Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga ...
Kalevipoja 7. lugu Hommik koitis, ning Kalevite kange poeg avas silmad. Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale ...
mõtlema Eestile ja milline on meie kodumaa tegelikult. 5. Teistes luuletustes ta räägib isamaast kui kohast, kus on raske elada ja ränk nukrus meie maad tol ajal valitses ja loodab helgemale tulevikule. Kuid selles luuletuses Ta väljendab, mida ta sooviks teha ja kuidas ta tahaks aidata Eestit. Isikuluule ‘’Helin’’ 1) Teema on hingevalu, vaimuhaigus 2) Meeleolu on nukker, nostalgiline ja kurb 3) Seos tema isikliku eluga oleks see, et ta oli vaimuhaige (skisofreenia, jälitusmaania). Ning äkki see luuletus tähistab seda, et väiksest peale Ta tundis või teadis, et ta on erinev ja teistsugune, kuna ta oli üsna üksik ja talle meeldis pigem üksi olla. 4) Mind muidu tema luule ei köida, kuna ma ei suuda end sellega seostada, kuid see luuletus on isegi üks minu lemmikutest ja olen väga õnnelik, et selle leidsin
(1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Oo, nukker peni Üks peni istub, nurka kükitud, nii vesisilmil vaatab, ihatseb. Laud täis on sööke lükitud, peab pidu inimene, lihatseb. Üks nukker peni vahib, niutsatab. Suu jookseb vett ja soolik koriseb. Vast pilgu roosk ta pihta siutsatab. Sööb inimene, juues joriseb. Oo, nukker peni, ma niisamuti, niisamuti kui sina alati suurt tunnen nälga, janu, valugi, saan õnne ma niisama palati. Kurb sõber, peni, mina sinuga! Ma inimene väes jõuetu.
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sa...
Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud. 8. (80) Andres nukker et Vargamäe talu võõra käes, Indrek nukker et tema kohta teatakse lehest. Pearul jälle probleem, sest koosolek toimus Eesperes. Arutavad Karlaga selleasjus, arutavad ka Oru pärandamise asjus. Pearu ei taha, et Eedi selle koha saaks kuna ta on loll. Üritab leida viise, et kuidas Karla või Eedi saaks lapse vms. Vastust ei leitudki. 9
jazz: impro,rütmiline,segab kokku erinevaid stiile, swing:tantsumuusika,orkester,ei impro,kiikuv rütm,tehniline bebop:getod,trompet,saksofon,klaver,impro,kiire,rahutu,ei tants cool jazz:rahulik,instru, trompet,klaver,kontrabass,impro,trummid free jazz:kaootiline,impro,ei meloodia,pole kindel helistik, intensiivne, müra fusion:elektripillid,funky,miles davis,rocki instrumendid,souli rütm elektro:globaalne,arvuti,dj,klubid,poed blues:instru ,vokaal,kitarr,trummid,klaver,nukker,impro
Flööt Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Tänapäeva flöödil on 15 sõrmeava, mis on varustatud klappmehhanismiga. Pilli hoitakse põiki suu ees. Huulikuks on ovaalne ava, mille nimi on aukhuulik. Pilli ulatus: c1-d4. Flööt on nii soolo- kui ka saatepill. Tämber on õrnalt mahe; Madalamas registris kahisev, nukker. Keskmises registris pehme, helge, kõlav. Kõrges kõlav, terav, kile. Pilli ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Tänapäeva pilli isaks võib lugeda Saksa pillimeistrit Theobald Böhm (1794-1881).
pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
teosed valitakse nende sobivuse järgi tuumaga. Eesti luulekaanon väärtustab põhiliselt isa- ja eestimaalisust, luule peaks olema rahvuskeskne, teema ja sisu on esmatähtis ning vorm pigem teisejärguline. Vormiliselt on tähtis korralikkus, võib katsetada originaalselt, kuid mitte liialt, luule ei tohiks olla ebamäärane. Keeleline ilu ja Melani Mägi muusikalisus, autori nukker alatoon on positiivne, pahaks ei panda ka kerget huumorit, ropendamine ja muud vulgaarsused on tabu. Autorite puhul on eeliseks haritus ja kulttuurikesksus, pahaks ei panda veidikest hullust. Luulet peab võtma tõsiselt. Betti Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" puhul on raske otsustada, kas need tööd peaksid kindlasti on eesti luulekaanoni hulka kuuluma Keskendudes esialgu vaid luuletuste teemadele, siis tuleb välja, et kumbi luuletus kaanonisse ei sobi
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
Nt. Sügis Ei valust me enam ei räägi Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Ei valust me enam räägi, ei räägi ma, ei sa. Ah, teda on küllalt, küllalt, mis tast veel rääkida! · Luuletustes kastab epiteete(olulist esiletõstev) ..siin leidus mu nukker süda: mu noorus ja armastus. · Metafoor Naerateleb päikserind. · Isikustamine ..lahti iga lille silm..
