veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud.
LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp LEMMIKTEGELANE • Randle Patrick McMurphy • 35-aastane • Julge, otsekohene, teistest erinev, valju, enesekindel, viisakas...
,,Lendas üle käopesa" Filmi sündmused leiavad aset Oregoni psühhiaatriakliinikus. Sinna tuuakse Randle Patrick McMurphy (Jack Nicholson), kes on süüdi mõistetud 15-aastase tütruku vägistamise eest, et anda talle psühhiaatrilinehinnang. Ka eelnevalt on ta korduvalt seadust rikkunud ja loodab nüüd sunnitööst farmis pääseda oma karistuse kandmise ajal kliinikus viibides. Osakonna, kuhu Randle paigutatakse, vanemõeks on Mildred Ratched(Louise Fletcher). Tema ravivõtted on patsientidele kohati alandavad ja mõjuvad neile pigem ruineerivalt, kui ravivalt. Racheti eesmärgiks on tagada kindel päevakava ja hoida osakonnaelanikke kindlas rutiinis. McMurphy'ga samasse osakonda on sattunud: · Billy- noormees, kes õnnetu armastuse tõttu tahtis endalt elu võtta, ta kokutab ja on kliinikus väidetavalt vabatahtlikult. Hiljem selgub, et tema probleemid on suuresti seotud tema emaga. · C...
Lendas üle käopesa Elli Neuhausi lavastatud näidendis ,,Lendas üle käopesa" luuakse ettekujutus elust 60ndate Ameerika hullumajas mitteilustatult ja tõetruult. Leidsin, et esimene vaatus oli mõtterikkam ja teine oli tempokam ning täis ootamatusi. Üllar Saaremäe peategelasena oli väga professionaalne, loomulik talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul. Seetõttu tundsin kohe ära, millega on tegu, kui arst mainis, et peategelasele tuleb operatsioon teha. Seega teadsin ka, et pealik osutas McMurphyle teene teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juur...
Mõtted ja tunded seoses filmiga Ma leian, et filmi ,,Lendas üle käopesa" näol on tegemist väga hea ning mõtlemapaneva looga kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson. Vanglast pääsemise nimel hullumajja sattuv McMurphy on ääretult metsiku loomuga ning seetõttu tekivad koheselt konfliktid tema ning sealsete töötajate vahel. McMurphy üritab haigla sisekorda muuta, astudes pidevalt reeglitest üle ning rikkudes haiglas valitsevat rahulikku keskkonda. Ma arvan, et sellega tegi McMurphy pigem head, kui halba, sest tõi sellega eluvaimu haigetesse tagasi ning tegi nende rutiinse elu huvitavamaks. Tal õnnestus võita ka ...
Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Vaadates filmi ,,Lendas üle käopesa'' tekkis mul mitu mõtet. Esimene neist oli muidugi see, et film on äärmiselt hea. Minu mõtted liikusid erinevaid radu pidi ning jäin juurdlema kahe põhilise probleemi üle. Esiteks see, kas sealsete patsientide ravimiseks oli tõesti vaja hoida neid nelja seina vahel, ning teiseks see, et ühiskond kipub väikeste kõrvalekalletega inimesi minu silmis liiga kiirelt haigeteks tembeldama. Film käsitles pigem kerge vaimupuudega inimesi ning jättis sügavalt haiged isikud kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel. Pärast ...
Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ...
R. P McMurphy kurjategija või lunastaja? Et mõista McMurphy olemust, tuleks endale selgeks teha, mis aspektist vaadatuna me tema staatuse määrame. Kui vaadata tema käitumist läbi seaduse pilgu, siis oli tegemist kriminaaliga, kelle jaoks reeglid ei kehti ja kes peab enda üheks põhiülesandeks selle tõestamist inimoknnale eesotsas politseiga. Teisalt on ka inimlikud väärtused olulised. McMurphy vabameelne suhtumine tegi need mehed õnnelikuks. Siiski ei saa jätta märkimata ka fakti, et tavaliselt olid tagajärjed peale seda hetkelist õnne kurvad. Võttes kasvõi filmis aset leidnud viimase juhtumi, kus alguses oli tore pidu, naised, alkohol...seks, kuid tagajärjed- häbi, pettumus haigetes ja vastavad tagajärjed ravilises käitumises. Need ei olnud küll sündmused, mille poole McMurphy püüelnud oli, kuid kahjuks tingis just sellise lõpu tema üritustele tema läbimõtlematus. Vahe peal tekkis isegi tunne, et on ülek...
