linna planeerimisel olnu dmärksa suurem roll, kasvavad ameerikalikud ärilad vana keskuse naabruses. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes, kesklinna lähedastes vanades renoveeritud tööstuskvartalites ja ka eraldi selleks otstarbeks rajatud uuslinnade (ingl.k. edge city) äripindadel linnast väljas, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu või kaubanduspiirkonnaks. Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud
5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15. Võrrelge linnastumist arenenud ja arengu (vähearenenud) maades - linnarahvastiku
uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn: Kasvas kõige kiiremini. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Agulid lagunesid ja neist kujunesid kuritegevuse piirkonnad. Infoajastu linn: Tööstuskohtade osakaal väheneb oluliselt tootmise ja
sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse:
Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda
ja rahandusliku intregreerumise protsessist, mille tulemusel suurenebmaailma eri piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge city) 7) Uus tootmise piirkond 8) Uus (raske) tööstuspiirkond 9) Keskklassi elamurajoon 10) Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11) Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) 4. MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES Mõisted: Ettevõtlusklaster/ettevõtluskobar- sarnastel tegevusaladel tegutsevate (horisontaalne
oluline sadamalinn. ● Kohalik kliima on tüüpiline vahemereline kliima. ● Tänavad on kitsad ja kurvilised. ● Tänavatel palju antiiki ● Tripoli koos toidu-, tsemendi-, vaiba-, naha-, jalatsi-, tekstiili-, keemia-, metalli-ja muude ettevõtete, tootmise tööstustoodangu väärtusest moodustab üle poole riigi. . Vaatamisväärsused ● Red Castle Museum, suur palee kompleksi paljude siseõuedega, domineerib linna panoraami ja asub kohas agul Medina. Leidub klassikalisi kujusid ja purskkaeve alates Ottomanist mis on hajutatud ümber lossi.Ottomani serail asub nüüd Traveleri raamatukogu. ● Tripoli katedraal on endine roomakatoliku katedraal, mis on ümber mošee. Liibüa teine katolik kirik avati 1928. aastal 1970. aastal muudeti mošee peale rekonstrueerimist. ● Red Castle Museum ● Royal Miramare teater oli teater mis asus Märtrite väljakul Tripolis.See oli Red Castle kõrval
kirjutand ja nii hakkasidki kõik vinguma ningõppetaja otsstas teha kirjandi Minu koolitee.Kui tunnid läbi said läksid Kiilike ja Agu Sihvka koos koju ja arutasid kuidas kirjandit teha.Kiilike tahtis kirjtada kuidas ta kell seitse hommikl tulema hakkab ja siis 900 korda kirjtada astun,astun,astun jne.Agu otsustas kirjutada kes talle teepeal vast tlevad aga arvasid siiski et see pole hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on. Kui õppetaja kirjandeid tagasi jagas ei leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fantaasial lennata ning poisid peavad uue töö kirjutama. Poisid ei saanud arvasid et fantaasia lendab kui ühe sabaga koera kjutletakse kahe sabaga.Nad vedasid kihla et teepeal ei
(Tallinn, Viljandi, Uus- Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi · Agul- vaeste eeslinnad linnamüürist väljas · Seegid-haiglad, hospitalid · Nakkushaigustest ohtlikud: katk, pidatõbi ehk leepra · Linnaelnikud: Tallinn 7-8 tuhat Tartu 5-6 tuhat · Enamik linnas eestlased, kuid juhtimine, olulised , tulutoovamad ametid sakslaste käes.
