"kuuleb" - 1061 õppematerjali

Kuidas inimene kuuleb

KUULMINE Miks on kuulmist vaja? Tajuda ja eristada helisid; võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust. Tekib heli - kuulaja võtab helivõnked vastu - tekivad närviimpulsid, mida aju tõlgendab Kõrva ehitus VÄLISKÕRV Kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa Helilainete kinni püüdmine ja edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik  Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED  Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund ...

,,Hõimud" teatriarvustus ,,Kurt Kuuleb"

Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt. Billy ei saa peres kõigest toimuvast aru, kuid kõik pereliikmed tahavad temaga hästi käituda. Kurt Billy on oma vennale Daniel’ile hea sõbra eest. Daniel ei suuda Billyt kaotada, sest ta tunneb end muidu üksikuna ja ei saa kellegagi rahulikult oma elu sündmusi arutada. Etendus jutustabki...

Meeled, aju ja närvid

Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks. Inimsilm seestpoolt

INVALIID

Selle loo tegevus toimub maal. See majake kus tegevus toimub asub küla kaugemas nurgas põldude vahel metsanurgas. Peategelane ei saa käija, kuid ta kuulmine ja mõistus on korras. Seega ta oskab luua oma maailma. Kui ta lamab voodis ja tõusta ei saa, siis ei saa ta end kaitsta selle eest mida ta ei taha kuulda ega näha. Kui keegi on teinud akna või ukse lahti siis voodihaige peab kuulama seda mis seal parasjagu kosta on. Kui keegi kellel on mõni terviserike ja ta kuuleb enda kohta midagi sellist nagu näiteks; Ega ta milleks muuks kui vaklade toiduks ei kõlba. Siis on tunne et ta ei oleks just kui ei keegi.

Kas kaotus võib olla ka võit?

Kas kaotus võib olla ka võit? ,,Ükskord me võidame niikuinii!" hüüdis tuntud eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma lööklause aastal 1988. Seda lauset kuuleb ka tänapäeval, kuid mida see õieti tähendab. Mida annab elule kaotus? Kas elus tulebki elada selleks, et võita ning kas kõik peavadki üldse võitma? Igal kaotusel on ka võit, oleneb lihtsalt sellest, kuidas me sõna ,,kaotus" defineerime. Kui kellelegi rääkida mingisugusest kaotusest, kujutleb inimene ette kindlalt sõda, mille üle on peetud lahinguid või jalgpallimängu, mille skoor ei ole löödud vastasest kõrgemale. Siit tulenebki see, et ka kogemus

Pontius Pilatus: "Ecce Homo!"

Usundiõpetus "ECCE HOMO!" Mis on tõde? Pontius Pilatus ja Jeesus ­ kahekõne P.P sümpaatia ja poolehoid Kreeka keel Johannes; "Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Hukkamõistmine Saabuv paasapüha Valik: kas vabastada Barabas või Jeesus Rahvas nõuab Barabase vabastamist Pontius Pilatus; "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." "Ecce homo!" Johannes; "Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: "Tervist, juutide kuningas!" ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilatus läks taas välja ja ütles neile:

Kuulmine-haistmine ja maitsmine

panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7

Kooli hirm.

Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...

"Tõde ja õigus" III osa kokkuvõte

Männi all märkavad nad naist, kes on kaks nutvat last oma mantlihõlma alla võtnud. Peagi selgub, et lapsed ei olnud nõus enne ära tulema, kui isa mulla alla ja väsisid ära, sellest siis ka nutt. Indrek ja Viljasoo hakkavad kumbki ühe lapsega naist koju saatma ning kuuldes, et kahe nädala pärast Marie lastega ka välja kolima, pakub Viljasoo, et hakkab nende eest hoolitsema. Mõne päeva pärast kuuleb Indrek tõde Bõstrõi surmast. Nimelt räägib Viljasoo talle, et Bõstrõi oli ka tegelikult revolutsionäär ja teda ei lasted juhusliku möödakäijana maha. Bõstrõi oli Viljasoole raha laenanud ning mees otsustaski seetõttu Mariet aidata, et ta ei osanud revolutsionääri rahaga muud teha. Samal õhtul läheb Indrek Rahva sõbra toimetusse ning kohtab vene sõdurit, kes palub 47 rublat, et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam

Audiomeetria

Audiomeetritel on side uuritavaga mikrofoni ja õhukuularite kaudu, patsient istub näoga audiometristi poole 6 Uuringu läbiviimine [1] Enne uuringu alustamist peab kontrollima, et kuulmekäigud oleksid puhtad Uuritaval peavad olema sobiva suurusega kõrvaklapid Audiometrist valib sageduse ja helitaseme ning vajutab nuppu misjärel kuuleb seda heli kõrvaklappidest uuritav Uuritav on instrueeritud vajutama reageerimisnuppu iga kord, kui ta kuuleb heli Tavaliselt testitakse ühte kõrva korraga ning kõigi sageduste puhul registreeritakse kõige madalam tase, mida uuritav kuuleb 7 Uuringu läbiviimine [1] Automaatne audiomeeter saadab sagedusi kordamööda mõlemale kõrvale

Helilained

HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga ­ keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades

Romeo ja Julia

I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö

Othello Giuseppe Verdi

 Desdemona (sopran)- Othello naine  Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta  Emilia (metsosopran)- Jago naine  Cassio (tenor)- kapten, vihatud Jago poolt auastme pärast  I vaatus  Othello saavutas võidu Türgi laevastiku üle  Othello määrab Cassio kapteniks. Jago vihastab, sest teda ei edutatud  Jago võtab appi Roderigo, kes armastab Desdemonat. Jago ajab Cassio Roderigoga tülli.  Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme.  II vaatus  Jago saadab Cassioti Otellolt armu paluma.  Jago näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello saab armukadedaks.  Jago lasi varastada taskurätiku, mille Othello oma naisele kinkis.  Jago andis Othello'le taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes.  Otello neab oma abielu ja vannub kättemaksu.

Heli omadused

tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz.Helisagedusi alla 16-20 hertsi nim. INFRAHELIKS. Infraheli tekitajaks on atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat).

"Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" - kokkuvõte

Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn ­ Maie kosilane Männiku Märt ­ noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele

L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola

Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn ­ Maie kosilane Männiku Märt ­ noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsil on ja seda kuuleb. Kuuldes et ema teda hõikab läheb Maie rehealusele

Kuritöö ja karistus

Teener toob talle ka kirja mehe emalt. Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust. Sellel ajal, Marfa Petrovnal oli ,,kinsman", Pjotr Petrovits Luzin, kes tahtis vaest, kindla reputatsiooniga

Heli omadused

tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz.Helisagedusi alla 16-20 hertsi nim. INFRAHELIKS. Infraheli tekitajaks on atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat).

Sõdur

meenutas paljusid reise ja Sveitsi ning asju mis osteti ja milliseid palasid söödi. Pärides, mida Küürakas tegi 24, aastal, siis vastas, et ta istus kaevikus ja sõi sitta. Küürakas tahab kirja äraviimise eest Georgi ordenit ja Kindral on sunnitud selle ära andma ning Küürakas kustutab toas tule. Loeb kirju ning rebib need tükkideks, ning loobib laiali. Kindral loodab oma naist hommikul näha, kuid kuuleb vaid, et Küürakas on ta kirja lugenud. Ning langeb voodisse. Küürakas arvab, et Kindral on surnud ning võtab veel ordeneid Kindrali rinnalt. Küürakas kuuleb, et Kindral on veel elus ning täidab ta viimase soovi. Ta toob revolvri Kindralile ning lahkub ruumist. Kõlab lask. Arvamus: Lugu oli hea, kuna ta põhines Kindral Laidoneri eluloolistel dokumentidel ning valgustas väheke Laidoneri elu

Helid Maailma Ruumist

· Meie oleme võimelised tajuma vaid väga kitsat vahemiku 380-760 nanomeetrit. Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamatel sagedustel 20 Hz · Inimese kõrv kuuleb sagedusi vahemikus 20-20 000 Hz · Helilaineid on võimalik registreerida alles siis, kui nad põhjustavad märgatavaid nähtusi keskkonnas Päike heliseb nagu kell · Päikese käitumist uurivad helioseismoloogid täheldanud perioodilisi helilaineid või võnkumisi, mis tekivad Päikese pinna all · Helilained tabavad esmalt Päikese pinda

