Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest Kangast saadi kolmest kiudainest: villast, linast ja nõgestest. Vokki esialgu ei tuntud, lõnga kedrati käes hoitava...
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4. Pala nr 10: Raimond Valgre „On kevad tulnud taas“ Ivo Linna Võrdle seda laulu kõigi teiste kuulamispaladega ja vasta, millise loo või lugudega leiad kõige enam sarnaseid jooni? Palun põhjenda. Kõige enam leian sarnase joone, kohe pikemalt mõtlemata Clenn Miller „Kuupa...
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad ii. draama, - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks. Ayschilus ja Sophokles ja Euripides võtsid müüdi sisu ploti kangelaste ajast ja trooja sõjast iii. Apollodoros, - koostas kirjandusloolisi ja keeleteaduslikke teoseid iv. Ovidius, - enim lugusid. Pannud kirja peaaegu kõik müüdid ja teinud seda kõige pikemalt. Hea luuletaja ja andekas jutustaja, ent oli jutustustest maailmavaateliselt kaugel ja hindas neid mõttetuteks v. Plutarchos, - koostas ülikute elulugusid, moraalitraktaate, vi. Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2
Jaapani pommitamine 6. augustil, 1945. aastal toimus suur katastroof, mil esimest korda kasutati sõjas tuumapommi. Ameerika Ühendriigid kukutasid pommi ühte Jaapanis asuvasse linna - Hiroshimasse. Kolm päeva hiljem sai tabamuse ka Nagasaki. Hiroshima pommitamise tagajärjel sai koheselt surma ca 90 000 inimest ja ligi 70 000 inimest suri kiirituse tagajärjel. Nagasakis suri koheselt 40 000 inimest ja umbes sama palju inimesi suri hiljem vigastuste ja kiirituse tõttu. Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines. Tuumapommi plahvatus oli nii võimas ja selle tagajärjed olid nii võikad, et inimesed mõistsid, kui ohtlik on tuumapomm ja suurem osa inimestest lootis, et rohkem tuumapomme sõjas ei kasutata. Õnneks pole seni rohkem tuumapomme sõjas kas...
Meedia mõju nüüdisaegses maailmas Meedia mõjutab maailmas paljut. Kaasnevad ka muutused, mis on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Paljud inimesed isegi ei märka, kuidas meedia nii mõndagi muudab. Kuid millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb? Meedia avaldab lugusid valikuliselt. Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood lennuõnnetustest ja koolitulistamistest, mis ei leia aset iga päev. Jällegi lood autoõnnetustest, mida juhtub vähemalt korra päevas, jäävad tahaplaanile. Suurem osa tähelepanust läheb millelegi, mis on uus ja huvitav ning mida juhtub harva. Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud:
Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja loodus- või inimkeskkonna helid. See mõjub inimestele erinevalt, kellele halvasti, kellele hästi. Mulle mõjub muusika suurepäraselt. Kui ma olen kurb, siis kuulan kurvemaid lugusid, aga kui olen rõõmus, siis kuulan kõike. Mulle isiklikult meeldivad kurvemad laulud, sest nende sõnad ütlevad alati midagi. Laulu mõte on alati hea. Pidudel kuulan bassiga lugusid, zanriks on hardstyle või dubstep. Isiklikku laulu kujutan ette sellisena, et see on väga lähedane, alati tekitab see hea enesetunde, kui seda kuulata. Ma ei kujuta ette elu ilma muusikata. Juba ammustel aegadel hakati tegema muusikat. See on eluga väga tihedalt seotud. Muusika mängib meie elus tähtsat rolli. , , e . - , , . . , , , , . e a e - . . o , . , , . . . o . .
Detektiiv Sherlock Holmes. 2) Millal avaldas A. C. Doyle oma esimese loo Sherlock Holmesist? Aastal 1887. 3) Kus elasid Sherlock Holmes ja doktor Watson? Mrs Hudsoni majas Baker Street 221-B. 4) Kes oli Sherlock Holmesi kõige suurem vastane? Doktor Moriarty. 5) Mis peatükis laseb Doyle Sherlock Holmesil kaduda? Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele? Näidendeid, luuletusi, memuaare, novelle ning mitu ajaloolist romaani. 9) Kes on Sherlock Holmesi prototüübid? Edinburghi ülikooli õppejõu kirurg doktor Joseph Bell ning kuulus
Hubane õhtupoolik Kontserdimajas Barbra Streisand sündis 24. aprillil 1942 Brooklynis USA-s. Tema 70da sünnipäeva puhul korraldati Eestis kontsertturnee. Ühe nädala jooksul anti kontserte nii Pärnus, Tallinnas kui ka Tartus. Kontserdil ,,Happy Birthday Barbra Streisand" esitasid kuulsa Ammerika laulja ja näitleja lugusid läbi aegade ühed tuntumad Eesti artistid: Gerli Padar, Uku Suviste, Ott Lepland, Nele-Liis Vaiksoo, Kelli Uustani ning Hele Kõrve. Neid saatis Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, mille dirigentideks olid Jüri Ruut Kangur ja Kapsar Mänd. Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes
Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. Nad vajavad meie igapäevast toetust, et neil oleks olemas kõik vajalik, et olla laps.
