Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a
NIBELUNGIDE LAUL Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi ...
Iiri saagad. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Islandi eepika. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tüli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus on jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlu...
Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid,...
lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid. Rahvaseas levisid kangelaslaulud. Täpne päritolu, ega autorid ei ole teada. Neid esitasid enamasti elukutselised rändlaulikud. Prantsusmaal olid nendeks zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmanni. Repertuaari kuulusid kangelaseeposed, millel on kesksel kohal kangelane, kes sooritab erinevaid vägitegusid ning päästab oma maa ja rahva. Laulud olid väga pikad, enamasti kestsid rohkem kui ühe päeva. Mõnikord kulus ka nädal, et jutustada väga pikka lugu
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
Vanim keskaja eepika( ehk jutustav kirjandus) Pandi kirja tähestik, vaimulik kirjandus ja pärimusi. Eepos ja saaga. Juttu vestjaid nim filidks, teisi bardideks. Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja ...
saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte.1 nimisõna asendatakse vähemalt 2 sõnalise kujundiga. Sisult jagunevad Edda laulud kaheks: Müütilised e. Jumala laulud ja kangelaslaulud X2 Väga inimlikud jumalad. Allitereeruv värss sõnaalguse silpide kordus. Hüümiri lugu Arvatavalt kirjutatud 15 saj. Ühendab kahte müüti. Toetub muinasjutu motiividele. Palju erinevaid episoode. Kõige rohkem kenningeid. Beowulf 7. või 8 saj krja pandud. Anglosaksi eepika. Tegevus viib meid Taani ja Rootsi. Teos on allitereeruvas värsis. Teos on kirja pandud nähtavasti kristlik vaimulik. Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel
Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. S.)arenesid rüütli-ja rahvakirjandus Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda...
· neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. · vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega.( esitasid zonglöörid ehk menestrelid). · Rüütlilaul-Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence`ist Lõuna- Prantsusmaalt. Mitmehäälsuse kujunemine · Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2
1. Kunas ja kus tekkis vene kirjandus ? Tekkis 19.sajandil Kiievi-Vene riigis. 2. Mis on krillitsad ? Sellel põhinevad vene tähestik ja paljude teisterahvaste tähestikud. 3. Mis on bõliinad ? Vene eepilised kangelaslaulud. 4. Lomonovi tähtsus. Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepos „Rolandi laul”. Laulude esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud (žonglöörid, menestrelid). Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast rahvale esinedes. Nad esitasid laule, tantse, pillimängu ja sageli ka trikke, akrobaatikat, nalja ja näitasid loomi
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr.maa piirkonnast. Rüütlilaulikud: L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richar...
väga pikka aega suuline ja tihedalt seotud ränd- ja rüütlilaulikutega. Esimesed, kes ilmalikke laulutekste kirja panid, olid goljaarid e. vagandid, kes olid aktiivsed noored ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" 13.-st sajandist. Rändlaulikuid nim. väga erinevate nimedega: hulgaarid, zanglöörid ja spielmannid. 19.saj Lõuna- Prantsusmaal Provence'is sai alguse rüütlilaulikute kunst, mille temaatikaks olid armastus ja kangelaslaulud. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid, tuntuim neist Rolandi laul. Rüütlilaulikuid nim. samuti piirkonnati erinevalt: Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks, Põhja- Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Mitmehäälsuse teke on seotus kirikukooridega. Mitmehäälsus jagunes: burdooniks(katkematu bassihääl), parafooniks(häälte paralleelne liikumine) ja heterofooniaks (ühe meloodia erinevad variandid ja nende kooskõla).