Kuritöö ja karistus. Kokkuvõte

Nood avastavad, et uks on seest poolt riivis ja keegi ei ava ning lähevad kojameest otsima. Sel aja lipsab Raskolnikov välja ja peidab end tühja korterisse. Kui uuesti ales minev seltskond on möödunud, siis põgeneb ta koju. Seal jääb ta magama. Järgmine päev annab teenija talle kutse politseijaoskonda. Raskolnikov peidab saagi tapeedi taha ja läheb jaoskonda. Seal saab ta teada, et korteri perenaine nõuab seaduse kaudu üürivõlga. Ta kuuleb ka juttu liigkasuvõtja mõrvast ja minestab. Kui ta pärast koju läheb, siis otsustab ta saagi kindlamasse kohta peita. Ta võtab kogu varastatud kraami ja viib selle ühte hoovi, kus paneb kivi alla. Siis läheb ta Razumihhini juurde, isegi teadmata miks. Razumihhinil on käsil tõlketöö ja ta pakub, et Raskolnikov tõlgib poole sellest ise ja saab pool tasu. Raskolnikov võtab töö alguses vastu ja lahkub, kuid tuleb tagasi ja annab ka töö tagasi. Ta läheb koju ja on 3 päeva kõrge

„Rigoletto“

lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab, et mees pole talle truu ning tõestab seda Gildale viies ta palgamõrtsuka koju, kus hertsog kohtub palgamõrtsuka õe Maddalenaga. Rigoletto tahab tütre rüvetamise eest kätte maksta. Seega palub ta palgamõrtsukal hertsog tappa. Maddalena aga palub, et vend ei teeks seda ning Sparafucile pakub välja alternatiivi, et tapab juhusliku rändaja, kelle surnukeha annab Rigolettole. Gilda kuuleb seda pealt ning olles meheriided selga pannud, astub ta tuppa ja ta tapetakse. Rigolettole antakse riidesse mähitud laip, kuid Rigoletto kuuleb majast lahkudes hertsogi naeru, avab riide ning leiab pussitatud tütre. Leian, et lavastajatöö ei olnud väga huvitav, laval oli suhteliselt vähe liikumist, oleksin seda rohkem tahtnud näha. Kindlasti oli kõige suurem rõhk pandud laulmisele, aga suurem liikumine oleks rohkem köitnud. Kostüümid ei olnud midagi silmapaistvat, aga

Arved Viirlaid "Ristideta hauad"

3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka äraandja ja seepärast kõik ei laabu nagu peaks.

Krimijutt - Saatuslik öö

Saatuslik öö Ühel täiesti tavalisel päeval jalutas naine nimega Kristi töölt koju. Peale paari minutilist kõndimist tunneb naine nagu keegi jälgiks teda, taha vaadates ei märka ta kedagi ning ta otsustab edasi kõndida. Kuna väljas on juba hämar otsutab ta valida lühema tee kasuks. Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt

Ooper "AIDA"

saada jumalanna nõusolekut Amnerise abieluks Radamesega. Tuleb Aida, et kohtuda Radamesega, nagu oli kokku lepitud. Ootamatult ilmub Amonasro. Ta teab oma tütre ja Radamese armastusest ja püüab Aidat veenda Radameselt kodumaa nimel teada saama egiptlaste sõjaplaane. Amonasro kavatseb oma väed uuesti koondada ja egiptlasi ootamatult rünnata. Aidas heitlevad armastus ja kodumaatunne. Võidab viimane ning ta saabki Radameselt teada sõjasaladuse. Ka Amonasro, kes on peidus puude varjus, kuuleb seda. Ent juhuslikult kuuleb reeturlikku plaani ka templist väljuv Amneris. Radames aitab oma armastatul ja ta isal põgeneda, ennast aga tunnistab süüdi kodumaa ees ja annab end vangina ülempreestri võimusesse. IV: 1.pilt radames seisab riigireetmise eest preestrite kohtu ees. Ta mõistetakse surma. Amneris lubab Radamese päästa kui Radames unustab Aida. Radames eelistab surma elule Aidata 2.pilt Maa-alusesse hauakambrisse, kuhu Radames surmaotsuse kohaselt elusalt sisse