alamjooksul. Peamiselt tegeleti Mesopotaamias ja Egiptuses põlluharimisega.Kuna nendes maades sadas vähe vihma tuli põldu niisutada kanalite abil.Mesopotaamias niisutati põlde kunstlikult nagu ka Egiptuses, aga Mesopotaamias pidi ka Pärsia lahe soisel rannikul maad kuivendama. Egiptus oli suhteliselt eraldatud maa, mis tingituna ei toonud võõramõjud ja välisvaenalsi sisse. Sellepärast oli Egiptuse elu pikka aega muutumatu. Mesopotaamias oli, aga vastu pidi. Agul elasid seal sumerid, siis semiidid vallutasid nende alad ja sumerid sulandusid semiitide keskele.Semiidid võtsid sumerite kultuuri omaks, nt kiilkiri. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline.Ühiskond oli rangelt hierarhiline.Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas , kelle valitsemine pidi tagama riigis loomuliku korda. Ühiskonas oli ka klasside jaotus. Kõige tipus oli vaarao peale teda
mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnadesse, kujunes välja infrastruktuur, kujunevad sektorid. Infoajastu linnad: tööstus kolib äärelinna, kesklinnas on meelelahutus ja teenindusasutused, kaubanduskeskused, tööstushooned renoveeritakse, agulid muutuvad elurajoonideks, ettevõtted kolivad eeslinna. Agraarajastu linnad: tootmine ja elamine olid segamini, kitsad ja ebasümmeetrilised linnad, antisanitaarsus ja halvad elutingimused. Inimarenguindeks= SKT+kesk. eluea indeks+haridustasemeindeks
1.veebruaril vabastati Valga ja Võru. 4.veebruar Petserimaa. Landeswehr'i sõda Landeswehr'i sõda 1919.aasta suvel. Siin toimus sõjategevus eestlaste ja läti baltisakslaste, saksa regulaarväe vabatahtlike vahel. Sõda algas 5.juunil, 10.juunil sõlmiti vaherahu, mis ei rahuldanud kumbagi poolt. 19.juunil sõda jätkus uuesti. 23.juunil saavutasid eestlased suure võidu Võnnu all ja edaspidi hakati seda päeva nimetama Võidupühaks. Juuli agul taastati Lätis seaduslik valitsus. 5.juunil 1919 lõpetas siin ka tegevuse eesti töörahva kommuuni nõukogu ja eesti kütipalgud viidi venemaale tagasi. Nüüd tunnistas ka Lenin, et eestis on tegemist vabadussõja, mitte kodusõjaga. Vahepeal septembris 1919 olid olnud Pihkvas rahuläbirääkimised eesti ja venemaa vahel, kuid need katkesid. Need jätkusid uuesti novembris Tartu rahulepinguna. Vaherahu sõlmiti 31.detsembri õhtul, kuid ametlikult hakkas see kehtima 3.jaanuar 1920 kell 10
Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus bürgermeister rae tähtsaim ametnik sündik jurist linnafoogt maaisanda esindaja raes gild keskaegne ametiorganisatsioon skraa tsunftide põhikiri agul äärelinn seek vaestemaja toomkirik piiskopikirik toomkapiitel piiskopi nõuandev kogu adratalupoeg nende maad arvestati adramaades (III) üksjalad nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV) maavabad ülikute järeltulijad, nad ei maksnud makse (I) vabatalupojad koormised, mida teised tegid nemad olid raha eest vabad (II)
Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada. Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. See oli saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus oma uudsuse ja erilisusega. Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati ümber
/ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15. Territoriaalne jaotus linnades - linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal
" Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused. Koguga ,,Hääl varjust" asub luuletaja otsekui kõrvaltvaataja rolli ning laseb kõnelda kujutatul endal. Esile tõusevad agulivaated. Eriti meeldib mulle sellest luulekogust luuletus ,,Agulis", kus Under kasutab üldistusjõulisi pilte inimeste kaotatud või umbejooksnud elust. Lugedes tuli silme ette kirjeldatud agul ning teda ennast seal elamas. Kuna ta on sündinud Tallinna ühes agulis, siis olen üsna veendunud, et luuletus võis rääkida sealsest agulielust. Kohe hakkasin otsima sarnasusi tänapäevaga ning luuletuses kirjeldatud elu elavad siiani uskumatult paljud inimesed üle terve maailma. Kõige rohkem kõnetasid mind järgmised värsiread aguli raskest elust: Tuul sisse poeb püksivärvlist ja- säärest Ja köhana suust
13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine 13p. 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks? a) majanduslikud lahendused: ökonoomsem sisestruktuur, otstarbekas transpordikorraldus b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus
Tortilla Flati Agul Autor John Steinbeck Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Inglise keeles ilmus Teine tase raamat 1935. aastal ja Kolmas tase Neljas tase eesti keeles 1995. aastal Viies tase ning selle andis välja kirjastus Eesti Raamat Tegevus toimub peale Esimese maailmasõja lõppu Tegevuspaik on Monterey linn Kalifornias Sündmuskohad, peategelased, lühike sisukokkuvõte Peamiseks sündmuskohaks on maja Tortilla Flati agulis ja ka selle ümbrus Peategelasteks on kuus sõpra: Danny, Pilon, Pablo, Jesus Maria, Piraat (rahvas kutsus teda nii) ja Suur Joe Esimene maailmasõda oli lõppenud ja kui Danny sõjaväest koju jõudis, sai ta teada, et tema vanaisa on surnud ja ta päris kaks tema maja, mis asusid Tortilla Flatis. Väiksema maja üüris ta oma sõbrale, Pilonile, kes...
· Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud · Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. · Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese 36 Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast 37 LINNA SISESTRUKTUUR 1. Kesklinn - ärila 2. Üleminekupiirkond agul 3. Vana tööstuspiirkond 4. Odavad elurajoonid 5. Kallid (eliidi) elurajoonid 6. Uuskeskus (edge city) 7. Uus tootmise piirkond 8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e
kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517
A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" kergus" ,,Liblikapüüdja" 47.P. Süskind ,,Parfüüm" 8. A. Camus ,,Võõras" 48.G. R. R. Martin ,,Troonide mäng" 9. J. Braine ,,Tee ülesmäge" 49.T. Morison ,,Armas"
Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja.
Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna areng-linn varustatud toiduainetega, talupoegade siirdumine linna; linna välisilme-olid piiratud müüridega ning väljaspool müüri agul e. eeslinn. Linnade liigid: linnvabariigid Itaalias-Firenze, Genova, Bologna olid iseseisvad riigid, mille ees olid valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja
Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja
pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine,vee reostumine,õhu kvaliteedi parandamine ,linnastumine2)MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala maksumusega linnarajoonid d) keskmise maksumusega linnarajoonid e) kõrge maksumusega eliitrajoonid f) uus tööstusrajoon( vana renoveeritud) g) uuskeskus h) eeslinna elamurajoonid i) eeslinna tootmispiirkond 2) Mida on tehtud teie kodulinna linnaplaneeringuks? a) majanduslikud lahendused: ökonoomsem sisestruktuur, otstarbekas transpordikorraldus b) sotsiaalsed lahendused: koolide, tervishoiuasutuste, kultuuriasutuste, puhkealade paigutus
15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. · Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse.
Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad) Agraarajastu linnad: Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased Linna ümbritsesid kaitse rajatised, linna keskel asus pühakoda *Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele *Selgelt välja kujunenud klassiühiskond
Linnastumisega Õhusaaste, nakkushaigused, puhta vee kaasnevad keskkonna Prügimajandus, õhusaaste puudus probleemid Linna sisestruktuur, linnaosad: *kesklinn- ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad, *ülemineku piirkond- agul, segahoonestus, valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, *vana tööstus piirkond- 19.-20.saj. Tööstus või ladudepiirkond, mis ümberehitatud kaubandus või elamu piirkonnaks, *madala maksumusega elurajoonid, *kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, *uuskeskus, *uus tootmispiir- kond nt lennujaama juures, *uus tööstuspiirkond, *vanad ja uued keskklassi elamurajoonid, *eeslinn(suburb)
tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M
oli jagatud väikesteks riikideks, ühtset riiki ei olnud, jätkus sisevõitlus Ohtlikum Vastane- Venemaa, mongolite võim kehtis- kui said lahti, siis Vene riik tugevnes. Ristiusu mõju ja tähtsus- tunnistada uue jumala üleolekut. Eestlaste maailmapilt murenes. Katoliku kirikus peeti jumalateenistusi ladina keeles. Ristiusk tõi kaasa kirjaoskuse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Eestikeelne kirjasõna-hariduslevik, koolid, silmaringi avaldamine. Agul- Vaesete linn Gild- kaupmeesteühendus, eesotsas oldermann. Väikegild- tsunfide ühendus Suurgild- abielus kaupmehed Mustpeade gild- vallalised kaupmehed Tsunft- käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati
(rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24). Bürgermeister: rae juhatuse liige Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige. Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; mahärrade residentsid (Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna. Agul: eeslinn, kus elas vaesem osa rahvast Seek : Seek (saksa keeles Siechenhaus 'põdurate maja') on asutus, kus inimesed saavad tasuta toitu ja peavarju. Loe ka: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel308_292.html Hospidal (nimetatud ka seekideks): koht, kuhu paigutati pidalitõbe põdevaid inimesi, olid tavaliselt linnast veidi eemale rajatud, sest tõbi oli väga nakkav Keskajal olid rae ülesande
