FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad
..........................................24 Mineraalained.............................................................................................................................26 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID Saun Saun on lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. Soome saun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Sauna liigid: soome saun, aurusaun,
suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse
You might become ill right away or sometime in the future. Always wear a respirator for cleanup or ripout jobs. This can prevent harmful substances in the air from getting into your body and making you sick. MIKS on tähtis kulumise respiraator? Töötajad teevad cleanup või ripout töökohti luua palju tolmu, mis satub õhku. See tolm on olemas isegi siis, kui sa seda ei näe. See võib sisaldada hallitust ega kemikaale nagu asbest või viia. Kui te hingata seda tolmust, võite saada ajutiselt või alaliselt haige. te võib saada haige kohe või millalgi tulevikus. Kandke alati respiraator cleanup või ripout töökohti. See võib takistada kahjulike ainete õhku sattumist oma keha ja teeb teid haigeks. Air Purifying Respirators (APRs) use filters or filter cartridges to prevent dangerous substances that are in the air from getting inside your respirator. This allows you to breathe clean air.
Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu. Mõõta temperattuuri. Hinnata naha värvust. Hinnata kõha esinemist. d. Õpetada patsienti sügavamalt hingama. Patsient on lamavas või poollamavas asendis. Käed asetada alumiste roiete juurde nii et näpud on kõhu peal. Hingata välja õrnalt ja sügavalt. Roided peavad liikuma alla poole ja keskele. Sügavalt hingata sisse läbi suu ja nina. Kõht tõuseb kopsude täitumisel. Hoida hinge kinni kuskil 5 sekundit. Hinagata välja läbi suu ja nina. Korrata harjutust 5 x, igas korras 15 sissehingamist. e. Õpetada patsienti köhima produktiivselt. Patsient on istub. Asetab käed kõhule risti abistamaks köhimisel. Hingata sügavalt.
Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber tavadelfiinide levikuala Hüpetega edasi Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Poeg jääb pärast
* organismi kaitsta * sisekeskkond ühtseks tervikuks siduda 10.Vastata teksti põhjal küsimustele (muutused organismis füüsilise tegevuse korral, kuidas on need seotud vereringe ülesannetega). 11.Järjesta õigesti hingamiselundid sisse- või väljahingamise korral (töö joonisel on vead). Sissehingamisel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Väljahingamisel vastupidi. 12.Miks peab hingama läbi nina? Miks ei ole soovitav hingata läbi suu? Nina karvakesed ja lima, mis püüavad organismi kahjustavad bakterid kinni enne organismi sattumist, seepärast ongi soovitatav läbi nina hingata, sest siis väldid rohkem haigusi. Viisakam on hingata läbi nina. 13.Leia õiged vastusevariandid (sisse- ja väljahingamine). 14.Täienda skeemirakuhingamise kohta; vasta skeemi põhjal küsimustele. KOPSUD hapnik TEKIB SÜSIHAPPEGAAS
ajal. Selle testi abil tehakse kindlaks, kuivõrd suur on bronhide ahenemise ulatus ja kui hästi ahenemine möödub bronhilõõgasti toimel. Väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiiruse määramine. Normaalselt meestel > 500 l/min ja naistel > 380 l/min. Võimaldab: prognoosida astma kulgu hinnata ravi efektiivsust Ettevalmistus: 2 tunni enne ei tohi süüa ega juua gaseeeritud jooke,keelatud suitsetada ja ravimeid võtta. kontrollida, et mõõtur oleks 0-asendis hingata sügavalt sisse haarata huultega tihedalt ümber huuliku ja hingata välja võimalikult kiiresti / äkki ja tugevalt mõõtmist korrata 3 korda järjest ja valida parim tulemus mõõtmisi teha iga päev samadel kellaaegadel ja samas asendis tulemused märkida päevaraamatusse, et oleks võimalik võrrelda ja hinnata oma tervislikku seisundit http://www.astma.ee/diagnoosimine/uuri ngud-astma-diagnoosimiseks http://www.astma.ee/kok1/diagn Õe käsiraamat
rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Krooli jalgade juures on oluline see, et jalgade töö peab algama puusadest ja sooritatakse kogu jalaga. Pöiad peavad olema lõdvad ning kergelt sissepoole pööratud. Jalgade töö toimub tervenisti vee all. Kui parem käsi hakkab sooritama tõmmet, peab vasak jalg hakkama jalalööki sooritama ja vastupidi. Ujudes krooli peab meeles pidama ka seda, et oluline on voolujooneline asend õlad veidi puusadest kõrgemal
Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 liiki roomajaid. Millised? Nastik, rästik, vaskuss, kivisisalik, arusisalik. 4. Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik? Milline? Vaskuss.. 5. Mida tähendab lahksugulisus? Kui munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. 6. Tuleta meelde kahepaiksete sigimist ja too välja sarnasused ning erinevused roomajate ja kahepaiksete sigimise vahel!
veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg. Piim, mida pojad ema nisadest (vee all) imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama
Vaalad põhinevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljonite aastate eest siirdusid maismaalt merre. Pika aja kestel kohastusid nad tasapisi uue elukeskkonnaga, nende keha muutus voolujooneliseks ja karvastik kadus. Saba muundus võimsaks mõlaks, eesjäsemetest kujunesid loivad ning ninasõõrmed nihkusid pealaele, et oleks kergem hingata. Vaal on imetaja. Nende nahk on pealt sile ja väga elastne, selle all paikneb paks rasvakiht. Neil on suur otsataju, milles on rohkem sagaraid kui inimestel. Vaalad näevad hästi, kuulevad ülihästi ning orienteeruvad kajaloodi abil (tekitavad ninaõõnes ultraheli ja tajuvad selle peegeldust). Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähkidest. Nüüdisaegsed 77 vaalaliiki jagatakse kahte suurde rühma: kiusvaalalised ja hammasvaalalised.
1. Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamissagedus erineb olenevalt east, soost. Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ 2. Hingamismahud Hingamismaht (HM) On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Lisaks tavalisele hingamismahule on veel nii inspiiriumi kui ka ekspiiriumi suunas võimalik sisse või välja hingata märkimisväärne täiendav õhu hulk. Kuid ka sügavaima väljahingamisega pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada teatud kogus õhku jääb alati alveoolidesse ja õhku juhtivatesse hingamisteedesse. Nende vahekorra määramiseks kasutatakse järgnevaid mahte: A.Vahtramäe 2011 4 Inspiratoorne
9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4. Sünnieelses arengus on esimesed 8 nädalat olulised, sest selle perioodi jooksul kujunevad kehaosad ja organid. 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid: 1
abiks on sabauim. Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed. Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta. Kuidas kalad hingavad? Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Mida kalad söövad? Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega
mälestused – võib-olla inimestega keda pole enam meie seas, kohtades mida enam ei eksisteeri või mis on tundmatuseni muutunud. Üldjuhul on ka nii, et inimestele jäävad eredamalt meelde kõik ilusad ja helged hetked, eriti armsad on alati just lapsepõlvemälestused. Praegusele põlvkonnale on omane, et pea igaühel on kusagil alles veel maavanaema. Sinna on alati hea minna ja põgeneda. Seal ei ole oma elu igapäevaseid probleeme, seal on justkui õhku mida hingata. See on koht mis on kõige ligemal nendele ilusatele mälestustele. Igal eestlasel on mälestustes loodus. See on ka koht kus saab oma unistustesse ja helgetesse aegadesse eksida. 2. Arhailiste eluviiside kadumine on kokku langenud vabanemise ja vabaduse ajaga. Kõik mis oli eestlastele varem keelatud oli nüüd kättesaadav. Kahjuks paljudele tundus see uus mis oli olnud nii kättesaamatu siis kordades parem kui vana ja armas. See vana ja armas unustati
KOGUKONNATEATER MIS ON KOGUKONNATEATER? · Kohalikul temaatikal ja selle paiga ajalool põhinev teater. · Isiklike lugude esitamine, mis on seotud kogukonnale olulise teema või olukorraga. · Aus ja avatud suhtlemisvõimalus kogukonna liikmetele. · Loominguline väljendusviis inimestele, kes igapäevaselt teatriga ei tegele. ·Etenduse ülesehitamine ·Osavõtt ·Teatriprofessionaalid ·Diskussioon publikuga · Identiteediotsingud · Sihtgrupp · MTÜ KULTUUR AITAB HINGATA · Sihtgrupp · Lavastus KÜLASTAGE TEATRIT TÄNAN KUULAMAST
Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest! · Närvid ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga · Inimesel on kehas 75 km närve... Närvid ja refleksid · http://www.youtube.com/watch? v=xRkPNwqm0mM · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui sul läheb meelest ära hingata! Närvid (närvirakke on kehas 100 000 000 000, igaüks neist ühendub umbes tuhande teise neuroniga. Vau!) Närvid · Sisaldavad kahte tüüpi kiudusid Impulss kesknärvisüsteemist kehasse Impulss kehast kesknärvisüsteemi Närviimpulss · Lühiajaline ja väga nõrk ELEKTRILINE IMPULSS · Impulsi kiirus 100 m/s · Elektriimpulss liigub ühelt rakult teisele. · Närvirakud ei puutu omavahel kokku
Haruldaselt ilus ilm- lilled on puhkenud õitsele- lilled on ära õitsenud- hea on värsket õhku hingata- vahetevahel on kange külm- kevad on jahe- sügis on varajane- suvi on vihmane- ilus vaade- Ööbikuorg- kõige vanem kool- linna uhkus- kange kohv- aega veetma- torn- Raeplats- Lemmikpaik- Linn on kuulus- Meelispaik- Rippsild- Lossi varemed- Turiste ligi meelitama- Etendus- Läksin üle tee- Tulin teatrist- Käisin turul- Sõitsin välja- Ebatavaline kohvik- Rahvuseepos- Puuviljakook- Toompea- Puhkekoht-
mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
kannad erinevad RÜHIKONTROLLI HARJUTUSED: L.-a.: Seis seina vastas 1.-2. Tõus päkkadele, käed kõrvalt üles, hinga sisse 3.-4. Lasku taldadele, käed kõrvalt alla, hinga välja II VENITUSHARJUTUSED ÜLEPINGES OLEVATELE LIHASTELE: 1. L.-a.: Väike harkseis 1.-2. Seistes selitsi seinaga tõusta rahulikult päkkadele, käed kõrvalt üles, hingata sisse. 3.-6. Painuta kõveruse suunas, hingata kaasa. 7.-8. Käed kõrvalt alla, hinga välja. 2. L.-a.: Külililamang kõveruse vastasküljel Suru ülakeha üles, hoia, hinga vabalt III JÕUHARJUTUSED ALATOONUSES LIHASTELE 1. L.-a.: Toengpõlvitus. 1.-3. Tõsta parem käsi üles, vasak jalg taha, püsi. 4. L.-a. 5.-8. Sama teise jalaga 2. L.-a.: Külili skolioosipoolsel küljel, külje all padi. 1.-2
BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
sellest ainult parassit. Miks on vaja (selgrootutel) hapnikku? Hingamiseks ja energia saamiseks. Teada, et gaasivahetus koosneb hapnikurikka õhu sisse hingamisest ja jääkainena süsihappegaasi-rikka õhu väljahingamisest. Milline peab olema korralikult töötava hingamiselundi pind? (Ehk teisisõnu - mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi?) Hingamispind peab olema niiske, muidu hapnik sinna ei pääse. Miks suured loomad (näiteks nagu sebra või inimene) ei saa hingata ainult kehapinnaga? Nende nahapind pole piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Teada erinevaid hingamiselundeid selgrootutel ja näiteid, kes nende elundite abil hingavad. Millised on ainult keha pinnaga hingavad loomad? * väga väiksed * erilise kujuga * väheaktiivsed Need kelle keha pind on võimalikult suur nende keha ruumala arvestades. Millised hingamiselundid on head vees hingamiseks? Lõpused
delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. ` Liikumine ja suhtlemine Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas on kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad
Fotosünteesist saavad taimed glükoosi, seda on vaja neile energiaks et fotosünteesida ja ka kõikidele teistele rakkudele. Meie, kui ühed heterotroofsetest organismidest ei ole võimelised valgusenergiat keemiliseks muutma ja sellepärast sööme me erinevaid taimseid saadusi. Fotosüntees tagab süsiniku, hapniku ja paljude teiste elementide ringe. Kui ei oleks fotosünteesivaid taimeid, mis kontrollivad atmosfääri süsihappegaasi ja hapniku taset, ei oleks ka meil võimalik hingata. Tänu fotosünteesile on tekkinud ka fossiilsed kütused. Agnes Saagim G2ik