2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe/ajakirjaga, siis kuvatakse vanurid alati
sotsiaalset keskkonda mõistetakse ühtse tervikuna. Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil
Kontserdi retsensioon 19.02.2013 käisin Helsingi Hartwall Areenas kuulamas kontserti, kus esines koosseis nimega Slash ft. Myles Kennedy & the Conspirators. Ansabel koosnes 5 inimesest: Saul ,,Slash" Hudson(soolokitarr), Myles Kennedy(vokaalid), Todd Kerns(bass), Brent Fitz(trummar) ja Frank Sidoris(rütmikitarr). Peamiselt esitati lugusid Slashi uuelt sooloplaadilt, aga kuna Slash sai tuntuks tänu oma esimesele bändile nimega Guns N' Roses, siis esitati mitmeid lugusid ka sellelt ansamblilt. Kontserdi meeleolu oli võimas, rahvas lasti bändile väga lähedale ja sellest piisas väga heaks meeleoluks. Alustati kiiremate ja kuulsamate lugudega, et rahvas käima saada, seejärel esitati vaiksemaid lugusid ning lahkuti jälle kuulsamate lugudega. Nagu ka kontserdi nimeski näha, siis kontserdi põhiesinejaks oli kitarrist Slash. Olles mõni päev enne kontserdi lõpetanud tema eluloo lugemise, olin ja siiani olen lummatud tema
vest. Kontsert algas ise kell 20:00, kuid väravad avati 19:00. Rahvast väga palju polnud, kuid kõik kes kohal olid, nautisid kindlasti väga. Alguses tuli lavale esinema Karl-Erik Taukar koos oma bändiga, laulis enda kõige tuntumaid laule. Kui tema oli lõpetanud asutsid lavale Ott, Tanel ning Jalmar. Nemad laulsid oma ansambli laule ning ka üksteiste laule. Laulude vahele tehti väga palju huumorit ja räägiti erinevaid lugusid, mis neil teistel kontsertitel juhtunud on. Kontserdi lõpus laulsid kõik Vesternid koos- Tanel, Jalmar, Ott ning Karl-Erik. Ja pärast seda said kõik fännid nende käest autogramme ning pilti teha, kui tahtsid. Kontsert oli väga lahe ja mõnus. Publikuga suheldi palju ning isegi publik pandi kaasa laulma. Mulle endale väga meeldis, sai palju naerda ja laulda, nautisin väga. Kindlasti soovitan kõigile nende kontserteid vaatama/kuulama minna.
Usun, et ta rääkis ka natuke lihtsamate sõnadega kui tavaliselt, kuna oleme eestlased ja paljud ütlesidki, et ei oska inglise keelt. Mina isiklikult isegi ei kuulnud seda tõlki, kuna kogu mu tähelepanu oli Danil. Lood, mida Dan rääkis olid nii elupõhised. Ta suutis muinasjutu sisse ära peita elutarkuseid. Igas loos oli mingi selline tegelane, kelle tegudest sai õppida või kelles iseennast ära tundsid. Mulle meeldis väga, et ta rääkis lugusid oma kultuurist ja usust. Need olid veel eriti põnevad. Oli lahe kuulda mingi teise usu vanu lugusid, mida nemad oma lastele räägivad ja kuidas nemad oma lastele asju seletavad. Mulle meeldis ka väga see, et ta ei kartnud öelda, et on Juut ja ta seletas meile väga lahedalt ära oma päritolu. Oli kohe näha, et ta on uhke oma rahva üle ja enda üle. Kui sa ise tunned ennast enda nahas hästi ja oled enesekindel, siis on ka teistel sind hea vaadata.