Kodukaku häälitsemine

1.5 Häälitsemine Kodukakk häälitseb heledamalt kui muud öökullid. Tavaliselt enne keskööd kuuleb emalinnu läbitungivalt valju ning klähvivat "kvuikkvuikkvuik". Isalinnu häälitsus on kolmesilbiline öökullihuige. (Mait Mäger, ,,Linnud rahva keeles ja meeles") 

Võnkumised ja lained

6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15.Lainete peegeldumine ( mõiste, näide ) 16. Lainete murdumine ( mõiste, näide ) 17. Lainete interferents ( mõiste, näide,millal tekivad interferentsi maksimum ja miinimum ning mida see tähendab ) 18. Lainete difraktsioon ( mõiste, näide ) 19. Valemid ( Vt. RV 3.2 ja 3.4 ) 20. Ülesanded ( Vt. ül. vihikust nendele valemitele vastavad ülesanded ) 1. Mehaaniline võnkumine ­ liikumine, mille puhul keha nihkub tasakaaluasendist kord ühele ja kord teisele poole.

Meeleelundid

Vasar, alasi ja jalus ­ trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri ­ kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid ­ tasakaaluelund. Tigu ­ kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 ­ 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi ­ helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB)  TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke

Füüsika KT LAINED

Pikilainetuses keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laineid iseloomustavad füüsikalised suurused: 1)võnkeamplituud x0 2)periood T(s) 3)sagedus f(Hz) 4)lainepikkus (m) 5)laine levimise kiirus v=f (m/s) Ülesanne: Lainepikkus on 200m ja sagedus 0,06Hz. Leia laine levimiskiirus. ANDMED: LAHENDUS: =200m v=f f=0,06Hz v=200m . 0,06Hz=12m/s LEIDA: v=? Üheks lainete liigiks on helilained. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ­ 20 000 Hz. Infraheli sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli sagedus on suurem kui 20 000Hz Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab. Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded:

Edgar Allan Poe novellide kokkuvõtted

pea mehe tuppa, kuid kuna ta häirivat silma ei näinud, siis ei teinud ta midagi. Kaheksandal päeval ärkas kotkasilmne mees üles, hull nägi ta silma ja sooritas mõrva, visates voodi talle peale. Roimar tükeldas surnukeha ning peitis need kehajäänused tuppa põrandalaudade alla. Kui politsei tuli maja läbi otsima, siis käitus ta loomulikult ega äratanud mingit kahtlust. Nad hakkasid juttu ajama. Hull istus täpselt laiba kohal ning aja möödudes hakkas talle tunduma, et ta kuuleb surnu südamelööke. Arvates, et politsei kuuleb seda nii kui nii, tunnistas ta kõik üles.  ,,Näpatud kiri" Dupin ja mina-tegelane istuvad koos ja tõmbavad piipu. Nende abi tuleb paluma prefekt. Kuninganna olla istunud buduaaris ja lugenud kirja kui teine kuninglik isik, kes ei tohtinud kirja näha, sisse astus. Sisenes ka minister, kes olukorda taibanuna avalikult kirja röövis ning selle abil kuningannat santazeerima hakkas

