Meelitajale on iseloomulik erinevates aspektides väljenduv ülepaisutatus, samas kavalus võimaldab sättida omamoodi kindlad piirid. Seetõttu võib öelda, et nii sõnalisel tasandil kui ka praktilise tegevuse käigus ilmnevad meelitaja püsijooned kõrvalvaadatuna liialdatud mõõtudes, ent meelitaja enda jaoks on ulatus kasutoov ning mõõdukas. Sotsiaalsel tasandil avalduvad antud isikutüübi puhul tema libedakeelsus, kavalus ja ülemäärane sõbralikkus, mille tagajärjel kolmanda isikuga suheldes muutub meelitaja valelikuks ja ebausaldusväärseks. Praktikas näiteks põhjustab liigsõbralikkus meelitaja võimetuse omada vahekohtunikuna kindlat seisukohta. Seda aga põhjusel, kuna omakasupüüdlik meelitaja tahab näida meelepärane mõlemale osapoolele, säilitamaks erapooletu varjundi. Võib öelda, et mängulise isikuna püüab ta sulanduda ka kõige võõrama sotsiaalse grupiga, et hiljem
"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus
külla viis, kus Katk nii kõik sealsed elanikud tappis. Muud tõved: Haiguses, kes hüüdsid nimesid või näiteks ,,Appi!" ja kui keegi vastas, siis haigus ronis vastaja sisse ja ei tulnud sealt välja. 2. Mõisa ja talurahva vahelised suhted Mõisa ja talurahvas ei saanud läbi. Talurahvas varastas pidevalt mõisa rahva käest. Ja kuna mõisarahvas oli rikkam, siis ei võinud nad sallida endast vaesemaid inimesi 3. Eestlaste kavalus, ahnus ja rumalus. (näiteid) Kavalus: Näiteks kõrtsmik lahjendas viina veega, et kasu saada. Villu kavaldas katku üle. Pani endale püksid pähe, katk vaatas teda ja arvas, et Villu on kahe perssega inimene ning ei julgenud Villut võtta. Ahnus: Inimesed tahavad olla kõige ilusamad ja paremad. Kadestavad palju. Rumalus: Näiteks kui Jaan siis seepi, arvates, et see on söödav asi.
b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus c) Väikevormid Rahvaluule tunnused
ahv. Järg jõudis Pekka kätte. Tema mõte oli uurida infot otsitava banaanipuu kohta teada tuntud internetist. Leidiski lõpuks Google Mapsi, kus oli kirjeldatud täpset puu asukohta ja järgmine hetk oli juba ahv teel, seljakott seljas. Ilma suurema vaevata leidis ta puu üles ja asus kohe banaane sööma, tegi veel teiste kadedaks ajamiseks oma Iphone-ga pilti suurest ja imelisest banaanipuust. Kuna Pekkat näha polnud alustas oma teed Lukka. Tema kavalus oli minna Kuressaare info punkti ja küsida sealt. Uuriti kaarti tunde ja tunde, kuid ei midagi. Banaanipuud ei leitud. Kõige kavalam vend Pekka elab siiamaani banaanipuu otsas ning soovitab teistel meelde jätta, et tark ja kaval on kasutada interneti.
KESKAJA KIRJANDUS · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus e...
juustega. Phaeton. Elas maa peal koos oma ema Klymenaga. Isa oli päiksejumal Helios. Polnud erilisi võimeid. Õningate juttude järgi oli ta ema nümf Rhode. Selle legendi järgi on saanud Rodotose saar nime, kus kumartati päikese jumalat kõige enam. Maa palus Zeusi abi, et ta pästaks teda piinadest. Zeus tappis Phaetoni. Hermes Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanakreeka mütoloogias oli jumalate sõnumitooja inimestele. Tema tugevusteks olid kavalus, sportlikkus ja julgus. Ta oli tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti.
lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev
Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal Dramatiseringu lavastamine Dramatiseeringu läbimängimine lastega Sõnavara rikastamine uute sõnadega (vanapagan, vaeslaps, talutütar, riided ... jne) Mõisted: lahkus, sõprus, abivalmidus, kavalus, ihnus, töökus, ahnus. Kiidusõnad: AITÄH, PALUN Matemaatika Võrdlemine (kõrgem – madalam, suurem – väiksem ...) Öö ja päev Kiire-aeglane Mõiste: ühekaupa Loendamine, nädalapäevade järjestamine (5-6 aastased) Eelnev – järgnev nädalapäev (5-6 aastased) Kunst Joonistamine antud jutu põhjal Prossi meisterdamine Maja (talu) joonistamine Liikumine ja muusika
lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev
trellide taha viima ,kuid neiu saab põgenema ja siis peab Jose ise karistust kandma ning vangi minema.Carmen ise otsib teoses konflikte ja kohati kasutab Josed ära.Teosel oli idee, kuid puudus sisu.Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata. Järgmine teos milles mängis suurt rolli armastus, samuti oli ka Jevgeni Oneginis. Raamatus jäigi kõige rohkem hämmastama Carmeni kavalus meeste pead saasi ajama, kuid üldkokkuvõttes oli teos küllaltki konfliktne aga huvitav. Võrreldes Oneginiga oli kergem lugeda, kindlasti erines asi pikkusest ja kirjutamis viisist.
kontrollile, nii,et seostati kõik tema juures avastatud parandamatud vead tema kuulumusega teise rahva hulka. Neid puudusi salakavalus, riuklikkus, valelikkus- oli juba hallidest aegadest peale kaupmeestele ette heidetud. Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu, soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teise nõrkus oma tugevuseks kõik need omadused muutsid selle ala võrreldavaks kõigist elualadest kõige võistluslikuma, spordiga. Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda. Põhjus miks merekaubandusega tegelevat kaupmeest vähem hukka mõisteti ,oli tema võimalus maailma vahetult tundma õppida, ja antiikaja inimesed hindasid niisugust kogemust kõrgelt. Kokkuvõttes oli Vana-Rooma aja kaupmeestel raske amet, sest neid ei usaldatud ja mõisteti pidevalt hukka.
tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg
Raha jõud ja jõuetus Honoré de Balzac "Isa Goriot" Raamat jutustas Pariisi kõrgseltskonna elu, kus mängis suurt rolli raha, jõukus ja kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa ainult õppimisest. Peab läbi käima kõrgseltskonnaga ja kasutama oma mõistust, et saada jõukaks. Ta hakkas tihedalt läbi käima Delphine'ga, kes elas väga luksuslikult. Nende õnnelikku elu takistas aga Delphin...
· Antiikkirjanduse periood: 8. saj eKr 5;6. saj pKr · Vanimad kirjandusmälestised: Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", neid laulsid aoidid ja jutustasid rapsoodid. Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles...
3. Kõik 10 novelli jutustavad üsna sarnastest probleemidest, nimeta, mis on Sinu arvates need ühiskondlikud, inimlikud või isiklikud pahed, mida neis novellides käsitletakse. Ühiskond oli väga värvikirev. Paljud olid rikkad, osad vaesemad. Mõned inimesed olid väga naiivsed, teised aga ei usaldanud kedagi peale enese. Rohkesti kirgi, mis köeti ülesse. Arvan, et seda jutustust võib tõesi kokku võtta sõnadega: armastus, kirg ja kavalus. 4. Kõik novellid on ühel või teisel moel õpetlikud. Nimeta vähemalt kolm asja, mida peaks lugeja nö autori arvates õppima, milliseid vigu vältima? 1. Mina arvan, et autor tahaks, et me õpiks rohkem olema ühele inimesele meie elus truu. 2.Kõigil meil on oskusi, tänu millele me saaksime elada külluslikult. 3. Tuleks olla rahul, sellega mis meil on, kui püüelda parema poole.
● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ● mehed - julged, õilsad, vaprad, ausad ● naised - naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed Loodus romantismis ● tegevuspaigaks sageli nt metsik maastik ● eriline loodus ● looduskirjeldus kirjeldas sageli tegelase meeleolu, nt tormine ilm → ärevus äikesetorm → segadus rebase hiilimine → kavalus Prantsuse romantism ● kuna klassitsism oli seal väga tugev, jõudis romantism sinna suhteliselt hilja ● suurim teoreetik ja peaesindaja Victor Marie Hugo (1802-1885), kes nõudis loominguvabadust, kõrgete ja madalate žanrite ranget lahutamist jne Tema populaarsemad tööd on romaanidest nt “Hüljatud” (1862), näidenditest nt “Cromwell” (1827), “Kuningas lõbutseb” (1832, selle ainetel on loodud ooper Rigoletto), luulekogudest nt “Videvikulaulud” (1835)
Seda nägi pealt abt, kes tahtis munka süüdistada, kuid allus kirele ning vallatles samuti tüdrukuga. Munk sai sellest aru ja heitis sedasama süütegu abtile ette. Mõlemad otsustasid oma süüteost vaikida. Lugu näitab, et munk võib olla võimekas ja tubli mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Ka tema võib ühel hetkel anduda maistele ihadele nagu loos juhtus, arvestades veel seda kui kütkestav ja kaunis olend on naine. Kuid taaskord päästis munga kavalus, millega ta abti lõksu püüdis. Sest tegelikult ei suutnud ka abt tunnetele vastu panna ning allus kirele. Dekameroni lood räägivad inimeste tõelisest olemusest, nende nõrkustest, pahedest ja tunnetest.