kinnitab sama asja). Fakt võibki olla korrektne, kuid ei pruugi, kui leidub mitu allikat, mis viitab fakti tõesusele. Allikateks võivad olla erinevad raamatud, ajalehed, Internet, erinevad inimesed, videod jne.. 7. Kuidas eskis loo peategelane Glass ajakirjanduseetika vastu? Meedia-eetika tähendab kriitilist arutelu selle üle, mis on kellegi jaoks moraalne. Glass ei kontrollinud fakte, mida ta kirjutas. Ta mõtles lugusid välja ja arvas, et ta väljamõeldised ei tule kunagi välja. Ta otsis infot Internetist ja kirjutas oma lugudesse faktide nime alla visioone. Sellega tegi ta väga palju kahju lehele ja kogu ajakirjandusele. 8.Kuidas oli Glassil võimalik nii kaua toimetajaid, kaastöölisi ja avalikkust petta? Glass oli väga veenev ja ettevaatlik, et keegi ei paljastaks teda. Ta tegi märkmeid, mis viitasid sellest, et ta oli nt. Intervjueerinud mõnda isikud või kirjeldas paiku, nagu
Näited: 2) Inimese kujutamine muutub realistlikumaks, Bayeux Seinavaip 70m (Pikk jutustus aga samas ei muutu usuliste tunnete lahingust) kujutamine (Vaeste piibli printsiip Skulptuuri eesmärk kirjaoskamatule jutustada lugusid) 3) Akendel kujutati piibli lugusid miraazidega Abstraktne Ei kujuta realistlikult ühtegi objekti
Tal on ka üks väga ilus hääl. Seda lugu lauldes ning kuuldes käisid mul külmavärinad üle keha kuna minu meelest tuli see lugu väga hästi välja. Solistid oskasid selle loo niimoodi ette kanda, et see laul hakkas kohe nagu elama. Kolmas lugu mis mulle meeldis oli Piret Järveti seadega ,,Jõulusoov." See lugu oli selle kontserti lõpetuseks kuidagi nii ilus ja südantsoojendav, samas oli see ka lihtne. See oli hea sellepärast, et inimestele meeldib kuulata lihtsaid ja meeldejäävaid lugusid. Üldkokkuvõttes oli see kontsert hea. See tõi minu südamesse jõulutunnet, mida minu südamesse veel jõudnud polnud kuna maha polnud tulnud veel õiget lund. Järgmine kord võiksid sellisel üritusel minu arust kavas olla veidikene jõululikumad ja lihtsamad lood, et inimesed, kes seda kontserti vaatama on tulnud, saaksid neid lugusid kaasa laulda. Või siis oleks neid lugusid kasvõi kaks-kolm tükki, mida lauldakse ühiselt. Nii oleks inimestel ka natuke lõbusam seda kontserti jälgida
See ei oleks viha, kadedus, pettust, paha inimese, mis on maailmas. Ma elan kiviajast koos sõprade ja perega. Kogu meie toimetulekut sõltus edukas hunt. Üldiselt me sõime kala, liha ja igasuguseid erinevaid maitsetaimi. Kuigi täiskasvanud kütiti ning jahti meie toit, mängisime erinevaid mänge, maalitud seinad. Me magasime telgis, varjupaigaks seal loomanahku, see oli soe. Meil on olnud palju vahendeid. Ilma nendeta me ei saa teha. Igal õhtul saime tule ümber ja räägib igasuguseid lugusid, sõi küpsetatud kala, et täiskasvanud teevad tuleriidal me .Eli käed, istub ja magab kohapeal. Parim asi kiviajal, see on väga huvitav tulla erinevaid mänge, hunt loomad, kuulata lugusid õhtuti ja teha tööriistad. Kõige raskem oli jääda ilma täiskasvanud, kuni nad on jahi ja väga hirmul, milline võiks tulla mingi kiskja. see on väga raske elada kiviajal.
Muusika on minu jaoks väga tähtsal kohal , kuna mina ei armasta vaikuses olemist. Muusika on ka linnu laul, mida mulle meeldib hommikul kooli kõndides kuulata ,see tekitab minus hea tuju. Muusika on minu jaosk parim eneseväljendusvahend . Mulle väga meeldib tantsida ja tantsimise jaoks on vaja muusikat ,et anda rahvale edasi õige sõnum on vaja ka tantsimisel õiget muusikat. Muusikat kuulan ma igapäev aga vastaval tujule ,kui mul on halb tuju kuulan ma kurbi lugusid ja hea tuju korral kuulan ma rütmikaid lugusid. Muusika on minu jaoks parim suhtlusvahend , tänu laulu sõnadele saab öelda teistele edasi nii mõndagi ilusat. Muusika on ka muidugi parim meelelahutus , sest mulle väga meeldib käia konsertitel ja igasugustel muusikaga seotud üritustel ,kus on palju esinejaid. Kõik inimesed puutuvad oma elus muusikaga koguaeg kokku , pole olemas inimest kes ei puutuks . Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks võimatu elada.
Tallinna Ulikool Digiteaduste Instituut STORYTELLING ehk lugude jutustamine Kursusetöö Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................3 1 STORYTELLING...............................................................4 1.1Millal lugusid jutustada?.....................................................5 1.2Millele pöörata tähelepanu?................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro).