Bronhiaalastma See allergia avaldumisvorm kuulub kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide hulka. Kui kontakt allergeeniga kaua aega püsib, võib haigus süveneda bronhiaalastmaks. Puidutolmu sissehingamisel võib tekkida tugev õhupuudus juba poole tunni möödudes (võib tekkida ka kiiremini). Hingamisteede reaktsioon allergeensele tolmule on tingitud bronhide seintes olevate silelihaste kokkutõmbumisest, mille tõttu bronhide valendik aheneb või isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata, aga väljahingamine on takistatud. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) · Sisse saab hingata, aga väljahingamine on takistatud · Haige hingamisel on kuulda vilinaid ja kiuneid . Sellise reaktsiooni puhul tuleb koheselt pöörduda arstide poole, vastasel korral on haigel lämbumisoht. 4 TERVISEKAHJUSTUSTE VÄLTIMINE Puidutöötlemismasinad mis eraldavad palju tolmu, peavad olema varustatud kohtäratõmbega või seadeldisega mis ei lase tolmul eralduda väliskeskkonda
Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust
Toitumine: Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad. Toitub põhjaloomadest ja kaladest. Paljunemine: Angerjas koeb ükskord elus Atlandi ookeanis Sargasso meres. Koeb avavees suhteliselt sügaval ~400 m, vahel isegi üle 1000 m. Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus 1,1-1,3 mm. Uskumatu aga tõsi: Angerjas võib tänu oma võimele naha kaudu hingata ja kitsaste lõpustepilude tõttu, mis takistavad lõpuste kuivamist, roomata mööda märga rohtu ühest veekogust teise.
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud....
Iseseisev töö Füüsikalised ohutegurid: *kuumus masinatel, mis teeb õhkkonna väga kuumaks ja võib end ära kõrvetada *temperatuur on väga kõrge, eriti suvel *õhkkond on aurune või lämbe *raske hingata *kliimaseadmeid ei olnud *seadmed ei näinud just kõige ohtumad välja, seega võib töötaja end kergelt vigastada *töötajatel ei ole kõrvakaitsmeid aga müra on väga vali Bioloogilised ohutegurid: *viirused levivad kiiresti, kuna inimesi on väga palju *levivad bakterid *haigused levivad kiiresti Keemilised ohutegurid: *kuna seadmeid ilmselt ei puhastata, siis on nende peal palju tolmu *mürgised lõhnad *ei olnud näha, et keegi seal koristaks, seega mustus on igalpool
Vähendab stressi 2. Suurendab kopsumahtu (vähe, aga siiski) 3. Teeb energilisemaks Nimeta vähemalt 3 vahelduvhingamise kasulikku mõju või toimet: 1. Aitab südame löögisagedust normaliseerida 2. Vähendab lihaspingeid 3. Vähendab ärevust ja stressi Kuidas mõjub hingamine ainult läbi vasaku ninasõõrme (kui parem ninasõõre on kergelt nimetissõrmega suletud): Mulle see hingamismeetod eriti hästi ei sobi. Läbi mõlema ninasõõrme on kergem ja parem hingata. Kuida mõjub hingamine ainult läbi parema ninasõõrme ( kui vasak ninasõõre on kergelt nimetisssõrmega suletud): Sama vastus, nagu eelmise küsimuse puhul. Mulle see hingamismeetod eriti hästi ei sobi. Läbi mõlema ninasõõrme on kergem ja parem hingata. Inimesel on kundalini jooga mõistes 10 keha. Nimeta need kehad, mis sulle meelde tulevad: Inimese 10 keha (mis meelde tulevad) on hing, füüsiline keha, aura, kiirgav keha, neutraalne meel, positiivne meel ja negatiivne meel
asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. . 3 2.KROOLIUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel.
Tööleht Hingamiselundkond Inimene on võimeline ilma hapnikuta elama vaid mõni minut. Hapnikuta suudavad elada anaeroobsed bakterid ja pärmseened. Külma ilmaga on kasulikum hingata läbi nina, sest sissehingataval õhul on rohkem aega enne kopsudesse jõudmist kehas soojeneda. Hingetoru kõhred toestavad hingetoru seinu. Rinnakelmeõõnes olev vedeik vähendab kopsude hõõrdumist hingamisel ja aitab säilitada kopsusisest rõhku. Vasak kops on väiksem, sest vasakule poole peab ka süda ära mahtuma. Hingamiskekus asub piklikus ajus. Organismid vajavad hapnikku energiavahetuseks ja Co2st vabanemiseks. Hingetoru Kopsud Kopsutorude harud Gaasivahetus toimub alveoolides.
