Victor Hugo. ,,Hernani" 1. Mis on ,,Hernani" zanriks? Mis seda iseloomustab? ,,Hernani" zanriks on romantiline draama. Selles segunevad komöödia ja tragöödia ehk siis koomiline algus viib väga traagilise lõpuni. Romantiline draama eirab klassikalise tragöödia reegleid: laval kujutatatakse surma, tegevus toimub magamistoas, kõrgetel kohtadel inimesi pannakse naeruväärsetesse olukordadesse, samuti kestab tegevus kauem kui 24 tundi ja näidendis on mitu tegevusliini. 2. Tehke näidendist kokkuvõte, millest selgub:
Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud", romantilised vaated kunstile tõid mõneti värssdraamal ,,Hernani", mille esietendus kaasa ka "romantilise", demokraatliku tähistab romantismi võitu klassitsistlikku mõttemuutuse poliitika vallas. 20.aastate teatri üle, ja ajaloolisel romaanil jooksul lähenes pikkamisi romantismile, ,,Jumalaema kirik Pariisis". päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks ja hulga laste isaks. Töö Looming Murranguline oli Hugo elus ja loomingus Tema draama ,,Hernani" esietendus 1830
ja -revolutsionääriga, vaid suhteliselt mõõduka inimesega (kelletaolisteta tegelikke revolutsioone ei sünnigi). Hugo teater · 1827 Cromwell ja selle eessõna. Näidend ise oli õieti üpris raskepärane ja lavastamatu, nagu klassitsismi lammutamisel ajuti ette tuli. · 1829 Marion Delorme - teooria ellurakendamine: kired, põnev sündmustik 17. sajandist, saladuslik kangelane, ümberriietumised jne. · 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali.
tõde, kasvatada rahvast. Näidendi vormi mõttes ei näidanud Hugo mingit uuenduslikkust. Seevastu nende ideoloogilised konfliktid olid kõige otsesemalt seotud ühiskondlikke sündmustega. Hugo näidendid tähistasid prantsuse teatris klassitsismi lõplikku allajäämist. ,,Marion de Lorme" (1829), selles näidendid tegi Hugo kangelannaks õukonna ja ametliku seltskonna vaatepunktist madalale kuuluva tegelase. Oma lavastusega suurimat kõmu tekitanud näidendis ,,Hernani"(1830) vastandas Hugo kõrgemale seltskonnale ülla ,,röövli" - see oli Hispaania kuningakojas põlu alla sattunud ja seejärel röövliks hakanud aadlik Hernani. Hugo ajalooainelisi näidendeid võiks nimetada ka pseudoajaloolisteks_ Hugo ei pööranud mingitki tähelepanu ajaloolise fakti korrektsusele, pigem nimme käsitles ajalugu suurte vabadustega, tehes sellest värvika tausta konfliktidega, mis tegelikult erutasid just tema enda kaasaega.
Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surra pole midagi, hirmus on mitte elada Nii kaua kuni inimene elab, peab ta seda võtma täiel rinnal. Huvitavat Hugo riiklikud matused tõid 1885. aastal Pariisi tänavatele rohkem elanikke, kui linnas tollal elas.
Tuntud teosed : Essee ,,Ristiusu vaim" Jutustus ,,Atala" Jutustus ,,René" Victor Marie Hugo (1802-1885) Prantsuse romantismi peaesindaja, nii selle suuna põhjendaja kui ka arendaja. Ta sündis Besanconis Napoleoni armee kindrali pojana. Ta reisis väga palju koos isaga. Õppis Pariisis. Oli juba noorena väga andekas. Ta oli ka poliitiliselt üli aktiivne. Üks tema kõige tuntumaid teoseid on ,, Jumalaema kirik Pariisis" Tuntumad teosed : "Hernani" "Cromwell" "Jumalaema kirik Pariisis" "Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen"
Third level ² "Meretöölised" (1866) Fourth level ² "Mees kes naerab" (1869) Fifth level ² "93. aasta" (1873) NÄIDENDID u "Cromwell" (1827) u "Hernani" (1830) u "Marion de Lorme" (1831) u "Kuningas lõbutseb" (1832) u "Lucrezia Borgia" (1833) u "Mary Tudor" (1833) u "Ruy Blas" (1838) TÄHTSUS MAAILMAKIRJANDUSES ² Hugo oli romantsimiaja mõjukaim Click to edit Master text styles prantsuse prosaist Second level ² Ta oli suur humanist ja romantik.
