Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele jrgi, kes talt kirja varastas) Athose lga ja Porthose mgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskurti le, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kik 3 musketri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli videlda kaardivelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani, lks lahti sda kaardivelaste ja musketride vahel(kaardivelaste
Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele järgi, kes talt kirja varastas) Athose õlga ja Porthose mõõgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskuräti üle, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kõik 3 musketäri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli võidelda kaardiväelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvõtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani,
Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene osa kirjutas 1230.aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279.aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Linnakirjandus- kujunes samaaegselt hilise rüütlikirjandusega. Väljenduselt lihtsam ja rahvalähedasem. Esindas tugevalt keskklassi maailmavaadet. Surma tants- Surma ees on kõik võrdsed - ole sa paavst, pangahärra või pudupoodnik, surm tuleb kord kõigi jaoks. Ning surma ees ei oma tähtsust ei vaimulik ei ilmalik au ega positsioon, ei raha ega rikkused (Lüübeki surmatantsu pildil püüab liigkasuvõtja
nautima maiseid naudinguid. Looming oli neil ladkeelne. Luuletused olid riimilised. Õppevaheaegadel liitusid nendega vaesed üliõpilased, et jooma- ja pilkelauludega elatist teenida. Pr ja Ingl m kutsuti neid goljaarideks. “Carmina Burana”- vagantide laulude kuulsaim kogu. Ühest laulust pärinevad ka tänapäeva üliõpilashümni „Gaudeamus” mõned stroofid. ROOSIROMAAN: 13saj prantsuse suurteos. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde
Lugu imemaalist mida näevad ainult seaduslikest abieludest sündinud inimesed. Vagandid - nendeks kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima hoopis maiseid rõõme ja mõnusid. "Roosiromaan" - kask autorit: Guillaume de Lorris (Xiii saj 1. pool) ja Jean de Meung (XIII saj 2. pool) . esimene autor, päritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Tegelased on allegoorilised. "Rebaseromaan" - võib õigusega nim loomaeeposeks: see on XIII saj keskpaiku Prantsusmaal kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'I keskne kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida
ilmselt rohkem kui üks, lood ise aga olid laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistsemaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti ülirikka Ida loomajuttude varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid ,,Roosiromaanil" on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris' alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aeda ja näeb seal Roosi. Amori nool tungib ta südamesse ja ta armub kirglikult. Ent kuigi talle tuleb vastu lahke Trevitus,
rahvaraamat "Rebane Reineke", sellest ja mônedest muudest mugandustest lähtub omakorda Goethe samanimeline eepos (1793), mida mugandas Kreutzwald oma "Reinuvader Rebases" (1850). 10 12. Roosiromaan (prantsuseLe Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisu: Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Head ja halvad tegelased, nt lahke Tervitus, Suuremeelsus, Kaastunne, Keelepeks, Häbi, Hirm jms. Peategelasteks Loodus ja Mõistus. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida. 13. François Villon (1431(teadmata)) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus.
Jumalat hoopiski. (Talvet, 1995 : 51-70) Autoritest saame hakata rääkima alles linna- ja kurtuaassekirjandusega. Truvääridest olid tuntud prantslane Chretien de Troyes ja sakslased Wolfram von Eschenbach ja Gottfried von Strassenburg ning naisautoritest Marie de France ja Margery Kempe. (Talvet, 1995 : 51-70) Linnakirjanduses on ka väga vähesed autorid meile teada, kuid mõned vähesed on ja need on: Guillaume de lorris ja Jean de Meung ning näitekirjanikud Christipher Marlowe ja Rutbeuf. (Talvet, 1995 : 51-70) 13 6. DANTE ALIGHIER Dante Alighieri elas keskajal, kuid arvatakse, et tema looming oli see, mis lõi renessansi. Kirjutus teemad olid keskajale omased, aga see kuidas ta neile lähenes oli täiesti uudne. (Talvet, 1995 : 73-80) Tema tähtsamaiks ja suurimaks teoks oli ,,Jumalik komöödia", mis rääkis Dante teekonnast läbi
