Kiviõli 1. Keskkool Emile Zola (02.04.1840-29.09.1902) Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus
Emile Zola 1840-1902 Sept. 2010 Liisi Einmann Haapsalu Gümnaasium 11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik.
,,Daamide Õnn" Seljas vanad mustad leinarõivad isa matuste ajast, saabus kahekümne aastane Denise koos oma kahe venna, viieaastase Pépé ja kuuteistkümneaastase Jeaniga, imeilusasse ja suurde Pariisi. Nad saabusid onu Baudu juurde, kes omas kauplust nimega ,,Vana Elbeuf". Härra Baudul ja tema naisel Elisabethil oli tütar Geneviève, kes pidavat abielluma kevadel poeselli Colombaniga. Ärri tööle asumise hetkest peale arvestas noormees seda abielu. Kindel veendumus, et ta Geneviève`i saab, hajutas igasuguse ihaluse tütarlapse vastu. Ka neiu oli harjunud noormeest armastama. Lepiti kokku, et Jean asub homsest õpipoisina tööle oma uue peremehe juurde. Pépél aga oleks hea ühe vana daami juures, kes võttis väikesi lapsi pansioni peale. Denise ise asus tööle Octave Mouret`le kuuluva kaubamaja Daamide Õnne valmisriiete osakonda müüjannana. Denise`st sai osakonna pilkealune. Mouret äratas temas a...
Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: ,,Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung." Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola, prantslane, Eduard Vilde, eestlane. Emile Zola Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan ,,Therese Raquin" Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista. Ta on hästi temperamentne, samas on ta alla surutud oma tugeva tahtejõuga tädi poolt. Ta on abiellunud tädi soovil ilma armastuseta tema pojaga. Abielu on ilma armastuseta ja tema mees on harjunud, et tema eest hoolitsetakse. Leiab endale armukese ja otsustavad koos tappa Therese'i mehe
Emile Francois Zola Émile Zola (Émile Édouard Charles Antoine Zola; 2. aprill 1840 Pariis 29. september 1902 Pariis) oli prantsuse kirjanik, naturalismi esindaja. Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix- en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud.
Emile Zola Nana Romaan algab Pariisis Variete teatris, kus mängitakse esmakordselt Venust. Bordevane, teatri direktor nõuab kindlameelselt, et Varietet kutsutaks litsimajaks. Venuses mängib Bordevane suur leid Nana, kes tekitab inimestes palju jutuainet. Nana on noor ilus üksikema. Ta ei oska küll laulda ega tantsida, kuid publikule piisab tema vulgaarsest erootilisusest, rõõmsast meelest ja enesekindlusest. Ta jäi silma kohe pankur Steinerile. Kuid Steiner ei olnud ainuke austaja. Üks austajatest oli 17 aastane George Hugon. Steiner ostis Nanale maja linnast välja. Nana tahatis puhkust ja läks koos oma poja Louisetiga sinna. Seal samas oli ka Georgi ema maja. Ja nad hakkasid seal kohtuma. Nad armusid teinetesse. Georgi ema oli vastu, et ta Nanaga kohtus aga siiski jätkas George Nana juures käimist. Õhtul mil ta sai kirja teatrist, kus Bordevana soovitas tal puhkust v...
esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjeldamist, mis eeldab uurimistööd ja eksperimenti ning kirjaniku samastumist teadlasega. - Zola esimene naturalistlik romaan oli ''Therese Raquin.'' - Naturalismi jälgi leidub Eduard Vilde (''Külmale maale'' ja ''Raudsed käed''),
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega
See mõistatuslik inimene E.Zola loomingus Lugedes teost ,,Therese Raquin" võib tõdeda ,et Zola on seadnud eesmärgiks analüüsida tegelasi ja nende temperamenti. Ta on valinud erinevad isiksused ning nende reageering erinevates olukordades on nüüd tema vaatluse all. Kindlasti võib tuua välja mõlemad, nii Therese'i kui ka Laurent'i, kui rääkida mõistatuslikest inimestest selles raamatus, sest just nendele ta pühendus. Kuid minu meelest tulevad need omadused veidi paremini välja läbi Laurent'i käitumise ning tema iseloom oli veelgi uhkem ja ehk raskem kui Therese'i
Armastuse teekond Armastus võib olla meeliülendav, puhas, kirglik. Zola teoses ,,Therese Raquin’’ on armastus aga keeruline ja valulik. See on valus armastajatele ning kõigile, kes neid ümbritsevad. Teose peategelased leiavad tee üksteiseni ebatavalisel moel. Kõik märgid näitavad, et nad ei peaks koos olema, kuid see neid ei takista. Therese Raquin on abielunaine, kuid kuna tema kooselus puudub õnn ning kirg, on ta valmis seda mujalt otsima. Kogu Zola teos on oma olemuselt väga sarnane Tolstoi ,,Anna Kareninale’’
Emilie Zola´ ,, Therese Raquin" Peategelased: Therese, Camille, Laurent, proua Raquin Tegevuskoht: Prantsusmaa. Algul väikeses külas nimega Vernon, hiljem kolisid elama Pariisi. Põhiliselt toimus tegevus nende Pariisi kodus, mis oli ühtlasi ka pood. Sündmustik: Therese on proua Raquini vennatütar, kelle mees toob õele, kuna tüdruku ema on hukkunud ning mees ei oska lapsega ise midagi peale hakata. Proua Raquin hakkab Therese'i armastama nagu oma laps. Peres on ka poiss, camille, kes on noorena pidevalt haige ning surmasuus. Ema hoolitseb ta eest väga, ravib teda rohtude ning armastusega. Juba väikesest peale on Camille ja Therese sunnitud magama ühes voodis ning kui poiss oli haige, pidi ka Therese rohtusid võtma. Isegi siis, kui ta haige polnud. Therese on alati olnud vaba hing ning põlanud seda põdurat poissi, kes on pidevalt surmasuus olnud. Proua Raquin arvab, et noored võiksid abielluda, mida nad ka tee...
· Laste varajane küpsemine ja karm kohtlemine. Lastel oli selles teoses suur roll, näidati nende viletsust ning jõhkrust, mille oli ÉMILE ZOLA ,,SÖEKAEVURID" tinginud omapäi üleskasvamine ning vajadus olelusvõitluses Tegevuse koht ja aeg ellu jääda. 19. sajandi lõpp, Voreux' kaevandus, Prantsusmaa · Utoopiate probleem. Usun, et teosest tuleb välja ka seisukoht,
1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10
,,Zerminaal" Emilie Zola (,,Söekaevurid) Lk. 11 Étienne Lantier (kes ta on, kirjeldus) Lk. 12 Kaevanduse kirjeldus Lk. 15 Montsoust - Bonnemort (kirjeldus) Lk. 16 Palk vanamehel(üleval), kuidas kaevandus tekkis/kelle järgi.. mingi geiss(jätkub lk 17) Lk. 17 Vincent (oli õnneseen, pääses) kaevandustest on ka juttu Lk. 20 Cathrine'i toa kirjeldus ja tema enda kirjeldus ka, Alzire kirjeldus ka Lk. 21 Zacharie kirjeldus, Jeanlini kirjeldus Lk. 23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tek...
