George Gordon Noel Byron Üldandmed Lord Byron(kuues parun) 22.01.1788-19.04.1824 Inglise luuletaja Romantism Isa kapten ja ema pärit aadlisuguvõsast ekstsentriline eluviis, armuafäärid, võlgad ja intsestisüüdistused Elukäik Kasvas Aberdeenis Päris Newstead Abby mõisa Lordidekoja liige 1801-1805 Harrow’i kool Cambridge’i ülikool 1809 reis Vahemeremaadesse 1812 tuli avalikuks suhe abielu naisega Elukäik 1815 abiellus ja sai lapse 1816 Šveitsis tutvus oma tulevase naisega Veenetsia – tundis huvi armeenia kultuurist inglise-armeenia sõnaraamat(1821) 1823 Itaalia aga sealt lahkus ruttu Kreeka – toetas vabadusvõistlust Kreekas 1824 suri malaariasse Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis sattus kriitika ala „Childe Haroldi päevaraamat“ 1812 Suur tuntus Peateos „Don Juan“(1819-1824) – 17 laulust koosnev poeem Viimane poeem jäi lõpetama Looming...
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära
Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli see naer meeldinud ja ühel päeval tahtis ta selle Timmilt ära osta. Ja ta suutiski seda
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi. Kaugemal jälgib sündmusi salapärane parun lossi, kus palvetavad jesiidid ehk saatanakummardajad. Taruk, kel tekib huvi Timmi erakordse naeru vastu
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli
kihlveoks ja tegi nii, et ta võitis. Seejärel jäi Timm koduteel mahaistudes magama ja varastati paljaks. Nüüd oli mees Timmi nõus aitama kolmas kord, aga tahtis temaga teha tehingu ja pakkus talle võimet alati kõik kihlveod võita, kui ta annab vastu mehele om naeru. Timm pidas raha oluliseks, kuna ta oli vaene olnud. Ta tahtis oma elujärge parandada ja ei osanud oma naeru hinnata ning oli nüus lepingut sõlmima. Mees, kellega ta lepingu sõlmis, kirjutas alla kui Parun L.Taruk. Timm ei taibanud, et Taruk tähendas tagurpidi kurat. Oli tingimus, et lepingust aga ei tohtinud rääkida kellelegi, muidu saadud võime kaob ja naer jääb ikka Tarukile. Kui Timm aga kaotab mõne kihlveo, siis saab naeru tagasi. Edaspidi Timm sai kihlvedudega palju raha ja lõpuks kolisid nad võõrasemaga ja kasuvennaga paremasse elurajooni. Võõrasema läks aga upsakaks ja nad kasutasid Timmi ära. Kuna poiss enam naerda ei saanud ja kui
aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele. Tema pojalt, ülemõuemarssal krahv Gustav Reinhold Löwenwoldelt läks mõis Stockholmi Õuekohtu president parun Otto Reinhold Strömfeldile, kes aga müüs selle 1741. aastal koos Luunja mõisaga krahv Ernst Münnichile. Üsna pea pärast mõisate omandamist konfiskeeriti aga krahv Münnichi varandused ning Mooste anti rendile kaptenilesk Hedwig von Strykile (sündinud Stärck). Kuid juba 1744. aasta juunis kinkis keisrinna Elisabeth Mooste krahv Münnichi isa vennale, ülemõuemeister vabahärra Christian Wilhelm von Münnichile, kellele jäi mõis enam kui kahekümneks aastaks. 10. mail 1766
korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan
neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest
neid sinna. Mõlemad vaikivad. Vahimees, kus vitsad? Pärast lõunat tõi kubjas Päärnale käsu, õhtul paruni juurde minna. Sama lugu oli ka Kai-ga (tüdruk, kellel kubjas pea veriseks lõi). Kai arvas, et see on ülekohus, et tal pekstakse pea veriseks ja veel kutsutakse kohtu ette ka veel. Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest
Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837
näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja meremees Jonny ning teised vähem tähtsamad tegelased. ,,Uskuge: / mis tõprast eristab meid naer on see" - kuuldes seda lauset näidendist, hakkab Timm mõistma naeru tõelist väärtust ja et seda ei saa rahaliselt mõõta. Ta mõistab, et naer on vabadus, mida peab kaitsma ja hoidma. Timmi lapsepõlv oli väga raske. Ta ema suri, kui poiss oli ainult 3 aastane. Hiljem suri ka isa
Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on samamoodi isekas, oma seisusest teadlik ja ülbe, aga nad mõlemad hoolisid oma lastest omal moel. Noor mõisahärra e Herbert Heidegg: Iseteadlik, noor, õpihimuline, uuendustele avatud, hooliv. Armus koolipreilisse ehk Juliette Marchandi
Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks. Lapsepõlv see on naer, ilma naeruta pole ka lapsepõlve. Nüüdsest õppis Timm väärtustama asju, mis olid enne olnud nii loomulikud. Ka Parun Taruk tahtis võita sõpru , südameid ja mõjutada inimesi. Taruk tahtis muutud inimese sarnaseks. Parun ostis endale isegi silmad ,kuid need tundusid loomulikud ainult kaugelt vaadates. Lähedalt vaatas silmadest vastu reeturlik pilk. Samas inimesed aksepteerisid teda rohkem, kuna ta naeris. Lõpuks, sõprade abi kasutades ja kuradit üle kavaldades, sai peategelane oma naeru tagasi. 5 Tegelaskond
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning
Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. Südmustik 3-4 vaatus II vaatus Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo istub kaardilauas ja võidab palju raha. "Kel õnne kaardimängus, see on õnnetu armastuses" hüüab ta üle saali. See torge on mõeldud Violettale. Parun Douphol tunneb ennast puudutatuna ja kutsub Alfredo duellile. Violetta püüab Alfredo ja Doupholi vahelist duelli ära hoida, kartes, et see võiks olla ohtlik Alfredo elule. Noormees püüab Violettat veenda endaga kaasa tulema, kuid Violetta jääb kindlaks Germont'ile antud lubadusele ja väidab, et ta armastab nüüd Douphol'i. Raevunult visakab rahahunniku Violetta jalge ette, öeldes, et maksab kinni naise armastuse. III vaatus Violetta on raskesti haige ja üksi
elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast kuulis Timm kapteni käest, et parun Taruk oli surnud ja et Timm oli määratud tema ainupärijaks. Timmi eestkostjaks määrati poisi täisealiseks saamiseni Taruki kaksikvend
sõnakestki. Saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde. Raevunult tormab Alfredo Violettale järele. II vaatus 2.pilt Violetta sõbratari Flora juures on ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo istub kaardilauas ja võidab palju raha. "Kel õnne kaardimängus, see on õnnetu armastuses" hüüab ta üle saali. See torge on mõeldud Violettale. Parun Douphol tunneb ennast puudutatuna ja kutsub Alfredo duellile. Violetta püüab Alfredo ja Doupholi vahelist duelli ära hoida, kartes, et see võiks olla ohtlik Alfredo elule. Noormees püüab Violettat veenda endaga kaasa tulema, kuid Violetta jääb kindlaks Germont'ile antud lubadusele ja väidab, et ta armastab nüüd Douphol'i. Raevunult visakab rahahunniku Violetta jalge ette, öeldes, et maksab kinni naise armastuse. III vaatus Violetta on raskesti haige ja üksi
Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga. Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu. Torn ehitati kahe paruni Kuksema ja Orina poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummardama. Teise jutu järgi olla toosama Orina parun vaadanud oma mõisa trepilt pooleliolevat torni ja saatnud toapoisi meistrile ütlema, et torn on viltu. Ehitusmeister käskis aga parunile ütelda, et sinu ... on viltu, aga mitte kiriku torn. Pildid
Timm Thaler ehk Müüdud naer Selle raamatu autor on James Krüss ja pealkiri Timm Thaler ehk Müüdud naer. Raamatu peategelased on Timm Thaler, Härra ruudulises ehk parun Taruk, Härra Rickert, Kreschimir ja Jonny. Teose põhiiintriig on kuidas Timm müüb oma nakatava naeru võime eest võita kõik kihlveod, aga ta mõistab, et võime naerda on palju rohkem väärt kui kõik maailma rikkused. Nüüd proovib ta selle tagasi saada. Raamatu moto Uskuge mis tõprast eristeb meid- naer on see tähendab, et tegelikult on naer kõige tähtsam. Ilma selleta ei saaks inimese oma rõõmu emotsiooone näidata ja sellepärast näebki ta välja nagu tõpras.