Peagi läksid vanemad lahku ja 1812.aastast alates elas Victor Hugo ema juures Pariisis.Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo näidendi ,,Cromwell",millega muutus ,,romantistide"juhiks ja ,,klassitsistide"vaenlaseks.kahe vihase leeri kokkupõrget-mis lõppes ,,romantikute"võiduga-Hugi näidendi ,,Hernani"(1830)esietendusel mäletab kirjanduslugu siiani.Aasta hiljem tegi Hugo juba suuri tegusid proosa vallas-ilmus romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Alates 1855.aastast elas Hugo Guernsey saarel La Manche`i väians,kus veetis oma loominguliselt kõige viljakama perioodi.Muuhulgas kirjutas ta siis romaanid ,,Hüljatud"(1862) ja ,,Inimene,kes naerab"(1869).Hugo suri 22.mail 1885.aastal Pariisis. Victor Hugo looming oli rahva seas erakordselt armastatud,teda nimetati ,,rahva hääleks".Kirjaniku
Toetas rahva õiglast võitlust ja eitas vägivalda ja antiikeeskujude matkimist. Reeglid pidurdavad. Reegliks olgu loomulikkus ja tõde (loomulik) Ühendas madala ja üleva, traagilise ja koomilise. Vastandid. Kasutas groteski. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks kõrgseltskonnast välja heidetud või sellega vastuollu sattunud isikud. Draama "Hernani" Hernani oli aadlik, kes oli oma varanduse kaotanud ja hakkas õilsaks röövliks. Naine, kelle armastuse pärast võideldakse. Kõik sooritavad enesetapu. Romaan vaieldamatult populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne. Range päevaplaan, et jõuaks kirjutada. Kui ta suri, 1/3 tema loomingust polnud veel ilmunud. Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel
Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug-Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti kirjanik Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1843. aastast alates hakkas Hugo aktiivselt poliitikaga tegelema.
kunstipärast", oluline oli kunstniku vastutus ühiskonna ees. Tema ajaloolisi näidendeid võib nimetada pseudoajaloolisteks, sest ta ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolistele faktidele, puudus täpsus. Luuleteosed: ,,Oodid ja ballaadid", ,,Idamaised luuletused", ,,Sügislehed", ,,Videvikulaulud" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis", ,,Mees, kes naerab", ,,Meretöölised", ,,93. aasta", ,,Hüljatud" Draamad: ,,Cromwell", ,,Hernani", ,,Marion de Lorme" · G. Sand oli tegelikult prantslanna Armandine Lucile Aurore Dupin, kes kaitses oma teostes naiste võrdõiguslikkust, pöörast tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. Tema looming on olnud eeskujuks C. Bronte'le, G. Eliot'ile (XIX sajandi naiskirjanikele). Sand'i loomingu neli perioodi: I. Käsitles naiste probleeme; idealistlikud, romantilised, protestivaimu kandvad romaanid. (,,Indiana", ,,Valentine") II. 184048
Arst rääkis krahvile ja tema naisele, et tulevane kuningas sünnib mõne nädala pärast, kuid sünd tuli palju varem ning kui krahv oli teatatud poja sünnist, ta kohe kiirustas haiglasse. Don Juan de Borbón y Battenberg`il ja María de las Mercedes`il oli 4 last: Infanta Pilar, hertsoginna Badajoz (sündis 1936.aastal) Juan Carlos I, Hispaania kuningas (sündis 1938.aastal) Infanta Margarita, hertsoginna Soria, Hernani hertsoginna II (sündis 1939.aastal) Hispaania Infante Alfonso (Alfonso Cristino Teresa Angelo Francisco de Asis y Todos los Santos) (19411956) Puhkenud II Mailmasõja ajal Don Juan de Borbón y Battenberg (Juan Carlos I isa) kolis koos oma perega Lausannesse , kus elas tema ema kuninganna Victoria Eugenie. Hiljem nad asusid elama Estorilisse (Portugal). 1948.aastal Juan Carlos kolis koos oma vanematega Hispaaniasse. Haridus Ta alustas oma haridusteed 1948
Varajane Pr. Romantism-hirm tuleviku ees. Pageti müstikasse ja keskaega. Ei olnud ühtne kirjanduslik vool. Franois René Chateaubriand- Essee "Ristiusu vaim"-ristiusk on kõige puhtam ja parem ususuund. Vabaduse märk. Poeetide ja kunstnike inspiratsiooni allikas. Enamik teoseid on eksootilised , stiilis iseloomustavad tundlikkus ja romantiline paisutus. Victor Hugo- Pr. Romantismi peaesindaja. Suuna põhjendaja ja arendaja. Kontrast ja grotesk-Hugo võtted. "Hernani"-rüütliromantika vaimus, tähtsal kohal on traditsiooniline auküsimus. Keelekasutsu on loomulik, ei ole peenutsemist. "Jumalaema kirik Pariisis". "Hüljatud". Hugo oli suurm humanist ja romantik. Õpetas inimesi armastama elu, ilu ja tõtt. Prosper Mérimée- Üleminekuautor. Keskendus erinevatele rahvustele. Romantik. Detaili väljendusrikkus. Palju vatuolulisi asju nt. Headus ja kurjus, alatus ja suuremeelsus. Ootamatud ja järsud lõpud. Psühholoogilised ja analüüsivad teosed.