Saku Suurhalli lähedusse jõudes ilmenes, et piletid oli omale soetanud päris solidne hulk rahvast. Pärast mõningast ootamist astusid lavale oma originaalseid kostüüme ja grimmi kandvad lauljad, kes hakkasid rahvast üles kütma. Terve kontserdi jooksul imestasin, kuidas sellistel meestel ikka nii palju jaksu on, et terve kontserdi ajal laval ringi karata ja möllata. Publik oli küll kontserdi alguses uimane, kuid kontserdi lõpuks, kui hakati laulma vanemaid lugusid tuli ka publikusse eluvaim sisse ning rahvas oli väga heas meeleolus. Bänd esitas kontserdil nii oma uuemaid 2007. aastal väljailmunud plaadilt "Humanity - Hour I" pärit lugusid mida ma ennem kuulnud polnud, kui ka vanu maailmakuulsaid hitte nagu "Wind of Change" ja teised. Üldiselt oli lugude valik minule päris meelepärane. Kahju siiski, et mõned vanemad maailmakuulsad hitid välja jäid. Kontserti tipphettk oli minu jaoks trummari- James Kottaki trummisoolo, mis
00-ni. Kontsert algas 7- liikmelise bändi lavale ilmumisega. Nende seas Lou Reed ( elektriline- ja akustiline kitarr ) , Steve Hunter ( elektriline kitarr ) , Mike Rathke ( kitarr ) , Rupert Christie ( klahvpillid ) , Fernando Saunders ( basskitarr ja vokaal ) , Rob Wasserman ( kontrabass ) , Tony Smith ( trummid ). Kui bänd oli oma kohad võtnud tõsteti nende tagant kardin üles ja nähtavale ilmus ka puhk- ja keelpillide ansambel ja lastekoor. Esimeseks looks valiti ''Berlin''. Lugusid mängiti samas järjestuses nagu plaadilgi. Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis
pecunia.nerdcamp.net/gods/apollo.html 4 Apolloni esinemine müütides .2 Lugedes läbi ühest kogumikust kõik müüdid, kus oli mainitud Apollonit, sai vormistada tabeli, .mis näitab kui tähtis osa oli jumalal igas loos (Joonis 2. Apolloni esinemine müütides (Martin, 2003 Selle tabeli põhjal on näha, et kreeklased küll austasid jumalat Apollonit, aga täispikkuses lugusid nad tema põhjal palju ei mõelnud välja. Enamjaolt oli tal vaid väike osa müüdis ning vahest ei .tehtud muud kui ainult mainiti teda ühe korra 5 Kokkuvõte Apollon oli üks algsetest 12 jumalast, kes olid väga tähtsal kohal kreeka mütoloogias. Sellise tähtsusega jumalast peaks olema kümneid, kui mitte sadu lugusid. Pettumuseks tuli välja, et teda
Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal. Ma ei mäleta, et mulle oleks neid ette loetud või jutustatud. Siiski, minu vanaema rääkis mulle tihti erinevaid lugusid kui ta õhtuti praksuva ahjusuu ees sokke parandas, kuid pigem olid need Piiblist pärinevad jutud, lihtsalt toredad legendid, oma elusündmused ja unenäod. Õppisin lugema juba enne kooli ja meil oli kodus erinevaid muinasjuturaamatuid. Nendes raamatutes olid nii kaunid pildid, enamasti imeilusate kleitidega printsessidest ja tugeva rühiga printsidest. Eks see oli ju pisikese tütarlapse jaoks südamelähedane teema. See ajendas
kuulsatele orkestritele. Pidevad konfliktid domineeriva ja ahistava isa ja nõrga ema vahel aitasid vormida Mahleri kompositsiooni stiili, mis tihtipeale peegeldab võitlust headuse ja kurjuse, kurbuse ja rõõmsameelsuse, tugevuse ja nõrkuse vahel. Mahleri kogulooming koosneb kahest: sümfooniad ja laulud. Peale üheksa nummerdatud sümfoonia, on Mahleri peamised teosed veel laulutsüklid Lieder eines fahrenden Gesellen ehk Lugusid rännumehest ja Kindertotenlieder ehk Lugusid laste surmadest ja Das Lied von der Erde ehk Lugusid Maast. Läbinägelikult teadlik orkestri jumest, värvingust, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiate ja ilmekate harmooniatega saavutades heleda, kiiskava tonaalse kvaliteedi kasutades meloodiliste ridade selgust. Ta orkestri stiil baseerub rõhutamisel. Kaks meloodiat algavad mõlemad pealtnäha samaaegselt valides selguse massiheli vahel. Mahlerit on mõjutanud ka Austria vaim ning folktants, -muusika ja kombineeris seda