Võimust ja murtud vaimust Film ,,Lendas üle käopesa" oli film, mis ei jätnud ükskõikseks. Mõtteid ja emotsioone tekkis vaatamise käigus tohutult palju. Päris raske oli valida, millist teemat essees kasutada, valisin siiski võimu ja murtud vaimu teema. Filmis toimub tegevus kinnises asutuses ehk nö. hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi. Valvurid ehk võimu esindajad on rahul, sest kõik käib nende reeglite järgi. Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil. Tekkis paralleel Hitleri Saksamaaga, kus väike võimule tulnud klikk suutis 20.sajandil suure massi allutada ja teha kohutavaid kuritegusid. Võimalikuks osutus see tänu s...
Lendas üle käopesa Antud filmis on peaosaliseks tegelane Randall McMurphy, kelle jaoks vaimuhaiglas viibimine on pigem heaks vahelduseks kui karistuseks vanglatrellide taga olemisest. Tal on väga metsik loomus ning ei taandu tagasi millegi eest. Vaimuhaiget teeseldes pääsebki ta nn ,,rahutute" osakonda. Üsna pea satub ta haiglatöötajatega pahuksi tekitades haiglas mitmeid probleeme Kõige huvitavam oli kindlasti jälgida seda, kuidas Randall muutus filmi käigus. Algselt tuli ta vaimuhaiglasse lihtsalt selleks, et vanglast eemale saada. Tema suhtumine vaimuhaigetesse oli pigem halvustav kui hea. Ajapikku sai ta aga teiste patsientidega üsna lähedaseks ning hakkas neid järjest rohkem mõistma ning neile kaasa tundma. Tema metsikust arvestades oli väga üllatav näha, kuidas ta suhtus näiteks kurt-tumma indiaanlasesse. Kui teised hoidsid indiaanlasest eemale, siis tema üritas temaga suhelda nagu normaalse inimesega ja üritas temaga sõbruned...
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle väga meeldis, kuidas ta üritas suhelda indiaanlasega, kes oli niiöelda kurt-tumm. McMurphy kaasas teda korvpalli mängu ning lasi tal erinevaid asju teha. Enne oli indiaanlane justkui kõrvale heidetud seetõttu, et ta kurt-tumm oli. Ühel hetkel kui McMurphy ja indiaanlane kahekesi jäävad ütleb pealik "aitäh", ning hakkas rääkim...
Tundeid ja mõtteid seoses filmiga Lendas üle käopesa Film Lendas üle käopesa rääkis psühhiaatriahaiglast, kus oli range reziim. Sinna tuli McMurphy, kes saadeti psühhiaatriahaiglasse, et välja selgitada kas ta on hull või mitte. Kuid McMurphy oli elurõõmus ja suutis patsientide elu seal korralikult raputada. Esimesena tekitaski mulle küsimuse see, et kas McMurphy tegi kõiki neid tegusid viis patsiendid kalale ja korraldas neile peo, sellepärast, et tõestada haigla juhatuskonnale ja ka iseendale et ta suudab kehtestada oma võimu
Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude Liidus. · Albert lämbus lennu ajal. · Esimeseks ahv-astronaudiks sai 14. juunil 1949 raketiga V2 134 kilomeetri kõrgusele tõusnud Albert II. Loomad kosmoses(5) Ameerikas: · Esimese ahvina jõudis 20. septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud
valge lume taustal kiikan siis naabri rõdule, seal lumest seinale visatud suur ring on. Mõtlen, mis tähendab see ring seal, mõtlen ja mõtlen, kuid ikka ei tea, mõtted olid otsas, kui järgmine päev ma kohtasin naabrit, kes sosinal seletas, et tervel eelmisel ilusal päeval ta oli istunud aias ja lumepalle veeretas ringi oli ta seinale pallidest loopind seal kui tüütut kärbest märkas maja voodri peal. Kärbes see lendas ja lendas ja lendas ringiratast ringi ta lendas, pallidest loopides tekkis nii ring ka, kärbes see tiireldes ikka minema lendas. Kärbsele ometi ei meeldi ju lumi, hoopis magusam majaseinas tal talveuni.