Seadusandlikku Assambleesse ja Konstitutsioonilisse Assambleesse Kartes oma elu pärast, rändas ta algul Brüsselisse Alles pärast Napoleoni kukutamist 1870 naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Loomingud Cromwell on näidend mille V.Hugo kirjutas 1827 Odes et Ballades on suurim luulekogu mis V.Hugo lõi. Hernani nimi on tulnud Hispaania linnast, kus V.Hugo veetis aega, kui nad olid teele kindral Hugo poole. Le Rhin on reisijuht mille V.Hugo kirjutas. Ruy Blas on traagiline draama mille tegevus toimub Madridis. Siim Mihkel Palits Walter Scott W. Scotti isa oli advokaat ja ema oli füüsiku tütar. W.Scott sündis August 15,1771 . Ta lõpetas oma elu rahalise hävingu tõttu.
kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena. Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ''Jumalaema kirik Pariisis'' (1830), ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne. Näidenditest tuntumad on ''Cromwell'', ''Kuningas lõbutseb'', ''Hernani'', ''Marion de Lorme'' jne. On välja andnud luulekogud "Oodid'',"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", "Hirmus aasta", "Kunst vanaisa olla" Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valjean (linnapeana Monsenieur Madeleine). Ta on pärit vaesest Brie talupoja perekonnast. Lapsepõlves ei olnud ta lugema õppinud. Töötas enne sunnitööle
jagamine kõrgeteks ja madalateks, tunnete eitamine, mõistuspärasus jne). · Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut nad on tegelikkuses pettunud. · Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi ,,Deemon" peategelane on
Tuntumad tragöödiakirjanikud olid Pierre Corneille (1606- 1684), kes saavutas kuulsuse tragöödiaga ,,Cid", mille süzee aluseks on hispaania rahvuskangelase noorpõkve kangelasteod, ja Jean Racine (1639- 1699), kes enamasti kasutas oma teostes kreeka kirjandusest ja mütoloogiast võetud sündmusi, aga ka Rooma ajalugu, idamaade ja isegi piibli ainestikku. Klassitsistlik teater taandus lõplikult alles 19. sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi
2. 1841 valiti Hugo Prantsuse Akadeemiasse. 3. 1841 tõstis Louis-Philippe I ta aadliseisusse ja ta määrati parlamendi ülemkotta. 4. Kui Napoleon III haaras 1851 täieliku võimu ja kehtestas antiparlamentaarse põhiseaduse, nimetas Hugo teda avalikult riigireeturiks. 5. Pärast Napoleoni kukutamist 1870. a naasis ta kodumaale, kus teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Looming: 1. Tema näidend "Hernani" tekitas skandaali. Nimelt tekitas see vastuolusid romantikute ja klassitsistide vahel. 2. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. 3. Kirjutas Napoleon III vastaseid pamflette "Napoleon väike" ja "Kuriteo ajalugu". 4. Pärast ,,Jumalaema kirik Pariisis" avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. 5. Esimene avaldatud novell oli ,,Han d'Islande" 1823. a. Sándor Petf Elu: 1
ja kurja põrkumine. See näidend keelustatakse. Kui ta hakkab kirjutama oma järgmist näidendit ja hakkab seda lavale tooma - ,,Hernan" - kinnised lavaproovid, oodati midagi vapustavad, klassitsistid käisid luuramas ja ukseaugust piilumas. Kõik oli väga salapärane. Nii romantikud kui ka klassitsistid valmistusid tõsiseks lahinguks. 1830. aasta veebruaris esietendus, sellel esietendusel valitses metsik segadus, erisuundade esindajad astusid käsikähmlusesse. Hernani esietendusele lisandus reaalne revolutsioon juuli kuus justkui poliitilise protsessi esile manamine nagu teatris. ,,Hernan" on dramaturgiliselt üsna kehv näidend. Kandis puht poliitilist iseloomu, teatriväline ärevus, mis selle ümber aset leidis. Balzacilt täpne ja hävitav hinnang karakterid pole välja peetud, kompositsioon lõtv ja pingelised hetked lobisevad mitte ei tegutse. On kirjutatud Hispaania ajaloolisel materjalil