viimasel ajal hulgaliselt Ameerikast pärit slänge ja väljendeid. Millegagi nõustumist väljendatakse sõnaga ,,okei", aeg-ajalt võib sõprade seas kuulda sama asja sõnadega ,,sure, why not?". Samuti eelistavad enamus maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlased läänest pärit muusikat. Meie kõige uuem põlvkond paistab olevat Eesti muusikud Ameerika omadega peaaegu täielikult välja vahetanud. Nüüd kuuleb meie raadiotest enamasti ainult üle maailma kuulsaid Ameerikast pärit lugusid, Sky Plusis kuuleb kõige uuemaid pop-lugusid Lady Gaga ja Justin Bieberi poolt, samuti meie enda kodukandi, Raplamaalt pärit Tre Raadiost lastakse tihedalt hardstyle lugusid tuntud USA muusikute poolt, nagu Lenny LaVida ja Flo Rida. Loomulikult kuulavad eestlased ka Eesti muusikat. Näiteks suurt populaarsust on hetkel kogunud Põhja-Tallinn, samuti Triin Niitoja looga ,,Hõbedased tiivad", kuid arvestades, kui suurel hulgal kuulatakse kuulatakse läänest pärit
aastal Alates 1965. a. töötas Tallinnas raamatukoguhoidjana Kirjanike Liidu liige alates 1970.aastast Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas Kirjutas romaane, lasteraamatuid, esseesid ja luulekogusid Tunnustused: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia(1975, 1976, 1982, 1985),ENSV riiklik preemia(1987),Juhan Liivi luuleauhind(1988),Eesti Vabariigi Kultuuripreemia(1992),Eesti Vabariigi aumärk(2000) jm ,, Lisaks lugemisele armastas viie- kuuene Viivi Luik välja mõelda igasugu lugusid, eriti õuduslugusid, aga ka naljakaid, selliseid, mis ümberkaudseid lapsi kas hirmutasid või päris suurtele nalja tegid. Laps luiskas tihti tõepähe kokku lugusid, mida tegelikult polnud juhtunud. Tagantjärele tundub, nagu olnuksid need õuduslood tollal kirjutamise aseaineks. Ent teatav töö oli ehk joonistaminegi, oma lugusid ta joonistas, rääkides piltide juurde pikad lood sellest, mis miski tähendab." Click to edit Master text styles Second level
.." Muusikateadlased nimetavad teda peterburi estraadipärliks. Ta on vallutanud tuhandete inimeste armastuse tänu oma emotsionaalsele olemusele, suurepärasele vokaalile ja kindlale iseloomule. Jelena Vaenga ei laula kunagi fonogrammi järgi. Arvab, et kunst peab olema aus. Hetkelise seisuga on ta kokku kirjutanud 8 autorialbumit. Tema lood räägivad väga erinevatest asjadest. Tal on nii rõõmsameelseid lugusid, kui ka kurva sisuga. Sõjast, lahkuminekust, lugusid pühendatud isale, kodumaale, emale. Jelena Vaenga on suur patrioot. Kontserdi kava koosnes siis järgnevatest lauludest: 1. 2. 3. 4. 5. 6. ? 7. 8. 9. 10. 11. . 12. 13. 14. . 15. Sattusin sellele kontserdile täiesti juhuslikult. Kui ostsin omale pileti, ma ei teadnud kuhu ma tegelikult lähen ja ei teadnud ka kes see Jelena Vaenga õige ongi. Muud kontserdit lihtsalt polnud parajasti tulemas
Soomes esimene soomekeelne album. Seni on Soomes üks singel välja tulnud ja see oli 2002 aasta lugu ”Romula”. Jaagupki väidab end muusikapisiku saanud soomlaste Eppu Normaalilt, Sielun Veljetilt, Pelle Miljoonalt ja Dingolt. Ta tunnen nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka termika lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali “Risk” muusika ja mänginud muusikalis “Grease”. 3. septembril 2005 Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 Go Live! ürituse raames toimunud Terminaatori kontserdi salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud “Go Live 2005” CD+DVD-na. Ansambel esitles 18.mail kell 15 uut plaati "Nagu esimene kord" R2 saates “R2Live”, kuhu pääses ka 200 kuulajat. Suuremale avalikkusele tutvustati plaati pisut suurema mürtsuga 19
vahedega, lasti see välja siiski lõpuks 28 looga. See oli esimene album neilt mis saavutas edu USA edetabelites, nimelt oli album kaks nädalat seal #1. Ka UK albumite edetabelis oli see esimesel kohal ja veel 25 teises riigis. Album müüs USA's 442 000 koopiat ja umbes miljon koopiat üle maailma ning see püstitas bändile isikliku rekordi ühe nädala müükides. TV, film ja meedia Alusteks: RHCP lugusid on kasutatud paljudel soundtrackidel. Näiteks filmi "Pretty Woman" soundtrackil on nende lugu "Show Me Your Soul"; "Coneheadsi" soundtrackil "Soul to Squeeze"; "Beavis and Butthead Do America" soundtrackil "Love Rollercoaster", The Ohio Playersi kaver ning "Search and Destroy", "Say Anything" soundtrackil Mother's Milki lugu "Taste the Pain"; "Wayne's Worldi" soundtrackil "Sikamikanico"; "Death Note" filmis on kasutatud "Dani Californiat" ning Death Note teises filmis