Isa sai nagu natukene pahaseks selle peale ja teise venna soovil kutsus ta tütred välja. Kuid noorem poeg ütles kindlalt, et nemad kosja ei taha. Nad kõndisid päevi edasi kuni vastu tuli järv, vanema venna arust oli see sobiv koht liisu heitmiseks. Valiti välja kolm enam-vähem sama suurusega kivi ja kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi saama uus kunigas. Vanim vend viskas esimesena, tema kivi kukkus jäeve. Keskmise venna kivi lendas vee ja maa piiri peale. Noorim vend viskas viimasena ja tema kivi lendas kaugele teisele poole järve. Nad läksid vaatama, kelle kivi kõige kaugemale lendas. Oli selgesti näha, et Kalevipoja kivi oli kõige kaugemale maandunud ja temast saigi uus kuningas. Kalevipoeg jäi pärast vendade lahkumist üks kivi kõrvale mõttesse. Kalevite poeg pani endale märsi selga, mõõga puusa, seadis adra aisadele, pani hobuse adra ette ning hakkas maad külvama. Ta kündis mäed, orud, murud lagendikuks
Louse Arnet Boyd (1887-1972), Tuntud ''Ice Woman.'' oli Ameeriklane kes avastas korduvalt ja pildistas Artika ookeani; ta oli veel esimene naine kes lendas üle Põhja Poolsuse. Sündinud San Rafael, California (San Francisco ligidal), Boyd päris oma pere varanduse (tehtud tema isa investment compani poolt)kui ta 33 aastaseks sai (aastal 1920). Otsides Amundsen: Aastal 1928, Boyd finantseeris ja juhtis ekspeditsioni et leida Norra avastaja Roald Amundsen kes oli kadunud samal aastal kui lendas päästmise misjonil et leida itaallaste avastaja Umberto Nobile. Boyd reisis umbes 16,100km risti Artika ookeani, avastades Franz Josef maa kuni Gröönimaa mere. Kuigi Boyd ei leidnud ühtegi jälge Amundsenist. Tale anti Chavalier Cross of the Order of Sain Olav Norra riigikogult. Gröönimaa ekspeditsion: Aastal 1931, Boyd alustas mitmeid iga aastaseid teadusekspeditsioone Artikase. Mitmetes reisides, ta ja tema ekspiditsiooni
muid kalkulatoorseid vahendeid millega kindlaks teha see ja too kindel vahemaa/kaugus/võimalikkus, et katsetus üldse õnnestub. Kõhutunne ja puhas julgus olid lennunduse alustala. Lennunduse, siinkohal modernse lennunduse alguseks märgitakse aastat 1783, mil Montgolfieri vennad disainisid omanäolise kuumaõhupalli, mis oli disainilt väga ebapraktiline ja ka juhitamatu. Sellest snitti võtnud Jean-Pierre Blanchard ehitas oma versiooni kuumaõhupallist ja lendas sellega üle Inglise kanali aastal 1785. Sellest ajast alates täiustasid mitmed insenerid kuumaõhupalli, muutes kaalukeset, juhitavust, disaini ning materjali. Üldsuses toimus esimene nii-öelda ,,õhust raskem lend" aastal 1903, kui vennad Wrightid tõusid maapinnalt õhku endi valmistatud lennukiga. Kujult sarnaneb ta meile tuttavate lennukitega, olles varustatud enamjaolt samade vahenditega nagu tänapäevalgi. Tiivad, kere ja muud vajalikud instrumendid
Teose "Kalevipoeg" põhjalik kokkuvõte ,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks
Naine nägi märga ja jõuetut lindu. Naine:Püüan õige selle linnu kinni ja viin koju lastele mängida. Naine jooksis Rästale järele ,lind aga põikas eest ära ,hüppas siia-sinna ,kuid minema ei lennanud.Naine pani korvi kannuga tee peale ja hakkaslindu püüdma.Rästas liikus vahel joostes ,vahel lennates ikka kaugemale ja kaugemale ,naine ikka ajas teda taga.Rästas nägi ,et naine oli oma korvist üsna kaugele jõudnud ja lendas ära.Naine lõi käega ja läks korvi juurde tagasi.Seal nägi ta ,et kõik oli pahupidi pööratud.Sel ajal ,kui ta Rästast taga ajas ,lippas Rebane rukkist välja ning ruttas korvi juurde.Sõi ära kõik ,mis jõudis ,mis üle jäi valas maha ja lippas siis minema.Rästas istus puu otsas ja ehitas pesa ,äkki nägi-Rebane seisab jälle puu all. Rebane:Kuule rästas ,kas sa aitasid mu august välja? Rästas:Aitasin küll ,vennas. Rebane:Ja antsid mulle süüa? Rästas:Antsin.
Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud. Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna. Järgmisel päeval viis Mardu Mihkli Abrukat vaatama. Mardu viis Mihkli ka pulle vaatama. Vares ei kartnud neid, vaid lendas ühele pullile selga. Pulle ehmatas ja jooksi koos teiste pullidega metsa. Karjatüdruk tuli pulle hüüdma. Pullid tulidki, aga Miljon oli Mihkliga kadunud. Otsiti, otsiti. Lõpuks leidsid nad Miljoni üles, aga keda ei olnud oli Mihkel. Mardu otsis Mihklit niikaua, kui ta enam käia ei jõudnud. Nii läks Mardu koju. Õhtul tuli Leemet koju koos Mihkliga, kellel olid jälle õlle lõhnad juures. Õllega oli Leemet Mihklit paadisillal enda juurde meelitanud.
• Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. • Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. • Maailma suurim reisilennuk oli aastani 2005 Boeing 747, siis hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kasu •Kiirem transport ühest kohast teise •Mugavus •Saab teha aerofotot •Sõjategevuses kasulik Autorist • Felix du Temple – monoplaan 1874.a (lendas paar sekundit) • Clement Adler – lendas 50m 1890.a (tema lennuk oli esimene mootori jõul töötav õhusõiduk) • Vennad Wrightid leiutasid esimese tõelise, sisepõlemismootoriga aeroplaani, millega võis sooritada juhitava ning pika lennu. •Esimene lennumasin müüdi 30. märtsil 1907. aastal. •See oli biplaan •Nägi välja nagu kasttuulelohe Areng • Nüüdisaja lennukitel on: • sissetõmmatavad telikud • muudetava sammuga propellerid • Stardi- ja maandumisabivahendid
http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud- oues-3-5-aastastele-&catid=18:artiklid&Itemid=9 Lastekaraoke. (2010). Laulud 1. OSA. [2015. Detsember. 25 ] http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad.htm Whiter, B. (2003). Mängude entsüklopeedia. OÜ Greif trükikoda Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale. Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi.
ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas see koolmeistrile otse suhu. Seetõttu riputati talle jälle põletamata kasetuhka seljale. See Tatikale jälle ei meeldinud. Kolmandast koolist ootas ta suuremat õigust ja haridust. Seal koolis aga ta oli esimeste õpetajate eksituste tõttu üldse kooliskäimise himu ära kaotanud. 2. Tatikas ei püsinud koolis sellepärast, et ta tahtis suurt õigust ja haridust, aga samas tahtis ta ka natuke lollust teha ning need koolmeistritele ei meeldinud. Ta
ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema. Helle meri Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. ( tänapäeva nimetus on Dardanellid) Kuldvillak Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere ( Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse. Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks
Sam armastas loodust,loomi ja linde.Ühel kevadpäeval oli tal õnnestunud näha trompetluikesid.Ta hakkas neid jälgimas käima,luiged harjusid temaga ja lubasid teda ka oma poegade juurde,kui need koorusid.Üks poegadest,kelle nimi oli Louis osutus tummaks.Ta vanemad olis sellepärast väga mures,aga ei teadnud kuidas teda aidata.Kui sügis kätte jõudis tuli luikedel lennata Kanadast Montanasse.Seal otsustas Louis,et kui ta häält teha ei saa,tuleb tal õppida lugema ja kirjutama.Ta lendas oma vanemate juurest ära,et üles leida Sam,kes äkki oskaks teda aidata.Sam võttiski luige endaga kooli kaasa,kus Louis õppis kiirelt kõik selgeks.Kooli lõpuks ostis Sam Louisile kingituseks väikese tahvli,mida sai kaela riputada ja kriidi,millega kirjutada.Louis lendas tagasi vanemate juurde.Kahjuks ei osanud keegi luikedest rohkem lugeda ja ta ei saanud ikka teistega suhelda.Siis kohtas ta noort emaluike Serenat,kellesse ta kohe ära armus
Noorem vend aga teatas taluperele, et nad pole kosjaskäijad vaid hoopis õnneotsijad ning neist poleks asja tütardele. Seejärel rännati edasi lõuna suunas. Jõutigi Peipsi järve kallastele, kus otsustati maha pidada võistlus. Lepiti kokku, et kes üle järve kõige kaugemale viskab, see ka uueks kuningaks saab. Teised vennad pidid aga maalt lahkuma. Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas. Kivi maandus aga sügavale järve põhja. Järgmisena viskas teine vend ja seekord lendas kivi täpselt piirile nii, et pool oli vee all ja pool nähtavalt maa peal. Kord oli noorema venna käes. Teda oli alati peetud vendadest tugevaimaks , targimaks ja vägevamaks. Vuhisedes lendas kivi kaugele-kaugele, kuhu silmapiir ei ulatunud. Vendadest noorim saigi järgmiseks valitsejaks ja alustas kohe tööga. Kalevipoeg võttis adrasahad, rakendas hobuse ette ja hakkas maad kündma. Päike lõõskas kuumalt taevas, kuid tema tööd ei jätnud ning kündis veel mitmeid päevi,
7. Kes oli luigetapja ja miks teda nii kutsuti? Mardu vanaisa oli luigetapja. Kui Mardu ema oli noor jäi ta raskelt haigeks. Rohi oli kallis ja vanaisa lasi mitu luike maha, et nende müümise eest saadud raha eest emale rohtu osta. 8. Mis ametit pidas Leemet? Leemet oli kalur. 9. Miks sai Leemet Mihkliga hästi läbi? Leemet pakkus Mihklile alkoholi, mis linnule väga meeldis. 10. Mis juhtus jaanipäeval? Mihkel lendas ära. Poiss arvas , et äkki lendas lind koguni Roomassaarde ja sealt edasi Kuressaarde"Konna" kõrtsi. Poisil polnud tuju jaanitulele minna. Leemet läks meeste sekka õlut jooma ja Mardu läks veeäärde. Mardu sai teada, et varsti saab ta endale venna. Mardu päästis Leemeti põlemissurmast.
kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad puu tükid masinast välja ning poiss, kes parasjagu kummardus masinasse vaatama sai selle pakuga vastu nägu. 4. Poiss, kes alles alustas treipingi kasutamist treis toolijalga peitliga. Poiss hoidis peitlit valesti käes ja peitel lendas talle vastu nägu. Nägu oli verine ja arsti juurde minek. 5. Kamp höövelpingi juures olevaid õpilasi proovivad esimest korda höövelpinki. Üks eriti ÄSS kutt tahab näidata, kui lahe ta on ja hakkab hööveldama. Teised õpilased pistavad äkki kisama. Poiss samuti. Poiss oli oma näppu hööveldanud ja näpust oli jupp kadunud. 6. Põrandal on palju klotse ja poisid veavad suuri puitplaate. Üks poistest komistab klotside otsa ja lendab pikali
Charles õppis 12koolis Washingtonist Californiani. Igas koolis ühe aasta. Juba varajases eas oli Charlesil huvi mootoritega transpordivahendite ehituse vastu. 1920 astus ta Wisconsini ülikooli õppima masinaehitust. Selleks ajaks oli ta hakanud huvituma ka lennukitest, ehkki ta polnud nendega kunagi lähedalt kokkupuutunud. Koolist kukkus ta välja 1922 aasta veebruaris ning kuu aja pärast suundus ta nebraskale ning asus õppima lennukooli. 10.aprillil 1922 lendas ta lennukiga esimest korda. Siis polnud ta veel piloot vaid reisija. Mõne päeva pärast võttis ta oma esimese lennutunni. Suvel teenis ta raha tehes lennukiga Nebraska, Kansase ja Kolorado kohal trikke, ehkki õpilasena ei tohtinud ta soololende teha. Samal ajal töötas ta ka Billinngsi lennujaamas lennukimehaanikuna. Oma esimese soololennu tegi ta 1923aasta mais omale soetatud lennukiga Jenny. Suurema osa samast
Müüt Maa loomisest Kunagi ammu-ammu, enne Maa loomist seisis kuu suure suure tühimiku kõrval atmosfääris. Kuu peal elasid kuuelanikud, kes olid vägagi õnnetu rahvas. Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev
Võitjaid auhinnati kuu lõpus. Kui nad saabusid Lõunapooluse keskpunkti (Kuninga Haakon VII plaatole) oli neil 52 koerast ja 4 kelgust alles jäänud vaid 3 kelku ja 17 koera. Elu kui seiklus Hiljem pühendus Roald täielikult Arktika uurimisele: läbis 1918-1920 laeval Maud Kirdeväila läänest itta (sel ajal oli see kõige paremini varustatud polaarekspeditsioon), aastatel 1922- 1924 Maudiga jäätriivis (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amundsen_roald1). Aastal 1926 lendas Roald esimesena üle põhjapooluse dirižaablil "Norge" marsruudil Teravmäed–põhjapoolus–Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel kuna esimesi kolme (Frederick Cook, Robert Peary ja Richard Byrd) süüdistatakse, kas ebapiisavates andmetes või pettuses, sellepärast on Amundsenit peetud ka esimeseks inimeseks põhjapoolusel. Aastal 1928 jäi Amundsen teadmata kadunuks rahvusvahelisel ekspeditsiooni Umberto Nobile päästmisel
pöörlema, algab päikesepurje traadi väljakerimine. Traadi väljakerimisest saadakse kinnitust pardakaamera ja satelliidi pöörlemiskiiruse muutuse mõõtmise abil. · Päikesepurje elemendi väljakerimine lõppeb ja traat pingestatakse. Algab põhimissioon, mille käigus mõõdetakse purjele mõjuvat jõudu. · Elektrilise päikesepurje efekti katse järel rakendatakse purje traat tööle plasmapidurina. 05.10.2013 lendas eestlaste esimene satelliit ESTCube-1 üle Eesti. ESTCube meeskond uudistas seda koos rahvaga Tallinnas Vabaduse platsil Euroopa kosmose rändnäituse ,,Space Expo" telgis. Rakendus GoogleSatTrack võimaldab Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 teekonda taevaavarustes jälgida arvutiekraanilt ka reaalajas. ESTCube tiirleb kosmoseavarustes 23 aastat, kui kosmoseprügi teda enne ära ei lõhu - see oht on ähvardanud satelliiti juba kolm korda. Kokkuvõte