5.Kõrtsmik ei pidanud karvases kasukas hirmunud härrat sugugi ahviks ja imestas väga, nähes, kuidas mingi sulane jõuka välimusega meest sedasi väntsutab ja togib. 6.Oli juba pime kui ta kohale jõudis. Rehepapp, kes lebas uksele kõige lähemal, kuulis lume kriuksumist tema sõrgade all, kui valge kits majast majja käis ning leidis oma hämmastuseks inimestest tühjad olevat. Rehepapp teadis, et varsti on tema ukse taga ja siis saab näha, kas tema kavalus vilja kandis või tuleb neil kõigil täna teise ilma kolida. 7. No aga mis nad tast sahvris hoiavad, kus see süüa ei kõlba 8. Aidamees läheb aita tühjaks varastama, kuid härra satub peale ja küsib, mis kott see on. Oskar ütleb, et see on tema vili - tal olevat kahju, et härral nii vähe on ja selle pärast tõi ta kodust oma vilja. 9. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sõstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. 10. Loo põhimõtte.
.................................................18 Kõikidele muinasjuttudes esinenud Eesti looduses elavatele imetajatest peategelastele on omistatud 31 erinevat omadusust, millest 24 korral on Eesti looduses elavatele imetajatest metsloomadele antud iseloomujoon või omadus, mida saab otseselt või kaudselt siduda antud looma käitumisökoloogiaga ning 20 korral kui seda ei saa siduda. 44 korral omistati Eesti looduses elavale imetajatest peategelastele mingi omadus. Kavalus, kiskjalikkus ja kuuletumine teistele olid kõige populaarsemad omadused, mis olid tegelastele omistatud (Joonis 3)............................................................................................................................19 ............................................................................................................................................19 3.6. Järeldused.......................................................................................
Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista ümbritsevat ilma kõike ise läbi proovimata, olles juskui otseteed inimese aregnus. Kuid kuhu see viib? Teadmised tulenevad teistest, kuid eesmärk ei saa olla keegi teine, vaid teiste vigade, kogemuste ning tarkuse abiga tuleb rajada oma enese tee. On loomulik, et teadmised pärandata...
See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Anton Hansen on üelnud, Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Kuidas muutub ajas see tsitaat? Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui kirjaniku eluajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Katku Villu on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma maa kallal, mis oli kivine, ta oleks saanud ka väga hea tulemuse, kui ta oleks olnud piisavalt ettevaatlik ja ennast mitte sandistanud. Teine asi, mis tundus tuttavana tänapäevast oli see, et oma asjaga on alati suurem motivatsioon tööd teha. Teoses ,,Tõde ja õigus" oli Andres tõeline omanik, kuna muretses iga asja pärast ning tegi kõike nii hästi, kui vähegi oskas
arvata, et eesmärgiks oli ka inimeste lõbustamine. Boccaccio oli otsekohene ning jutustades lugusid vägagi erinevatest inimestest oli tema sündmuste käsitlus avameelneavameelne. Ühes loos kasutas naine ära kergemeelset meest, kellel polnud aimugi, et too peab armukest ning väitis, et ukse taga käisid koputamas tondid ning veenis meest neile nõidust peale panema. Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega. Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees
juurde jääda, kuid ei. Ja tulevadki järgmised... Mis huvitavaid isikuid... Alati on tore teada kuidas nad surnud on. Hea on hiljem irvitada omaette, mu ainus ajaviide. Oi, mis huvitav tegelane seal on... kas tundub ta kuidagi tuttavlik ehk? Ahjaa, see on ju Herakles, olen kuulnud temast klatsi. Kuid mida ta siit otsib? Kas tema, nolk, soovib et ma teda üle Styxi jõe viiks. Unustagu ära. Isegi hinged peavad ooboli maksma, elavad ei saa üldse üle. Kuid mul pole valikut, ta jõud ja kavalus on minust üle. Viin ta kohale ja vaikin selle loo maha. Ei tohi keegi kuulda, et allun kellegile nii alamale minu jaoks. Siiski levivad jutud siin kiirelt ja ongi teel Hades, miks muidu võiks ta tulla kui vaid karistama, selle sõidutamise eest. Ja ongi nii, kogu tõde selgub juba esimestes sõnades. Ja karistuseks aheldas ta minu aastaks ajaks kettidesse. Olgu neetud see Herakles. Ma oleksin teinud oma tööd truult edasi ja teeninud kõrgemate heakskiidu
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on eba...