A. Reid oma kontorist koridori lõpus laulnud Gagat ning allkirjastas seejärel Gaga'ga plaadilepingu. Kolm kuud pärast allkirjastamist koostöö lõpetati. Samal ajal tutvustasid Gaga eelmised mänedzerid teda heliloojale ja produtsendile RedOne, kellega Gaga koostööd tegema hakkas. Gaga kolis välja vanemate majast ning hakkas esinema New Yorki kesklinna klubides koos bändide Mackin Pulsifer ja SGBand. Muusikaprodutsent Rob Fusari, kes aitas Gaga'l kirjutada mõningaid varasemaid lugusid, võrdles Gaga häälestiili Freddie Mercuryga. Fusari pani talle Queeni laulu "Radio Ga Ga" järgi hüüdnimeks Gaga. Stefani hakkas seda kasutama oma lavanimega ja sealt alates on ta tuntud kui Lady Gaga. Kogu 2007. aasta tegi Gaga koostööd Lady Starlight'iga, kes aitas Gagal luua oma lavamoodi. Paar hakkas esinema kesklinna klubides nagu Mercury Lounge, The Bitter End ja Rockwood Music Hall. Nende esinemised olid tuntud kui "Lady Gaga and the Starlight Revue". Augustis
Koostaja: Gendra Rõuk 13AT Muusika Kontserdi arvustus Rammstein Kontsert toimus 11.06.2017 ja Lauluväljakul. Peale Rammsteini enda esines ka Eesti metal/punk ansambel Winny Puhh. Rammsteini poolt esitati lugusid nagu ,,Du Hast", ,,Hallelujah", ,,Sonne", ,,Ich Tu Dir Weh". Kontserdil oli üle 10-ne tuhande inimese, nendest enamus laulsid ja elasid kaasa Rammsteinile. Esimesena esinesid Eesti bänd Winny Puhh ja siis Rammstein. Lavakujundus oli selline tavaline aga leidus ka omapäraseid asju nagu näiteks süntesaator oli õhku riputatud. Trummar oli teistest bändi liikmetest kõrgemale asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest
Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud ega ka tantsud. Korroborirituaalid on dramaatilised etendused, mille käigus tantsu, laulu ja miimika abil kantakse ette hõimu müütilisest minevikust pärit lugusid. Avalikel tseremooniatel osaleb kogu suguharu, näitlejateks ja lauljateks on mehed. Saateks kasutatakse rütmipillidena gonge, trumme, aga ka bumerange. Pillid: Didzeriduu ehk didgeridoo on vana Austraalia aboorigeenide püha pill, mida on mängitud juba aastatuhandeid. Didzeriduu on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest 2m pikkune puust puhkpill, mida mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Põhiheli on madal
Flamenco tipp Kontsert toimus 17. september Paide Ühisgümnaasiumis. Seal esines Myrddin De Cauter, kes mängis kitarri. Myrddin esitas Nuevo flamenco palasid. Ta on pärit Belgiast. Kontserdit oli minu jaoks liiga raske kuulata, sest ma ei ole sellist muusikat harjunud kuulama. Kontserdi kava oli hästi üles ehitatud, sest alguses tutvustati Myrddinit ja siis esitas ta enda lugusid. Myrddin esitas kontserdil 6 pala. Need kõik lood olid esitatud minu meelest väga hästi. Tema tehnika oli suurepärane. Iga loo lõpp oli selline, et tema mängimisrütm läks aina kiiremaks. Minule isiklikult meeldis tema kolmas pala kõige rohkem, sest see tekitas minus hea enesetunde. Mulle tundus, et flamenco mängimine väsitab päris palju, sest peale kolmandat lugu pühkis mees otsaeest higi. Myrddin on pärit Belgia muusikute perekonnast, kus kõik mängisid pilli
ansambli suhtlus publikuga võis veidi piirduda keelebarjääri tõttu, kuid see esitust ei seganud. Lévesque oli solisti rollis ning tutvustas teoseid. Ta mängis peamiselt viisi kas kitarri või mnadoliiniga ning ka ühel lool ka laulis. Dufour kasutas kitarri nii saateks mängimiseks kui ka lööküillina rütmi hoidmiseks. Morin saatis ainult bassiga. Trio pillioskus ning nende omavaheline koostöö oli väga hea. Esitati erinevate stiilidega ning helilaadidega lugusid, westernidest rokklugudeni. Lood kestsid 7 kuni 10 minutit, kuid selle käigus võis stiil muutuda. Teoste ülesehitus oli originaalne ning kaasahaarav. Osad lood, mis olid mulle tuttatvad olid väga hästi esitatud ning need, mida ma kuulsin esimest korda jätsid väga hea mulje. Kuigi Lévesque murdis esituse ajal mängimise ajal oma küüne, jätkas ansambel kontserdit samamoodi. Teised esinejad peale Lévesque oleks võinud rohkem suhelda publikuga.