3. LAHENDUS ÜHE KORRA, SEST PEALE ESIMESE AMPSU VÕTMIST EI OLE ÕUN ENAM TERVIKLIK 4. TALUNIK ON ENDALE KAEVANUD RUUDUKUJULISE TIIGI, MILLE IGA KÜLG ON 14M. TIIGI NURKADESSE OLID ISTUTATUD AASTATEGA VÕIMSAMAKS KASVANUD PUUD. NÜÜD AGA ON VAJA TIIKI 2 KORDA SUURENDADA. KUIDAS SAAB TALUNIK TIIKI SUURENDADA NII, ET TIIK JÄÄB RUUDUKUJULISEKS JA PUID MAHA EI VÕETA? 4. LAHENDUS 5. Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa. Mis see on? 5. Lahendus KUU 6. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 6. vastus 5 7. Kellel on lemmikloomaks kalad? A. Britt elab punases majas B. Rootslasel on koer lemmikloomaks C. Taanlane joob teed D. Roheline maja asub valgest vasakul E. Rohelise maja omanik joob kohvi F. Inimene, kes suitsetab Pall Malli, kasvatab linde G. Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli H. Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima I
11.septembri terrorirünnakud Cristi Riimand 6.a PVPK 6.a Sissejuhatus ● See teema paelub mind ● Mis juhtus ? ● 2001.aasta ● Rusud kukkusid 11.septembri WTC 7.hoone peale hommikul ● 5 kaaperdajat ● Võeti kontrolli alla lendasid kell 4 lennukit 9.37lennuga 77 Pentagoni ● 8.46 lend number 11 lendas ● Neljas lend kukkus põhjatorni ja alla Pennsylvanias kukkus kokku Shanksville lähedal 10.28 ● See lendas kas ● 9.03 lend number Kapitooliumi või 175 lõunatorni ja Valgesse Majja Lennunduses ● Kõik lennud USA ● Rahvusvaheline madriosas tühistati lennundus suunati ● Õhusolevatele tagasi,kas
18. Ülesanded graafilise lahendamise kohta ühtlaselt sirgjoonelise liikumise korral ja arvutusülesanded. Arvutus ülesanded: 1.Alghetkel asus keha punktis,mille koordinaadid on ( -2 m; 4m) Keha liikus punkti koordinaatidega ( 2m;1m) Leia nihkevektori projektsioon x ja y teljel.Joonistage nihkevektor. 2.Keha liikus punktist koordinaatidega ( 0 m; 2m) punkti koordinaatidega 4 m; -1m) Tee joonis.Leia nihkevektor ja selle projektsioonid koordinaattelgedel. 3.Kopter lendas sirgjooneliselt 40 km ja pöördus 90 kraadi võrra ja lendas veel 30 km Leia kopteri poolt läbitud teepikkus ja nihe ning nihkevektori projektsioonid. 4.Kaater liikus järvel 2 km kirdesse ja seejärel 1 km põhja.Leia graafiliselt nihke suund ja nihke moodul ( pikkus). 5.Salk sõdureid liikus 400 m loodesse,siis 500 m itta ja lõpuks 300 m põhja. Leia graafiliselt sõdurite nihe ja arvuta nihke moodul ja suund
PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma reisist.) ABOVE: The plane flew above the clouds. (Lennuk lendas pealpool pilvi.) ACROSS: He ran across the street. (Ta jooksis üle tänava.) AFTER: They arrived after supper. (Nad saabusid pärast õhtusööki.) AGAINST: I am against the proposal. (Ma olen ettepaneku vastu.) ALONG: They walked along the shore. (Nad kõndisid mööda kallast.) AMONG: Divide the sweets among the boys. (Jaga maiustused poiste vahel ära.) AT: We met at a party. (Me kohtusime ühel peol.) BEFORE: I'll be back before 3 o'clock. (Ma olen tagasi enne kella kolme.)
