SISSEJUHATUS Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Oma eel-eksistentsialistlike eksistentsi-määratlustega on olnud eksistentsialismi eelkäijateks Sören Kierkegaard, Henri Bergson ja Martin Heidegger. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peamegi ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Teda peetakse eksistentsialismi isaks. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust"
Peale selle seisab Karl Barth'i (1888 - 1968) "dialektiline teoloogia" Kierkegaard'ile väga lähedal. Kierkegaard' on esimene aga mitte ainus eksistentsialismi vaimne isa. Sarnaseid mõtteid leiame me hispaania mõtlejal Miguel de Unamuno'l (1864 - 1937), Prantsusmaal elanud vene emigratsiooni filosoofil Nikolai Aleksandrovits Berjajev'il (1874 - 1948), kirjanikul F.M.Dostojewskijl (1821 - 1888), Rainer Maria Rilke'l (1875 - 1926) ja Franz Kafka'l (1883 - 1924). Eksistentsialism on üks markatsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr.Nietzsche poolt esitatud elufilosoofia, mis ütles, et mõistus on vaid relv olemasolu eest. 2
Eksistentsialism Nähtus eksistentsialism tekkis Teise maailmasõja vahetul eelõhtul ja sõja-aastatel. Eksistentsialismi iseloomustab: 1. Sõjatragöödia. 2. Kahtlemine elu mõttes. 3. Heidab kõrvale inimese abstraktsiooni, n-ö inimese üldse. 4. Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus. 5. Lähtumine inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist. 6. Võõrandunud ja absurdne elu. 7. Kesksed mõisted on vabadus ja vastutus
Eksistentsialism Tarvo Schmeimann BFM FV06 Eksistensialism on üks neist küsimustest mida kõik on eneselt küsinud, mida on filosoofid püüdnud seletada, kirjanikud paberile kirja panna ja tulemus on alati selline nagu me ise tahame, et see oleks/poleks.Lahtine, segane, samas kindel ja perspektiivikas. Kui panna elu mõõtmesse. Füüsilisse suurusse, et mõista selle olemust, siis oleks elu kui meri. Ilmatumalt suur ja lai, varjates head ja halba ning alati mõjudes auväärsena ja õiglasena, ohtliku ning ilusana. Samas me teaksime kui suur see on vaid kaarti pealt vaadates. Isegi järve peal paadiga sõites on järv tohutu. Seega on elu suhteline. Me ei saa oma eksistentsi ette määrata, mõõta ega aimata milline see võiks olla. Kõik on...
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l Asjade, eriti artefaktie puhul eelneb nendele etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses
Absurdikirjandus 20.saj I poole algus kuni u 1960.a-teema saab ammendatud. Kuulub postmodernismi alla, Pessimistlik, samas rõõmsameelne.huumor. Eesmärk näidata elu või tema pisiseikade mõttetust Kus? Prantsusmaa. Peamiselt on tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs
Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu
Ma ei suutnud mõista, miks peaks üks inimene laskma end kohelda, kui külmaverelist mõrvarit, omades seal juures asjaolusid pehmendavat informatsiooni. Ta just kui ei väärtustanud oma elu. Just see Camus sõnum oligi. ,,Sisyphose müüdis" arutleb ta pikalt enesetapu üle. ,,Inimene tapab end, sest elu ei vääri elamise vaeva" väidab Camus. Arvan, et sellest lähtus ka Meursault. Mida aga mina ise arvan inimeste eksistentsialismist? Usun, et eksistentsialism ehk olemise filosoofia omab igaühele meist erinevat tähendust, kuid üks on meil kõigil ühine. Kui Albert Camus ütles, et kõik normaalsed inimesed on enesetapule mõelnud ning, et see tunne on otseselt seostus olematuseihaga, siis mina arvan, et iga normaalne inimene tahab olla olemas, iga normaalne inimene ihaleb eksisteeriminse järele. Mõni aeg tagasi jõudis ajakirjanduse ette suurt poleemikat tekitanud lugu raske
Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus. Aastal 1970 ta vahistati, sest müüs tänaval maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Sartre suri 15.aprillil 1980.aastal kopsuhaigusesse. Eksistentsialism ... on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja ajal. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist ehk olemasolust. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Teoste temaatika Kesksed mõisted teostes on vabadus ja vastutus. Kirjaniku esmahuvi koondub elu kõige
Tekkis 20. sajandil. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud Eesti kirjanikud: Andres Ehin Eksistentsialism: Tekkis 20. sajandi keskpaigas. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Negatiivne kuid põhjalik. Maailmas tuntud: Albert Camus, Karl Jaspers 3