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid
ee/sites/d efault/files/25_9 1_2.jpg ,,PÄEVI SAAB VAENE INIMENE IGAL POOL NÄHA." See väide kehtib ka tänapäeval, sest elu läheb edasi olenemata inimese jõukusest. Ainult see kogemus, mida saadakse oma elu jooksul, erineb. Asotsiaal võib pudeleid korjates kohata mitmeid inimesi, kes annavad talle edasi oma lugusid. Rikkam ühiskonna kiht ei pruugi neid lugusid teada saada. Seda ilmestab ka suurem ühiskondlik kihistumine. http://www.printscree n.hu/wp- content/uploads/2016 /09/adobe-apparel- 4_2.jpg ,,MÖÖDUNUD ÕNN ON SURNUD ÕNN." See on põnev ja värvikas tsitaat, sest see annab aimu, et
meeldinud, sest laulud, mida ta esitas, puudusid sõnad või oli neid liiga vähe, mis muutis muusika liiga üksluiseks ning minu jaoks ebameeldivaks kuulata. Kell 02.00 ajal saabus lavale peaesineja Chase and Status, selleks ajaks oli kontsertsaal rahvast paksult täis ning pidu käis täie hooga. Nende etteaste algas lühikese tervituse ja kõnega, mis oli lõbus ning energiline. Nende laval esinemine kestis ligikaudu 1,5 tundi, selle jooksul esitati oma edetabelite tipus olevaid lugusid, kuid ka vähem tuntumaid teoseid. Saul Miltoni, esineja nimega Chase, kes on kitarri-, klahvpilli mängija ja DJ ning Will Kennard,esineja nimega Status, kes mängib trumme ning on ka DJ, ja lisaks Rage, kes oli vokaalne pool, moodustasid laval suurepärase trio. Nende esitus oli väga värvide rohke, sest ülesse oli seatud palju prosektoreid. Muljet avaldas mulle väga Miltoni ja Kennardi loomingulisus, kuidas nad
Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav. Elektroonika abiga andis Rouge Madame välja suurema koosseisu mõõdu, tekkis tunne nagu laval oleks terve orkester kuigi oli vai...
pillimehed. Näitlejateks ainult mehed. Publik võib saali tulla ja lahkuda, millal tahab. Tehakse vahele- hõikeid laval toimuvale. NO on aga samuraide ja ülikute teater. Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne. Ainsaks dekoratsiooniks on kuldsel taustal männi- kujutis tagaseinal. Etendatakse lugusid jumalatest ja kangelastest, palju kasutatakse pantomiimi. Kaasa tee- vad solistid ja koor, pillidest kasutatakse eelpoolnimetatud flöödimoodi pillid ja löökpillid. BUNRAKU-jaapani nukuteater. Etenduste kasutatakse nukke, mis on peaaegu inimesesuurused. Inimesed juhivad neid nukke ja kõik on vaatajale nähtav. Jutustaja jutustab SHAMISENI saatel vanu ballaade ja nukkudega lavastatakse siis neid lugusid.
Iga maalimisvahend näitas, kui palju vaeva on läinud tema teoste peale. Seda pilti vaadates tundus nagu oleksin üksinda saalis, istudes maas, paber ees ja hunnik pintsleid minu ümber. See tunne oli niivõrd hea, et oleksin tahtnud lihtsalt maalida, maalida kogu maailm täis õnne ja elu kõige helgemaid hetki! Minu arvamus Olen väga rahul Tiit Pääsukese maalinäitusega! Kõik pildid jutustasid huvitavaid lugusid ja olen kindel, et keegi pole mind varem näinud nii agarana küsimuste küsimises ja maalide üksikasjade uurimises. Pärast näitust oli tunne, nagu tahaksin otsekohe maalida midagi Pääsukese stiilis, stiilis, mis tuli ta südamest ja peitis lugusid piltidesse. Olen õnnelik, et sattusin näitusele ning sooviksin kogeda taaskord sarnast kogemust. Maigret Mõru
Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekooride võistluslaulmisel, kus saavutati A-kategoorias I koht. Kontserdi esimesel poolel esitati peamiselt Itaalia klassikalisi lugusid, ning teisel poolel ülemaailma tuntud lugusid. Esitatud lood olid nt. ,,Ave Maria" (mis pärineb kristluses traditsoonilisest palvest Neitsi Maarja poole), Louis Armstrong- ,,What a wonderful world", The Tokens - ,,The Lion King Sleeps Tonight". Kontserdil esitas ka Artjom Savitski oma uue loo. Kõige meeldejäävam lugu oli The Tokens-,,The Lion King Sleeps Tonight" kuna võrreldes teiste lugudega oli see kõige elavam, esituse
Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse" pärast. Näiteks võib tuua
