele" 2)Samuel Caleridge (1772-1834), soovitab hüljata kaine mõistlik suhtumine ja suunduda
klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine. Samuti on stseenide järjekorda ja tegevuste asukohta muudetud. Näiteks toimub ,,kui vana sa oled?"- stseen raamatus autos vesteldes, aga filmis hoopis metsas. Robert Pattinsoni kehastatud Edward ja Kristen Stewarti Bella suutsid anda raamatus kajastatud armulugu edasi väga veenvalt ja lummavalt. Soovitan raamatut lugeda neil, kellele meeldib armastus, põnevus ja fantastika. Endale meeldis sisuliselt raamat hulga rohkem, sest filmis oli liiga palju stseene muudetud ja välja jäetud. Birgit Männiste 10A
Renessanss-14-17 sajandi esimene pool. Täh-taassündi,eeskuju võetakse antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis kon...
1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid ranged ja jäigad normid, siis romantikud toovad sisse romantilise kangelase, erandliku inimese, kes ei vasta nendele normidele ja ka temal on õigus omanäoline olla. Romantismi peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest need olid loomulikud. Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks shakespear. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka endale müüte ja asju üles kirjutama. Loominguvabadus võimalikult vähe reegleid, mida,
Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii
b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, ka autori enda üleelamustega. e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast kuulub tema loomingu paremik klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele
Manerism Itaalias Koostasid : Gerli ja Kristjan 2010 Iseloomustus Manerism oli peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias levinud kunstivool, mille juures ei lähtutud enam elust, vaid suurmeistrite (Raffael, Michelangelo) loomingust, teisisõnu võeti üle ja rõhutati nende maneere Maneristid võtsid üle kõrgrenessansi üldistatud ja idealiseeriva käsitluslaadi, temaatikas kaldusid aga fantastika poole Iseloomulik maalile : Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla Maneristlik arhidektuur Kaunistustega liialdamine. Üksikosade lõtv seostamine. Tubade maa kohakuti olevate ustega. Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese)
Jules Verne ,,Kakskümmend tuhat ljööd vee all" Tegevusaeg: 1866-1868 Kesksed tegelased: Kapten Nemo: Salapärane inimene, kes oli Nautiluse kapten. Ta toetas rõhutuid ja oli katkestanud sidemed maaga (mitte täielikult). Tema pere oli hävitatud ja vara võetud tundmatute inimeste poolt kelle päritolu Kapten Nemo Pierre Aronnaxile, Ned Landile ja Conseilile avaldada ei soovinud. Pierre Aronnax: Kuulus ja haritud Pranslasest loodusteadlane. Tänu tema raamatule "Ookeani sõgavused", võttis Kapten Nemo Ned Landi, Conseili ja loodusteadlase enda oma allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal. Lühikokkuvõte: Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit hiiglasliku asja, pikka sigarikuju...
varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest. MÜÜT MUISTEND 1) fantastika 1) rahvajutt 2) jumalad või pooljumalad 2) elavaks peetud inimesed või loomad 3) maailma loomine 3) tekkelugu 9. 10. Nii Faehlmann kui ka Kreutzwald õppisid Tartu Ülikoolis, mõlemad ka arstiteaduskonnas. 11. Armastuse kolmnurk armastus kolme inimese vahel. 12. Tragöödia kurbmäng, näidend 13. Endla teater avati 1911 draamaga ,,Libahunt" 14. Estonia avati 1906
kunstnikud. Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Der Blaue Reiter oli Die Brücke kõrval tähtsaim ekspressionistide rühmitus. Rühmitus loodi Münchenis 1909. aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky poolt. Vassili Kandinsky piltidel kordunud motiiv sai Der Blaue Reiteri sümboliks. * jõhkra ilmega inimesed * sisepiin ja traagika * teravad tööd, lõõmavad värvikontrastid * fantastika ja usumüütika Kunstnikud: * Otto Dix * Emil Nolde * Ernst Barlach Futurism 1909-1914 * vanad traditsioonid hüljati * imetleti tehnikat ja linnlikku elulaadi * eredad ja erksad värvid Kunstnikud: * Gino Severini * Umberto Boccioni Abstraktsionism 1910-täna * ei saa aru, mida on pildil kujuttud * ei jäljenda loodust, esemete kunst Kunstnikud: * Vassily Kadinsky * Kazimir Malevits * Piet Mondrian Dadaism 1916-1924 * mängulisus, mõnitamine ja pilkamine
Romantism Romantism levis Euroopas 18.sajandil (millal?) Romantism vastandus talle eelnenud klassitsism (mille?) seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste (kelle?) ellu. Prantsuse revulotsioon (mis?), Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika (mille?) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu (mille?) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealise...