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9
kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist? 1) Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt Vasak aju poolkera 2) Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt Parem ajupoolkera 3) Patsient ei suuda muutuda agressiivseks olukordades, kui teda rünnatakse Parem ajupoolkera 4) Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata Vasak ajupoolkera 5) Joobes inimese mõtlemises on toimunud muutused Vasak ajupoolkera 5. Sünapsi kaudu saabub impulss närvirakku ja sünaptiliseks ülekandeks kaudu antakse see edasi teisele närvirakule 6. Joonista närvirakk ja märgi nimetused KT-s juba joonistasin ja arvutis ei saa joonistada!
hingata. Liblikrabelemine võtab hingetuks, sest pingutab rinnalihaseid, mis omakorda muudab kopsude õhuga varustamise raskeks. Selle asemel, et hingamisel tehtavaid vigu selle vahelejätmisega peita, tee hoopis nii: 1) Vee hoidmine, mitte lükkamine muudab hingamise kergemaks. Ürita lõdevstuda, hingates vee all välja. 2) Veepinna embamine taastusfaasis ning rinna vajumine pärast vette maandumist tõstab puusi, lastes sul hingata nii, et keha poleks ebamugavas asendis. Lihased töötavad paremini, kui neil on piisavalt hapnikku, seega soovitan iga tõmbe ajal hingata. Erandiks on uued drillid, mil harvem hingamine laseb sul uutele liigutustele keskenduda. Jalgade töö Liblikujumse jalalööki nimetatakse sageli ka delfiinilöögiks. Ent delfiinid ju ei löö jalaga: nad teevad lainjaid liigutusi ning sama teed ka sina. Keskendu jalgade voolujoonelisusele, et
Vaatlemis 07.01.2017 07.01.2017 08.01.2017 07.01.2017 03.01.2017 e aeg Tegevus- jäljed lumel jäljed lumel jäljed lumel jäljed lumel mutimullahunnik jäljed vaatluspai metsa ääres põllupeal aias põllupeal aias k Miks on vaatlus huvitav?- saab käia looduses ringi ja värsket õhku hingata ja põnev on otsida loomi ja loomategevusjälgi.
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. 9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud.
§ täiskasvanu tõmbab last järsult § lapse kukkumisel või kohmaka liigutuse tõttu § äge valu § paistetab üles § ise paika venitada EI TOHI! § liikumatus § siduda § arsti juurde § ninajuurele ning laubale asetada midagi külma § sõõrmetesse võiks vesinikülihapendiga niisutatud vatitikud panna, või tilgutada seda 3-5 tilka ninna § nina eesmisest osast - kerge peatada § nina kaudu ei tohi sisse hingata § Pead taha kallutada EI TOHI! laps tõmmanud ninna väikese asja § kõvasti nina nuusata,vajutades teise sõõrme kinni § ei tohi seda ise eemaldama § väikesed võõrkehad - eemaldab ainult arst laps neelas alla väikese sileda eseme § väljub see ööpäeva jooksul koos väljaheitega terav ese on ohtlik § võib vigastada söögitoru, mao või soolestiku limaskesta HOOLITSEGE OMA LASTE EEST! TÄNAN KUULAMAST!
kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab käituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli
hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie organismiga. Väga paljud inimesed võibolla surevad sellesse, sest nad ei talu sellist saastet. Kuid ega ainult inimesed sellesse hukku, paljud taimed, loomad ja linnud lõpetavad meie vigade pärast oma elutee. Kahjuks pole aga raudtee ainus risk meie kodukohas. Me saastame loodust ka autodega ja muude mootorsõidukitega, mida me ise juhime ning mille jäänuseid me pärast ise sisse
on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- hapnik a) väga paljudes süsteemides on O oksüdeerijaks. b) Aeroobsed organismid tekitavad O baasil reaktiivseid osakesi e. vabu radikaale. Kui neid on palju, on ohtlik. Mõõdukas koguses vabu radikaale on vajalik , sest neid kasutatakse organismie kaitseüsteemides. NB! Teada on et õhus on ~21% O 2. Ja paljud inimesed arvavad, et mida rohkem O 2 hingata, seda parem. Tegelikult pole see nii, kui pidevalt mõned päevad hingata rohkemal hulgal hapnikku, siis esinevad kopsukahjustused tänu vabadele radikaalidele. Kas CO2 on mürgine? Vastatakse jah, aga tegelikult ei ole. Karboniseeritud jookidesse lisatakse ka süsihappegaasi. c) kõikidest bioelementidest on O osakaal suurim (75kg kaaluvas inimeses ~42 kg O) C, H, O Kuuluvad kõigi bioelementide koostisesse! N, P, S ühised rollid a)mitmekesistavad elementaarkoostist. · N leidub aminohappetes, valkudes, nukleiinhapetes, vitamiinides
ole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja ka ov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: „Mida ma sellest õppisin?“ , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Eriti nooreeas me ei kontrolli oma aega. Tänapäeval paljud istuvad internetis ja raiskavad mõtetult aega selle peale kuigi võiks minna õue, hingata värsket õhku ja suhelda inimestega, aga ikkagi paljud inimesed eelistavad jääda arvuti taha. Kokkuvõtteks peab ütlema, et aega ei saa tagasi võtta aga me saame teha kõik selleks, et seda tulevikus mõistlikult kasutada.
ja inimene tuleb teadvusele. Tavaliselt saab minestamist vältida, kui esimeste sümptomite tekkel ettepoole kummarduda või momendiks istuda. Kuidas on võimalik ravida? Nakkus- või külmetushaiguse puhul läheb rõhk ise normi. Naatriumipuudusel tuleb lisada toidule rohkem keedusoola. Enamasi ei ravita rohtudega, vaid peab õppima elama sellega. Halva enesetunde puhul tuleks sügavalt ja rahulikult hingata. Madala vererõhuga inimesel soovitatakse Magada öösiti mitte vähem kui 8 h. Kõrgema peaalusega tuleks magada. Olla füüsiliselt aktiivne. Juua palju vedelikku. Organismi karastamine. Süüa sagedamini ja KINDLASTI hommikusööki.
keegi õigesti käituda. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud meie igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Keskkonna kaitsmine on oluline praegu, kuid veelgi tähtsamaks muutub see tulevaste põlvkondade jaoks. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted Me ise loome endale keskkonna, kus elame. Meie jaoks on tehtud palju uuendusi ja abistavaid juhendeid, et
Bakterid - kõige väiksemad üherakulised organismid. Arhed - e.ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnating. Prokarüoot - ehk eeltuumne. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. Endospoor - moodustub mõnedel bakteritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Generatsiooniaeg - aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. Aeroobne hingamine - omane bakterile, mis elavad aeroobses vees ja mullas, taimede, loomade pinnal. Anaeroobne hingamine - mitmed bakterid mis suudavad hingata ilma hapnikuta. Käärimine - anaeroobsetes tingimustes toimuv anaeroobne glükolüüs. Huumus - keerulise struktuuriga orgaaniline aine, mis moodustub taimede ja mikroorganismide mõnedest koostisosadest ensüümide toimel. Nitrifikatsioon - protsess mille tulemusena tekib nitraat. Denitrifikatsioon - tulemusena tekivad gaasilised produktid NO, N2O ja N2. Toksiin - mürgine aine mille tekitab enamik patogeenseid baktereid
OHUTUSNÕUDED KEMIKAALIDE KASUTAMISEL Erli Kaseväli 9. klass MÜRGISUS Uuritakse loomade peal Kui süüa mõnikümmend grammi keedusoola võib inimene surra Kemikaale ei tohi maitsta Ei tohi nende aurusid sisse hingata(va lõhnaõlid ja -veed) Keemiatoodete kasutamisel tuleks kätte panna kummikindad Paljud raskemetallid (Hg ühendid) võivad koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude j...
Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma vihkan putukaid ja sääski, eriti parme. Rohkest putuka pininast hoolimata ajavad mind kõiksugu putukad kes ronivad, nõelavad või hammustavad ikka närvi. Mõnikord kui suvel on väga palav ilm ja ei ole jahedat tuult mis seda leevendades puhuks, siis on lausa piin olla sest pole õhku mida hingata. Välja arvata putukad, ootamata liiga soojad suveilmad, on suvi siiski minu lemmik aastaaeg. Ta meeldib mulle soojuse, päevitamise, ujumise, suvise trenni pärast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
