Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst. Paavsti määras ametisse Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisest. Ainult paavst võis kutsuda kokku kirikukogu. Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses. Paavsti üle ei saa kohut mõista
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks.
docstxt/13920473452243.txt
Armastusest ja teistest deemonitest Gabriel Garcia Màrquez (sünd 1927) Üks, Kaks, Kolm, Neli ja Viis Sierva Maria 12 aastane markiisitar, kes saab marutõbiselt koeralt hammustada Kodus keeruline olukord: hoolimatud vanemad Maria saadetakse kloostrisse, kus ta armub preestrisse Mariast saab ühenduslüsi valge- ja mustanahaliste vahelt Sündmuste ahel, Maria armastus mõistetakse hukka, tembeldatakse deemoniks ta sureb, ent ta juuksed kasvavad edasi, 22m ja 11cm nii pikad on tema vasekarva juuksed, kui kloostrikrüpti ümbermatmisel laip avastatakse Sierva Maria Imede täideviija 12 aastaselt saab marutõves koeralt hammustada Kariibide pühak, keda kummardatakse Nime tähendus: "Maria Kõikide Inglite Teenijanna"
,,Meelis’’ E.Kippel Ilmus: 1961 a. Tegelased Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teise...
Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada. Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele. Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta. Kloostris elas üks poiss, kelle vanemad olid surnud ja mungad hodsid teda seal vastutahtmist ,tahtes temast munka teha. Heinrich käis päevast päeva mööda linna ringi abistades linnaelanikke ja õppides maakeelt. Kevadel saabus linna katk. Heinrich,Albertus,Thidericus ja teised asusid linna inimesi ravitsema
Seejärel läks mees mõisa ukse taha ning koputades väitis end olevat vaene sant. Gabriel jutustas loo, et teda võib päästa ainult neiu, kes alatari ees oma peiule "Ei" on öelnud. Majapidaja jäi uskuma ning kutsus Agnese alla. Agnes andis Gabrielile paberi ning saatis viimase minema. Ta läks öösel aeda ning leidis sealt eest Gabrieli nad rääkisid pikalt juttu. Rüütel Mönnikhausen oli oma tütre kangekaelsuse peale vihane ning otsustas neiu kloostrisse saata. Kloostris oli Agnese tädi, kes oli julm ja jumalakartlik naine. Gabriel läks Rootsi talupoja pähe mõisnike laagrisse ning sealt kuulis, et Agnes olevat kloostrisse saadetud. Sõdijate keskel tappis Gabriel Ivo ning suundus järgmisel päeval kloostrisse, et Agnest näha. Ta väitis end olevat Kaspari sõnumi saatja. Mehel ei lubatud Agnest kaasa võtta ning abtiss käskis sulastel Gabriel kinni võtta. See aga neil ei õnnestunud, kuna Gabriel oli neist osavam
2014 Elu nunnakloostris Klooster • Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab “suletud paika“. See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris
Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast. Kui Goldmund kohtas Narzissi sai talle selgeks, et selle noormehe poolehoidu tahab ta võita ja tema pärast üritas ta olla võimalikult eeskujulik ja usin õppija. Ühel õhtul läks Goldmund kaasa kambaga, kes lahkusid mõneks tunniks kloostrist. Goldmund teadis küll, et see on
Meelis 13.sajandil, 22 inimpõlve tagasi ründasid Leholat ristirüütlid. Nad tahtsid muuta eestlasi ristiusklasteks. Eestlased ei tahtnud saada ristirahvaks ning algas sõda, mis kestis kaua ja paljud mehed surid sõjas. Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks
Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja igatsevad üksteist väga. Gabriel tungib kloostrisse ja viib Agnese ära sealt. Agnes ja Gabriel lähevad Venemaale elama. Nad on väga õnnelikud, et saavad lõpuks koos olla ja õnnelikult oma elu üksteise seltsis veeta. Tõeline armastus purustab lõpuks kõik takistused.
Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja igatsevad üksteist väga. Gabriel tungib kloostrisse ja viib Agnese ära sealt. Agnes ja Gabriel lähevad Venemaale elama. Nad on väga õnnelikud, et saavad lõpuks koos olla ja õnnelikult oma elu üksteise seltsis veeta. Tõeline armastus purustab lõpuks kõik takistused.
Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad Venemaale, kus on Gabrieli kodu. Temast saab Vürst Gabriel. Nii hakkavadki Vürst Gabriel ja Agnes von Mönnikhusen koos elama ja saavad väga õnnelikeks. Jah, orjastamise kohta küll oli, kuid see teema polnud põhiline. Pigem oli raamatu tähtsaim teema Agnes ja Gabriel. Üllatas mind ka see, et film oli niivõrd ümber tehtud
Dante Aligarhe "Dekameron" 3 Päev: 1. Novell. Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et
jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: "Ei" ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida.
jõekaldale uhutud.Ta liigub edasi Tallinna poole. Vahepeal aga on teatatud rüütel von Mönnikhusenile, et tema tütar Ivo juures Tallinna all laagris on. Ta viib oma tütre Tallinnasse, et teha pulmad Agnese ja Hans Risbiteri vahel. Aga altari ees ütleb Agnes: “Ei” ja pulmad jäävadki ära. Risbiter lahkub vihast mõisasse. Gabriel ja Agnes mängivad aga vingerpussi Agnese hooldajale. Kui rüütel von Mönnikhusen peab sõtta minema, saadetakse tütar Pirita kloostrisse tema kurja tädi juurde. Agnes pannakse vangikongi ja näljutatakse. Ka Gabriel ehk elukutseline sõdalane läheb sõtta. Seal näeb ta vana Mönnikhusenit, kellelt küsib Agnese kohta. Gabriel varastab venelastelt hobuse ja saani. Ta paneb haavatud Mönnikhuseni saanile ja kihutab Pirita kloostri poole. Koos paari sõjamehega tungib ta Pirita kloostrisse, nõudes Agnese vabastamist. Gabriel laseb abtsissi kinni võtta ja viib Agnese endaga kaasa. Nad on väga õnnelikud ja sõidavad
Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes meeldima oli hakanud, otsustas ta mõisast, kus Agnes elas, läbi astuda. Juhtus aga nii, et venelased ründasid mõisat ning Gabriel päästis Agnese. Tagasiteel Agnese isa juurde õppisid nad üksteist paremini tundma ja teineteist armastama. Õnnetu juhuse tõttu sunniti neid aga lahku minema. Agnes ei nõustunud abielluma Risbiteriga ning ta saadeti karistuseks kloostrisse. Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni
Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse
eest hoolitsejad, kuigi ei saa väita, et mehed sellega vähem oleks seotud. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Kuna mehed käisid usuretkedel või sõjas, siis jäid kõik meeste tööd naiste teha. Leian, et naiste peale oli pandud suur vastutus, kuna kui põllud polnud haritud ja majapidamistöid ei tehtud, hakkas pere kannatama nälga. Sageli juhtus ka nii, et mehed said surma lahingutes ja siinkohal oli naistel võimalus astuda kloostrisse. Kloostrites oli naistel võimalus õppida lugema ja kirjutama. Teadaolevalt oli kirjalik kultuur kloostrites väga hästi arenenud ja naised omandasid seal oskuse kopeerida antiikaja käsikirju. Enamus tüdrukuid saadetigi kloostrisse sellepärast, et nad saaksid hea hariduse ja omandaksid kirjatarkusi. Arvatakse, et nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel. Enamus naistest teenis leiba teenijana. Nendeks olid tavaliselt naised, kes tulid maalt linna, et
Pulmapäeval, enne ,,jah" sõna ütlemist vaatas ta rahvasse, nägi oma armastust, karjus hoopiski ,,ei" ning minestas. Samal õhtul teatas Agnes, et on haige ning soovib üksinda olla, kuid ta teadis, et Gabriel proovib mingi kavaluse läbi temaga kohtuda. Noored kohtusidki öösel, Gabriel teatas, et läheb oma isaga Venemaale, tsaarilt armu paluma. Neiu lubas teda ootada, ükskõik kui kaua ka aega läheks. Peale nurjunud pulma, otsustas Agnese isa tütre kloostrisse panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust
Aquino Thomas Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Oma ema, Theate krahvinna Theodora kaudu oli ta suguluses Hohenstaufenite dünastiaga. Thomas sündis tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Landulfi vend Sinibald oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. See oleks olnud aadliperekonna noorema poja tavaline tee. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga – rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel RoomaThomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Varajaste elulugude järgi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut, kelle Thomas aga ära ajas