keskpäeval rannapromenaadil, einestasid koos, lõunatasid jalutasid ja vaimustusid merest. Peaaegu igal hilisõhtul sõitsid nad linnast välja, muljed olid alati suurepärased ja ülevad. Anna sai mehelt kirja, milles mees teatas, et ta silmad on haigeks jäänud ja palus naisel kiiresti koju tagasi tulla. Anna sõitis hobustega ära ning Gurov läks teda saatma. Kui ta kiirrongile istus ja teine kell oli juba löönud, ütle ta Gurovile, et tahab teda veel vaadata. Ta ei nutnud, kuid oli nukker, otsekui haige ja ta nägu võbises. Nad jätsid teineteisega hüvasti ning Anna ütles Gurovile, et hakkab temale mõtlema. Rong sõitis kiiresti minema. Gurov jäi veel platvormile ning mõtles, et tema elus on olnud veel üks seiklus ja ka see on lõppenud ja järel on vaid mälestus. Ta oli heldinud, pisut nukker ja tundis kahetsust. Anna oli teda alati nimetanud heaks, ebatavaliseks ning ülevaks; ilmselt oli ta Annale paistnud mitte sellena, kes ta tõelselt oli, tähendab - oli
Antiikaeg on Euroopa kultuuri algus,antiikkirjandus on loodus 8.saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Eurip...
Terve elu sa otsid teda. Tahad kohata inimest, kes võtaks sind just sellisena nagu oled. Ei - ta ei püüa sind muuta, vaid arvestab sinu plusside ja miinustega. Ta on alati sinu kõrval, kui tahaksid oma rõõme ja muresid jagada. Kui oled nukker, tuleb ta sinu juurde ja võtab sult ümbert kinni, surudes sind tugevalt enda vastu. Sa vaatad tema silmadesse ja näed, et need kiirgavad soojust ja elusära. Ta pole mitte kunagi sinu vastu ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja. Kui tahad kellegile oma suure saladuse avaldada, siis lähed esmalt tema juurde, sest tead, et võid teda usaldada. Ta on vaikselt, kui sul on valus, sest ta oskab sinu valu jagada. Tema jaoks on sinu valu sama hea, kui tema enda valu. Ta on alati
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on kange poiss
korralikule naisele oli kombekohane. Krõõt ei kaevanud kunagi oma mehele, et tal on raske või et ta ei taha enam midagi teha. Krõõt oli väga truu ja kohusetundlik. Ta võis küll vahel poetada pisaraid, kuid ta ei teinud seda kunagi, et mehe või kellegi teise haletsust saada. Isegi lapse kõrvalt oli Krõõt täie tööinimese eest väljas, kuigi see oli tema jaoks ilmselge liig. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõistma, miks naisel on kõik need aastad nukker ja vaevatud nägu olnud. Andres polnud kunagi mõelnudki sellepeale, et Krõõt võiks surra tuues ilmale kauaoodatud poja. Krõõda surivoodil lubas Andres kergendada naise koormat, arvestada edaspidi ta kiitsakat välimust või teha ükskõik mida, kui see vaid naise päästaks. Kuid kahjuks polnud enam midagi teha. Andres ja Krõõt armastasid teineteist ja austasid teineteise kavatsusi, kuid viimane sõna jäi siiski mehele. Enamasti
oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues palju suuremates kogustes kui oleks olnud mõistlik. Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada. Juba 1601 aastal üritas hertsog Karl talupoegade olukorda parandada, kuid teda ei võetud piisavalt kuulda. 17 . sajandi jooksul sai pärisorjus siin veel suuremad õigused. Alles sajandi lõppus hakkas olukord paranema, kuid sedagi ainult kroonumõisates
· esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul bõlina pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest linnaromanss väga meloodiline, nukker akordilise sisuga laul romanss tihe side linnaromanssiga, täis tundeid ja igatsust, väga laulev, saateks klaver või kitarr ballaad romantiline, enamasti fantastilise või dramaatilise sisuga laul
Gregorit ühte enda seast, pöördudes ta välimuse muutumisel jälkustundega tema vastu. Sealt saavad alguse juba ka järgnevad mured nagu Gregori üksindus, pereliikmete mõistmatus ning mis kõige hullem- hoolimatus. Mulle meeldib, et autor pöörab tähelepanu inimeste sõltuvusele välimusest ning hoolimatusest üksteise vastu. Ta juhib tähelepanu sellele, kuidas keskkond suudab teha üksikindiviidi elu põrguks. Minu jaoks on "Metamorfoos" nukker ja õpetlik lugu, mis paneb märkama inimesi enda ümber ja olema hoolivam, mida tänapäeva maailmas on aina vähem...
Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuulen sammusid koiduhooste. Üle vaenlase peade kokku lööb Rahva põleva viha rooste. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastet? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. 2. Esmamulje luulekogust on nukker. Olen ise kuulnud oma esivanemate lugusid sõjaajast ja selle koledusest. Lugedes kangastusid ka pildid silme ees, lugudest mida kuulnud olen. Kurb lugeda ahastusest ja surmast luule ridadesse panduna. Selline hingestatus ja lein, samas ka väike lootuse kübe hinges, et kord see kõik lõpeb. 3. Luulekogus on üks pühendusluuletus noortele langenud sõduritele. Neid ülistav ja sangariks tegev luuletus. Tänu selle eest, et nad surid kodumaa eest võideldes. 4
olid meie lapsepõlvesõbrad, kaaslased läbi nutu ja naeru. Paraku on aeg näidanud, et sellised sõbrad ei jää kogu eluks, me unustame nad. Õiget sõpra ei unusta inimene iialgi ! Võime olla erinevates situatsioonides, kuid alati on teatud nüansid, millega sõbrad meile meenuvad- olgu selleks mõni laul, teine inimene, pilt või sarnane probleem. Igaüks on õnnelik kui tal on keegi, kelle peale saab mõelda kui on nukker meel, või vastupidi- kui tahaks oma kordaminekute üle koos rõõmu tunda. Rõõmu tundmine ja koos naermine on ühed tugevamad emotsioonid, mida ühed head sõbrad koos läbi saavad elada. Õige sõber rõõmustab kui mul läheb koolis hästi, on õnnelik kui mina olen õnnelik, naerab mu naljade üle ka siis kui need tegelikult polegi nii naljakad, hoiab mu tuju üleval kui see peaks äkitselt kaduma ning elab end koos minuga välja.
kõik õitseb ja tärkab ja loodus on hämmastavalt kaunis. Kevade kadumist kirjeldab ta oma luuletustes kui ebameeldivat tunnet, kus kõik värske ja puhas õhk kaob. Ridala kirjeldab enda luuletustes üsna vähe inimese meeleseisundit. Ta ei kasuta jõulisi tundeid ega ülejoovastavat rõõmu. Pigem on suhtumine tasakaalukas ja rahulikult analüüsiv. Näiteks luuletuses „Tusk” kirjeldab ta väsimust ja rahuvajadust. Kuidas tahaks lihtsalt kaduda, leida rahu ja vaikust. Luuletus on nukker ja mõtlemapanev, paljude luuletajate arvates annab see ülimalt hästi edasi inimese üksildast tunnet. Luuletuses „Koites” kandub kevad üle suveks. Ridala kirjeldab kaunilt, kuidas tähed taevast kaovad ja ööd muutuvad lühemaks. Vaikselt hakkavad ärkama linnud ja kostma nende kaunis laul. Ridala ei kasuta ülevoolavaid tundeid. Kasutab isikustamist – näiteks „uneleva maa”. Ridala luuletajaisiksus on üsnagi endasse sulgunud ja eesmärgiks seadnud looduspiltide
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid,
,,Carmen" peategelane mezzo sopran, tegelased tavainimeste hulgast, tegevuskohaks on Hispaania Berlioz 1803 1869 19. sajandi kõige tähtsam Prantsuse helilooja. Juba varakult õppis kitarri ja flöödimängu. 14- aastaselt komponeeris oma esimese teose. Teenis raha ooperikoorides lauldes. Oli vaimustatud Beethoveni ja Wagneri muusikast, vihkas laulda Itaalia muusikat. 1830 valmib tema esimene teos ,, Fantastiline Sümfoonia" nukker, pausid 27.aastaselt saab Rooma Preemia, kindlustab 5aastase stipendiumi, peab veetma 2 aastat roomas. 20 aastat rändas ringi, andis kontserte, oli väga menukas. Kogu tema looming on programmiline, katsetas väga julgelt orkestriga, tema mõjutaja oli Lizt, kirjutas orkestratsiooni õpiku. Tähtsamad teosed ,,Harold Itaalias, Romeo ja Julia," Oratoorium "Fausti needmine" ,,Reckviem" ,,Te Deum" Wagner 1813-1883 Üks suuremaid reformaatoreid ooperizanris