ühiskond.Põhi- küsimus on :Kus on tõde?G.Helbemäe 1913-74-peetakse J.Krossi eelkäijaks, töötas ajakirjanikuna lehtedes,raadios.Põgenes perega Sksm-le,kus ta uuris Tallinna kohta üürikuid.Tema teene on ka pagulas-PEN-klubi algatamine.Sai tuntuks kuuldemängudega,kokku umb.30-lasteraamatud,peamiselt muinasjutud, ajal.jutustused."Vaikija"-2-osaline ajal.romaan."Õekesed";"Ohvrilaev"- psühholoog romaan.Lõpetas 1 aastaga vaid Tln Kolledzi,kui teistel läks 4 aastat. Eksistentsialism-20.saj kirjandusvool,käsitleb inimese maailmas olemise e.eksistentsi põhiküsimusi.Esiplaanil on inimese väärtushinnangud,tundeelu,vastu- tus,suhe Jumalaga.Peetakse karmiks ja illusioonideta maailmaks,rõhutatakse üksildust:Sarte,Camus.Ristikivi-homoseks.Kirjutas lasteraamatuid.Võitis romaan "Tuli ja raud" 1.koha rom.võistlustel,seda nim. Tln triloogia I romaaniks-pere- konna romaan,räägib tööliselust.II TLn triloogia 1940-"Õige mehe koda";III trilo. "Rohtaed"
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed
Kes tegi surma? Life sucks and then you die Tundmatu autor Religioossed sümbolid, õpetuslikud teesid muutuvad pidevalt, kuid neid kandev printsiip jääb samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis ...
midagi ja tema muutumise kellekski kujundab keegi teine. Inimene ise kujundab ennast, ehk visandab. Iga inimene on üksikeksemplar, ta eksisteerib täpselt nii, kuidas ta end teostab. Kui arvatakse, et inimene on objekt, siis peaks ta olema samasugune objekt nagu maal seinal. Ometi ei heideta kunstiteosele ette kellestki kõrgemal seisva reeglite täitmatust, küll aga heidetakse ette inimesele reeglite täitmatust, kuigi ta ise on ju ka objekt. Eksistentsialism määratleb inimest tema tegude kaudu, ehk siis inimene ei saa loota millelgi muule peale oma tegude, ning teod on ainsad mis inimese elamist võimalikuks teevad. Ükski moraaliteooria ei saa anda meile käsklusi ega kohustusi, öeldes, et nende järgi pead sa elama, sest need võtavad ära meilt ISE mõtlemise ja panevad meid tegutsema kellegi järgi. ,, Elu pole midagi enne, kui te seda elate, ent teie asi on sellele mõte anda ja väärtus pole midagi muud kui see teie valitud mõte".
Kirjanduses iseloomustab futurismi hüüdsõnade, lühikeste lausete ja karjatuste kasutamine. Seega tekst on rabe. Kuulsad on nägemused tulevikulinnadest: puudub loodus ningvana arhitektuur, võidutseb tehiskeskkond: pilvelõhkujad ja mitmekordsed sõiduteed. I maailmasõda katkestas avangradkunsti vohamise, näitas, kui utoopilised olid paljud ideed. Praktilises elus mõistsid, et sõjal pole puhastavat mõju. 4. Eksistentsialism Prantsusmaal tekkinud olemise filosoofia. Eksistentsialismi järgi ümbritseb inimest vaenulik, absurdne maailmas, mis teda rõhub ja võõrandab. Võõrandamine see on seisund, milles inimtegevus irdub inimesest saades tema üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse. Eksistentsialismis on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema
eelneb tema olemusele. Asjade puhul on aga asi vastupidi: nende olemus eelneb olemisele. Seda saab selgitada järgmise näitega: Kui meistrimees hakkab näiteks valmistama tooli, siis ta juba teab, milline see peaks tulema ja milleks seda saab kasutada, st tooli olemus on määratud juba enne selle tegema hakkamist. See tähendabki, et asjade puhul eelneb nende olemus nende olemisele.(1. lk 95.) Asjade puhul võime alati küsida: milleks see mõeldud on? Sartre leidis, et kristlik eksistentsialism on sunnitud inimest käsitama samasuguse loodud asjana nagu nt paberinugagi. Jumal on ju sarnane kõrgema klassi käsitöölisega, kes teadis täpselt, milleks ta inimese loob. Sellisel juhul tuleb välja, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele. Niisiis ei saa kristlik eksistentsialism olla järjekindel oma veenudumuses, et inimese olemine eelneb tema olemusele. 18. Sajandil jumala mõiste küll taandus, kuid mõte, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele, oli visa püsima
Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine. Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline. Puudusid kirjavahemärgid. Kubism: sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs avaldub tõeline inimese loomus, sest inimene ei kontrolli oma käitumist mõistusega. Hakkab tööle ellujäämisinstinkt ehk mure homse pärast. Tõeliselt väärikad inimesed vaid suudavad võtta vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate a...
töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html,http://www.youtube.com/watch? v=a67KC1Pr3HQ, Filosoofia ajalugu tipult tipule(E. Saarinen) Tõsistele Kierkegaardi huvilistele ka üks loeng:http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_parnamae Hüpe on oluline ,sest hüpe määratleb meie olemasolu, Hüpe aitab liikuda edasi. Võime hüpata
Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud.
instinktid ilmnevad unenägudes, aga ka palavikus, joobes. · Tõid kirjandusse nn automaatse kirjutamise (alateadvus) kirjutaja ei pea loogiliselt mõtlema. Kirjutab üles alateadvuse mõtted. · Keelekasutus luules: · Olulisel kohal alateadvusimpulsside kirjapanek · Sõna abil jäädvustatakse mõttekäik · Süzeelisust pole, see-eest mäng keele ja vormiga, omapärased metafoorid · Eestis Ilmar Laaben, A.Heik, S.Kivisild Eksistentsialism · Filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai alguse II MS eelõhtul · Lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist · F.Nietzsche, F.Dostojevski, F.Kafka, B.Pascal, S.Kierkegaard, H.Bergson, M.Heidegger · Tähtsaimaks autoriks peetakse Jean-Paul Sartre't · Inimene on eriline olevus, kelle puhul ei eelne tema olemasolule mingit etteantud olemust ega ideed, vaid inimene alles loob selle endale · Objektiivne tõeotsing ei anna vastust olemise probleemidele
74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? V: kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed. 75. mida ütleb samasuse reegel? V: üht ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. 76. Mis kaasneb loogikareeglite järgimisega/nende eiramisega? V: üksteise mõistmine ja üheselt arusaamine, valesti mõistmine. 77. Mis on eksistentsialism, milline on maailmavaade ja millised tegurid on selle kujundanud? V: irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias, inimest täidab hirm ja tülgastus, mõjutanud on: I MS, üksteisest võõrandumine, religiooni nõrgenemine. 78. Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism, nimeta nende suundade ilmingud. V: modernism taotleb uuenduslikkust ja ühetaolisust, heaolu ühiskonda. Postmodernism isikupära taasväärtustamine, harmoonia püüd, maalilisus.
,,Tõe leidmine ei ole inimese ülesanne. Ülesanne on tahta ja tegutseda." W. James ütleb, et religioosne usk on tõeline, sest ta on praktiliselt väärtuslik. Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte. ,,Kõik, mis töötab, on tõde!" Pragmatistilt saab küsida: ,,Kas tõde alati töötab?" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit
kergemeelne kaunitar Brett kes on armusuhetes nii Jake kui ka tema sõjakaaslasega Mike'ga ning kellesse on omakorda armunud üks teine ajakirjanik .Juhtsümbol romaanis on Jake sõjas saadud trauma ehk impotentsus . '' Vanamees ja meri '' William Faulkner modernistlike vormieksperimentide arendaja , tema teosed on seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga .Üks raskemaid loetav 20 sajandi kirjanikke .paiskab segamini ajatasandid , liigub m'ärkamatult olevikust minevikku ja tagasi . Eksistentsialism Filosoofia ja kirjanduse tihe läbipõimitus . Vabadus ja vastutus on eksistentsialismi tunnused.Sellised teosed kirjeldasid kõige dramaatilisemate olukordade lahkamist ning keskendusid filosoofilistele probleemidele . Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab
Imazism nõudis luulekeeles kasutamiseks täpseid sõnu, uusi rütme uute meeleolude avaldamiseks, piltide kasutamist üldiste, olgugi mõjuvate sõnade asemel ja sõnastuse keskendumist olulisema väljendamiseks. EKSISTENTSIALISM 20. saj Eksistentsialismis on Friedrich filosoofia ja kirjandus Nietzsche, tihedalt omavahel Franz põimitud. Lisaks Kafka, rõhutab eksistentsialism Blaise ka vajadust rakendada Pascal, mõtlemist isiklikus ja Miguel de ühiskondlikus elus, sh Unamuno,