Sinililill Laulvalt liueldes Luuletus lendas Lendas, kus sinilill Õitseda mõtles Maandudes maale Jäi luuletus seisma Maandudes maale Ta otsustas mõelda Mõelda, mis lillekest Kevadel äratab Mõelda, kust kohast Ta aega küll tajub Mõtles ja mõtles Kuid vastus ei teadnud Lill ise siis ütles Mis saladust hoidnud "See Päike, mis soojendab ellu kõik lilled ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda
jätkata. Ta jõudis Loodeväila lõpuni ümber Siberi, kuid tal ei õnnestunud edasi põhja minna. Ta oli sunnitud enda laeva maha jätma 1921.aastal. 1925.aastal tegi ta veel ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele ja Teravmägedesse. Pärast neid reise, sai tema uueks kinnisideeks lendamine. Kuid seda ta ei saanud kohe täide viia, sest ta oli rahalistes raskustes. 1926.aastal sai ta rahalist toetust Lincoln Ellsworthilt ning juba 1926.aastal lendas ta lennukiga Norge Põhjapoolusele. Ta oli esimene inimene, kes oli käinud mõlemal poolusel. Pärast seda, oli ta elav legend norralastele, kuid inglased süüdistasid teda Scotti surmas ja see muutis ta masendunuks. 1928.aastal lendas ta inimestele appi, kuid tema enda lennuk kukkus Põhja- Jäämerre. Viimane teade sellest lennust tuli 1928.aastal karusaarte kohalt. Ta suri 56 aastaselt. Ma arvan, et selle jutu eesmärk sai täiedetud ja selleks oli enda harimine ja silmaringi laiendamine
inimesel on nii vähe vaja, et teda peetaks hulluks. Doktor Ragin leidis vaimuhaiglast inimese, kellega oli huvitav rääkida ja seetõttu peeti tedagi hulluks ning pandi ka teda vaimuhaiglasse. Tegelikult tuleb välja, et ebanormaalsed inimesed pole meist erinevad, vaid saatus on neile määranud selle kohutava elu. (119sõna) Ebanormaalseks annab teeselda. Seda ei saa kindlaks teha. Nagu ma enne mainisin, siis need kinnised asutused teevadki meid ebanormaalseteks. Näite toon ,, Lendas üle käopesa`` filmi põhjal, kus Randall McMurphy läks hullumajja teeseldes vaimuhaiget, kuid seal olles suri ta sõber Billy Bibbit tehes enesetapu ning see situatsioon muutis ka McMurphy vaimuhaigeks. Inimesed, kes on kinnises asutuses, nad pole rumalamad kui need inimesed, keda pole seal. ,, Lendas üle käopesa`` filmis peeti Pealik Bromdeni vaimuhaigeks kuigi ta seda polnud. Seda mõistis McMurphy kui hakkas temaga lähemalt suhtlema ning ei saanud lõpuks aru, miks ta seal on
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm a...
ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma reisist.) ABOVE: The plane flew above the clouds. (Lennuk lendas pealpool pilvi.) ACROSS: He ran across the street. (Ta jooksis üle tänava.) AFTER: They arrived after supper. (Nad saabusid pärast õhtusööki.) AGAINST: I am against the proposal. (Ma olen ettepaneku vastu.) ALONG: They walked along the shore. (Nad kõndisid mööda kallast.) AMONG: Divide the sweets among the boys. (Jaga maiustused poiste vahel ära.) AT: We met at a party. (Me kohtusime ühel peol.) BEFORE: I'll be back before 3 o'clock. (Ma olen tagasi enne kella kolme.)
Õnnelik Prints Kõrge samba otsas seisis Õnneliku Printsi kuju. Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda võlus Pilliroo sale piht ja ta küsis luba teda armastama hakata. Nad semmisid kogu suve ja teised pääsukesed ei kiitnud seda heaks ja lendasid minema
Pan Kleks soob ainult liblikaid,klaasikilde,lilli ja muid roogasi. PAN KLEKSI KOOK Pan Kleksil ei ole uhtegi teenijat.Pan Kleks toimetas koogis ise.Pan Kleks elas kunagi hiinas.Pan Kleks vottab a tahega inimesed selle parast et nad on andekad ja tookad.Poisid leitsid aarde,nad leitsid votme millega saab avada koik uksed. MINU SUUR SEIKLUS Ta lendas ohku nii nagu Kleks utles.Ta leidis koerteparadiisi.Ta tahtis raakida loomade keelt.Ta tahtis teada kus nad saavad koikvajaliku.Ta nagi Matteust.Ta lendas ohku.Ta leidis akadeemia.Koigil oli hea meel. AUKUDE JA AUGUKESTE VABRIK Nad laksid koige taiuslikumasse vabrikuse.Kopec utles et ei tohi midagi puutuda.Masinad tootasid taies hoos.Tsehhis tehti suuremaid auke.Nad hakkasid minema trammiga akadeemiasse.Akadeemia oli karbseid tais
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Milos Forman Referaat Tallinn 2012 Sisukord Lapsepõlv 3 Haridus 3 Filmidest 3 ,,Lendas üle käopesa" 4 ,,Juuksed" 4 Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise ma...