Pajatus Kristin Kaskema 2012 Mis see on? Rahvajutu alamvorm, Lihtne ja lühike, Mütoloogilise sisuga, Tagapõhjata rahvajutt, Aluseks on kindel elujuhtum ja isik Tihti jutustaja endaga sündinud huvitav lugu, naljakas juhtum, ebatavaline või värvikas sündmus Tavaliselt juhtunud lähiminevikus, Endast või mõnest rühma raames tuttavast isikust Vormilt argine ja lõdva struktuuriga Mereröövlist parun (Saaremaa pajatus) Tagamöisa parun Puksim oli olnd suur mereröövel, kes pannud mere äärde tulesid, et laevad nende järgi kurssi vöttes söidaksid karidele, kus siis neilt käidi kaupu röövimas.Kui laev oli söitnud karile, siis Puksim oma sulastega söitnud laeva juurde ja püüdnud köigepealt laeva vandid läbi raiuda, et laev ei saaks pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maale
Armastatud sakslanna - Erica Preili Erika kirjeldus raamatust lk 6 Ta on noor, elus kogenematu ja ka tema välimuses ei avaldu saksalikkust. Erika on sunnitud rabelema mitmel rindel. Lisaks kodustele töödele ja haige vanaisa eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku, ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erica. Tema jaoks on oluline suguvõsa puhtus, meelekindlus ja traditsioonid. Paruni arvates pole Oskaril neist midagi ning seetõttu pole ta ka nõus Erica ja Oskari abieluga. Raamatu lõpus tundus vanaisa siiski kahetsevat, et oma tütart Oskarile ei andnud. Majaproua ja majahärra Majaproua on võimukas ja enesekindel, pidades
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3
VÜRST GABRIEL Eduard Bornhöhe Küsimused ja tööülesanded arvestuseks LUGEMISKONTROLL 9. KLASSILE 1. Millise sõja ajal toimub jutustuse tegevus? 2. Kes oli preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees? 3. Miks teised rüütlid Risbiterist eriti lugu ei pidanud? 4. Kellega junkrud kohtusid? 5. Kuidas häbistas Risbiter end sel kohtumisel? 6. Kes junkrutest oli kõige rüütellikum? Milles see avaldus? 7. Millise pakkumise teeb parun von Mönnikhusen Gabrielile? Kuidas see vastab? 8. Miks seltsib Gabriel mõisameestega, selle asemel, et Tallinna rootslaste väkke minna? 9. Kuidas võidab Gabriel enesele Agnese silmis tunnustust? 10. Mida palub Agnes isalt ja millise vastuse ta saab? 11. Mis juhtub pulmade eelõhtul? 12. Mis saab Agnesest ja Gabrielist edasi? 13. Kes oli Gabriel päritolult, s.t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja
Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks. Lapsepõlv see on naer, ilma naeruta pole ka lapsepõlve. Nüüdsest õppis Timm väärtustama asju, mis olid enne olnud nii loomulikud. Ka Parun Taruk tahtis võita sõpru , südameid ja mõjutada inimesi. Taruk tahtis muutud inimese sarnaseks. Parun ostis endale isegi silmad ,kuid need tundusid loomulikud ainult kaugelt vaadates. Lähedalt vaatas silmadest vastu reeturlik pilk. Samas inimesed aksepteerisid teda rohkem, kuna ta naeris. Lõpuks, sõprade abi kasutades ja kuradit üle kavaldades, sai peategelane oma naeru tagasi. Tänu raamatule õppisin aru saama, kui tähtis on naer, miks selleta elada ei
nuhelda. Päärnal oli ka üks konflikt Vaitla mõisa opmann Vinteriga. Ühel öösel kui opman jälle Miinale, kes ta teenija oli, ligi tikkuda üritas juhtus Päärn Miina juttude tõttu, et opmann talle peale käib, seal läheduses olema. Kui Päärn Miina karjatust kuulis tormas ta sisse ja andis opmann Vinterile päris korralikult kolki. Selle juhtumi, mis oli opmani poolt kõvade valede ja väljamõeldistega lisatud, vanale mõisnikule ära ( teadis ju opmann, et vana parun Päärna sugugi ei sallinud ja see läbi Päärnale võis kätte maksta ). Päärn sai muidugi valetunnistuse tõttu haagikohtunikelt kõvasti peksta, kuid nagu hiljem selgus ei jäänud opman karistuseta. Loo õige versioon jõudis tänu Miinale ja mõisateenijatele ning Juliette Marcahandile, kel oli noore paruni peale suur mõju, lõpuks siiski noore paruni kõrvu. Päärna osa Mahtra sõjas oli üpris suur, sest ta oli kaaslastele tugevaks vaimseks ja füüsiliseks toeks
Uurimistöö teemaks valisin Audru mõisa ajaloo umbes 100 aasta vältel. Audru mõisa ajalugu huvitab mind, kuna Audru on minu koduvald. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Audru mõisa mereäärsest hoonest, mil Audru mõisa omanikeks oli perekond Pilar von Pilchau kolm põlvkonda. Lisaks annan oma töös lühiülevaate parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau elust, kelle sünni puhul väiksem suvemaja ongi ehitatud ja kes jäi viimaseks paruniks mõisas.. Oma töös püüdsin leida vastust küsimusele, millist tähtsust on omanud Audru mõisa üks kõrvalhoonetest Doberani villa antud piirkonnale, lisaks Valgeranna ajaloost minevikust tänapäevani. Uurimistöö koostamisel kasutasin materjale Audru valla muuseumist, Audru mõisa omanike järeltulijate mälestusi, küsitlesin kohalikke elanikke ning uurisin mitmeid antud teemat käsitlevaid teoseid ja artikleid. Uurimistöö käigus selgus, et Eesti mõisaansamblite ilme kujundamisel oli mõisate kõrvalhoonetel märki...