Näitusele sisenedes olime ainukesed inimesed ning saime rahulikult maale nautida ja nende sisudele mõelda. Teatavasti kooneb Raekoja galerii kahest ruumist ning mind isiklikult kõnetasid rohkem esimese ruumi maalid. Suuremaid maale vaadates ei saanud kohe pihta nende sisule, kuid 2012. aastal valminud maal "Kummardus" pani mind mõtlema. Sellest õhkas masendust ja väsimust kõigest meie ümber. Soov jätta kõik pooleli ning lihtsalt minema jalutada. Tundsin, kuidas maali üldmeeleolu oli nukker ning eesmärgid edasiseks seadmata. Autori teos ajas mind närvi, sest tegelikult on allaandmine asi, millest ükski inimene meie seas ei tohiks mõelda. Alati tuleb suuta jääda positiivseks ja mõelda olevate probleemide võimalikele lahendustele. Teos andis mulle innustust mitte alla andma. See oli maal, mille juurde jäin kõige kauemaks seisma ja mõtisklema. Kindlasti nende maalide seas oli veel selliseid, mille üle jäin kauemalt mõtlema, kuid
142. Seekord oli antud teose meloodia romantiline,pehme ning dünaamika poolest vaiksem.Pala keskel märkasin, et teose meloodia muutus pidulikuks ja dünaamika omakorda valjemaks mezzo pianost fortissimoni.Kolmas ja viimane teos Kadri Sumeralt oli teos nimega ,,Nukker toreador".Alguses oli teos kõrges registris, kuid see muutus väga tihti.Teose tempo oli aeglane kuid minu jaoks väga ootamatult muutus see väga kiireks, lausa intensiivseks.Ma kujutasin ette kuidas vaene nukker toreador elas oma kurbi emotsioone välja, lausa väga kibedalt ja meeleheitlikult.See, mis mulle selle pala juures kõige rohkem meelde jäi, oli see kui spontaalselt teos lõppes.See lõppes lihtsalt ühe klaverinoodiga. Teiseks esinejaks oli Marko Martin ja esimene pala, mida tema esitas oli Franz Schuberti teos Ekspromt Ges-duur op.90 nr 3. Teos oli dramaatiline ning isegi veidi kurb.Dünaamika muutus väga vähe, enamasti oli see vaikne
"Üks rohutirts läks kõndima (lasteluuletuste raamat) Ridala(1885-1942) Pärit Muhust, õppis Kuressaare gümnaasiumis, kus andis kaaslastega välja ajakirja "Noor-Eestlane"; tänu Aavikule sai temast "Noor-Eesti" liige; vangistatud 2 korda; jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis; oli Tartus emakeele õpetajana, pärast läks Helsingisse, kus oli elu lõpuni Avaldanud Kalevipoja ulatusliku proosa ümberjutustuse; luulekogu "Wilhelm Grünthali laulud" 1908; luuletuste meeleolu nukker, vahel sünge, oluline märksõna "kaugus"; looming impressionistlik; luulekogu "Kauged rannad"(palju sonette); teda on nim ka saartelaulikuksrand, meri, linnud jms; esindatud kõik aastaajad Tuglas(1886-1971) Sündis Tartumaal. Õppis Maaritsa vene kihelkonnakoolis, Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linna-kool, Hugo Treffneri gümnaasiumis. Esimene trükki läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid
tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone. Kord mängis orkester üksi, siis koos klaveriga, kuid oli ka klaverisoolosid, mis enamasti olid kiired, rütmikad ning kohati isegi dramaatilised, mängides väga valjult ja süngelt. Minu arust oli imetlusväärne Mihkel Polli professionaalsus ja oskus teoses emotsiooni sisse elada, tõustes vahepeal isegi kogu kehaga pingilt õhku. Kohati tuli klaverit mängida nii kiiresti, et käte liikumist oli isegi raske jälgida.
muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu, halb päev või mõni muu nukker sündmus, suudab see alati naeratuse suule tagasi tuua. Muusikat kirjutatakse tunnetest ja emotsioonidest, mida me kõik mingil eluetapil tunneme. Sageli aitab lauludes peituv sõnum rohkem, kui näiteks psühholoogilt või tuttavalt saadud nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud. Muusika tungib inimeste sügavaimatesse hingesoppidesse, et seal mõni muutus esile kutsuda või midagi parandada. Laulud on ka head mälestuste salvestajad
Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa oma mõtete ees oleme vaikuses alasti. Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi "Minu lemmiknäitleja". Pjedestaalile oli pandud must eesriidega kaetud kastike ja kui kardin kõrvale lükata, oli sees peegel. Seda vaadates tuli muidugi meelde Shakespear'i ütlus : ""Kogu maailm on lava ja mehed ning naised näitlejad"
Retsensioon filmile ,,Sügiball" ,,Sügisball" jutustab kuue täiesti erineva eluga inimese loo, neid seob vaid ühine keskkond Lasnamäe. Film põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil. Terve filmi meeleolu on nukker. Tegelaste silmis ei näe korrakski siirast rõõmu, päikegi ei piilu pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör
olid tagamõttega · Soovitaksin: vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 66, luulezanrid loodusluule, loomingus vähe luuletusi, mis rangelt ühe zanri alla kuuluksid, esines nii riimi kui vabavärssi · Läbivad teemad: isamaa, loodus, aastaajad, · Meeleolu: kurvameelne, nukker, kõige rohkem meeldinud luuletuse analüüs Sa oled kui salanaine, Sain nii aru, et autor rääkis mu kallis kodumaa; kodumaast ehk Eestist kui salanaisest, sest tol ajal kui ta ja seda küll avalikult seda kirjutas, ei tohtinud vist ei tohi nimeta. eriti Eesti riiki mainida ja kui seda tegid, pani kogu ilm seda Kui vahest nagu vargsi pahaks.
autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolhoosis ja vanal Liivimaal. Muid tegevuspaiku on kirjeldatud väga üksikasjalikult ja veenvalt. Süzeeliine on mitu. Üks neist on muistsel Liivimaal, teine 70.aastate Eestis toimuv. Olemus ja saatus Peategelane Ra on väga mõtlik, analüüsiv, ümbrust jälgiv, introvertne ja nukker inimene. Seevastu Johannes on töökas, tark ja kohusetundlik - arvatavasti liigse töö pärast muretsemise tõttu mees haigestubki. Pille, Johannese laps, on väga uudishimulik, nutikas ja palju küsiv tüdruk. Samas räägib ta oma ea kohta ka väga tarka juttu. Akke on mees, kes pole endaski eriti selgusele jõudnud - ta on kõhklev, kuid samas enesekindel oma usus kristlusesse. Ta tunneb süümepiinu, kuid ei anna ometi alla ega unusta võõrast religiooni. Teose jooksul ta
Sügisball Mati Unt Tegelased: Eero luuletaja; nukker & üksik (lk12) August Kask meestejuuksur; vana & kibestunud (lk16) Maurer arhidekt; uudne & modernne, unustab naise (lk20) Laura üksikema; Peeter Laura poeg (lk25) Theo töötab restos (lk31) Tegevustik: Mustamäel ,,Kui ei näegi üldse elu jooksul sõdu, ega siis tea, mis maik on rahuajal." Endine ooperilaulja Marino Marini kadus 3 päevaks, oli end Lätti joonud (lk11) Eero soolaleivapidu,naine jätab maha sõbra pärast (lk39)
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
// tema sümpaatia kuulus demokraatiale. - Heine ballaad ,,Krahvinna Juta" kõneleb sellest, kuidas timukas tappis seitse rüütlit ning viskas laibad merre, need lebasid meres ning pakkusid õõvastavat vaatepilti, samas kui Juta ise vaid naeris selle peale. Ballaad ,,Mis peaks küll tähendama" räägib sireenist Lorelei, kes istudes Reini kaldakaljul õhtupimeduses kammib juukseid ja laulab ning on silmailuks laevnikele. Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. Heinrich Heine Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel
Kuidas suhtuda sotsiaalmeedia võidukäiku? Praeguse aja inimesel on võimatu kujutada ette elu ilma arvuti või nutitelefonita. Üliarenenud telefon on taskus nii ärimehel kui ka esimesse klassi astuval õpilasel-üks uhkem kui teine. Praegu teavad umbes 7-aastased lapsed arvutist ja sellega seonduvast rohkem kui mõni täiskasvanu ning selline üldpilt on tegelikult üsna nukker. Üks asi on selge: tänapäeva Eestis, kus infotehnoloogia on arenenud väga kõrgele tasemele, on arvuti ja internet saadavad enamasti igas perekonnas ning lapsed, kes 10 aastat tagasi eelistasid mängida õues sõpradega, istuvad nüüd selle asemel toas, kõrvaklapid peas, ning suhtlevad eakaaslastega interneti teel. Kurb on aga see, et nii väikestel lastel puudub arusaamine privaatsusest ning nad ei mõista seda, et see, mille nad on juba kord internetti
Lubjakivi. kasutas harvem. 1912. Joonistused Modigliani joont peetakse harmooniliseks ja terviklikuks. Joonistas kiiresti ja parandusi tegemata. Oluline on hetkemulje modellist. Anna Ahmatova. 1911. Maalid Maalis portreid ja naisakte. Tahtis, et portree näitaks modelli psüühikat, isiksuse olemust. Modigliani stiili iseloomustavad pikaksvenitatud figuurid, längus õlad, lihtsustatud jooned, eriline nukker meeleolu. Jeanne Hebuterne´i portree. 1919. Maalid on pruunjasoranzis või tuhmsinakas värvigammas. Aktid Aktide joonistamisel jälgis kunstnik erilist joonetunnetust. Kunstnike akte on nimetatud psüholoogilisteks portreedeks. Modigliani naisekeha on stililiseeritud, tugevate kontuuridega ning värvidega toonitatud. Aktide maalimisel ja joonistamisel saavutas
Gilda aga kohtas kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga saab aga too noormees majja ning leiab tee ka Gilda südamesse. Kui hertsog lahkub kogunevad maja juurde õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Rigolettole aga räägitakse, et soovitakse röövida naabruses elav krahvinna ja nii satubki ta enesele teadmata appi röövima oma tütart. Alles hiljem avastab ta kohutava tõe. III vaatlus toimub hertsogi palees. Hertsog on nukker ning soovib veel kord näha tundmatut neidu, kuid leiab eest tühja maja. Röövitu tuuakse lossi ja hertsog on rõõmus, kui leiab eest oma armastatu. Tuleb Rigoletto, keda võetakse vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Rigoletto on meeleheitel ja kannatav ning ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu. Tuleb Gilda ning palub isal hertsogit säästa
enamus noori unistab juba üksi elamisest. Ja õed-vennad nemadki ei mõista midagi näpivad koguaeg valesid asju ega korista enda järgi ära. See ajabki ju hulliks ja paneb tahtma kaugele soojale maale. Vahel ei mõista ka sõbrad midagi ja ei mõista ka neid, miks nad teevad nii või teisiti? Kas neil on tõesti vahel suu nii raske kinni hoida? Kuidas nad saavad teha selliseid tegusid kui sõpradele ei teeks kunagi nii. Suhted määravad nii palju tuju, kas see on hea, halb või nukker. Iga noore elu üheks osaks on pidutsemine. Esmaspäevalgi on mõtteis, et varsti on reede ja saab end vabaks lasta. Kahjuks on pidudel liiga levinud alkohol, peale seda narkootikumid ja peo lõpus võõra inimesega seksimine. Alkohol see on noorteseas populaarne ja vägagi tavaline. Keegi ei kujutaks enam pidu ilma selleta. Kahjuks paneb alkohol väga valesid tegusid tegema, mida ilma promillita ei teeks. Kahjuks alkohol on võrreldes narkootikumitega väga leebe. Alguses hakatakse suitsetame