kirjanduses Levik:saksamaa, austria-ungari Kestvus:1910-14, 1918-20nd keskp Miste:kasut. Kunstis juba 19. Saj., htne vool 1910 Sisu:vahendab kaasaegse inimese elutunnetust, nrvilist kaasaega, vaatab, elab lbi, otsib, maailma keskprasus on igahe mina Keel:paatos(emotsioon), juline, omadussnad, hatused ELUTUNNETUS Traagiline:esit. Sngeid ja vikaid elupilte, kritiseeritakse hiskonda Masendav:suurlinn, sda, agul lahinguvli, vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased, kejused, nlgivad lapsed??? Inim.:inimese mina lagunemine, tehnika rhub inimest Tehnika:tehniseeritud kaasaeg rhub inimest, in on muutunud suurlinna elutempo, kiirete muudatuste masinlikuks tunnistajaks Usk:tlus Jumal on surnud on olulise thendusega, vrtuste maailma(jumal, armastus) on muutunud inimeste poolt manipuleeritavaks Stunne:sjaaegne ja sjajrgne stunne toimuva prast, kaastunne
Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1) kesklinn ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2) üleminekupiirkond agul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb);
igapäevane liikumine. Inimesed eelistavad varasemast rohkem keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2.Iseloomusta kaardi alusel linna sisestruktuuri. ● Kesklinn - äriala ● Üleminekupiirkond - agul ● Vana tööstuspiirkond ● Odavad elurajoonid ● Kallid elurajoonid (eliit) ● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra
keskus, uus tootmise piirkond) 1) kesklinn ehk ärila, mida moodustatakse tavaliselt ajaloolisest linnasüdamest. Kuna on ta parima kättesaadavusega, siis moodustatakse siin ärila, kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtetepeakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid; elanikud, vähemtulukad kauplused ja tööstus surutakse kesklinnast välja. 2) agul ehk üleminekupiirkond, kus on ülekaalus segahoonestus, milles vahelduvad ümberehitatud teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond, aregumaades muutub see sageli slummiks. 3) vana tööstuspiirkond, mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused
Riietuda tuli rangelt vastavalt seisusele. Raekoda-- linna tähtsaim ühiskondlik hoone. Sündik-- rae koosseisu olev hästi seadusi tundev jurist. Linnafoogt-- esindas rae juures maahärrat. Tsunftid ja gildid-- keskaegse linnakodanike seisulikud ja ametialased ühendused. Põhikiri oli skraa. Ühendasid peamiselt kaupmehi (Suurgild tuntum) ja käsitöölisi (Kanuti ja Oleviste gild). Gilde juhtisid oldermannid, tsunfte aga meistrid. (loe lisaks ka Imeline Ajalugu detsembrikuu 2012 numbrit) Agul-- eeslinn, kus elas vaesem rahvas Seek-- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad. Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel.
suurenemine rahvastikus linnastu (aglomeratsioon) – rühm tihedasti koos asuvaid linnu hiidlinnastu (megalopolis) – suurlinnast ja selle ümbrusesse kogunenud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum eeslinnastumine – inimeste kolimine kesklinnast eeslinna vastulinnastumine – linnaelanike lahkumine linnadest maapiirkondadesse valglinnastumine – linna planeerimata levik maapiirkonda ülelinnastumine – arengumaade linnade ülikiire kasv slumm – ehk agul, tihedalt täisehitatud piirkond, kus elavad enamasti töötud rahvastiku vananemine - vanemaealiste osakaalu suurenemine rahvastikus rahvastikupoliitika -riigi sihiteadlik tegevus, mille eesmark on mõjutada rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist
Linnastumine in elama asumine maalt linna ja linliku elulaadi levik. 1)El arv; 2)Tööstus ja teenindus;3)Infrastruktuuri olemasolu (teed,valgustus,poed,majad..);4)administratiivne piir. Linnarahvastiku osa 47%. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, tempo on aeglustunud.Arengumaades on linnastumise tase madal,kuid tempo kõrge. Põhjused:1)maj;2)ajaloolised;3)looduslikud. Vastulinnastumine- minnakse linnast maale elama,linna lähedale. Slum,agul,geto-piiramatu linnade kasv arengumaades. Megaloopolised-hiidlinnastud (Boston-Washington=BoshWash;Tokiost Kobeini). Sooline ja vanuseline koostis: Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid,kuid vanu naisi rohkem kui vanu mehi. Lapseeas (kuni 12) juhtub poistega rohkem õnnetusi; tööiga (kuni 50) pinge,stress,narkomaania,suits,alkohol. Peale 50 elavad kaua. Rahvastikupür isel soolist ja vanuselist koostist
1927. aastal valiti Viiralt ka Sügissalongi liikmeks. Kahekümnendate lõpp oli tal eneseavastamise ja arenemise ajajärk, mille lõpus ta tegeles paljuti ka enda teoste eksponeerimistega. 1929. Aastal esines ta näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis. Aasta hiljem ka Kölnis ning Kopenhaagenis. ,,Agul" (1920) tuss+paber 4 KOLMEKÜMNENDAD Eesti kunsti radikaalsus väheneb sama palju nagu Pariisis. See tähendas seda, et Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. Avangard taandus kolmekümnendatel ja Eesti ühiskond tasakaalustus samuti. Rahva ja kunstnike ellusuhtumine muutus
Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse paanilise hirmu ja vihkamise, ta ei suutnud neid eluski enam usaldada. Peetri noorusaastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus ning seal osati ka lõbutseda. Peeter oli väga elav, püsimatu ja seiklushimuline. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. See oli saksa agul, mis erines täiesti muust Venemaast. Peeter leidis sealt endale palju sõpru. See oli imedemaa, mis võlus oma uudsuse ja erilisusega. Kukuis tutvus Peeter ka Anna Monsiga, kellest sai tema armastus pikkadeks aastateks. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Saksa kindrali, Peetri sõbra Franz Leforti plaanide järgi ehitati ümber lossi lähedal Peetri mängukindlus ja sõjamängud
Kirjanduskeskset ekspressionismi, voolu esimest perioodi, iseloomustab poeetilise keele revolutsiooni ning silmapaistvalt originaalne kujundiloome (G.Heym, 1887 1912; G.Trakl, 1887 1914). Hilisekspressionism käsitas luulet rohkem ideoloogilise relvana (J.Becher). Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevad olusid. Masendava kujutuse allikaks on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli (hilisekspressionismis), kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed. Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega. Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal, armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt manipuleeritavaks.
ordumeister, kümnis, hinnus, teotöö), võõrvõimude omavahelised suhted (üldiselt), talupoegade olukord, aastad 1236 ja 1237 – Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu, Stensby leping 1238, läänisuhted, maa-aadel) 6. Linnad keskajal. Õp. I osa lk 55, 69-70, 110. (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, raad ja selle ülesanded, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda) 7. Jüriöö ülestõus 1343-1345. Õp. I osa lk 55-56. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, ülestõusu põhjused, Paides toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67.
172A • Majesteedi maja – veedavad seal 1 kuu, Eloradomaa. • Surinami – Holland – Tahtsid sealt laevale saada, Buenos Airesse, hispaania laevnik oli algul nõus, pärast aga mitte, sest Candide tahtis Cu-d röövida. • Plaan: Cacambo läheb Cunegondele järele ja Candide ootab neid Veneetsias • Bordeaux – peatus jälle, võtab üüritõlla, annab teaduste akadeemiale oma lamba. • Pariisi Saint-Marceau agul - puhkus • Võõrastemaja – Cu pidi olema seal, pettus, suvaline inimene, politsei tuleb, tahab vangistada kõik, sest võõramaalased on keelatud isatappude pärast, saavad vabaks. • Inglismaa – jõuvad sinna, samal ajal tapeti üks admiral kolme kuuliga, sest polnud piisavalt pädev. • Poccunante palee – 60A pururikas mees, tütarlapsed, kuulsad kunstnikud, suht elutüdinud mees. • Transilvaania vürsti maja Propontise rannal – Cunegonde ja vanaeit
4. Kuressaare 1563- sai linnaõiguse 5. raad ja selle ül- linna võimuorgan e maistraat; pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. Eest 6. gild- suurem käsitööliste organisatsioon 7. tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon 8. skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. 9. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud 10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj. Gooti stiilis raekoda ning on vanim Baltimaades ja Skandinaavias. 7.Jüriöö ülestõus 1343-1345 1. Põhja-Eesti võimuvahetus- maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa 2
kapitali, et seda jätkus ka laenamiseks. Seal tekkiski pangandus. Kirik ei suhtunud liigkasuvõtmisesse hästi, aga sellest hoolimata see tegevus ei seiskunud. Tänapäevane pangandus sai aluse 14. sajandi Itaaliast. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse. Uued linnad tekkisid pigem sinna, kus olid varem ka linnad olnud. Linna ülesehitus oli kontsentriline – linn piirati müüriga (ilma müürita osa jäi näiteks jõe kaldale). Müürist väljaspool oli agul ehk eeslinn. Kui ala kitsaks jäi, siis linn laienes, ehitati uus müür, agul nihkus ja vana müür lõhuti maha. Eeslinnade elanikud kannatasid kõige rohkem, kuna ka sõdade ajal vahel lasti eeslinn ehk agul maha põletada, sest kardeti, et vaenlane võib seal peavarju leida. Linnast tegi linna: 1) Linna müür 2) Linnaõigus – seaduste kogu, mille alusel toimus linnaelu korraldamine. Maaisand ehk senjöör – isik, kelle maa peale tekkis linn
õiguse. Hamburg - Riia - Tartu. Kõik linna kodanikud olid vabad feodaalkoormistest. Linna enda liikmete seast valitud inimesed juhtisid linna - omavalitsus. Linn mõistis ise kohut oma elanike üle. Linna iseloomustas ka omakaitse ehk linna elanikud pidid suutma end ise kaitsma. Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret.