järgi: feodaalne õigus ja loomalik (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. käitumine. Rebase kavaldamised Teda ründavad Panter (valelikkus, näitavad, et linn hindas eelkõige reetlikkus, himurus), Lõvi (upsakus, ettevõtlikust ja osavust. vägivald) ja Hunt (kasuahnus, enese- Populaarsus kogu Euroopas armastus). Appi tuleb kuulsa rooma "Roosiromaan" (XII saj de Meung ja de luuletaja Vergiliuse vaim (inimliku tarkuse Lorris), mis on õpetlik kirjandus ja sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja kujutab endast traktaati armastusest, puhastustule õndsate asupaika - paradiisi. kohandades linnakodaniku vaimulaadile Siin peab taaga kui ristimata pagan antiikautorite sellesisulised teosed ja Dantega hüvasti jätma. Edasi viib teda
Roosiromaan Noormees näeb unes, kuidas ta satub kaunisse aeda, kus ta näeb roosi. Amori nool (seos antiigiga) tungib ta südamesse ja ta armub roosi kirglikult. Kuigi roosi lubab noppida Tervitus, ei luba seda teha Peks, Häbi ja Hirm. Tervitus saab enda liitlasteks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri, mittenoppimise poolele lisanduvad Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangitorni ela Vanamoori valve alla. Siinkohal sureb originaalautor, kuid omamoodi lõpetab teose de Meung. Tema teos kujuneb välja loodusfilosoofiliseks traktaadiks. Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning püüab elunähtusi selgitada mõistusest lähtuvalt. Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse, vaheda satiiriga.
Rüütellikkus, samuti kaunis roos, mis sümboliseerib armastust ja noort naist. Kui rüütel seda näeb, armub ta roosi ja suudleb teda. See on aga väga jäme zest. Moraal seisneb selles, et 7 armastus pole vaid lühike suudlus, vaid sellele peab eelnema pikk rituaal. Roosi ümbritseb äkitselt nähtamatu sein ja noormees ei saa roosile lähedale. Siin lõpetas kirjanik Guillaume de Lorris oma loo, mida jätkas Jean de Meung täiesti teises, naturalistlikus laadis. Didaktilise kirjanduse oluline teema oli ka fortuuna. Ta keeras õnneratast ning suunas niimoodi inimest. Seda kujutati nii maalikunstis kui kirjanduses, nt ,,Liber Fortuna". Kirik ei soosinud seda, kuna inimese saatust pidi juhtima Jumal, mitte mingi antiikkangelanna. Dante ,,Jumalik komöödia" jääb keskaja ja renessansi piirile, kuid see on tüüpiline didaktilise kirjanduse näide.
Tihtipeale koondub tegevus ühe inimese ümber. Näiteks Thyl Eulenspiegel. Keskaeja lõppu tähistab niinimetatud narrikirjandus, naerdakse minevikurumaluste üle. Seda ei põlga ära kirjamehed. Eestis ,,Kilplased." Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus." Allegoorilised loomalood terve keskaja vältel sakslastel Reineche Fuhcs. ,,Roman de Renast" tegelasi samastatakse inimestega. ,,Loomade farm," ,,Ahvide planeet." ,,Roosiromaan" lugu armastusest. 2 autorit, Lorris ja Meung, kes jätkas Lorrise alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Lorris tahtis mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormee näeb unes roosi ja armub sellesse, kuid roosi takistavad noppimast keelepeks, häbi, hirm. Tervitus aga lubab korjata ning Tervituse kaaslaseks saavad Suuremeelsus ja Kaastunne, vastasleeri lisanduvad aga Kadedus ja Valevagadus, Tervitus heidetakse vangikongi õela vanamoori juurde
Roosiromaan Noormees näeb unes, kuidas ta satub kaunisse aeda, kus ta näeb roosi. Amori nool (seos antiigiga) tungib ta südamesse ja ta armub roosi kirglikult. Kuigi roosi lubab noppida Tervitus, ei luba seda teha Peks, Häbi ja Hirm. Tervitus saab enda liitlasteks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri, mittenoppimise poolele lisanduvad Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangitorni ela Vanamoori valve alla. Siinkohal sureb originaalautor, kuid omamoodi lõpetab teose de Meung. Tema teos kujuneb välja loodusfilosoofiliseks traktaadiks. Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning püüab elunähtusi selgitada mõistusest lähtuvalt. Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse, vaheda satiiriga.
annaabi.ee 