enda olevat sunnitud tagasihoidlikult rahulduma tunnetusteooriaga, siis fenomeloogia tegi taas kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis fenomeloogia lisaks suuna eksistensialismile. Eriti selge väljenduse andis sellele Maurice Merleau-Ponty oma varases suurteoses ,,Taju fenomenoloogia". Eksistensialism 20.sajandi mõjukamaid filosoofiasuundi, eksistentsialism, mida paljud peavad lausa selle sajandi olulisimaks filosoofiaks.Üks 20.sajandi olulisimaid filosoofe oli kahtlemata Heidegger. Heideggeri peateose ,,Olemine ja aeg" sisuks on inimese olemasolu ja selle ajalikkuse analüüs, mis tegi ta 1927. aastal üleöö kuulsaks. Uurib ta seal inimeksistentsi fundamentaalseid struktuure ehk eksistentsiaale. Eksistentsiaalid kirjeldavad esmajärjekorras inimese suhet aja ja ruumiga, mis erineb fundamentaalselt asjade olemisviisist. Seda
Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Mis iseloomustab eksistentsialismi, nimeta 3 autorit. Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Jean-Paul Sartre, Albert Camus, Maurice Mérleau-Ponty A.Camus käsitleb oma loomingus a) absurdi ("Langus") b) ideede allakäiku
23. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 24. Panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges. 25. Monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants. 26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist. 27. Eksistentsialism filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. 28. Paradigma algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. 29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm.
“ Inimene eksisteerib ja hakkab looma end ja enda olemust. Ateistid arvavad, et inimene loob end ise, nii nagu ta vajalikuks peab, religioossed väidavad aga, et inimene on tehtud jumala soovi järgi. Sartre väidab, et inimene on „visand“. Selgitage, mida see tähendab. Inimene on see, kes on teadlik enese tulevikku visandamisest ja laseb sel minna. Inimene on visand, sest tal on subjektiivne elu ja inimene ise kujundab ehk visandab selle. Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialism on optimistlik õpetus, kuna inimese saatus on paigutatud inimesse endasse. Eksistentsialism nendib elu võimalikkust ja ütleb, et igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene pole üksnes see, kellena ta end ise mõistab, vaid ka see, kes ta olla tahab. Iga inimene peab olema enda olemise peremees ja vastutada enda eksistentsi eest.
Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks. Filosoofiline suund: Eksistentsialism Haridus: Teoloogia, 1830-1838 Kopenhaageni ülikool Perekonnaseis: 1840.a. kihlus 17aastase Regine Olseniga, kõrge ametniku tütrega. Tüptarlapse omadustest meeldisid Sörenile kõige enam vaikimine ja südamlikkus. Sörenit vaevasid pidevad kahtlused, et kas ta ikka suudab tütarlast õnnelikuks teha. Mõne aja pärast oli ta kindel, et kihlus tuleb katkestada. Ta arvas, et algatus peab tulema tütarlapselt, mistõttu hakkas käituma eemaletõukavalt
kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see on hea kõigile olles seotud kogu inimkonnaga, on see ka ühtaegu ängistav, teinud ühe
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
ja lõpp, mis juhtub pärast surma, mõjuvõimsate mitteinimolendite olemasolu ja soovid usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale naturalism maailmakäsitlus, mis taotleb kõigi nähtuste seletamist loodusteadustega positivism filosoofiline mõttesuund, mille kohaselt korrektne mõtlemine peaks põhinema teadmistel, mida saab kontrollida kogemustest lähtuvalt eksistentsialism mõttesuund, mille eesmärgiks on inimesele tema tõelise olemuse teadvustamine; võib olla nii religioosne kui ateistlik sünkretism oma maailmavaate loomisel kasutatakse erinevate maailmavaadete elemente maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv)