manustada koos mürki. Nad kukkusid jalust rabatult üksteisele otsa ning peaaegu 12 tundi silmitses liikumatu ja tumm Raquin neid oma jalge ees lebamas, suutmata neilt hävitavat pilku lahti rebida. Näiteid raamatust Thérèse’i igav elu lk 13 Kirjeldusi ka kriitilisemas võtmes, öeldi kõik välja nii nagu oli, ilustamine oli välistatud Olivier’i ja ta naise kirjeldus lk 22 + 24 ; Laurent’i arvamus Thérèse’ist lk 34 Naturalist Zola kirjeldas maali tõeselt, mitte ilustades lk 35 Julmad tapmiskavatsused lk 53,55,56,58,65; mõrv 69,70 ; alatu käitumine peale mõrva, et jääda süütuks ja pääseda kangelasena lk 71 Süümepiinad viivad närvivapustuseni, mõlemal täpselt samal ajal lk 109 Karm tõde isa suust pojale lk 125 Raquini ootamatu halvatus lk 173 Üksteise süüdistamine 194 Theresi’i kartus sünnitada last 212
Söekaevurid Aegade algusest peale on maailmas valitsenud ebavõrdsus. Inimesed jagunevad kahte rühma- vaesed ja rikkad. Vaesed inimesed on need, kes teevad ära kogu vajamineva töö ilma selle eest suurt tasu saamata. Rikkad inimesed aga naudivad vasesete alamate tehtud tööst saadud tulu, ise aga lillegi liigutamata. Eriti teravalt tuleb inimeste ebavõrdus välja Emilie Zola raamatust ,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale kaevanduste rajamist leitakse odav tööjõud, kellele makstakse suure töö eest väga väikest tasu.) siis ei ootagi söekaevurid midagi muud
ARVUSTUS Romaan ,,Nana" Émile Zola Eesti keelde tõlgitud 1976 Kirjastus: Eesti Raamat 400-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites Mulle meeldivad klassikalised romaanid, milles on tõusud ja mõõnad, kurbus ja rõõmud. Sellepärast, valisingi E. Zola romaanidest just ,, Nana" Romaani tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal ja räägib kergemeelsest naisest, kes tegeleb tänavaprostitutsiooniga ning tema eesmärgiks on jõuda rikaste ja jõukate seltskonda. Nana Coupeaus on noor ja ilus üksikema, kes oli pärit ühiskonna põhjakihist. Kuid ka tema unistas toredusest ja rikkusest, kahjuks ainukeseks rikkuseks oli tema keha. Oma ilust oli ta teadlik ja teadis väga hästi, kuidas ilu müüa tänavaprostituudina.
,,Raibe" Naturalism 19.saj teine pool prantsuse kirjanduses mõju-loodusteaduste kiire areng, eriti Darwini evolutsiooni teooria(liikide tekkimine, looduslik valik jne) kirjeldab tegelikkust rangelt objektiivselt fotograafiline detailsus, faktide rohkus kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt
Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac.Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud
Émile François Zola ,,Söekaevurid"/ ,,Zerminaal" Émile Zola sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Tema isa oli insener, kes suri, kui Émile oli vaevu seitsme aastane. Pärast isa surma jäi Zola perekond vaesusesse ning Émile'il tekkis raskusi haridustee omandamisel. Kõrgharidus jäigi kirjanikul saamata, sest juba gümnaasiumi lõpetamisel tekkis probleeme. Émile Zola on eelkõige tuntud kirja ,,Ma süüdistan" poolest, mis on kirjutatud Prantusmaa presidendile Félix Faure´ile ning millega kirjanik sekkus tolle aja skandaalseimasse kohtuasja. 29. septembril 1902. aastal Zola suri vingumürgituse tagajärjel, olnud selleks ajaks kirjutanud juba üsna palju teoseid. Kirjanikuna liigitatakse Émile Zola naturalistide hulka. Üle poole Zola teostest kuuluvad kogumikku ,,Les Rougon-Macquart", mille peamisteks teemadeks on alkohol ning muud ühiskonna