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt
,,Timm Thaler" James Krüss 2014 TIMM THALER ,,Timm Thaler" James Krüss Tänapäev 2001 http://www.apollo.ee/timm-thaler-ehk-muudud-naer.html Tegevuskoht, aeg Tegevuskohad Mesopotaamia loss Timmi kodu Ateena Laev Rong Hotell Maantee äärne kõrts hipodroom Tegevus toimus minu arvates umbes 1960 aastatel. Tegelased Timm Thaler: lahke, heasüdamlik, allaandmatu. Parun Taruk: Kuri, kaval Tüürimees Jonny: suurt kasvu, heasüdamlik, abivalmis. Selek Bei: tark, lahke, kaval. Härra Rickert: lahke, heasüdamlik, hooliv. Süzeeliin TÄNAN, ET KUULASITE JA VAATASITE!
6. veebruaril 1893. a. põles Iisaku uus kirik maha. Päästeti ainult altaripilt ja mõningad altaririistad. Ka 222 aasta vanune kirikukell hävis, kuna ta suure kuumuse tagajärjel sulas. Kohe alustati uue kiriku ehitamisega ning 24. aprillil 1894. aastal pühitseti juba uus kirik sisse, mis on pseudogooti stiilis. Projekteeris hoone ehitusinsener, Tallinna linnanõunik ja muinsuskaitsekomisjoni liige parun Friedrich Axel von Howen. Viimane suurem remont teostati 1937.aastal (B. Ederma, A. Jaik, 1939, lk. 77). 3.02 Iisaku (Isaak) rüütlimõis Iisaku mõis on ehitatut endise küla asemel. Küla lammutati maha ja inimesed aet minema selleks, et saada mõisale maad. Iisaku pargi lähedal leidub ka veel praegugi endiste talude asemeid. Endine küla paigutati ümber tema tänapäevasele kohale (A. Amandus, 2005). Esmalt kuulus Iisaku mõis Kiikla mõisa alla, mis eraldati teineteisest 1810
Kristina Uibukant Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
kivist müüriga, kuhu igaüks sisse ei saanud. Tähtsaimaks müügikohaks oli turuplats. Väljaspool müüri elas aga vaesem rahvas, kes püüdsid elada oma reeglite järgi. Linnamüüride vahel liikusid ringi usklikud, kes üritasid ka teisi enda usku pöörata. Piiskopid arutasid vaba linnakodanik Andrease olukorda, keda Üksküllide isand tahtis tappa. Kuna Üksküllide isand tappis vaba linnakodaniku, siis oli raekohus sunnitud langetama õiglase otsuse ja mõistma surma isepäise ja julma parun Ükskülli. Juba keskajal oli vaba linnakodaniku tapmine kuritegu ning tapja mõisteti surma. Peale parun Ükskülli hukkamist hakkas Tallinnas valitsema Lübecki linnaõigus. 11B klass Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/keskaeg_liisaojakoiv.htm http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/reformatsioon-2395821 http://www.tallinnfilm.ee/index.php
Uulu kirik Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele.