Ernest Hemingway->(1899-1961) Ameerika, ,,Ja päike tõuseb", ,,Vanamees ja meri" Erich Maria Remarque->(1898-1970) Saksamaa, ,,Läänerindel muutusteta" Francis Scott Fitzgerald->(1896-1940) ,,Suur Gatsby" Romaaniuuendajad William Faulkner-> ,,Hälin ja raev" Vladimir Nabokov-> (1899-1977) ,,Lolita" 1955 Mihhail Bulgakov->(1891-1940) Venemaa, ,,Meister ja Margarita" ,,Ivan Vassiljevit" Jerome David Salinger -> (1919 - 2010) ,,Kuristik rukkis" Eksistentsialism 20. Sajandi mõjukaimaid filosoofilisi koolkondi ja kirjanduslikke voole, mis kujunes Teise maailmasõja eel ja ajal.Käsitleb olemise põhiküsimusi. Olemist vaadatakse kui indiviidi psüühilist, hingelist ja vaimset eksistentsi. Põhiprobleemid on inimese subjektiivsed probleemid nagu vabadus ja vastutus, surm ja suhe Jumalaga, olemasolu mõte, absurdne maailm. Jean Paul Sartre-> (1905-1980) Prantsusmaa, ,,Iiveldus" Albert Camus-> (1913-1960) Prantsusmaa, ,,Võõras" ,,Langus" ,,Külaline"
5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10. Baudelaire loome omapära, 3 luuletust. V: 1. ilu ja inetuse segu 2. pessimism 3. erootika 4. küünilisus ,,Raibe"; ,,Spliin"; ,,Majakad"; ,,Kunstniku pihtimus" 11
,,realismiks." Teosed tihedalt seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga. Mõned teosed kuuluvad realismi parimate näidete hulka. Poolehoid kuulub ärasegamatult kapitalismi võidukäigu ohvritele(neegrid, vaesed, segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi.
vaimujõu, ainult selle asjaga on ta tegelenud ja nii mõtlebki ta, et see oli tema ülesanne; seepärast nii intensiivne mõtlemine ja nii nõrk keha. Kui ta elaks edasi, tuleks tal jätkata religioonset võitlust, aga see väsitaks, ent kui ta sureks, säilitaks võitlus oma jõu ja ta peaks seda oma võiduks.“ 7 Kokkuvõte Soren Kierkegaardi oli taani filosoof ja kirjanik keda võib lugeda eksistentsialismi rajajaks. Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul, lähtudes inimese mõistmisel tema eksistentsist. Arusaamaga eksistentsist kui inimese olemise viisist vastandutakse varasemale arusaamale inimesest, kui jumala loodud olendist, kellele on sellesama jumala poolt ette antud elu eesmärk ja väärtused, mida taotleda. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat
15.Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17.Mida ütleb samasuse reegel? Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses 18.Mis kaasneb loogikareeglite järgmisega/nende eiramisega? Loogikareeglite järgimisega kaasneb arusaam, eiramisega kaasneb mitte arusaam. 19.Mis on eksistentsialism, milline on eksistentsialisti maailmavaade ja millised tegurid on kujundanud? Eksistentsialism on 19. sajandi maailmavaade, et juhus on paisanud meid maailma, kus on kannatused. Selle on kujundanud inimese võõrandumine. 20.Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism; nimeta suundade ilminguid. Ühetaolisust modernism 21.Mis on sofism ja too selle kohta näiteid? Sofism- püünisjäreldus, väga peen vale. Paradoks vasturääkivusega. 22
kirjandus, uuringud, diagnostilised käsiraamatud, ,,vaimse tervise tööstus" ja ravimitööstus. Samuti kuuluvad sellesse diskursusesse avalikkuse vastav suhtumine taolistesse inimestesse, uskumused, stereotüübid, eelarvamused, legendid ja folkloor, meedia tähelepanu jne. Kuigi psüühikahäiretelpuudub olemuslik reaalsus, on nad olemas sotsiaalsetes konstruktsioonides, vastavas diskursuses, inimeste reaktsioonides ja selle ümber kujunenud sotsiaalses ,,ettevõtluses". Eksistentsialism Lugege läbi ÕIS-is olevast pdf-failist ,,Eksistentsialism" Merleau-Ponty osa Kuidas Merleau-Ponty keha fenomenoloogia haakub tervishoiuga? Merleau-Ponty kohaselt kuulub ihu ja maailm kokku. Oleme osakesed selles suurest maailmast, mis meid ümbritseb.Tema arvates seob keha(ihu) meid maailmaga, paigutades meid teatud aega ja kohta. Me suhtestume ja tajume maailma lähtuvalt oma kehast: ,,asjad" asetsevad suhtes meiega kas ülal, all, kõrval vms. Seega oleme positsioneeritud oma
ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus kosmonautika, arvutite loomine*Arvutitehnika arendusele andis tõuke muukida lahti sifrisüsteem Enigma*Eniac ameerikasIdeed ja suhtumine *eksistentsialism*õigustatud stalinlikud massirepressioonid*Inimene loob ennas tise*George Orwell nägi kommunismi läbi
argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Ent peale Lillianiga kohtumist ning temasse armumist soovis ta võidusõitja karjääri kõrvale heita ning hakata autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston Lilliani onu. 4)Boris Volkov Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. 5)Hollmann Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia Clerfayti armuke Roomas. 3. Temaatika määratlus Temaatikaks on inimese elusaatus eksistentsialism. 4. Hinnang teosele Mulle meeldis väga see romantiline romaan ning eriti selle mõtlemapanev traagiline lõpp. Lillian oli naine, kes ei soovinud end mitte kellegagi siduda, sest teadis, et ei saa kunagi oma haiguse tõttu luua endale sellist pere ja kodu nagu teised surm võis teda lihtsalt liiga ootamatult tabada. Teoses peituv saatuseiroonia väljendubki aga selles, et mitte Lillian ei olnud see, kes esimesena siit
k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=väljendus, ilme)- kirjaniku subjektiivsed, sünged kujutelmad sageli sõjavastane. Marie Under ,,Verivalla" . *kubism. J. Barbarus ,,autoportree" *sürrealism (pr. Sur=peal)- loomingu lähtealuseks unenägu, nägemus, eitab loogilisi seoseid ja traditsioone. J. Laaban ,,autoportree" . *impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat
Milleks meenutada möödaläinud valusid ja olla õnnetu- rõõmustada tuleks hoopis oma häda lõppemise üle. Kasu on ka sellest, kui pöörata vaim teistsuguste mõtete poole. Naermine, positiivsus, head mälestused (Kas valu ei peaks siis võidetama mõistusega, kui teda on võidetud naeruga?). · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? o Mitte välja teha, sest niikuinii tuleb see, mis tulema peab. Midagi ei jää tulemata. Küsimused Sartre'i Eksistentsialism on humanism kohta: · Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. o Kõigepealt inimene eksisteerib, kohtub endaga, kerkib maailmas esile ja defineerib end pärast. Kui inimene, nii nagu seda mõistab eksistentsialist, pole defineeritav, siis seetõttu, et alguses pole ta midagi. Ta saab kellekski alles hiljem ja saab selleks, kelleks ta end ise teeb.
(Vastand on alturism). * Universalistlik egoist ma pean eelkõige iseenda elu eest seisma. Tagajärjeks võib olla anarhia. * Kultuuriline relativism. * Moraal või eetika sõltub antud kultuurist. * Ühest kultuurist pärit olev inimene ei saa hinnata teistest kultuuridest inimesi. * Etnotsentrism minu kultuur on kõige parem, kõik, mis seda toetab, on hea. * Juudid äravalimise õpetus, natside aariarassi õpetus, Jaapani sintoism. * Eksistentsialism rajaja S. A. Kirkekaard kuulsamaid Taani filosoofe. Pigem religioosse eksistentsialismi rajaja. * Hakkas rõhuma indiviidi unikaalsusele. * Inimese peamiseks eesmärgiks on saada subjektiivseks. * Grupp võtab ära vastutuse, muudab nõrgemaks. * Mitte keegi teine ei suuda mind mõista, lõppkokkuvõttes olen ma üksi. * Ei teadvusta eksistentsialismi, ei ela täisväärtuslikult. Peab eksistentsialismi läbi tunnetama.
sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino; totalitaarsed liikumised- valitses ühiskonnas deemonlikud jõud, inimesel ja inimlikkusel on raske ellu jääda(,,m&m"). II MS: EL sünd; kirjandus ja kunst sotsialistlikule liistule; eksistentsialism- inimolu küsimus maailmas; absurd- maailm arusaamatu, elu mõttetu ja sihitu; inimene peab ise oma otsuste ja tegevusega elule mõtte andma; rock'n'roll. 1960...: otsiti alternatiivseid eluviise; kirjanduses mängiti vihjetega varasematele tekstidele, kuid ka teistele elu-ja kirjandusvaldkondadele; keskenduti rohkem iseenda ja üldise tekstikogemuse peegeldamisele ja lahtimõtestamisele; mis teeb kirjandusest kirjanduse.
filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on
Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib b. Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a
(kategooriline imperatiiv) kinni pidada? A) Me peame reeglit järgima siis, kui see meile meeldib B) Me peame reeglit järgima kõikidel juhtumitel, mil see meid otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus
annaabi.ee 