Thomas Aquinost (1225-1274) Thomas Aquinost oli keskaja tuntum katoliiklik teoloog ja filosoof. Thomas sündis 1225. aastal Itaalia kõrgaadli perekonnas oma krahvist isa lossis. Isa vend oli benediktlaste algse kloostri abt Monte Cassinos. Perekond soovis, et ka Thomasest saaks selle kloostri abt. Viiendal eluaastal saadeti Thomas kloostrisse õppima. Napoli ülikoolis õppides astus Thomas aga dominiiklaste ordusse. Tegemist oli hiljuti asutatud uut laadi orduga rändjutlustajate orduga. Et see ei olnud perekonnale meelepärane, siis võtsid vennad teel Rooma Thomase kinni ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde
elust, erakuna lihasuretamisele pühendumine ja jumalast mõtisklemine. Lääne-Euroopas Kogunesid erakud aga suletud vennaskondadega ühte. Nii tekkisid välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma
Noodikirja tekkimine Noodikiri kujunes välja 8-9.sajandil, et ühtlustada liturgilised laulud. Liturgia Jumalateenistuse kord Neuma esimene noodikiri Neuma koosnes punktikestest ja kriipsukestest, mis tähistasid helide liikumist. Neumad kirjutati teksi kohale. Neumadega märgiti 1-4 erinevat nooti. 10.sajandil tehtis üks uuendus ja neumad kirjutati noodijoonestikule. Neumasi võis olla ükskõik kui palju. Samamoodi kirjutati teksti peale. Guido Arezzo võttis kasutusele noodijoonte süsteemi, mis on kasutusel tänapäevani. Noodid olid kas noodijoontel või vahel. Mõistatus: ut queant laxis Resonare fibris Mira gestorum Famuli tuorum Solve polluti labii reatum Sancte loannes 12.sajandil toimus muusikas suur muutus. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Keskajast on säilinud palju vaimulikke noote, kuna need panti Guido kloostrisse rohkesti kirja.
Püha Paisios Püha Paisios sünninimega Arsenios Eznepidis (1924 ) oli tuntud Kreeka Ida-õigeusu askeet Athose mäelt. Ta oli hinnatud tema vaimse juhatuse ja askeetliku elustiili poolest. Paljud inimesed kogu maailmast austasid väga Paisiost, nende hulgas eriti Kreeka ja Venemaa. Auväärne Paisios kanoniseeriti ehk kuulutati pühakuks 13.jaanuaril 2015. Kreeka kodusõja ajal töötas Arsenios raadios, aga peale sõda otsustas ta külastada Athose mäge, kus külastada isa Kyrili. Olles olnud paar aastat munkluses algaja, tonsuuriti Arsenios 27.märtsil aastal 1954. Tonsuuriga kaasnes uus nimi isa Averkios. Aastal 1958 paluti Averkiosel minna elama oma kodu küla lähedale ja võidelda protestantide vastu. Naasedes Athose mäele aastal 1964 otsustas Paisios elada eraklikult. Aga tema tervis ei pidanud vastu ning 2 aastat hiljem otsustati teda opereerida. Peale operatsiooni suundus Paisios elama Stavronikita kloostrisse, kus ta suri aastal 1994. ...
1 süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine. Askeetide ühiskond moodustab kloostri. Kloostri eesotsas seisab abt. Abtil lasub kogu vastutus kloostri elu kujundamisel. Kloostrisse astumisega ja mungaks hakkamisega olid mehed ühtlasi käest andnud oma liikumisevabaduse. Nad ei tohtinud kloostrist lahkuda, ega külalisi vastu võtta. Mõnes kloostris oli arvamus, et isegi sel juhul ei tohi lahkuda, kui oli kavatsus minna teise kloostrisse. Mõnes teises kloostris aga ei oldud liikumise vastu nii karm. Üldiselt, oli munkade liikumine lubatud siis, kui abt selleks loa andis. Kogukondlik eluviis nõudis munkadelt töötamist kogukonna kasuks. Välja arvatud