mõneti ka kiriklike elementidega. Lääne- Euroopa kangelaseepose õitsenguajaks on 12. sajandi lõpp ja 13. sajandi algus. Tähtsamateks mälestusmärkideks on Prantsuse 'Rolandi laul' , hispaania 'Laul minu Cidist' ja saksa 'Nibelungide laul'. Kõik need teosed on tekkinud enamvähem samal ajal ja samades feodalismi tingimustes, mistõttu leidub neis palju sarnast, aga neis kajastuvad ka erinevad olukorrad rahavatse ajaloos, mis annab kõigile teostele eripärasuse. Prantsusmaa kangelaslaulud 12. sajandil on Prantsusmaa kujunenud vaimse elu alal juhtivaks maaks. Teaduslikus elus seisab Pariisi ülikool euroopas esikohal, juhtivaks kujuenb Prantsusmaa ka kirjanduses. Prantsuse kangelaslaulud on kujunenud ballaadilaadsestest lauludest. Säilinud on umbes 80 suurt laulu, nende pikkus kõigub 1000 värsist kuni 18 000. Enamik neist on loodud kümnesilbilistes värssides, hilisemates esineb ka aleksadriin- 12silbiline värss, tsesuuriga pärast 6. silpi. Ladina luule
2. Täida tabel, mis iseloomustab neid muusikaliike. Vaimulik muusika Ilmalik muusika Seotud kirikuga Rüütlilaulikud Gregorius o Trubaduurid Orel o Truväärid Ladina keel o Minnesingerid Laulsid mehed Kangelaslaulud 3. Nimeta keskaja pillid. Orel, fiidel, rebekk, harf, flöödid. 4. Kas väide on tõene (T) või väär (V)? Pille mängiti nii laulu kui tantsu saateks …T… Rüütlilaulud olid vaimuliku muusika valdkond …V… Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest ...T... Saksamaal ja Austrias nimetati rüütlilaulikuid tullesingeriteks …V… Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud …T… Kulda peeti kõige õelamaks tooniks …V…
Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad linnarahva seast. Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta. Rahvaeeposte ja rüütlikirjandusega võrreldes olid neeed palju liigirikkam: lüürika ja eepika kõraval areneb rikkalik draamakirjandus. Puuduvad rahvaeeposte ideaalsed kangelased. Valitsema pääseb linnakodaniku kaine, realistilk eluvaadeja kriitiline hoiak. Keskaja linnakirjandus väljendas ka talupoegade feodalismi vastaseid meeleolusid. 3) KANGELASLAULUD "Vanem Edda"- kõige rikkalikum vanaislandi kirjandus. "Edda"- mütoloogilised laulud, mis jutustavad maailma ja inimese loomisest, jumalate omvahelistest tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks on küll surelikud, kuid jumalikku päritolu kangelased, nagu Achilleus või Herakles. Saagad moodustavad vanaislandi kirjanduse kõige huvitavama osa. Need on proosas kirjutatud sugukonnakroonikad
maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid Walther von den Vogelweide Ringirändavad alamast seisuselt laulikud: huglaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmanid Parimad rändlaulikud võisid jõuda rüütlilauliku seisusesse Õukonnaelu oli lossidaami õlgadel ming kuulsamad laulikud olid enamasti koondunud aadlidaamide õukonda Rüütlilaulude temaatikaks olid armastus-ja kangelaslaulud , südametaami kultus Rüütlulaulude alused: Serenaad-öölaul Alba-koidulaul Ballaad Laulud Neitsi-Maarja auks Ristisõja laulud Laulud old meelelised Sansonett-armastuslauluke Menestrel rüütlilauliku teener torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid, hugläärid, spiilmannid-elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad. Kangelaseepos- kangelaslaulus, kus kesksel kohal kangelane,kes sooritab sangaritegusid. Esitati lauldes, saadeti ha...
Pealkiri Aeg Esitaja vorm Tegelased Süzee teemad Iiri saagid 2-7saj Proosa+värss Kuningas Esitaja-fildid,bardid conchobar,sangar cuchulinn Vanaisland,vana 13saj Sakaldid-esitasid luulet Loki,odinit,thori edda, noorem (11-12) ilma muusikalise edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj V...
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Minu arvates on muidu rüütlikultuur osa meie ajajärgust mis on paratamatu ning selline asi mis pidi lihtsalt olemas olema muusikas ja kultuuris.
XI sajandil võeti kasutusele kompaktne joontesüsteem, mille loojaks oli Guido Arezzost. Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud ehk menestrelid. Rüütlilaulud on ainsad mittekiriklikud luule ja laulu valdkonnad, millest on meil tänapäevaks üpriski hea ülevaade. Alguse said need 11. sajandi Prantsusmaalt. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Nende esitajaid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Enamasti olid lauljad kõrgest seisusest aadlikud jt.
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. ...
Kreeka lüürika ja teater Grete Küppar 10.b Lüürika Kangelaslaulud Lüürilised poeedid pärit aristokraatide hulgast Luules edastati peamiselt oma: Tundeid Mõtteid Tõekspidamisi Lüürikas esineb: Poeetide auahnus Kättemaksuhimu Tõdemus, et saatus on heitlik Peatselt saabuv vanadus ja surm Soloni tõekspidamised Kes ei ilmuta ülemäärast edevust ja ülbust, selle vastu on jumalad armulised. Kiire edu toob kaasa ka kiire languse. Mõõdukus tagab püsiva pikaajalise edu. Jumalate meelepaha ja õnnetusi saab vältida mõõdukuse ja vaoshoitusega. Solon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindaros Silmapaistvaim Kreeka lüürik En...