Kontsedi arvustus Veebruarikuu reedeõhtul (12.02.2010) käisin Viljandis pärimusmuusika keskuses kuulamas perega üht suurejoonelist kontserti, ,,Sõbrad sõiduvees" Marko Matvere ja Margus Põldsepa esituses. Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise
Preerias", "Unustuste jõel" jt. Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972). Aastal 1972 tunnustati teda A. Aleksandrovi nimelise hõbemedaliga. Aastal 1973 sai ta Eesti NSV muusika-aastapreemia, aastal 1976 ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia. Tema tuntumaid lugusid: Heldur Karmo sõnadele: · Kevadine lugu (1957) · Meie Mall (1959) · Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970) · Tallinn (1971) · Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972) · Ja elab rõõm (1973)
,,Dekameron" Giovannu Boccacio See raamat jutustab erinevaid lugusid renessansiaja inimestest. Rühm inimesi, kes on kakuepideemia ajal varju pugenud, räägivad igaüks 10 juttu. Raamatust võib leida pajatusi paljudel erinevatel teemadel. Osad ülistavad vaimseid rõõme ja lõbusid, teised jällegi hoiatavad abielukaride eest ning kolmandad hoopis kõnelevad uskumustest ning jumalasulaste silmakirjalikkusest ja liiderlikkusest. Kogu teoses toimuvat võib võtta kokku lühida kirjeldusega. Nimelt räägib raamat
Tallinna 32. Keskkool Kontserdiarvustus NÕMME JAZZI JÕULUKONTSERDID - TEELE VIIRA, MADIS MEISTER, SIIM USIN, MARTIN PETERMANN 2013 Külastasin 26.detsembril Nõmme Rahukirikut, kus toimus üks Nõmme Jazzi jõulukontsertitest. See oli ainus jõulukontsert, kus esines Teele Viira koos Madis Meisteri, Siim Usina ja Martin Petermanniga. Tegemist oli väga huvitava elamusega - jõulukontsert, jazz koos kirikuga. Teele Viira esitas koos oma bändiga erinevate artistide kuulsaks lauldud lugusid ning ka paar enda kirjutatud laulu. Kava oli kokku pandud Teele Viirale südamelähedastest lauludest. Olen harjunud, et kirikutes esitatakse tasase häälega rahulikke jõululaule. Selle kontserdi näol oli kohati tegemist absoluutse vastandiga. Teele Viira suutis oma tugeva häälega terve kiriku kajama panna. Olin meeldivalt üllatunud nähes Nõmme R...
Arutlev kirjand Giovanni Boccaccio raamatu ,,Dekameron" põhjal Boccacciot, Petrarcat ja nende kaasaegseid peetakse 14. Sajandi Itaalias humanismi esiisadeks. Raamatus ,,Dekameron" kirjeldab Giovanni Boccaccio inimeste pahesid, neid laites või nende üle nalja heites, teisalt tõstab ta aga esile leidlikust ning kavalust. Arvatakse, et idee kirjutamiseks sai ta tõenäoliselt Dante ,,Jumalikust komöödiast". Millised olid autori eesmärgid? Teose eesmärgiks võis olla soov jagada õpetussõnu tolle aja inimestele. Seda teeb ta läbi musta huumori, pilgates tihtipeale loos leiduvaid tegelasi. Raamatust võib leida õpetlikke lugusid, selle kohta kuidas naine tüssab meest ja vastupidi ning kinnitust kuldsele mõttele ,,Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad". Hea näite selle kohta annab novell, kus abtiss, kes peab armukest läheb sama patu eest nunna õpetama ja hukka mõist...
Kontserdi retsensioon 4. augustil esines Lauluväljakul Popikuninganna Madonna oma Sticky&Sweet turnee käigus, promodes oma 11. stuudioalbumit Hard Candy. Soojendusesinejaks oli maailmakuulus DJ Paul Oakenfold. Madonna esitas oma kuulsaimad lugusid nagu näiteks "Beat goes on", "Miles away", "La Isla Bonita", "4 minutes", "Like a prayer" ja "Hung up". Lisaks tuntud lugudele võis kuulda ka uusi lugusid "She´s not me" ja "Devil wouldn´t recognize you". Paljudest lugudest olid tehtud huvitavad remixid ja need omavahel põimitud. Kontserdi meeleolu oli suurepärane, oli väga hea tunne näha nii kuulsat artisti oma silmaga. Madonna on sündinud 16.augustil 1958 Michiganis. Tema muusikakarjäär sai alguse kui ta andis välja oma esimese albumi Madonna 1983 aastal. Kui 1984 ilmus tema hittsingel "Like a virgin", omistati talle popiikooni tiitel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