tõttu mitte. Fulbert ei uskunud meest ning arvas, et ta soovib vaid neiust lahti saada. Ta palkas mehed, kes tungisid öösel salaja Abélardi juurde sisse ning kastreerisid mehe vägivaldselt. See tekitas skandaali: kohitsemine oli karistus, mida keskaegsel Prantsusmaal kasutati vaid vägistajate puhul. Antud juhul oli tegemist aga selge kättemaksuga. Samuti oli vägivallaakti objektiks üks tuntumaid ja austatumaid filosoofe ja teolooge maailmas. Héloïse läks nunnaks Argentueil' kloostrisse, sest Abélard ei saanud oma abielumehe kohuseid täita ning teisi mehi Héloïse peale oma abikaasa ei soovinud. Nad siiski jäid kirjavahetusse. Abélard'i auobiograafia " Minu kannatuste lugu" (1135 Historia calamitatum mearum) ja nende kirjavahetus tegid neist maailmakirjanduse kuulsaima armastajapaari. On teada, et Abélard komposeeris Héloise'ile ka armastuslaule, kuid need on praeguseks kadunud. Elu mungana Abélard otsustas hakata mungaks ja astus St
Küsib rida küsimusi, et kas tema n.-ö. mees ei ole kõige veetlevam, meeldivam, üllam, tulisem . Toinette jääb kõigega nõusse. Naist vaevab aga küsimus, et kas seal armastust ka on. Toinette ütleb, et on küll, kuna eilses kirjas, kus ta naist naiseks palus, on parim tõestus olemas. VIIES ETTEASTE Argan teatab tütrele, et teda palutakse naiseks. Tütar andub pimesi kõigile isa käskudele. Argan räägib, et tema naise, tüdrukute võõrasema, saadaks tüdrukud otseteed kloostrisse nunnadeks. Toinette toonitab üsna tasa, et naisel on selleks omad põhjused. Argan ise ei ole seda kavaleri veel näinud, ent tütar ise pidi oleme temaga tuttav juba kuus päeva. Isa uurib poisi omaduste kohta. Senikaua on kõik ilus. Mees uurib, et kas see ei ole ss see mees, kes oskab nii kreeka kui ka ladina keelt ning võetakse kolme päeva pärast arstiseisusesse. Tuleb välja, et Angelique kõneles Cleantest ning isa Thomas Diafoirusest. Toinette salvab kohe, et huvitav küll, et isa
seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi.
mail 1498. Tagasi Portugali jõudis ta septembris 1499, kus ta suurte auavaldustega vastu võeti. Ta sai suure rahalise autasu ja mitu tiitlit, mis andsid talle suured õigused. Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus. 1880a oli ta põrm viidud Suuremasse kloostrisse Lissabonis. Vasco da Gama oli abielus Catrine de Ataidega ja omas viis poega, üks neist oli India kuberner aastatel 15051576. 1998a tähistati laialt 500 aasta möödumist esimesest Vasco da Gama merereisist Indiasse. Sama aasta neljandal aprillil avati Lissabonis Euroopa pikim sild mis kannab kuulsa maadeavastaja nime. Brasiilia üks tugevamaid jalgpalli klubisid kannab ka kuuulsa maadeavastaja nime Vasco da Gama, see on asutatud 1898 aastal
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt...
Seal olid kõrged võlvid ja suured vitraazidega aknad. Vend Edvin jutustas Kristiinale mitmeid piiblipõhiseid jutte, kus peitusid säärased tarkused nagu ,,mitte keegi ega mitte miski ei saa meile halba teha, peale selle, mida me kardame või mida me armastame" ning ,,põrgutuli ei põleta, kui inimene ei igatse jaheduse järele, ja ta ei tunne valu, mida tekitavad usside nõelamised, kui ta ei tunne igatsust rahu järele." Samuti rääkis ta Kristiinale, et tänapäeval pannakse kloostrisse ainult tütarlapsed, keda mehele panna ei saa ning tegi ka ettepaneku, et Kristiina võiks nunnaks hakata. Koju jõudsid nad siis, kui juba lumi maas oli ning üks või paar adventi selja taga olid. Metsa taluga läks nii, et Laurits loovutas selle oma vennale Asmundile. Kevadel sünnitas Ragnfrid tütre, kes sai nimeks Ulvhild. Ulvhild oli ilus ja rõõmsameelne laps ning tõi Jørundi tallu palju rõõmu. Kui Kristiina oli pigem oma isa laps ja silmarõõm,
ametis tema oli onu Ulf Fase Ulf Fase tapeti lahingus või hukati Birgessoni käsul Kuni oma surmani 1266 oli Rootsi tegelik valitseja Birger Jarli vapp Elu ja tegevus Väidetakse et ilma Birgerita poleks Rootsi riiki Tema lasi ehitada I kindlused ja lossid Kujundas maksusüsteemi, reformis rahasüsteemi Pani aluse vaimsele ja ilmalikule haridusele Viimne puhkepaik Maetud tsistertslaste kloostrisse 2000.a uuringud näitavad et 1266 oli Birger 50-55 aastat vana Monument Stockholmis Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Birger_jarl http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Portrait_of_Birger_Jarl.j http://en.wikipedia.org/wiki/Birger_Jarl Aitähh kuulamast !