Nad on kõik väga targad ja oskavad mitmeid võõrkeeli ja leiavad, et sellises väikses linnakeses pole nende annetele mitte mingit rakendust. Siis hakkab saali ilmuma rohkem rahvast. Kuna on Irina nimepäev, tahavad kõik teda õnnitleda. Irina on üldse kõige tahetum õde kõigi kolme seast. Koos õnnitlustega avaldab talle oma sügavat armastust järjekordselt arst Tsebutõkin, kes elab ja töötab üürnikuna nende all korrusel. Kuid Irina seda vanameest ei taha. Õnnitlema on tulnud ka parun Tusenbach, kes teatab, et linna saabub uuspatareiülem Versin. Versin on neljakümnendates mees, kellel on veidi hull ja enesetapjalik naine ning 2 tütart. Lõpuks saabub ka Versin sinna ning näib nagu ta n.ö. lööb vaikselt Olgale külge, kuid kaugemale see asi ei arene. Saabub ka Kulõgin. Hiljem jõuab Andrei pruut Natasa, kes on tagasihoidlik ning mitte just kõige maitsekamalt riides. Tema riiete kohta teeb Olga isegi halbu märkusi
klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20
sõnakestki, kuna see heidaks halba varju noormehe perekonnale. Naine nõustub oma armastuse ohvriks tooma ning sõidab tagasi Pariisi. Kui saabub Alfredo ja leiab eest kirja Violettalt, kus naine väidab, et nende armastus on lõppenud ja et ta pöördub tagasi oma endise elu juurde tormab Alfredo Violettale järele. Teise pildi alguses toimub naise sõbratari Flora juures ball. Violetta saatjaks sellel ballil on Parun Douphol, Alfredo kes samuti on kohal, istub kaardilauas ja võidab palju raha. "Kel õnne kaardimängus, see on õnnetu armastuses" hüüab ta üle saali. See õel lause oli mõeldud Violettale. Parun Douphol tunneb ennast puudutatuna ja kutsub Alfredo duellile. Naine püüab meeste vahelist duelli ära hoida, kartes, et see võiks olla ohtlik Alfredo elule. Noormees püüab Violettat veenda endaga kaasa
KOLM ÕDE DRAAMA NELJAS VAATUSES TEGELASED: ANDREI SERGEJEVIT PROZOROV NATALJA IVANOVNA tema pruut, hiljem naine OLGA - MAA Prozorovi õed IRINA FJODOR ILJIT KULÕGIN gümnaasiumiõpetaja, Masa mees ALEKSANDER IGNATJEVIT VERININ alampolkovnik, patareikomandör NIKOLAI LVOVIT TUSENBACH parun, leitnant VASSILI VASSILJEVIT SOLJONÕI staabikapten IVAN ROMANOVIT TEBUTÕKIN . sõjaväearst ALEKSEI PETROVIT FEDODIK alamleitnant VLADIMIR KARLOVIT RODE alamleitnant FERAPONT semstvovalitsuse valvur, rauk ANFISSA lapsehoidja, 80 aastane eit Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Tegevus algab Prozorovite majas, kus kolme õde isast on mööda saanud täpselt üks aasta. Olga
Montesquieu [1689-1755] Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu
Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane
Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidugi oli teoses veel tegelasi, kuid need olid kõrvaltegelased. Kupja Prits oli antud teose üks tähtsamaid negatiivseid tegelasi. Ta oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane
Vassili Perov Kaspar Reinson VinniPajusti Gümnaasium 12.klass Elulugu Nimeks on Vassili Grigorjevits Perov. Sündis 21.detsembril 1833.aastal Tobolskis. Oli üks kuulsamatest vene maalikunstnikest. Peredviznikute ehk rändnäituste ühingu asutajaliige. Perov oli parun G.K. Krideneri sohipoeg. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevits Stupin. 1853 astus ta Moskva maali, raid ja ehituskunstikooli. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. 1866 sai Perov akadeemikuks. 1871 professoriks Moskva maali, raid ja ehituskunstikoolis. Perov suri 10.juunil 1882.aastal Moskvalähedases Kuzminki
Stieglitzi kunstikool Sankt Peterburgi A. L. Stieglitzi nimeline riiklik kunsttööstusakadeemia (vene keeles - - . . ), eesti keeles ajalooliselt tuntud Stieglitzi kunstikoolina, on Peterburis asuv kunstikõrgkool. See on kandnud ka nimesid Tehnilise joonistamise keskõppeasutus ( , ) ja Leningradi V. I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans
1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern-Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin Ungern-Sternberg (1779-1836), kes ehitas laevu, kasvatas meriinolambaid ja rajas Kärdla kalevivabriku, mis esimese aasta töötas Suuremõisa mõisas ja 1830 koliti Kärdlasse. 1836. a sai Suuremõisa omanikuks P.L.K.Ungern-Sternbergi poeg Adam Theodor Andreas Ungern-Sternberg (1819-1847)
"La Traviata" peaks tähendama "naist, kes kaldus kõrvale" või "eksinut". Ooper oli kolmes vaatuses koos kahe vaheajaga. Etenduse kogupikkus oli 3 tundi. Lauldi itaalia keeles, kuid tekst jõudis minuni läbi eestikeelsete tiitrite. Tegelased olid: Violetta Valéry (Aile Asszonyi), Flora Bervoix (Riina Airenne), Viloetta teenijanna (Juuli Lill), Alfredo Germont (Mart Madiste), Georges Germont, tema isa (Jassi Zahharov), Gaston (Aleksander Arder), Parun Douphal (Väino Puura), Markii d'Obigny (Pavlo Balakin), Doktor Grenvil (Priit Volmer), Joseph, Violetta teener (Rostislav Gurjev), Komissionäär (Aare Kodasma), Balletisolistid (Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski). Muusikaline pool: Rahvusooper Estonia koor ning orkester. Külalisena oli dirigent Kaisa Roose. ,,La Traviata" jutustab loo kahest armunust, kelle vahel on palju armastust, intriige, kui ka kurbust. I vaatus - Kauni kurtisaani Violetta Valéry salongis toimus luksuslik ball
Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates osades mängisid järgmised isikud: peaosas mängis Violettat Aile Assozonyi, teenijannat Riina Airenne, Alfredot Mart Madiste ning Alfredo isa Geroges Germonti mängis Jassy Zahharov ning parun Douphal Väino Puura. Minu jaoks oli see esmakordne ooperikülastus. Ootasin suure huviga, millest ooper räägib ning mida see endast õieti kujutab. Kõige meeldejäävaim on esimene vaatus, kui kardinad olid eest ära läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile. Pärast haigust pöördub Violetta tagasi endisesse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis
Kümnes päev Viies novell Tegelased: proua Dianora ja tema abikaasa, härra Ansaldo Gradense. Udine linnakeses elas parun Ansaldo, kes oli sügavalt armunud proua Dianorasse. Kõik tema palved ja läkitused olid asjata, sest naime ei pööranud talle mingit tähelepanu. Mehe palved tüütasid naist ning otsustas kavaluse appi võtta. Dianora ütles naisele, kes oli nende vahetalitaja, et hakkab meest armastama, kui ta tekitaks eelseisvaks jaanuarikuuks linna lähedale aia täis rohtu ja lilli nagu maikuul. Naine uskus, et mees ei saa hakkama ja jätab ta rahule. Ansaldo aga otsis inimesi, kes sellega hakkama saak
saksakeele ilmunud pealkirjaga "Gerards Heirat". Nii oli Kõrv kirjamehena üpris halba valgusesse sattunud ja pärast 1894. aastat pole ta ka midagi olulist avaldanud. 3 Lõike Raamatust "Kindel eesmärk" * "Midagi pole ilmas kardetawam, kui see, et keegi ennast tujust ja kergest meelest wõita laseb. Häda sellele, kes wastu ei jõua seista!" (lk 251) * "Maailm on niisugune, et arwaste keegi parun ehk kuningasgi võiks kiita, et ta kunagi mõnd kärbest weini klaasist ehk palja Jumala weega alla poleks joonud. Kui suutäis hea ja kärbes mitte liig tugew pole -- joodagu rahuga." (lk 150) * "Johannes armastas -- ja armastus ei tunne mingisugust mõisturikast harutust. Armastus lubab asju käända ja wäända -- tema wald on: riimita laul." (lk 144) * "Päewade ja raha raiskamise haigusel on just seesamasugune wiis, nagu
Teaduste Areng Sten Peterson 8.kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30...
pealispinna. Kaunistamist teostatakse kahel viisil: Pärast esimest põletamst kantakse esemele muster, kaetakse glasuuriga ja põletatakse uuesti. Värvid ei kannata nii suurt kuumust. Maalitakse glasuuri peale ja kuumutatakse kergelt üle. Värvid ei püsi nii kindlalt. Suurem värvivalik. Portselan on pärit Hiinast 9. sajandi lõpust. Euroopasse jõudis 1710ndatel aastatel. 1780. aastal ehitas Põltsamaa lossi üles parun V. Lauwr. 1920 1930. aastatel toodeti Tallinnas Langebrauni firmas portselani. 1886. aastal oli Siimustis keraamikatehas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