alkoholi ja leivaga. Tühjad taldrikud, suur pudel ning klaasid Picasso tõstis teadlikult esile inimeste vaesust ja lootusetut olukorda, milles tähtsal kohal oli alkohol. Naise elust tüdinenud pilk on väga sarnane teose ,,Absindijooja" olmega. ,,Absindijooja" maalil, mis valmis 3 aastat varem, on naise ilme palju lootusetum ja kurjem. ,,The Frugal repast" teos on Picasso masendava sinise perioodi lõpp ning seda on näha ka pildil kujutatava naise näol. See on küll nukker, kuid mingi elukübeke on seal veel olemas. Naise suunurgad ütleksid nagu, et ta siiski loodab, et kõik saab veel korda. Seda näitavad ka mehe zestid: ta hoiab naisest ümber ja nagu toetaks teda. Samal ajal vaatavad nad erinevatesse suundadesse, mis jätab mulje, et nad ei saa üksteisest aru ja jututeemasid neil pole. Ma ütleks, et tegemist võib olla perekonna konflikti algtasemega: näiliselt on kõik korras, kuid mingit sisemist sidet pole
a. pöördus Picasso elu paremuse poole.Muutus ka maalide värvitoon: lemmikuteks said heledad roosad ja soojad punased varjundid, samuti õrnroheline ning liivakarva kollane. Ka maalide temaatika muutus hoopis teiseks: teda köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm. Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat. Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu "Akrobaatide perekond" "Akrobaadid. "Tüdruk Ema ja pallil" poeg" Sürrealistlik periood 1925- 1934 Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. "Ujujad mängu-
Kirjeldatakse vahimeest Nikitat ja doktor Andreid. Kirjeldatakse tegelaste elusid enne haigusi ja haiglat, millest mõtlevad. Peamiselt kõike, millest räägitakse, seda ka kirjeldatakse. · milliseid omadussõnu kasutatakse Kasutatakse valdavalt negatiivseid omadussõnu. Omadussõnad väljendavad vastikust, ebameeldivust ja palju muud negatiivset. Positiivsemaid omadussõnu kasutatakse siis, kui kirjutatakse minevikust, aga neid ei ole eriti palju. Nt: räbaldunud, nukker, hall, kõhetu, longus, masinlik, ruske, nutetud, viisakas, soliidne, kahvatu, ärrituva, lämmatav, roostetanud, ärevil, õnnetu, imelik, ühetooniline. · milliseid kujundeid kasutatakse Kasutatakse erinevaid kujundeid, peamiselt epiteete, kujundid on valdavalt negatiivsed. Nt: karjakoera näoilme, näotuks tehtud, neetud ilme, tõde tallav vägivald, läkastama panev hais, nutetud silmad,
keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Oo, nukker peni Üks peni istub, nurka kükitud, nii vesisilmil vaatab, ihatseb. Laud täis on sööke lükitud, peab pidu inimene, lihatseb. Üks nukker peni vahib, niutsatab. Suu jookseb vett ja soolik koriseb. Vast pilgu roosk ta pihta siutsatab. Sööb inimene, juues joriseb.
jaanuaril 1887. a. Kaarepere vallas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus. Lutsu rahvalikult rikas koomikuanne ja seda varjundav nukker alatoon ilmnesid heas kooskõlas ta esimeses ning populaarseimas teoses, koolipõlvemälestustel põhinevas jutustuses "Kevade" I-II (1912-13); sellest kasvas hiljem seiklus- vesteline Tootsilugude-sari. Menukad olid ka varased realistlikud lühikomöödiad ("Paunvere", "Kapsapää", "Ärimehed"). Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Soo" jt.). Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa, melodramaatilise
Ädal kevadine noor rohi Stiihia iseeneslik taltsutamatu jõud Hõng lõhn Monrahia ainuvalitsus Igijää igavene jää Mahhinatsioon sobing Higine Boheemlane korrapäratu,muretu eluviisiga Hubane hõdus Muhamedlane islamiusuline Hääber härrastemaja Nihilism kõige eitamine Hale nukker Trohheus värsimõõt Alepõllundus Baldahhiin ehisvari voodi kohal Kokkuhoid Rahhiit ainevahetushaigus Oidu mõistust Arahhis maapähkel Hurmav veetlev Mahagon troopikapuu väärispuit Innukalt õhinal,hoogsalt Aitäh Helas kõlas Tohoh Epakal edeval,pirtsakal Krahh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