Ta rääkis mungale, et käib korralikult pihil; on puhas ja süütu; patustas paastumisel; sai isalt suure päranduse, millest poole enda sissetulekuteks jättis ja teise vaestele andis; on ligimeste kohta halba rääkinud; sõimas väiksena oma ema. Kõik selle mõtles c välja, kuid munk ütles, et Jumal annab talle patud andeks. Siis soovis C, et talle Kristuse ihu saadetaks ning veel viimset salvimist. Siis küsis munk, kas C oleks nõus, kui ta kloostrisse maetaks ning C oli nõus. Kui C suri, siis järgmisel hommikul mindi surnule järele ja viidi uhke matuserongiga kloostrisse. Kloostris rääkis pihil käinud munk C imeasjadest ning kui püha ta oli. Ta nimetati San Ciappellettoks. Teine novell. Juut Abraham läheb Jeannot de Chevigny õhtusel Rooma. Nähes seal vaimulike kõlvaust, tuleb ta tagasi Pariisi ja temast saab kristlane. J de C oli rikas Pariisi kaupmees, kes pidas sõprust rikka juudi Abrahamiga, kes oli samuti kaupmees
Jean Valjean tahab Cosette'iga põgeneda Javert'i eest Inglismaale, kuid kui ta saab aru noorte omavahelistest tunnetest, läheb ta barrikaadidele Mariuse juurde, et teda kaitsta. Marius saab haavata, kuid Jean kannab ta koju ning sellepärast jääb Marius ainukesena oma sõpradest ellu. Vahepeal teeb Javert enesetapu, kuna tema vaenlane Jean on talle armu andnud ja ta ellu jätnud ning ta ei suuda selle teadmisega elada. Jean Valjean on väga vana ja läheb kloostrisse surema. Ta ei taha, et Cosette sellest teaks ja võtab Mariuselt selle kohta lubaduse. Noored abielluvad ning pulmas saab Marius teada, et Jean oli see, kes ta kunagi oli päästnud. Nad jooksevad Cosette'iga kloostrisse ning on Jean Valjeani surma ajal tema juures. Põhiidee: Minu arvates on "Hüljatute" põhiidee tõeline armastus ja kuidas see inimesi mõjutab. Muusikalis on kõige suurem armastuslugu peategelase Jean Valjeani ja Fantine'i tütre Cosette'i vahel
Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri.
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul
Levisid kuuldused, et ta mürgitati. Tänapäevased uuringud, mille tulemused avaldati 1996, lisavad sellele arvamusele kaalu, sest tsaarinna juustest leiti suures koguses elavhõbedasooli. Kuid 16. sajandil kasutati neid mürgiseid aineid laialdaselt pidalitõve ja süüfilise ravimiseks, mistõttu küsimus jääb siiski lahtiseks. Ivan vabanes peatselt ka kahest tähtsamast nõuandjast, Adasevist ja ülempreester Silvestrist. Esimene suri vangikongis palavikku ja teine pagendati kaugesse kloostrisse. Metropoliit Makari surmaga 1563 kadus veel üks Ivani tagasihoidev jõud. Tema käitumine muutus järjest vägivaldsemaks ja arutumaks. Tähtsaid bojaare süüdistati reetmises ja hukati. 1564 jooksis üks Ivani väepealikuid, vürst Ivan Kurbski poolakate poole üle. Ta oli kaotanud tähtsa lahingu ja kartis Ivani neima. Ivan Julm- isiklikku Ivan oli abielus ühtekokku seitse korda, kuid abielude rohkus e andnud kuigi palju ellujäänud järeltulijaid
· Benediktlaste ordud, tsustertslaste · Dominiiklaste ordud, fantsisklaste ordud ordud · Mõlemad allusid vaimulikule võimule · Elati ühiselt · Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti 4. Kloostrid: kloostrireeglid; miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elavate inimeste elueast; kloostrisse mineku põhjused; kloostrite tähtsus. Kõik kloostrid järgisid järgmisi reegleid: 1) Uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg. 2) Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. 3) Ei tohi olla omandit. 4) Tuli paastuda. 5) Tuli järgida päevaplaani. 6) Ei tohtinud reeglina kloostrist lahkuda. Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused:
" 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30
" 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30
Naeruväärsed eputised See on Moliere'i komöödia ühes vaatuses. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. Ta on auväärt pürjel, kellel on tütar Madelon ja vennatütar Cathos. Komöödia algas sellega, et Madeloni ja Cathose juurde tulid kosilased: La Grange ja Du Croisy. Tütarlapsed aga käitusid nendega ülbelt ning põlgasid kosilased ära. Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma ja Du Croisy teenrid saatis tüdrukutele kosilasteks, kuid maskeeritutena. Kõik sujus väga hästi, kuna teenrid markii De Mascarille ja vikont De Jodele...
poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati see-eest vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu. See andis alguses eestlastele suure edu ja omavoli. Siiski talupojad polnud veel kogenud ning ühtsed ja said rängalt lüüa. Jüriöö ülestõus oli mitmesuguste kavatsustega üritus. See oli poliitiline sündmus,rahvuslik vabadusvõitlus kuid kõige enam siiski talupoegade mäss.
keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Keskajal oli suur mõisate rajamine. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud üritus. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu. See andis alguses eestlastele suure edu ja omavoli. Siiski talupojad polnud veel kogenud ning ühtsed ja said rängalt lüüa. Jüriöö ülestõus oli mitmesuguste kavatsustega üritus. See oli poliitiline sündmus, talupoegade mäss ning rahvuslik vabadusvõitlus
põgenevad kalmistule · Kalmistul kohtuvad nad komtuuri kivikujuga ja Leporello kutsub ta õhtusöögile · Õhtusöögile ilmunud kivikuju viib don Giovanni PÕRGUSSE Lõpplahendus: Don Giovanni saab oma teenitud karistuse, nimelt hukub ta komtuuri käe läbi. Ülejäänud tegelased lähevad oma eluga edasi: Leporello otsib endale uut isandat, don Ottavio ja donna Anna loodavad abielluda, Masetto ja Zerina lähevad lõbutsema ja donna Elvira siirdub kloostrisse elama. Eesmärk: Minu arvates tahab autor seda näidata, et liialt lõbus ja pillav eluviis toob lõpuks sulle hukatuse. IMRE PÕLD 10b
ka selles vallas palju tunnustust. Selle tõttu ei olnud ta eriti viljakas helilooja nagu paljud tema eakaaslased. Tema kirjutatud on sümfooniline pilt "Kesk-Aasias", kaks keelpillikvartetti ning hulk laule. Ta alustas oma eluajal ka kolmanda sümfoonia loomist, kuid see jäi tema eluaja jooksul lõpetamata, hiljem lõpetas ka selle Glazunov. Borodin suri 27.veebruaril 1887. Aastal ning ta on maetud Alexander Nevski kloostrisse St. Peterburgi. Tähtsamad teosed · 1867 "Sümfoonia nr 1 · 1876 "Sümfoonia nr 2 · 1879 "Keelpillikvartett nr 1 · 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" · 1881 "Keelpillikvartett nr 2" · 1886 "Sümfoonia nr 3" · 1887 ooper "Vürst Igor"
Sündimise ööl olevat kohalik kihelkonnapreester näinud ettekuulutust, et sünnib tüdruk, kelle häält saab kuulda kogu maailm. Birgitta polevat kolmanda eluaastani lausunud ühtegi sõna, kuid seejärel hakanud ootamatult kõnelema täiskasvanulikult. · Juba noorena koges ilmutusi. Elukäik · Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse ja pühendus jumalale. · 1350. aastal siirdus Birgitta Rooma. · Elu lõpus võttis ette palverännaku Palestiinasse, pärast mida ta suri. · 1391. aastal kuulutati Birgitta pühakuks. Agostino Di Duccio "St Bridget of Sweden Receiving the Rule of Her Order" Birgitiinide ehk Pühima Lunastaja Ordu · Algselt elasid ühes kloostris nii nunnad kui mungad. · Kloostri valitseja naine - abtsiss · Kloostri kirikus oli orel keelatud.
I Naistel ''oma tuba'' võimalus õppida lugema ja kirjutama Kuulati palju ladina keelt niiviisi õpiti see selgeks Naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajad Ka koolid õpiti kirjatarkuse algeid Kloostrite tähtsusest II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus-
aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