Mitmekultuuriline maailm ja globaliseerumine

Kõige rohkem paistab see välja kõnes, kus eesti sõnavarasse tekib viimasel ajal hulgaliselt Ameerikast pärit slänge ja väljendeid. Millegagi nõustumist väljendatakse sõnaga ,,okei", aeg-ajalt võib sõprade seas kuulda sama asja sõnadega ,,sure, why not?". Samuti eelistavad enamus maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlased läänest pärit muusikat. Meie kõige uuem põlvkond paistab olevat Eesti muusikud Ameerika omadega peaaegu täielikult välja vahetanud. Nüüd kuuleb meie raadiotest enamasti ainult üle maailma kuulsaid Ameerikast pärit lugusid, Sky Plusis kuuleb kõige uuemaid pop-lugusid Lady Gaga ja Justin Bieberi poolt, samuti meie enda kodukandi, Raplamaalt pärit Tre Raadiost lastakse tihedalt hardstyle lugusid tuntud USA muusikute poolt, nagu Lenny LaVida ja Flo Rida. Loomulikult kuulavad eestlased ka Eesti muusikat. Näiteks suurt populaarsust on hetkel kogunud Põhja-Tallinn, samuti

Dialoog

A: Tere hommikust, sekretär kuuleb. B: Tere hommikust, ma sooviksin rääkida proua Leplaga. A: Üks hetk, ma ei ole kindel, kas ta on olemas. Kas Teil on võimalik oodata? (natukese aja pärast) A: Kas Te kuulate? B: Jah, ma kuulan. A: Proua Lepla ei ole hetkel oma kabinetis, kas ma võin talle midagi edasi öelda? B: Tänan ei. Öelge ainult, et härra Jürisson helistas. A: Selge, ütlen edasi. B: Aitähh, Ilusat päeva jätku. A: Kõike head. ! . , . , . ? ( * , * ) ? , . . ( )/ ( ). , . / , . , / . , ! 

Nahkhiir-marikakk

Nahkhiir-marikakk Nahkhiir-marikakk on väga haruldane loomaliik, elab vabas looduses. Loom on looduskaitse all ,kuna on väga haruldane liik. Nad on välja arenenud tavalisest kassikakust, kes on neile vägagi sarnane. Nahkhiir-marikakul on suured kõrvad nagu nahkhiirel.Ta kuuleb ja näeb väga hästi. Eelistab rohkem soojemat kliimat. Sööb liha,putukaid, karusmarje jms. Tegutseb peamiselt öösiti. Nahkhiir-marikakk elab terve elu ühe paarilisega. Pesakonnas on 1-4 järglast. Nahkhiir-marikakk elab keskmiselt 20 aastaseks. Värvuselt pruunikas, hallikas ja on ilusate suurte sulgedega. Irmeli Vainlo 9.b

"Tants aurukatla ümber" M.Traat

See jäi savisse kinni ja Käo Paul lükkas selle sealt välja(et eputada oma jõuga). Alustati viljapeksuga, Eesneri Eedi pandi masinistiks. Saabus kohtutäitur, kui Eedi oli masina trumlisse kukkunud(käsi ribadeks), viidi linna arstile. Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas). Mõlemad peavad sõtta minema. Edgar ei usu, et naaseb. Mustlane astub sisse, Jaanus peidab ta otsijate eest ära. Saabuvad "mustlase kütid", kes kuulsid, et mustlane jooksis Aiaste poole. Edgar ütleb, et pole teda näinud

Mõisted

Mälu-kogutud info säilitamine,meenutamine ja kasutamine. Kesknärvisüsteem ­koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb. 

Idulase teke ja areng

Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5 ­ 1cm pikk Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u. 3cm pikk Tekib sarnasus inimesega ja teda nimetatakse looteks 3. Kuul toimub kiire organite areng 4. Kuul kujuneb luustik, saab määrata sugu Kasvavad juuksed, kulmud ja küüned Kuuleb hääli, reageerib mürale Kõik elundkonnad arenevad kiiresti 7. Kuu ­ naha alla kuguneb rasvkude 8. Kuu ­ nahale tekib lootevõie, kujuneb peaseis 9. Kuu ­ kiire kasv, organid valmistuvad iseseisvaks eluks Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega Esmasünnitajatel kestab sünnitus rohkem kui 6h. Korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem Vastsündinu on u. 50cm, 3-4kg

Kõrv ja kuulmine

võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kuulmine ja tasakaal Kuna inimesed suhtlevad peamiselt kõneldes, on kuulmine väga tähtis. Kuulmine on võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid. Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja saada muud informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. Inimene võib helisid kuulda põhimõtteliselt kahel viisil. Helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu, või otse koljuluude kaudu. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluukesed ning teos olev vedelik.