· "Sügislehed" (1831) · "Videvikulaulud" (1835) · "Sisehääled" (1837) · "Karistused" (1853) · "Kontemplatsioonid" (1856) · "Hirmus aasta" (1872) · "Kunst vanaisa olla" (1878) Tuntumad romaanid · "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) · "Jumalaema kirik Pariisis" (1831) · "Hüljatud" (1862) · "Meretöölised" (1866) · "Mees, kes naerab" (1869) · "93. aasta" (1873) Tuntumad näidendid · "Cromwell" (1827) · "Hernani" (1830) · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener.
stiilivõtete vastu. Ning ehkki tema neljakümnendate aastate ooperite hulgas leidub ka stampidele lõivumaksvaid numbreid, olid kättevõidetud saavutused tulevase kunstitäiuslikkuse aluseks. Veneetsia teatri "La Fenice" ettepanekul asus Verdi uue ooperi libreto valikule. Esialgu veetlesid heliloojat Shakespeare'i "Kuningas Lear" ja Byroni "Korsaar". Kuna teatris peaosaliste partiideks sobiv bariton puudus, jäi kavatsus katki ning Verdi otsustas Hugo draama "Hernani" kasuks. Suure prantsuse romantiku teoste teatraalsus ja demokraatlikkus, sotsiaalsete pahede paljastamine, vabaduse paatos ning omapäraste karakterite vägevus olid Verdi loomingulistele kriteeriumidele õige lähedased. 1519. a. Hispaanias toimuva draama tegevustik ning selle keskne intriig kuningas Karl V poolt hukatud grandi oletatava poja Hernani traagiline saatus pakkusid helilooja fantaasiale rikkalikku toitu.
päritolu/Napoleon armee ohvitseri poeg maailmavaade/rojalist kuninga pooldaja ema môjul, hiljem kaldus kodanluse olele varane anne /13-aastaselt kirjutas värsse juhtiv koht kirjanduselus/ romantikute juht 1827 manifest "Cromwelli" eessônas 1. eitas antiikeeskujude matkimist 2. eitas kôrgete ja madalate zhanride eristamist 3. eitas aja-, koha- ja tegevusühtsust 4. nôudis madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist 5. toetas erakordsust ja äärmuslikkust "Hernani" (ôilis röövel) kujunes uute ideede vôiduks, sest ignoreeris klassitsismi reegleid klassikasse jäänud teosed: "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Hüljatud" peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis
Hugol võib täheldada ka Byroni mõju, kirjutas ,,Idamaised luuletused" ja ,,Sügislehed" ja ,,Jumalaema kirik Pariisis" aastal 1831. Hugo on aktiivne ka ühiskondlikult, ta valiti Prantsuse akadeemiasse. Vahepeal läks ta vabatahtlikult pagulusse, kuna ei jaganud Napoleon III põhimõtteid. 60ndatel on tal taas romaane ilmunud nt ,,Mees, kes naerab" ja ta käsitleb jätkuvalt õiglase võitluse teemat ja samas ka vägivalla heitlust. Tema esimenee näidend oli ,,Hernani", mis käsitleb Hispaania-teemat. See pälvis suurt tähelepanu ja lavastati aastal 1830. Ühelt poolt oli see sisu poolest uuenduslik, kangelane oli õilis röövel (näide aadlikust, kes on ebaõigluse tõttu kaotanud varanduse ja asub röövlina maailma parandama), on ka armastusintriig, kus kõrgest soost neiut armastavad nii röövel Fernani kui ka kõrgest soost aadlik don Louis Comes, tulevane kuningas. Teegemist on ka auküsimusega, mis vib taas mitmete enesetappudeni.
Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem Walter Scottist mõjustatud romaan "Bug- Jargal". Arvatavasti 1823. aastast alates andis Hugo välja prantsuse romantikute häälekandjat, ajakirja "La muse française" ja taasasutas 1827. aastal romantikute kunstirühmituse "Cénacle". Oma draamades "Cromwell" (1827) ja "Hernani" (1830), mille esietendusel puhkes skandaal, lähtus ta romantismi ideedest, nagu ka ajaloolises romaanis "Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Nii selles teoses kui ka romaanis "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) astus ta välja surmanuhtluse vastu. 1833. aastal algas Hugo pikaajaline vahekord näitlejanna Juliette Drouet´iga, aga selle kõrval oli tal ka teisi afääre. 1841. aastal võeti kirjanik Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1843. aastast alates hakkas Hugo aktiivselt poliitikaga tegelema.
· Väärtustati isiksust, tema tundeid, igatsusi ja lootusi · Kirjandusse sugenesid imed, maagia ja fantastika · Teoste kangelased uhked, erandlikud, prohvetlikud, trotslikud, juhinduvad tunnetest, ihkavad vabadust · Loomulikkuse ihalus · Puhtad, kängitsemata tunded, tunded mõistusest ülimad · Väärtustati kunsti ja poeesiat Prantsuse romantism tekkis 1820.aastatel. 1830 kuulutas Victor Hugo näidend ,,Hernani" klassitsismi lõppu. Victor Hugo oli romantismis mõjukaim prantsuse prosaist. Tema kuulsaimad romaanid ,,Jumalaema kirik Pariisis", ,,Mees , kes naerab" ja ,,Hüljatud".Prosper Merimee oli küll romantik, kuid käsitluslaadis ka realist. Ta keskendus eri rahvastele ning kirjutas novelle, näiteks ,,Carmen", ,,Colomba", ,,Mateo Falcone". Inglise romantistidest oli kuulsaim George Gordon Byron, kes oli Euroopa suurim romantiline luuletaja
suuremalt jaolt maha range riikliku tsensuuri abil, mis oli isegi karmim kui Preisimaal. Veel tükk aega pärast liberaalse Aleksander III troonile astumist valitsenud politseiriigi mentaliteet sandistas uut dramaturgiat, lükates oluliste uute näidendite lavaletuleku mitme aasta võrra edasi. Üksnes Nikolai I üllatav isiklik poolehoid kindlustas Gogoli komöödia ,,Revident" lavastamise. Kära lavastuse ümber paisus Peterburis niisama suureks kui ,,Hernani" tekitatud furoor Prantsusmaal (romantistide ja klassitsistide kokkupõrge), nii et Gogol pidas vajalikuks riigist lahkuda ega tulnud tagasi enne 1848. aastat. Selle näidendi pärast ja Aleksanrd Gribojedovi komöödiaga ,,Häda mõistuse pärast" omandas vene teater tigeda, mõnikord isegi groteskse ja põhiolemuselt poliitilise satiirilisuse, mis oma jõulisuse ja mürgise huumoriga ületas kaugelt kõik mujal Euroopas kirjutatu. Uut laadi olustikudraama heaks näiteks oli 1850
Kujuneb ajalooline romaan. A. Dumas’ „Kolm musketäri“, W. Scott’i „Ivanhoe“ – pseudoajaloolised. Victor Hugo 1802-1885 Kuulsaim prantsuse romantik. Humanistlike vaadetega: sõnavõtud sõnavabaduse, sotsiaalse teema, Poola poliitilise olukorra jne kohta. Napoleon III vastane, too kuulutas Hugo’ riigireeturiks. 1851-1870 saadeti riigist välja. Senati liige. 23 Näidend „Hernani“ – ajas kaklema humanistid ja klassitsistid. Hugo alustas luulega, väga tunnustatud. Lisaks näitekirjanik. Romaanid: „Hüljatud“, „Mees, kes naerab“, „Jumalaema kirik Pariisis“. „Hüljatud“ – endine sunnitööline Jean Valjean saab headuse osaliseks ja hakkab maailma muutma. „Jumalaema kirik Pariisis“ – kole ja küürakas Quasimodo valitakse narride kuningaks. Ta on kiriku kellamees, leidlaps, kes jäeti koleduse pärast kiriku ukse taha. Kellade kuminast on ta
annaabi.ee 
