Argus on suurim pahe Maailm on mitmekülgne ja niisamuti on ka inimkond. Inimesed jagunevad kahte gruppi: ettevaatlikud ja julged. Eestlastele tuntud vanasõna: ,,Kes ei riski, see sampust ei joo" on kindlasti paljudel peakolju sisse kulunud või vähemalt korragi mõtetest läbi jooksnud. Palju on arutletud selle üle, kumb on parem pool olla hulljulge või pigem veidi ettevaatlik. Mina arvan, et neist kahest tuleks segada kompott, natuke üht kui ka teist. On ilmselge, et enne tuleb mõelda, siis teha. Samas leian, et elus tuleb ka riskida. Ärimaailmas ei lööks ükski inimene läbi, kes pole just nimelt riske võtnud. Kindlasti ei oleks Armin Karu nii edukas ärimees, kui ta ei oleks omal ajal kõvasti tööd teinud ja riske võtnud. Samuti kehtib see ka spordivaldkonnas argusega suurt võitu ei tule. Rallisõitjad peavad olema julged, kuigi tegemist on äärmiselt ohtliku alaga. Juba mitu aastat tagasi soke...
Abstraktselt mõelda ongi näha mõrvaris seda, et ta on lihtsalt mõrvar. Ei nähta teisi omadusi, näiteks ilusat keha. Ei huvituta põhjustest, miks ta nii tegi. K O S T M I N E K Ü S I M U S E L E : M I S O N VA L G U S T U S ? Immanuel Kant Valgustus see on inimene väljub alaealisest seisundist. Alaealisuses on inimese enda süü, just see, et puudub julgus ise oma aruga mõelda. · Kaks põhilist takistust on laiskus ja argus. Lihtsalt nii on mugavam, et eestkostad otsustavad. · Eestkostjad lasevad tunda, et täiskasvanuks saamine on raske, vaevarikas ja ohtlik. Neile on nii kasulikum. · Inimeste argus iseseisvalt aru kasutada on juba loomuomane. · Vaid vabadust on valgustuseks vaja. Vabadus oma mõistust avalikult tarvitada. · Samas võib mõistuse eratarvitus olla piiratud, kuid see ei sega valgustust.
14.02.2013 Neljapäev 14:45 KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus Need tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende kahe teguri oluline erinevus koosneb sellest, et laisksuse puhul inimesel on mugal olla alaealine ja anda võimalust mõelda enda eest teistele ning arguse puhul samm täisealisuse poole ja eestkostja järelvalve välja rebelemine tundub inimeste väga ohtlikuks. 2) Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus)?
otustamis-ja mõtlemisoskus. Seetõttu lasevad nad ennast võimul ja religioonil masinlikult juhtida. Iseseisva arengu tarbeks on vaja inimestel täielikku vabadust: oma mõituse igas suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku ostustusvõimet omamata ning lastes ennast juhtida. Argus on aga see, mis ei luba mingisugust isetegevust rõhujate-juhtide-valitsejate ees. Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 2) Kui oma pead pole varem kasutatud, siis milleks nüüd või hiljem? Inimene kes proovib
Põhjusteks on laiskus, argus, otsusekindluse ja mehisuse puudumine, nähakse, et on lihtsam, kui ise ei pea mõtlema ning otsused tehakse nende eest. Aru puudumine ei võimalda kasutada iseseisvalt oma aru sel juhul, kui inimesel puudub võime mõelda iseseisvalt, ta on harjunud, et otsused tehakse tema eest ära. 2) Kuidas otsusekindluse ja mehisuse puudumise korral oleme ise süüdi selles, et me ei kasuta iseseisvalt oma aru ehk selgitage milles seisneb inimese laiskus ja argus? Inimese laiskus ja argus seisnevad selles, et kõigile meeldib, kui mõeldakse nende eest ning tehakse head otsused nende eest. Ning kui midagi peaks minema halvasti siis ei pea ka ennast süüdistama, sest otsustajaks oli keegi teine. Põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. 3) Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu
Ta mõistis, et "väikesed inimesed" pole lihtsalt ohvrid, kellele peab kaasa tundma, vaid et nendelgi lasub vastutus ebanormaalse elu eest. Tsehhovi jaoks saab "väikese inimese" teema keskseks kogu loomingulise tee vältel. Tsehhovi "väike inimene" on tühine väikekodanlane, kes ei esinda tingimata ühtki sotsiaalset klassi, ta võib olla nii vaesunud mõisnik, kaupmees kui ametnik. Teda iseloomustavad egoism, kitsas silmaring, matslikkus, argus ja ahnus, kuid tema põhitunnus on igasuguse inimväärikuse puudumine, teenijalik valmisolek kummardada endast kõrgema auastmega ametniku ees. Sellises laadis kirjutas Tsehhov kuni 1880ndate aastate keskpaigani.