linnades toimub industrialiseerumine. Suur osa Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab slummides. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdevoolu nim. ülelinnastumiseks. Harva tekib tööstuslinnu. Linnade laienemine ja struktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. kesklinn ärila, kus on ülekaalus kontori-ja kaubanduspinnad. üleminekupiirkond agul, segahoonestus, soositud elamupiirkond. Kesklinna moodustab sageli ajalooline linnasüda. Elamispind on kallis, kinnisvara kõrge hind sunnib ehitama kõrghooneid. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdamele ka eeslinnades, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, agul ja tööstusvöö segahoonestusega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu-või kaubanduspiirkondadeks. Linnasektorite kujunemine 1
Üks linnas rahvakangelasi on Harshad Mehta, kes sai 1990. aastail aktsiaid ja osakuid müües rikkaks, hiljem paljastati ta India kõigi aegade suurima finantspettuse kordasaatjana. India suurim filmitööstus asub samuti Mumbais, mis on samuti maailma suurim mängufilmide tootja. India filme eksporditakse enam kui 100-le maale. India Hollywoodi, nn. ,,Bollywoodi" tähed elavad jõuka Malabar Hilli lähikonnas. Sealsamas kõrval on massilone vaesus. Mumbai keskel 4,5 km ulatuses vohav Dharavi agul on tuntud maailma suurima vaestelinnaosana. Mumbai kesklinn inimestest kubisemas. Dharavi agul. 2. Kliima Kuumal aastaajal võib temperatuur tõusta riigi põhjaosas kuni 40 oC-ni. Mussoonvihmad algavad juunis ning lõppevad septembris või oktoobris. Jahedal aastaajal on keskmine temperatuur põhjaosas 10-15 oC ja ilm põhiliselt kuiv. Lõunaosas ei ole ilmastik nii muutlik. Chennais on alati palav
13. 11. Hinnata prügi ja jäätmete hoiu- ja äraveotingimusi. 13. 12. Hinnata pereliikmete üldist rahulolu/rahulolematust oma majapidamistingimustega. Kas viimased ise leiavad, et nende kodu ja vastavad tingimused rahuldavad nende vajadusi piisavalt? 14. Lähikonna ja üldisema kogukonna iseloomustus. 14. 1. Mis on vahetu naabruse ja laiema kogukonna iseloomustavateks näitajateks? Lähikonna/kogukonna tüüp (küla, linn, eeslinn või agul, kahe linna vahepiirkond). Elukohatüübid (individuaalelamute piirkond, tööstuspiirkond, individuaalelamute ja väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas. Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas.
13. 11. Hinnata prügi ja jäätmete hoiu- ja äraveotingimusi. 13. 12. Hinnata pereliikmete üldist rahulolu/rahulolematust oma majapidamistingimustega. Kas viimased ise leiavad, et nende kodu ja vastavad tingimused rahuldavad nende vajadusi piisavalt? 14. Lähikonna ja üldisema kogukonna iseloomustus. 14. 1. Mis on vahetu naabruse ja laiema kogukonna iseloomustavateks näitajateks? Lähikonna/kogukonna tüüp (küla, linn, eeslinn või agul, kahe linna vahepiirkond). Elukohatüübid (individuaalelamute piirkond, tööstuspiirkond, individuaalelamute ja väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas. Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas.
annaabi.ee 