Harry Potter ja Saladuste Kamber

platvormil, nii et nad lendavad Weasley auto Sigatüükas. Nad maa räpakalt ja poistel on toodud kinnipidamised. Lockhart, kes usub Harry lendas auto saada tähelepanu, loengud Harry. Lendluudpall tavade algab ja Draco Malfoy on uus Slytherin arvele. Põllul, ta kutsub Hermione "mudblood," solvav tema Muggle pärandit. Pärast mõnitav Hermione, Draco on kahtlusalune siis, kui halloweeni, keegi petrifies kooli majahoidja kass ja kirjutab ähvardav sõnum. Enne kass ründab, Harry korda kuuleb jube hääl. Ta kuuleb ta esimesena tema kinnipidamine ja teise ajal poole hetk enne kassi rünnaku alla. Kõik koolis on häiritud. Tehes mõned uuringud, Harry, Ron ja Hermione õppida, et viiskümmend aastat tagasi kambrisse Sigatüükas avati ja üliõpilane sai surma. Mäng Gryffindor, Harry võidab Lendluudpall mängu vastu Slytherin. Mängu ajal nõiutud pall Harry ja põhjustab kaotas kondid oma käe. Dobby, maja elf on nõiutud palli endast oleneva, et on Harry

Telefonisuhtlus

Kliendile tuleb korrata broneering ja teatada tellimuse number.  Millest tuleb telefoniga rääkimisel hoiduda? SÕNAD/ KÄITUMINE PAREM VIIS * Tõstate toru, kuid * Tõstate toru ja pöörate jätkate vestlust helistajale kogu toasolijatega. tähelepanu. * Teiste vali jutt on ka * Ärge laske sellisel helistajale kuulda. olukorral tekkida. * Kaisa kuuleb. * Kaisa Tõks kuuleb. * Selles ei ole midagi * Jah, loomulikult saame keerukat. teile nõu anda. * Üks hetk, palun. (panete * Mul läheb teile vajaliku toru kõrvale ja otsite info leidmiseks veidi aega. kümme minutit.) Kas saate veel oodata?  SÕNAD/ KÄITUMINE PAREM VIIS * Mina ei tea, mulle ei ole * Andke andeks, aga mina selle kohta midagi öeldud

KALEVIPOEG VII laul

KALEVIPOEG VII laul S e i t s m e n d a s l a u l u s ärkab Kalevipoeg raskest unest, mööda läinud viimaste päevade juhtumised on tal udusompus otsekui unenäod, et ta neist selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle minnes tuules Linda häält, kes teda niisamuti kui tütarlapse hääl lainetes, sõitleb, aga ema hääl hoiatab teda ühtlasi mõõga eest, sest et valatud vaga veri verist palka hakkab nõudma

Gulliveri reisid I osa

ennast köidikutest vabastada, aga märgates, et peale igat liigutust, hakatakse teda nooltega loopima, siis loobub ta sellest ideest. Autor viiakse tema koju (saarel olles), kus ta jala ümber pannakse kett, et ta ei saaks põgeneda. Aga tänuks hea käitumise eest lastakse ta siiski vabaks, aga ka sõlmitakse leping, mille üks punkt on, et hiiglane peab ette teatama enne kui ta linna tuleb. Gulliver isegi aitab liliputlasi. Toob näiteks vaenlaste laevad liliputtide maale. Aga kui ta kuuleb, et teda tahetakse tappa, läheb ta taaskord vaenlaste saarele (nad pole küll enam vaenlased) ja saab sealt põgenema.

Before I Die by Jenny Downham (Enne kui ma suren) sisukokkuvõte.