Nõelaga valgesse paberisse torgatud aukudest moodustuvad figuurid, mis on omavahel punase niidiga kokku seotud või ka läbi kriipsutatud. Need pildid on nagu fotod perekonnaalbumis, kuid nad ei järgi üks ühele luuletusi, vaid jutustavad igaüks veel eraldi oma loo. Autor näeb inimsuhteid, elu mõtet ja igapäeva elu just sellisena nagu see on reaalsena. Ja ta on kirjeldanud seda luuletuses päris tabavalt: Küll jõudu on püütud võita! Kord peal on Kangus, kord Jonn. Kuid nagu Kavalus märkis: Mulje osutab kõik. Selleks et oma tahtmist saada, saab proovida erinevat moodi. Selleks sobivad mõlemad - nii kangus, ajades ainult oma joont ja ei anna järgi, kui ka jonniga. Viimane on just laste lemmik. Aga kõige paremini saab kavalusega, pead jätma teisele mulje, et see mida tahad on just talle kõige sobilikum ja parim lahendus. Kõige tõsisem luuletus on: Põdurus pikki aastaid On põetanud Kannatlikkus. Laiskus vist laatsaretis Vedeleb siiani.
kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli m etsik maastik , salapärased vanad lossid, vare m ed v õi eksootilised paigad. · Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm ärevus · Kaunis päikesepaiste õnnelik ar mastus · Äikesetor m segadus · Kotkas kindlus · Rebane kavalus · Koera usaldus 5. Romantism sai alguse Saksamaalt 6. Victor Hugo elust (1802-1885) · ,, Hüljatud" · " Hukkam õistetu viimne päev " (1829; eesti keeles 1900 pealkirjaga "Viimne päev enne sur ma " ) · "Jumalaema kirik Pariisis" (1831; eesti keeles 1924, 1961, 1971, 1982, 1997, 2000, 2007) · " Hüljatud " (1862; eesti keeles kahes k öites 1954, kol m es köites 198081)
,,Dekameron" Boccaccio ,,Dekameron" on XIV sajandil kirjutatud teos, mis koosneb 100 novellist, mis sisaldavad moraale, aga samas räägivad tolleaegsest kirevast maailmast. Novellid on enamasti armastusest ja kirest ning jutustavad, mida kõike selleks tehti, et oma soove rahuldada, aga ühtlasi on seal koomikat ning ka filosoofiat. Tähtsal kohal on kavalus, millega inimesed üksteist petavad. ,,Dekameroni" maailm on väga karakteriterohke, kuna seal on palju tegelasi. Tegelased jagunevad kavalateks, tarkadeks kes oskavad enda nutikust õigesti ära kasutada ja ahneteks, pahatahtlikeks. Tegelasteks on nii talupojad, aadlikud, ametnikud, petturid kui ka iharad nunnad ja mungad. Teoses on nii vaeseid kui rikkaid tegelasi, kes sageli isekeskis koos tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on
" Ta võttis lusikatäie, puhus tulisele toidule peale, pistis selle suhu ning sülitas kiiresti välja. "Tapeediliim, tapeediga," pakkus ta uuesti." Teos toob välja ka üleüldist suhtumist eestlastesse, keda tihti ,,fasistideks" nimetati. Samas ei püüa autor kuidagi venelaste stereotüüpi luua ning ühtegi rahvust halvustada. Peategelased Peeter, Heino ja Siska on kõik erinevad ja omamoodi karakterid. Nendest esimene on tuntud kui ,,krutskimees". Tal on alati mõni kavalus varrukast võtta ning ta ei mata mitte ühtegi ideed maha, olgu see nii pöörane ja ohtlik kui tahes ning viinaraha eest tehakse kõike. Näiteks varastasid nad omaenda ehitusmaterjali, et raha teenida. Peetrile meeldis öelda, et kui keegi teine sinu tagant ei varasta, peab seda ise tegema. Heinot kirjeldati kui kiitsakat ning lühikest poissi, kel elukogemusi vähe. Ta on pisut arg ning kuigi ta kahtleb, ega pole just kõige aldim Peetri ideedega kaasamineja, annab ta alati järele
Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada ühise sõjaväe, et oma vaenlased tagasi lüüa. Aga ma arvan, et see sõjaväe moodustamine oleks siiski olnud väga keeruline, kuna eestlaste ehk meie naabrid olid alistatud juba meie Muistse Vabadussõja ajaks. Ka ristisõdalaste kavalus ajada eestlased ja eestlaste naaberrahvad tülli ja siis vallutada Baltimaad ükshaaval, oli väga hea nõks Muistse Vabadussõja võitmiseks. Kindlasti oli eestlaste kaotuse põhjuseks ka see, et neil tuli võidelda koguni mitme vaenlase vastu. 1208. aastal ristiusustati Ugandi maakond saksa ristisõdijate poolt. Siis 1219. aastal vallutati Põhja-Eestis olev Tallinn Taani vägede poolt. Aastal 1220 tungisid Rootsi väed Lihulasse. Seal toimunud lahingus eestlased võitlesid väga hästi
Loomulikult nõuab see suurt oskust ja pole garanteeritud, et ei eksita. Eksimise põhjuseid võib olla mitmeid. Üks neist, mitte just harv juhus, oleks see kui satutakse kokku inimesega kes on samasugune kui ta ise. Niisiis nad mõlemad analüüsivad, mõlemad üritavad oma lausetes anda enda ja oma mõttemaailma kohta võimalikult vähe informatsiooni. See tavaliselt viib infosuluni, see omakorda vaikimiseni, ebamugavustundeni. Niisiis, sattudes ikkagi vastu omasugusega, tuleb mängu võtta kavalus, taktika ja instinktid. Kavalus on relv, mis õigesti kasutatuna anna meile suure eelise teiste ees. Olgu see eelis siis sõjaline, faktiline, või milline iganes, kuid ta annab meile parema positsiooni saavutada oma eesmärk. Kavalust, kahe ühetüübilise inimese vahel, kasutatakse märkamatult ja tihti koos taktikaga, sest kavalusest üksi ei piisa. Tuleb ette näha võimalikke sitatsioone ja neid enda kasuks seada. Kunagi ei saa väita, et mingi sitatsioon on meile soodne, sest
peitsid end uudishimulikena aia taha. Õue ja toa vahe tekitas Luigi saabaste jalast võtmine ning uuesti jalga panemine. Trass oli tekstidega mänginud nii, et nad mõjuksid sügavalt ning iga paus andis aega nende üle järele mõelda. Indrek Apinis oli varese rolli ülimalt hästi sisseelanud. Suurepärane töö, mis tehtud oli. Lindu võis ära tunda näitleja olekust, liikumisest ja häälitsustes. See uudishimulikult puuriv pilk ning hetkegi ühel kohal mitte seista suutev olemus, kavalus varastada ning samal ajal teha süütu nägu on ju varesele nii iseloomulikud. Pilkavalt oli ka jäljendatud inimeste omavahelisest jutust nopitud sõnu ja neil hetkedel oligi kaheldav, kas tegu on inimese või linnuga, sest tihitpeale oli nonni inimestega dialoogis. Mardu rollis oli Rauno Kaibiainen, kes on vägagi innuka noormehe moodi. Süütu, toreda ja heasüdamliku abrukamehe mängimine tundus talle nii loomulik. Ta oskas välja näidata
Kui töö jäi tegemata, siis tasu ei saanud. See oli tol ajal karm tõde. Samas aga on see põhimõte minu jaoks elementaarne, see on kehtinud varem, kehtib praegu ja kehtib ka tulevikus. Laiskusega ei saavuta mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui teoses kirjeldatud ajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Andres on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma maa kallal, ning sai ka päris hea tulemuse. Samas üks tähtis asi, mida raamat meile ütles oli see, et iial ei tohi ületöötada. Tuleb tunda oma võimete piire, ning mitte oma tervisele liiga teha, nagu näitas meile Krõõt Teine asi, mis tundus tuttavana oli see, et oma maa peal on alati suurem motivatsioon tööd teha.