Hugo kirjutas, et selline piiritlemine ei ole normaalne. Zanrite lahusus ei ole võimeline peegeldama tegevust. Groteski teke ühendamatute asjade ühendamine, näiliselt vastuolus olevad mõisted segatakse kokku (nt naljakas ja õudne segatakse kokku). Hugo viitas Shakespeare'ile. Shakespeare kirjutas naiivselt, ta ei teadnud, et see on grotesk, temas ei olnud selles midagi erilist. Hugol oli suuri raskuseid tooria praktikasse rakendamisel. Hiljem tuleb naturalist Zola: Kõik Hugo tegelased deemonid või inglid st need ühendamatud alged pannakse küll ühte teosesse kuid mitte ühte karakterisse. Järelikult ei vasta see rohkem tegelikkusele kui zanrite täielik lahus hoidmine. Zola arvas, et Hugo tegelased on ideoloogilised konstruktsioonid igas neist kehastub mingi idee mitte reaalsed tegelased. Hugo puhul allegooriate vahel võitlus. Tegelikult oli see reaalsuse primitiviseerumine. Esimesena
Emile Zola "Söekaevurid" 1885.a. Vairis Roosileht 12 A Emile Zola Émile Édouard Charles Antoine Zola (2.aprill 1840 Pariis 29.september 1902 Pariis) Prantsuse kirjanik ja naturalismi esindaja Peategelase iseloomustus Etienne Lantier Naiivne noormees, kes saabub väikesesse Montsou-nimelisse kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased
Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Dostojevski Fjodor Dostojevski, 1821-1881, Venemaa. Pärit vaesunud põlisaadli perekonnast
noorusest, kirjutas romaani "Tundekasvatus". See avaldati 1869 (eesti keeles 1972). Selle ajani oli Flaubert'i era- ja tööelu võrdlemisi õnnelik, kuid peagi tabas teda ebaõnn. 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning ta olukord muutus väga raskeks. Flaubert nautis haruldast intiimsõprust George Sandiga ja vahel kohtus ta Pariisi sõpradega nagu Émile Zola ja Ivan Turgenev, kuid miski ei peletanud Flaubert'i elust kurbust ja melanhooliat. Ta ei lõpetanud siiski kirjutamist, töötades sama intensiivselt ja põhjalikkusega. "Püha Antoniuse kiusamine", mille katkendeid oli avaldatud juba 1857, saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. 1877. aastal avaldab Flaubert pealkirjata jutukogu "Trois contes" ehk kolm lugu: Un Coeur simple, La Légende de Saint- Julien l'Hospitalier ja Hérodias. Kirjanik veedab ülejäänud elu, nähes vaeva satiiri
· Sotsiaalne olustik · Kujutatakse elanikest vaeseid ja nende probleeme · Vastasseis romantikale · Kriitiline · Nn"haljale oksale jõudmiseks" ollakse valmis kõigeks 2. Tähtsaimad autorid · Stendhal (prantsuse) · Balzac (prantsuse) · Dickens (inglise) · Thackeray (inglise) · Flaubert (prantsuse) · Tolstoi (vene) · Dostojevski (vene) · Tsehhov (vene) · Zola (prantsuse) 3. Põhizanrid: · Roman · Novell 4. Peateosed: · Stendhal "Punane ja must" (1831) esimene realistlik teos · Balzac "Isa Goriot", kuid peateoseks jõgiromaan "Inimlik komöödia" · Dickens "Pickwik klubi järelejäänud kirjad", "Oliver Twisti seiklused" · Flaubert "Madame Bovary" · Zola "Rougon Maqcuartid" · Dostojevski "Kuritöö ja karistus", "Mängur"
- Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi - Honore de Balsak ,,Isa Goriot" - Charles Dickens - Emile Zola ,,Söe kaevurid", ,,Nana" · Emile Zola oli kõige kuulsam naturalismis ROMANTISM: 18. saj · 18. saj nimetatakse suurte tunnete sajandiks · Romantikud pöörasid pilgu minevikku · Olulised olid inimese tunded, mõtted, üllad teod · Tähtsaks peeti loodust · Tegevuspaigad ajaloolise taustaga, salapärased (nt: lossid) · Tegelased olid nii head kui halvad · Kesksed mõisted olid armastused ja usk
2. Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Esimene realistlik teos maailmakirjanduses on Stendahli ,,Punane ja must". Eesti realismi tähtsaim teos on Tammsaare ,,Tõde ja õigus". 3. Nimeta realistlikke kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas. Maailmas: Balzac ,,Isa Goriot", ,,Inimlik komöödia"; Stendahl e Marie Henry Boyle ,,Punane ja must"; Emile Zola e Emile Edouard Charles Antoine Zola ,,Thérèse Raquin", ,,Eksperimentaalromaan"; Edgar Allan Poe ,,Ovaalne portree", ,,Annabel Lee", ,,Kellad". Eestis: Eduard Vilde ,,Külmale maale", ,,Tabamata ime", ,,Pisuhänd"; Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus", ,,Vanad ja noored", ,,Poiss ja liblik", ,,Kõrboja peremees", ,,Ma armastasin sakslast". 4
instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele. Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Tema esimene teos ilukirjanduse vallas oli hilisromantiline kuid mõni aasta hiljem avaldatud ja laialdast kõlapinda leidnud romaan ,,Therese Raquin" tähistas juba naturalismile üleminekut
tavalisele inimesele. 2) Mis teos on maailmakirjanduses esimene realistlik teos? Milline on eesti realismi tähtsaim teos? Maailmas- „Punane ja must“ (1831) Stendhal Eestis- „Külmale maale“ (1896) Vilde 3) Nimeta realistlike kirjanikke ja nende teoseid! Nii Eestis kui maailmas - „Punane ja must“ Stendhal - „Anna Karenina“ Tolstoi - „Isa Goriot“ Balzac - „Therese Raquin“ Zola - „Külmale maale“ Vilde - „Kuritöö ja karistus“ - „Tõde ja õigus I-V“ Tammsaare Dostojevski 4) Realism Eestis ja maailmakirjanduses- milliseid erinevusi võib tuua? Eestis hakkas realism hiljem, 19.saj lõpus. Eesti kirjandust mõjutasid saksa ja vene kirjandust. Vilde-saksa mõjutused; Tammsaare- vene mõjutused. 5) Milline oli Eesti ühiskond 19.saj?
Elus on oluline omada eesmärke ja seada sihte. Iga inimene astub oma rada pidi. Näiteks, kirjanikud loovad maailmu omaenese vaadetest ja fiktsioonist. Nad panevad oma mõtted elama ning annavad tegelaste kaudu edasi enda ideed ja arvamused. Iga kirjandusteos on kui eraldiseisev reaalsus: neis on tegelased, keda päriselt ei eksisteeri ja seadused, mis väljaspool raamatut ei kehti. Klassika suurkujud Emile Zola, Sophokles, Prosper Mérimée on oma looduga kujundanud minu maailmapilti ja teekonda. Kõigepealt tooksin esile Emile Zola, kes oli prantsuse vabakutseline kirjanik ja naturalismi esindaja. Ta on mulle sügavat muljet avaldanud teosega ,,Théresé Raquin''. Raamatu meestegelasel Camillel on eesmärk silme ees. Ta soovib saada edukaks ja tuntuks ning liigub kindlalt oma sihi suunas; ta teab, et miski ei sünni üleöö. Võrdluseks on teine meestegelane
merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2
kunstnik avaldab oma tõlgenduse sotsiaalsetest ja eksistentsialistlikest probleemidest. Eeldades, et autor suudab end ühiskonnast ja võibolla ka kogu olemasolust loomise hetkel väljapoole asetada, võib järeldada, et Jumal ei olegi veel surnud. Ta peitub kunstis. Rõhudes teadlikult inimeksistentsi probleemidele, pannakse ühiskond alateadlikult neid lahendama ning nii ongi elu saanud selle, millest tal puudus on Jumala koos lootuste ja iluga. Émile Zola on oma teoses "Söekaevurid" kujutanud inimlikku ja ühiskondlikku ärkamist. Peategelase seisund teose lõpus on lootustandev: Voreux' kaevandusest lahkumine sümboliseerib uut algust. Rasked töö ja elamistingimused, ebavõrdsus ühiskonnas, lähedaste inimeste kannatused kõik oli noormehelt võtnud usu inimväärsesse ellu. Just lootusest oli söekaevurite elus puudus ning seda suutis Zola sisendada ka 19.