Mõisted põhikooli eesti keele eksamiks!!! Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Koostati alates 18.sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Müüt - muistend, mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest, muinasvägilastest ja jumalatest. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teod, luule varaseim suurvorm. Eepose aineks on vägilaste teod ja jumalate teod. Muinasjutt-rahvajutu peamine liik. jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasus...
Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt" on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv ning ta kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb.
Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11.Erandlikkus-Oluline iga kunstnikku eripära, põlati massivaimu,
1830. aastail klassitsismi asemele · mineviku idealiseerimine · võõrdumus tegelikkusest · individualism · ebatavalised tegelaskujud William Blake inglise luuletaja, Aleksander Puskin vene luuletaja Spliin - raskemeelsus, elutüdimus, tülpimus Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne Utoopia - teostumatu unistus, kujutletav ideaalolek Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda Kontsept - kavand, mustand Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal. Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus Eepika jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist
Ameerikas 40. Neid kasutati ravimisel, nõidumisel ja usutalituste läbiviimisel. Tänapäeval on kasutusel umbes paarkümmend taime (eriti aga seent), mille psühhoaktiivne toime on seotud alkaloidide sisaldusega. Nad põhjustavad uimastava seisundi, milles psüühika funktsioonid äärmuslikult muutuvad, kaob reaalsuse, aja ja ruumitaju, mina tunnetus on häirunud. Vastavalt sellele, millised elamused tekivad, on hallutsiogeene liigitatud: 1. fantastika ilmneb fantastiline maailm; 2. psühhotomimeetika või psühhootika või psühhodeelika tekib mööduv psühhoos; 3. müstikomimeetika müstiliste kogemuste teke. Hallotsinogeenid jaotatakse tavaliselt looduslikeks, mis pärinevad taimedest ja seentest, ning sünteetilisteks, laboris valmistatud aineteks. Tähtsaimad looduslikud hallutsinogeenid on: *meskaliinpärit peyotlkaktusest, tavaliselt süüakse kaktuse tükke *psilotsübiin saadakse Psilocybe sugugonna vm seentest
ka Tom/mi ning An/ni/ka lei/a/vad, et mi/da roh/kem, se/da uh/kem. L P L P P P L P P P L L P P L L P P Autobussi sisenes piletikontroll- Au/to/bus/si Si/se/nes pi/le/ti/kont/roll P L P L PL P L PL P P KÕNETAKT on kõnes esinev rütmiüksus. 1) + - tragi, kala 2) +- - kollane, tormakas, punane 3) + ma, pink, poiss, kehv, kõhn Harjutus: a)- + banaan, halvaa b)- + - artikkel, orkester, paranks c) - - + egoist, d)- + - - geograafia, bioloogia, fantastika VÄLDE Esineb ainult rõhulises rilbis. 1. välde esined lühikestes rõhulistes silpides. NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline 2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi
sajandi kunsti- ja kirjanduse tõttu. (Georg D'antes oli vastane) vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, 5. Romantiline novell unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste E.A.Poe novellide põnevus-/õudusjutud, seisundite jms. Sürrealism üritas avardada kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud
Koostas: Keity Eres Progressiivne rock Oktoober 2010 Areng 1960.aastate lõpul hakkas bluusi ja jazz- muusika rock-muusika otsima uusi teistest vormidest, ideid rock'i peasuunast üha erinevate maade kaugemal olevatest rahvamuusikast muusikalistest allikatest: klassikalisest muusikast. Kaks tähtsamat arengu eeldust olid : pillimeeste mängutaseme tõus stuudioelektroonika ja instrumentide täiustumine Rock'ist oli saanud uus omaks võetud nähtus. 70.aastate algul oli progressiivset rock'i mängivate ansamblite tõusuperiood. Üldiselt Progressiivne (rock) muusika: puuduvad kindad rocki elemendid loominguliselt avameelne ja avatud mitmekesine mõjutatav teiste ...