See paneb ta mõistma, et elus on pisikesed asjad tähtsamad kui suured. Tessa on peaaegu liikumisvõimetu aga ta kirjutab ka kirja oma vennale. Tessa ei taha surra, sest teda on sellisel moel nagu Adam teda armastab, liiga vähe aega armastatud. Tessa nägemine kaob. Ta näeb vaid värve kui inimesed räägivad. Ta näeb vikerkaari toas ringi tantsimas. Ta kõigub une, mõtete ja reaalsuse vahelpeal. Tessa ei saa enam rääkida aga ta kuuleb, ta kuuleb kuidas ta isa ütleb et ta on ilus, ta kuuleb kuidas ta vend küsib armastuse kohta, ta kuuleb kuidas Zoey temaga hüvasti jätab ja kuidas ta ema ütleb et ta armastab teda. Ta kirjutab ehk siis nüüd mõtleb kuna ta ei saa midagi teha, ka kirja emale kus seisaks et ta iial ei annaks Cali suhtes alla, läheks eluga edasi. Tessa meenutab aega koos Adamiga, ta tahab ka Adamile kirja kirjutada aga ta ju ei saa. Ta

Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja Karistus"

Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud

"Kõrboja peremees" - kokkuvõte

tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane

Teeninduskeel kui teeninduskultuuri edasikandja

rahakoti suurust. Välimuse järgi klienti. Klient on klient, klient on kuningas, kliendil on õigus. Kuid kõige enam levinud viga, mida teenindajad teevad on vahelesegamine. Kui kliendid omavahel suhtlevad, ei tohi neid segada, nad peavad ise leidma hetke, mil jutt hetkeks peatada, et kuulda, mis teenindajal öelda on. Ka kliendi jutu pealt kuulamine ei ole viisakas tegu teenindaja poolt. Muidugi vahepeal tahest tahatmata teenindaja kuuleb seda, kuid tal ei 1 ole õigust seda pärast teiste teenindajatega arutada, mis võib minna selleni, et mõni kolmas klient kuuleb seda ja siis sellest võib tekkida suur probleem sellele, kes esialgselt selle jutu alustas. 4. Minu teeninduskeel. Mina kui vahetusevanem, endine ettekandja erinevates kohtades, pean oma teeninduskeelt suhteliselt heaks. Alati kui ma teenindan, on mul naeratus näol, samas mõnikord on see võib-

Frankenstein

Ina mitmeid kirju, Robert Walton, laeva kapten suunduvad põhjapoolusele, jutustab oma õele tagasi Inglismaal edu tema ohtlik missioon. Edukad varakult missioon on kiiresti katkestada merede täis läbimatu jää. Lõksus, Walton avastab Victor Frankenstein, kes on reisides koera-tõmmatud regi üle jää ja nõrgestab külm. Walton võtab ta pardal laeva, aitab õde ta tagasi tervisele, ja kuuleb fantastiline lugu koletis et Frankensteini loodud. Victor esimene kirjeldab oma noorusaeg Genfis. Aasta lõpus õnnis lapsepõlv veedetud äriühingu Elizabeth Lavenza (tema nõbu aastal 1818 väljaanne, tema vastu õde 1831 trükk) ja sõber Henry Clerval, Victor siseneb ülikooli Ingolstadt õppida looduslik filosoofia ja keemiaga. Ei, ta on tarbitud soov avastada salajane elu, ja pärast mitmeid aastaid kestnud uurimistöö, muutub veendunud, et ta on selle leidnud.

See on pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. See pole ka ravitav. Inimese värvilist nägemist ehk värvitaju kontrollitakse erinevate värvitabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte. Värvipimedad ei tohiks ka näiteks autot juhtida. Värvitabelid Kuidas inimene kuuleb? Inimesed kuulevad tänu kõrva olemasolule. Inimese kõrv on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundiks. Inimesel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja taga pool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. http://mudelid.5dvision.ee/kuulmine/ <-

Rigoletto

Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja ­ Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga ­ jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes

Katku Villu

eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on

Meelis Enn Kippel

Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis ta kohtub oma isa vennaga Õnnepäevaga ta tahab kätte maksta kuid Õnnepäev ei luba tal seda teha ja ähvardab ise ta kinni siduda ja ära tappa ja põhjenduseks ütleb ta et parem saagu üks surma kui kogu sõjavägi. 5. kui ta lahkuma hakkab näeb ta Ivo aga algul ta ei saand aru et see on Ivo ta oli õnnelik. 6