Naturalism, realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses. Selle teoreetilisteks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Teoste tegelased kannatavad neurooside ja hüsteeriahoogude all, nad ei suuda vastu hakata keskkonna mõjule. Meelistegelased pärinevad lihtrahva hulgast. 13.ISELOOMUSTA ZOLA STIILI(ERINEVATE TEOSTE PÕHJAL) Zola stiil on range, isegi kuivavõitu, domineerib faktide esitus. 14.MILLINE OLI ESTETISTIDE PÕHIMÕTE? Estetidmi järgi on kunsti mõte temas eneses- ta ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid eesmärke. 15.SELGITA WILDEI SEISUKOHTA KUNSTI JA ELU VAHEKORRAS. Kunstil pole midagi ühist tõe ega moraaliga. Nimelt leidis ta, et kunst rajaneb valetamisel , mis aga
Nende sõnastus oli detailirikas. Nad hakkasid kujutama tegelikkust ilma, et nad oleksid seda illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad
mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid rõhu inimesele kui bioloogilisele olendile, kelle elus ja saatuses on enamik asju looduse poolt ette määratud. Sellega kaasnes inimese kehalise toimimise, haiguste ja muu sellise üksikasjalik kirjeldamine. Eesmärk ei olnud kujutamise ilu, üksnes tõepära. Sageli kujutati alatust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Peaesindajaid: prantsuse kirjanduses – Émile Zola (1840 – 1902), teoseid: „Thérèse Raquin“ 1867, „Eksperimentaalromaan“ 1879 – naturalismi manifest, „Nana“ 1880, „Söekaevurid“ 1887; ameerika kirjanduses – Theodore Dreiser (1871 – 1945), teoseid: „Õde Carrie“ 1900, „Jennie Gerhardt“ 1911, „Ameerika tragöödia“ 1925; eesti kirjanduses – Ernst Peterson-Särgava (1868 – 1958).
VALGUSTUS SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM A J A T E L G 18.saj algus 18.saj keskpaik 18.saj lõpp 1830ndad - 1860ndad - 19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi Defoe Hugo Tsehhov Rousseau Puskin Lermontov
REALISM · 19. Sajandil hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. · Kirjanikud hakkasid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tuues esile ajastu pahesid, loodeti inimeste elujärge parandada. · Romantismi idealism ja sentimentaalsus heideti kõrvale, eitati kõike kunstlikku ja kunstipärast, püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad kõige tavalisemad inimesed. · Põhilised tunnused : sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu, asjalik sündmustik, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, kangelasteks on harilikud inimesed jne. · Eristatakse kahte põhiperioodi: I. Realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. II. Realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute ...
Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus, illusioonide viljatus, kriitiline, väikekodanl. Stendthal ,,Punane ja must" Julien Sorel ,,Tõtt, karmi tõtt!" Zola ,,Therese Raquin" Therese natuiralism ,,Daamide õnn" Denise kaubamajade teke, Pariisi kaubandus, äri Maupassant ,,Bel-Ami" silmakirjalikkus, omakasupäädlikkus,
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi Püreneedel ning Korsikal. Peale epilepsiahoogu 1846 lahkus ta Pariisist ning jättis oma juuraõpingud pooleli. Peale Pariisist lahkumist naases ta Croisset'sse, mis asub Roueni lähedal ning elas seal oma emaga. Nende kodu Seine'i lähedal jäi Flaubert'ile ka ainsaks koduks tema elu lõpuni. Flaubert ei abiellunud kunagi, kuigi tal oli kaheksa aastat suhe poeedi Louise Colet'ga, mis jäi ka tema ainsaks tõsiseks romantiliseks suhteks
liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "Kaksteist" ja teised. Loomingu iseloomustus Ei avaldanud luules tundeid, jäi objektiivseks Värsid laitmatult vormikindlad ja hoolikalt viimistletud Luule on põhilaadilt realislik ning sisaldab peent psühholoogilist analüüsi, vahel ka sarkasm Varasemat loomingut iseloomustab sümbolism hilisemat sotsialistlik ideoloogia Seotus kirjanduslike rühmitustega J. Semper oli tihedalt seotud rühmitusega