Kui ta ukseni jõudis, hüppas ta üle läve ja jooksis kuni jõudis maa peale. Kannupoiss ajas Alevipoja jälgi, kuid teda ajas taga vetevaim. Viimane kutsus kannupoissi jõudu katsuma ja too nõustus. Nad läksid Närska mäele, kuid teel tulid neile vastu Kalevipoeg ja Alevipoeg. Kuulnud nende plaanidest, pani Kalevipoeg kannupoisi omale taskusse ja läks tema asemel jõudu katsuma. Nad viskasid kive võidu. Vetevaimu oma lendas Võrtsjärve kaldale, Kalevipoja oma aga Peipsi järve kaldale. Seepeale tahtis vetevaim veel rammu katsuda ja tegi ettepaneku vägikaika veoks. Kalevipoeg võitis teda jälle. Kalevipoeg, Alevipoeg ja kannupoiss olid väga rõõmsad, kuid siis meenus Kalevipojale sepa ähvardus Soomest. Ta käskis Alevipojal palju varandust soome sepale viia, et tolle viha raugeks ja Kalevipoega oht ei ähvardaks. Kui Alevipoeg oli läinud, istus Kalevipoeg maha ja hakkas tegema plaane, kuidas
Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Kosmoseaparaadid Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Mariner 10 Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest ning hetkel peaks ta siiani tegema seda, kuid tema elektroonika on saanud kannatada päikese kiirguse käes Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Messenger Mercury Surface, Space Environment, Geochemistry and Ranging Startis 3. augustil 2004
nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Merkuuri uurivaid satelliite on käinud hektel kaks ja 2013 aasta augustis läheb kolmas. Mariner 10 Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest MESSENGER MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging Startis 3. augustil 2004 Lendas esimest korda Merkuurist mööda 4. jaanuaril 2008, mille käigus koguti 700Gb pilte Merkuuri varjatud poolest http://messenger.jhuapl.edu/
3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Õnnelik Prints otsustas esimesena aidata õmblejanna poega, paludes Pääsukesel nokkida Printsi mõõgapidemest välja punase rubiini. Pääsuke tegigi seda, ta lendas üle katuste ning õmblejanna juurde jõudes pani ta rubiini magava naise sõrmkübara kõrvale. Teisena otsustas Õnnelik Prints aidata noormeest, kes pidi kirjutama lõpuni näidendi, aga tal oli nii külm ning nälg oli ta nõrgaks teinud. Pääsuke nokkis Printsi palvel välja ühe tema silma ning lendas õpilase kambrisse. Kolmandana aitas Prints tikutüdrukut, paludes Pääsukesel nokkida välja enda teine safiirist silm. Pääsuke tegi nii nagu palutud ja libistas kivi tüdruku pihku.
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
Taim mis jäi tuvastamata. Järgmine vaatluskäik leidis aset 30.03 ning seekord õnnestus märgata mitut veelinnuliiki. Jõel oli näha 2 Jääkoskli paari. Liigi tuvastamisel sai määravaks lindude sulestiku värv, ning neile iseloomulikud umbes 10 sekundilised sukeldumised. Pildile neid jäädvustada ei õnnestunud, kuna vaatlemisel hoidsin distantsi. Samuti õnnestus näha veidi suuremat musta sulestikuga lindu, kelleks võis olla, kas Lauk või Tait. Lind lendas paar korda mööda jõge edasi-tagasi ning siis maandus vette kuid üle jõe lennanud piirivalve kopter hirmutas linnu kiirelt lahkuma. Silma jäi ka üksik suur-kirjurähn, kes puult puule lendas ning temale iseloomulikult mööda puutüve üles hüppas. Seekordsel vaatluskäigul oli juba rohkem tunda kevadet. Kallastel võis siin seal märgata rohelust. Pildil ristikhein Kui üldpilt oli veel tuhmides toonides siis leidus ka kohti kus oli rohelust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