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...
kogu teost. Siit ei maksa järeldada ,et eeposes polegi helgeid kohti , on ikka. Näiteks Siegfriedi ja Kriemildi armastuslugu on nimetatud kõige ilusamaks ja väljendusrikkamaks terves keskaegses saksa kirjanduses. ,,Nibelungide laul",Euroopa suurtest kangelaslauludest kõige traagilisem ja süngem ,on ühtlasi kõige mahukaimaid teoseid oma zanris. Samuti selle aluseks pole prantsuse rüütliromaanide vahendatud kelti pärimused , vaid germaani muistendid ja kangelaslaulud. Autori ideaaliks pole feodaalne au ja truudus , vaid tugev kuningavõim , kus oleksid tasakaalus jõud ja õiglus. Ilmekas näiteks autori suhtumisest on seegi , et eepos lõpeb üldise nutu ja leinaga , mitte uhke võitlussteeniga. Mõistagi kajastab selles epose loomeaega, mis puudutas tugevat keskvõimu, ning seda enam peab hindama tundmatuks jäänud autorit , kes muistse pärimuse pani omas ajas kõlama nii, et huvi ja
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt. Kõik kehalised, ihulised naudingud ja vajadused olid tagaplaanil (puhtus oli tabu ja keelatud) Alavääristati tunded. Piibel- kreeka keeles biblia- raamatud Vana (jumala sõnum- saabuv jumalariik, Iisraeli rahva ajalugu) ja Uus (Jeesuse elu j...
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda:
Islandi eepika: Vanem Edda teadaolevalt vanim Germaani ja Phjala himude leskirjutis, mlestis, primused ja mdid. Kirja pandud Islandil. Silinud 37-osalisena. Kirja pandud 10-12.sajandi paiku. Loomiseaeg ulatub rahvaste rndamise aega vi veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku ksitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturkivad, tegelased sama. leskirjutamine polnud sstemaatiline. Tegemist kahte tpi lugudega: hed on jumalatest rkivad lood, mtilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud mstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest plvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, vivad elada kll kaua, kuid neid on vimalik tappa. Vitlus kib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see pab elu edasi viia. Lugude mte on, et tardumusest tekib jaeg, mis mjub hukutavalt
12.sajandil muutus aadlitiitel päritavaks..Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed.Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus kehtisid oma normid ja kombestik.Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt o laitmatut käitumist o tähelepanelikkust ja viisakust o kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid o oskust umber käia daamidega o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid
Loos rühutatakse Venemaa ühtsust. Laul minu Cidist: Hispaania kangelas-ja rahvuseepos. Kirjutatud realistlikus laadis. Autorid on kaks rändlaulikut. Olemas on ajalooline taust, kuid on ka lisatud väljamõeldisi. Rolandi laul: Prantsuse eepos. Isamaa armastuse sümbol. Karm ja tõsise meeleoluga eepos. Nibelungide laul: Saksa rahvus- ja kangelaseepos. Autor on teadmata. Tähtsalt kohal on rüütellikkus ja vasallitruudus. Vanem Edda: Kogum Skandinaavia eelkristlikku luulet. Jumala-ja kangelaslaulud. Islandi kuulsaim kogumik. Aadama mäng: Üks osa piiblist. Sündmustik toimus Paradiisi aias. Koosneb erinevatest juttudest. Sellest on tulnud kristlaste elu eesmärk- pääseda Paradiisi. DRAAMA Beowulf: Germaani sangarieepos. Lugulaul, mille kirjutas arvatavasti vaimulik.
Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks shakespear. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka endale müüte ja asju üles kirjutama. Loominguvabadus võimalikult vähe reegleid, mida, kuidas väljendada. Põhikeiss on looduses. Looduspildid võimendavad nagu tundeid. Mängu tuleb jumal sest oli keskaeg kirjutistes ja oligi tore. Rõhutati armastust ja elupühadust. Romantilised olid tundelised inimesed ja suutsid näha sügavamale teise ja olid nagu märtrid et kannatasid kõrgema eesmärgi nimel. Nad umbes nagu jumala poolt välja valitud. Tekkis
suuline rahvapärimus. Arvatakse, et laulud on kirja pantud 11.-12. saj, aga kogumiku käsikiri koostati 13.saj. Süzee Edda laulud jagunevad kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumad jumalalaulud on nt: Völuspá ( Nägijatari kuulutus); Hávamál (Õilsa ütlemised). Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest ning jagavad inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused. Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks.
Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm,...
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia ...
Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s)
rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad. Helikõrguste meelde jätmiseks valis ta Johannese hümni värsiridade algussilbid. 11. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutised on pärit 11. ja 12. sajandist. Tänaseni on säilunud rüütlilaulud ja kangelaslaulud (,,Rolandi laul"). 12. Saksamaal- minnesingerid; Lõuna-Prantsusmaal- trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal- truväärid. 13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14. Organum kujunes välja 9. sajandil. Vormi kõrgpunkt oli 12. sajandil. Aluseks oli Gregooriuse koraal ja lisahääled liikusid Gregooriuse koraaliga paralleelselt. Motett tekkis 13. sajandil. Aluseks Gregooriuse koraal, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. 15
Keskaeg: TUNNIPALVUS - lihtne, tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, peetakse 8 korda pevas kloostrites MISSA - igapevane peamine jumalateenistus, ldehitus keerulisem, seotud paljude rituaalidega. 1) Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja snaliturdia, mis on seotud phakirja tekstide lugemise ja kommenteerimisega jutluses. 2) Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Missas igal peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes ...
Jesmin Jaagup 10b Keskaja kirjandus ja Piibel Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri väga oluliselt, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese geniaalne mõttevälgatus, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. ( H.Piirimäe) Keskaja kirjanduses eristatakse kahte perioodi – varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. Varakeskajal ei olnud ilmalik kirjandus populaarne ning peaaegu ainuk...
· Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes zanrides. Näiteks ,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule
On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda.
Tänapäeval kasutatakse muusikat igal pool. Üheks tähtsamaks keskaja muusika tegelaskujuks oli Gregorius. Gregorius oli Rooma paavst, kes oli kirikulaulu koguja ja parandaja. Tema pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeval on aga kõik vaba ja võib esitada millised laule tahad ja ka ise neid luua. Keskaja muusikat iseloomustavad ka rüütlilaulud, mis mulle endale väga meeldivad. Rüütlilaule on kahte liiki, armastuslaulud ja kangelaslaulud. Mina nendel väga vahet teha ei oska. Kuid rüütlilaulude kõla iseenesest on kuidagi sünge ja sügav, neid on hea kuulata. Need mõjuvad rahustavalt ja tekitavad omapärase tunde nagu viibiks ise kuskil keskaegses õukonnas või jumalateenistusel. Uskumatu on mõelda, kuidas muusika läbi aegade muutunud on. Tänapäeva tümpsu- ja rokilaule ei saa vörreldagi rüütlilaludega. Pillid millega neid laule saadeti olid enamasti Araabia päritolu
Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid Armastuslaulud südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati Trubaduurideks Truväärideks Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel
astronoomia, astroloogia, alkeemia. Arvudel ja värvidel on maagilised ja sakraalsed (religiooniga seotud) tähendused. Sümbolite, unenägude, ilmutuste, ennustuste tähtsus. kirjasõna 1) vaimulik kirjasõna kloostrites; pühakute elulood, imeteod, jutlused 2) ilmalik kirjasõna rahvaeepika (Euroopa äärealadel, kus kristluse mõju kõige väiksem) (nt Ossiani kangelaslaulud, ,, Vanem Edda" ,saagad e sugukonnakroonikad) RÜÜTLIELU REEGLID 11. ja 12. sajandil rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, oma moraal ja elulaad, käitumiskultuur, uus elutunne, uued ideaalid; lihtsakoelised kangelaslaulud ei vastanud enam nende maitsele Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega.
Keskaeg 4.sajand-15.sajand Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat ülesse, vaid seda anti edasi suuliselt. Vajadus noote kirja panna, kujunes alles 8. sajandil ning jõudis oma tänapäevasele kujule alles 13. sajandil. Keskajal ei kirjutatud ülesse muidu laulusõnu ega muusikat, kui ainult kirikumuusikat. Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumala...
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusa...
neumad (kriipsud, komad, punktid), mis märgiti sõna kohala, näidates mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid. 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil Ilmalik muusika Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt) Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud Rändlaulikud. = zonglöörid = menestrelid Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud, kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule. Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal).
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