Realism 19 saj Tõe pärasus, Romaan, jutustus, Stendhal ,,Punane ja must" opjettiivsus, elulis, draama Flaubert "Madame Bovary" ühiskonna kriitika Balzac "Isa Goriat" Zola "Söe kaevurid" Tammsaare "Tõde ja õigus" eestis: 1857 Jansen ,,Pärnu postimees"
Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3.)naturalism-rõhuti loomulike tungide tähtsust.Elu kujutati eelkõige selle viletsuses.Emile Zola ,,Söekaevurid".Oks. Impressionism-olulised muljed, meeleolud,värvid.Ridala, M.Under,H.Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M.Under.J.Semper,H.Visnapuu. Sümbolism-mõistukõneline, kujundeid kasutav suund.F.Tuglas. Futurism-tuleviku kujutamine.J.V.Barbarus. Kubism- loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu. Progress-kirjutati uutest nähtustest ja leiutistest.E.Zola.J.V.Barbarus. Antisemitism-juudivaenulikkus.J.B.Singer"Ori"
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sainte Victoire mägi. u. 1897-98 Õpingud 1857. aastast külastas ta Aix-en-Provence'i joonistuskursusi Aastal 1859 alustas Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadusõpinguid. Aastal 1861 siirdus Pariisi, kus elas tema sõber Émile Zola. Ta õppis Académie Suisse'is ja täiendas end peamiselt Louvre'is. Fakte Inspireeris Picassot looma kubismi Valiti 2006. aastal aasta kunstnikuks ("Cezanne ja Provance") Matisse on öelnud, et "Cézanne'i oli mahutatud niipalju võimalusi, et rohkem kui keegi teine vajas ta oma peas korra loomist".("loomingu täpset valemit" ja "absoluutset maalikunsti") Tuntud on tema kompliment ühe seansi lõpus: "Aitäh, täna te poseerisite täpselt nagu õun."
Sündis 19. jaanuar 1839 Sünnipaigaks oli AixenProvence(Lõuna Prantsusmaa) Tema nimi pärineb Itaaliast. Tema isa oli panga juhataja, ning seoses sellega sai ta pakkuda tagatist noorele kunstnikule. Tema ema oli väga tundeline, ning kiire solvuja. Tal oli veel kaks nooremat õde: Marie ja Rose. Olles kümme aastat vana lõpetas ta Saint Josephi kooli. Peale seda läks ta Bourbon'i kolledzisse, kus ta kohtas kahte enda tulevikuks vajalikku sõpra. Émile Zola, Baptistin Baille. Lõpetades kolledzi, suri tema isa. Isalt saadud pärandus(400 000franki) kattis kõik tema kooliga seotud kulud. CÉZANNE, KUI KUNSTNIK... Olles Pariisi, kohtas ta impressionisti Camille Pissarrot. Algul olid nad vaid sõbrad, kuid hiljem avaldas Pissarro Cezanne elus väga suur mõju. Ta hakkas tööle juba väga noorelt. Peamisteks maali teemaks alguses oli loodus, mis oli talle väga armsaks saanud. Maastiku oli kujutatud raskelt, kuid väga
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
Cezanne maalib palju Pariisi eeslinnades, samuti külastades oma kodulinna. Prantsuse-Preisi sõja ajal ostab isa poja kahel korral sõjaväeteenistusest vabaks ja kunstnik sõidab Marseille lähedale, kus maalib loodust ja püüab anda lõuendil edasi oma tundeid. Seal elab ta koos ühe modelliga ja peagi sünnib neile poeg. Oma kooselu modelliga varjas Cezanne aastaid oma isa eest. Juhuslikult sai isa sellest teada ja vähendas poja elatusraha poole võrra. Neid aitas ja toetas Emil Zola. Alles kaheksa aasta pärast sai kunstniku abielu seaduslikuks (selleks ajaks oldi koos juba 16 aastat) ja mõni kuu hiljem, pärast isa surma, päris Cezanne soliidse varanduse. Cezanne esines näitustel koos impressionistidega, kuid kriitika ründas teda kõige ägedamalt ja ta eraldus grupist ning elas elu lõpuni peamiselt Aixis, üldsusele tundmatu veidrikuna. Cezanne peamine erinevus impressionistidest seisnes selles, et viimased taotlesid õhu ja
Argikeel. Balzac ,,Inimlik komöödia" kiretu fotograafilise täpsusega elu vahendamine; kujutati elu mustemat poolt: Theodore Dreiser ,,Õde Carrie" naturalism 19.saj alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda; Émile Zola ,,Söekevurid" kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu tähelepanu spirituaalsusele, kujutlusvõimele Stéphane Mallarmé sümbolism 19.saj ja unenägudele; Paul Verlaine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