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal).
võitlust ja tülisid sugulastega. Kirglikust armastusest räägib neljanda päeva viies novell, kus neiu armsama tapavad mõistmatud vennad. Truuduses ja armuvalus istutab naine mehe pea lillepotti, mille juures ta iga päev unistamas ja nutmas käib. Selle viljkakusest kasvab mullast hiiglaslik basiilik. Novellide sisu on seiklused ja vingerpussid, pettused ja inimeste kirjeldus erinevaates olukordades. Pea igas loos on mängus kavalus. Boccacio näitab seda ühest küljest südametunnistust mitte koormava kasuliku omadusena, kuidas see annab võimu vähem nutikate üle, isegi tegelikele süüdlastele. Kaval inimene suudab igast olukorrast võitjana väljuda. Näiteks naine, kes peitis armukese oma mehe eest tünni ja suutis olukorrast täiesti teise mulje luua. Lugudes väärtustatakse kangelaslikkust ja truudust, puhtaid emotsioone. Hinnatud on võitlus pere, armastuse, tõekspidamiste ja kurjuse vastu
Kodukirjand Minu kolm soovi Lapsena lugedes muinasjuttu kuldkalakesest ja mõeldes kolme soovi peale, leidsin enda arvates suurepärase lahenduse, kuidas ise sel puhul käituda. Nimelt oleks minu esimeseks sooviks olnud soovida võlukepp, mis täidaks kõik minu soovid. Kas tõesti tundus siis juba kolm soovi liiga vähe olevat või oli see lihtsalt lapselik kavalus, seda on praegu raske öelda. Ilmselt ka vana kaluri tobedad soovid ja lõpuks tühjade kätega jäämine oli üheks põhjuseks. Kuid kas ka tegelikult kolmest soovist piisab kogu eluks ja kas nende soovide täitumisel peaks õnnelikuks saama kogu maailm või mina, need ei olegi nii kerged küsimused, kui esmapilgul tundub. Missivalimistel kuuleme kandidaatidelt tihtipeale üllast soovi, et rahu valitseks kogu maailmas. Pole kahtlustki, et sõdade lõppemine teeks kogu inimkonna õnnelikumaks
Tekitab pöördumatu kahju. Andis kuninga kohustused Olevipojale Kalevipoeg leinas Olevipoega Ema nägemine Vanemad aitavad ja jäävad isegi peale surma KANGELANE Assamalla lahing Tuleb välja tema tarkus Võitlus vanapaganaga Piigade päästmisega tuli välja abivalmidus, kangekaelsus ja kavalus Võitlus sortsidega Vastupidavus, rumalus INIMENE kuld Toob oma rahvale kulda Sepa poja tapmine Uhkeldab oma tegudega. Tegutseb alkoholi mõjul. Nõrgemad Kaitseb alati neid Võlukübar Ei väärtusta olemasolevat. Loodab ise hakkama saada (toetub jõule). MUISTEND Veekogud verest Sisikonnast soo
oma aurukatlaga. Tema abilisteks on seekord vana vallakasaka poeg, Eedi Eesnek. Eedi ei ole südamega tööjuures. Talle ei meeldi olla peremeeste käsualune, ta unistab elust kus kõik on võrdsed. Ettevaatamatusest jääb ta kättpidi rehepeksumasina trumlisse. Samal ajal kui Eedit aidatakse saabub tallu kohtutäitur. Kohtutäitur arestib aiaste talu lambad ja hobureha, tuleb enampakkumine. Kogu vara ostab Käo Paul kellele ei mahu hinge Taaveti visadus ja kavalus teda üle trumbata. Nimelt on Taavet Tellinud oma talule plekkkatuse tema kuulis et Paul teeb oma talule uut sindlikatust. Kaks kõva kivi mõlemad. eedi õnnetus aga ei ole peremeeste mõtteis tähtis. Peremees Pauli mõte on see et Räim ei ole kala ega sulane inimene. Nad ei aimagi tol päeval veel, et peagi saabub aeg mis muudab kõik. Kolmas tants Käib teine maailmasõda. Olukord on kõigile keeruline. Punaarmee on võtnud oma osa noortest meestest. Eestimaal võimutseb hetkel Saksa
Milliseid emotsioone suudab see minus tekitada? Andrus Kivirähk kirjutas raamatu, mis pidanuks justkui välja tooma eestlaste põhiomadused iseloomu. Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas. Meid kujutatakse ahnete, omakasupüüdlike ning tohutult naiivsetena. Ainult peategelane rehepapp suudab oma karakteriga kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri kutsikate piiramisrõngasse püüda, kus kuri ka otsa leidis. Oma meelerahu ja enesekindla käitumisega nõrgestas ta tontide ja kollide võimutsemist. Seda kõike inimeste kasuks, kes valetasid ja varastasid, sest teistmoodi elada oli ju mõeldamatu. Rehepappi ei kohutanud katk, tondid ega Vanakurat ise. Kogu külarahvast julgen võrrelda peata kanaga, kes absoluutselt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele
Teoses tegid kõik tegelased tööd. Ei olnud kedagi, kellel oleks aega üle ja tegevust vähe. Kui töö jäi tegemata, ei saanud ka selle eest tasu. See oli tolle aja kohta suhteliselt karm, samas aga kehtib see tänapäevalgi. Laiskusega ei saavuta keegi mitte midagi. Suurel määral on muutunud aga töö tegemise viis. Kui teoses kirjeldatud ajal oli rohkem vaja füüsilist tööd teha, siis praegu on olulisem vaimne töö, tol ajal oli hinnas jõud ja vastupidavus, tänapäeval aga kavalus ja intelligentsus. Andres on siinkohal kõige parem näide. Ta töötas päevad läbi oma maa kallal, ning sai hea tulemuse. Samas aga raamatus näidati seda, et ei tohi üle töötada, ning tuleb tunda oma võimete piire. Näiteks oli Krõõt, kes tegi oma tervisele sellega päris suuri probleeme.Teine asi, mis tundus tuttavana oli see, et oma maa peal on alati suurem motivatsioon tööd teha. Teoses oli kohe aru saada, et Andres oli
Kogu see sõnasõda ja üksteise mahategemine sai alguse juba päris kaua aega tagasi.Tarkararkade pealik Tarka ja Jararkade pealiku Konka vahel.Tarka ja Konka pidid läbi viima ühisretke, et minevikus toimunud lahkhelisid lahendada ja arutleda teemal:Ühissugu.See oli loomulikult ettekääne.Konkal olid peas vaid mõtted kuidas varastada Tarkararkade iidne tulekivi.Ja ka selleks oli põhjus olemas. Jararkade heaks omaduseks oli hea jutuoskus ja kavalus,kuid ega Tararkad ka neist alla ei jäänud.Miks nad peaksid selle küll varastama? Asi on selles,et Tarkarkade pealik Tarka ajas Jararkade pealiku Konka juuksed elevusest põlema,kui nad avastasid iidse tulekivi ja peale seda kaunistab Jararkade pealiku Konka pealage krõbe seanahkne koorik.Konka oli valmis kõike tegema,et ka Tarka pealage ehiks samasugune seanahkne koorik nagu on temal.Käes oli päev,mil Tarka ja Konka pidid ühise retke ette võtma.Tarka omaduseks oli see,et ta mõtles
Kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 15991601. Renessansi (taassünni) kirjandus. Renessansikirjanduses on oluline ilmalikkus, inimlikkus, maine elu (selle rõõmud ja mured). Iseloomustab optimism, uks inimesesse. Teose peamõte on see, et alati, kui tulevad rasked hetked ei tohi alla anda. Nagu Hamletki võitles lõpuni, nii tuleb ka meil endil võidelda. Hamleti sisu Isa vaimu ilmumine. Hamleti plaanid. Näitemäng isa surmast. Claudiuse viha ja käsk Hamlet tappa. Hamleti kavalus. Võitlus Laertesega. Poloniuse, Laertese, Claudiuse ja Hamleti surm. William Shakespeare (1564 1616) Sündis 23. aprillil Kuulsaimad teosed 1564. aastal ja suri 3. ´´Suveöö unenägu´´, mail 1616. aastal. ´´Romeo ja Julia´´ ning Ta oli inglise luuletaja ´´Hamlet´´. ja näitekirjanik. On kirjutanud üle 30 teose, mida saab jagada kolme liiki: tragöödiad, komöödiad, ajaloolised draamad. Tegelased
11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl. - kohta, üle, -st 20 debitor, oris m. - võlgnik 21 delictum, i n. - delikt, õigusrikkumine 22 dolus, i m. - tahtlus; kavalus (pettus) 23 dominium, ii n. - omand, omandiõigus 24 dominus, i m. - isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n. - käsk, korraldus, edikt 26 emptio, onis f. - ost, ostmine 27 error, oris m. - eksimine, eksitus, viga; süütegu 28 ex + abl. - seest, hulgast; -st 29 filius, ii m. - poeg 30 fundus, i m. - maa, maatükk 31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl
õlal trooniva papagoi nimi on Kapten Flint ja peale selle on Silveril ainult üks jalg... Jälle on Jim Hawkins see, kes olukorda õigesti hindab ja juhtimise enda kätte võtab. Pärast rohkeid võitlusi, mõrvu ja taplusi tuuakse aare päevavalgele. Peaaegu kõik piraadid on teise ilma saadetud, Jim Hawkins tuleb seiklustest võitjana välja ja pöördub rikka mehena tagasi. - Jim Hawkins oli julge noormees, aga ka tema lõi vahel araks. Ta oli abivalmis, tugev ja tark poiss. Ta kavalus oli tema suur pluss. Billy Bones on vana merekaru kes koguaeg joob ja vaatab pikksilmaga aknast välja, just nagu ta kardaks ja ootaks midagi. Ta on vana ja joob palju ning ta on ka haige. Dr. Livesey oli hea arst ja väga tark mees. John Silver oli tark mees kes oskas teistega mängida ja teeselda. - Osad tegelased said omavahel hästi läbi ja osad ei saanud. Olid head tegelased ja halvad. Alguses said halvad ja head hästi läbi, sest head ei saanud aru, et nad halvad on. Hiljem kui
3.Milliste probleemidega tegelevad sots.filosoofia ja rakenduseetika sotsiaalne e.ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika..abordi ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi? Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha. Nimelt maailma vaim on kaval. Inimesed juhinduvad oma tegudest ja plaanidest, kuid nende tegude tulemused on sageli vastupidised.Inimesed on n.ö töövahendi ehk instrumendi rollis. 5. Suurkujudeks Hegeli järgi o Napoleun, Zeusar, A.Suur. Nende
mille tagajärjel Tybalt sureb. ,,Hamletis" on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern, kes kuninga soovil üritavad välja uurida Hamleti halva tuju põhjuseid. Hamlet saab sellest peagi teada, et kuningas Claudius on nad saatnud tema järel nuhkima. Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale. Mõlemas teoses mängib suurt rolli kavalus, kuid see viib traagilise lõpuni. ,,Hamletis" mängis peategelane Hamlet hullu, et ei saadaks aru, et ta teab isa surma tegelikke põhjuseid. Hullu mängimine andis talle piisavalt aega mõelda välja moodus, kuidas maksta kuningas Claudiusele kätte. Ta ei tahtnud talle tavalist surma läbi mõõga, mis oleks olnud kiireim ja lihtsam viis, kuid tema soov oli, et Claudius piinleks enne surma. Lisaks lasi Hamlet rändnäitlejatel teha etendus tema isa surmast
Tänu rikkusele oli Ida-Roomal korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Augustus Ta oli esimene Vana-Rooma keiser. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser, kes alistas Maxentiuse. Tema tegevuses oli alati kavalus. Ta asutas uue pealinna Konstantinoopoli. Jeesus Oli Kristlaste pühak. Vana-Rooma keisririigi sõdurid lõid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul risti. Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik. Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida
raske aeg, peaks see siiski looma paremad eeldused lennukatele äriideedele. Sellises olukorras toimetulekuks on vaja rohkem mõistust kasutada. Peab otsima paremaid ning lihtsamaid mooduseid, et saavutada vajalik, sest nagu öeldakse- lihtsuses peitub võlu. Kuid kahjuks neid, kes suudavad olukordi enda kasuks pöörata, on äärmiselt vähe. Lihtsam on pugeda sildi taha "töötu" ning süüdistada selles majandust. Mõistuseta ei saavuta kunagi midagi, sest puudub kavalus, mis sillutaks tee unistusteni. "Kauka jumala" Mogri Märt oskas raha teenida. Raskel ajal keset vaeseid leidis ta ikka ja alati võimaluse rahateenimiseks. Olgugi, et ta võttis ebaõiglaselt suuri intresse laenude eest ning ei aidanud kunagi kedagi lihtsalt heast südamest, olid tema eesmärgid paigas ning ta tegi alati kõikvõimaliku, et saada enda tahtmine. Inimesena ollakse alati see, kellena end ise tuntakse, kellena end teistele välja näidatakse
muu instrumentaalne muusika, samuti ka näitlejate kostüümid või vanamoelised rekvisiidid: vana triikraud jm. Pean tunnistama, et süzee jättis mind külmaks, sest ma ei ole suur klišeelike teemade austaja. Arvan, et etendus oleks pidanud olema vähemalt tund aega lühem, sest teemakäsitlus muutus pikapeale venivaks. Ent näitlejate töö oli minu arvates suurepärane, eriti Tammaru elegantne samm ja Katariina Unti naiselik kavalus. Lõpetuseks hindaksin ,,Mirandolina’’ pigem keskpäraseks lavastuseks.
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