Parijõge, kelle „Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“ (1933) rõhutab rahva eetiliste tõekspidamiste puhtust. 1932. aastal ilmus kogumik „Mustlaste muinasjutte“. August Jakobsoni interpretatsioonis ilmus mitu kogu eesti muinasjutte: „Ööbik ja vaskuss“ (1947), „Suur onu ja väike vennapoeg“ (1964) ja „Sõbralikud vennad“ (1950). 9. Fantaasiakirjanduse olemus ja alaliigid lk 174 (Ele Süvalepa lühikonspektist) Teaduslik ja nn vaba fantastika kunstmuinasjuttudes. Teaduslik fantastika (ulme, teadusulme) kui kirjanduse ja lastekirjanduse nähtus. Teadusliku fantastika elemendid V. Beekmani, B. Kaburi, L. Tungla laste- ja noorteraamatutes. (Mängu)asjademaailma elustamine H. C. Anderseni, I. Truupõllu, E. Raua lasteraamatutes. Uute fantastiliste olendite loomine (E. Niit, J. Rannap, A. Pervik, E. Valter jt). Nii primaar- kui sekundaarmaailma suhtel põhinevad muinasjutuliigid: sekundaarmaailma fantaasia ehk kõrgfantaasia (J. R. R
b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis
autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein)
Sümboistlik maalikunst 19 saj. · Mõjutas kultuurivaldkondi · Kunstnikud hülgasid looduse ning maalisid vaimset, mittenähtavat poolt · Kunstnike hinnangul oli ühiskond allakäiguteel Tunnusjooned: · Kunstnikke inspireerisid romaanid ja luule · Töödes müstika,salapära,vihjed,sümbolid · Osad nukrad ja igavad tööd · Teine osa sünged õuduspildid · Võib kohata inimhinge varjupoolte esiletoomist, tähendusrikastes poosides tegelasi, saatuslikke meeleolusid, võikaid fantaasialoomi, luukeresid jne. Oluline oli süzee, mitte vorm, katsetati uusi väljendusi. Suured värvilaigud, juhuslikkus, ähmasus, värelevad vormid. Tuntumad kunstnikud: Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome ,,Sampo kaitsmine" ,,Lemminkäise ema" Eduard Munch 1862-1944 Norra -maalis surma,üksindust,haigust ,,Karje" ,,Surm haigetoas" ,,Elutants" ,,Suudlus" ,,Haige laps" Mihhail Vrubel 1850-1910 Ve...
tuleb rõhutada inimese individuaalsust ja koos sellega ka subjektiivset kogemust. Tähtsaks sai mõiste "erandlikkus". Põlati massivaimu ja peeti lugu individuaalsest geeniusest. Kangelased romatismis olid enamasti vaimuannetega, ülimalt tundeerksad inimesed, kes suutsid näha ka elu sisu. Tihti kohtab neis ka prohvetlikke jooni: nad on äravalitud. Kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide teosed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Neile oli tähtsusetu väline tõepära. Samuti kohtas ka muinasjutulaadseid teoseid. Kangelased olid tavaliselt saladuslikud. Igat rahvust hakati väärtustama, tekkisid maailmakultuuri ja kirjanduse mõisted; samuti ka rahvuskultuuri ja kirjanduse mõisted. Valgustajad olid olnud n.ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri.
,,Frankenstein" 1. ,,Frankensteini" autor on Mary Shelley. Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818. 2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis. 2) konflikti sõlmumine Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad elueliksiiri jms kohta, mis viivad ta keemia teadusharuni, mille vastu tekib tal kirglik huvi. Ta
* Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud Ameerika kirjanik, kes üritas elatuda vaid kirjutamisest, mistõttu möödus tema elu ja karjäär rahalises kitsikuses. *E.A. Poe tsitaat: Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas.
Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960. aastad Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „Kadri“ (1959), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt. Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H.Mänd, E.Niit, A.Pervik) ja poistekirjanduse (E.Raud, J.Rannap, H.Pukk, H.Väli, R.Vaidlo) eristumine ja jätkumine. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: V.Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille-Riini lood“ (1963), B.Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud
Ruja Eva Maria soodla 8.klass Sisukord Sissejuhatus Bändi ajalugu Bändi nime kaks teooriat Bändi koosseis läbi aastate Albumid Rein rannap Urmas Alender Jaanus Nõgisto Kokkuvõte Lugu ,,Rahu" Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm esimest liiget olid Rein rannap, Urmas alender ja andrus vaht. 28.Septembril 1994 suri urmas alender ning tänu sellele otsustasid ülejäänud liikmed enam mitte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