ise mõtlema ning ükski institutsioon ei tohiks seda inimestel keelata. Vastasel juhul ei toimiks ühiskonnas edasiminekut. Vastused küsimustele: 1) Kaks peamist tegurit, mille tõttu viibib inimene valgustamatuse seisundis, on laiskus ja argus. Minu arvates seisneb nende kahe teguri tähtsaim erinevus nende allikates. Laiskus johtub inimesest iseendast, see on inimloomuses: Kant ütleb, et ,,alaealine" on lihtsam ja mugavam olla kui end mõtlemise pärast vaevata. Argus on sageli teiste inimeste pealesurutud: näiteks sisendatakse noortele naistele, et oma peaga mõtlemine olevat keeruline ning ohtlik tegevus. 2) Olla laisk on igati mugavam, kuna siis on lihtne vältida isemõtlemise ohte ehk vigu. Näiteks, kui sulle öeldakse ette, mida ja kuidas peaks tegema, siis isegi ettevõtmise nurjumise korral saab inimene süüdistada üksnes oma eestkostjat. Isemõtlemine eeldab vigu: tõsi küll, mida rohkem hakkab inimene ise mõtlema, seda
Kõige tähtsamaks iseloomu näitajateks on inimese käitumine ja teod. Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada. Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus, eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus. Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega ,,tahteomadused" on otsustavus, visadus, enesevalitsus, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus
6 küsimus ebaselge (allajoonitud ,,millest ei räägita", ,,enda reputatsiooni ära rikkuda") ,,Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus?" Kant Vastused küsimustele 1. Esimene tegur, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis, on see, et tal puudub aru. Ise mõtlemine ei vii teda valgustuseni. Teine tegur, miks inimesed on valgustamatuse seisundis on see, et neil on olemas aru, aga nad ei kasuta seda. Selle põhjustajad on laiskus ja argus. Olla laisk on olla mugav ja inimestele meeldib olla mugav, mida vähem nad enda eest mõtlema peavad, seda parem. Nad ei pea vaevama end keeruliste probleemidega vaid saavad need kõik jätta kellegi teise hooleks. Argus tuleb sellest, et inimesed ei julge olla iseseisvad ja hoiavad pigem teistega kokku ja sealhulgas hoiavad ka ühtset arvamust (mis ühtib eestkostja omaga). Omaette mõtlemine ja olemine tekitab neis hirmu. Erinevus nende kahe
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level ...
REALISM Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistliku kirjandusvoolu alguses seisab Sthendal"Punane ja must" (1831), samal aastal ilmus Victor Hugo läbinisti romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Tekkisid autorid, kes nim. end ühiskonna kroonikuteks. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ja ilustustega. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Realismi põhizanr on romaan. Stendhal oli Prantsuse kirjanik. Ta ema suri kui ta oli 7 aastane.16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus ...
saavutatud. Nad näeksid naist, kes elab head elu. 9)Kas on keegi, kes on võimeline ja suuteline päästma end abstraktse mõtlemise eest ja käest? Miks? Ma arvan, et see ei ole võimalik, sest vähemalt korra elus puututakse kokku sellise olukorra, kus on vaja abstraktselt mõelda. Kant: Mis on valgustus? 1)Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Argus ja laiskus. Inimene on loomu poolest laisk ning leia, et miks peab ta ise midagi tegema kui seda võivad tema eest ära teha teised. Arg ollakse sellepärast, et kogu elu on keegi neid ohtude eest hoiatanud ning põhimõtteliselt kaitsnud ning seetõttu kardetakse omapead jääda, sest pole kunagi ise pidanud probleemidega tegelema. 2)Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab inimest , kes proovib ise mõelda (argus) ?
tema keha osad. Mis on valgustus? Kant Valgustus see on periood inemese elus, kui ta väljub alaealisest seisundist. Siis ta teeb kõik oma otsused ise ja ei vaja teise juhendust.Alaeakus ei sõltu vanusest, see sõltub inimesest ja tema tahest kasutama oma aru. Miks inimene ei leia valgustust? On kaks põhjust: laiskus ja argus. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust selle poolest, et on teised võimalused kasutama oma aru raamatud, arstid jne. On lihtsalt mugav ja sellepärast inimene muutub laisaks. Teine põhjus on argus, kui inimene kardab iseseisvalt oma aru kasutada. Ta arvab, et teeb midagi valesti. Ja ainult vabadus viib enamikku inimesi alaealisust välja, siis inimene võib oma aru avalikult kasutada. Valgustus on siis, kui tiingimus, et kasutamine oma aruga on vaba ja iseenda
igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil on olemas. Paks ja peenike Kui kaks inimest kohtuvad, kes on aastaid olnud suured sõbrad, siis on teada, et inimeste elu on muutunud. Tihti juhtub, et kui üks nendest inimestest on kunagi olnud vaesema eluviisiga ja nüüd, aastaid hiljem on kõrgemale astmele tõusnud, muutub esimene kohe aupaklikuks ja kummardab ta ees, unustades inimese, kes selle taga peitub. Ei tohi siiski unustada, et elu võib
Kant ,,Kostmine küsimusele: Mis on valgustus?"(sisukokkuvõte) 1) Inimene viibib valgustamatuse seisundis kuna ta on laisk ja/või arg. Esimese puhul on eluviis muutunud niivõrd mugavaks, et inimesel pole vajadustki oma peaga mõtelda, kuid tal on siiski säilinud selleks vabadus. Arguse puhul esineb vastupidine olukord, alaealine võib ju soovida oma peaga mõelda, kuid liigne argus ei lase tal eestkostjale vastu astuda. 2) Laisk olla on mugav kuna mõtlemine võib olla vaevarikas tegevus, elu on lihtsam, kui käia ette tallatud rada. Arguse puhul on inimene harjunud sellega, et eestkostja mõtleb tema eest, hoiab teda ohjes ning ühteaegu hoiatab omapäi mõtlemise eest. Ajapikku jääb see arg inimene omaenese mõistuse vangiks ning kui tal ka õnnestuks iseseisvalt oma aru kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud.
Kostmine küsimusele mis on valgustus Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen
Flag Day June 14th The History Of Flag Day The idea of an annual day specifically celebrating the Flag is belived to have first originated in 1885. The Father of Flag Day was Bernard J. CiGrand, who was a schoolteacher at Stony Hill. In June 1886 he made his first public proposal for the annual observance of the birth of the flag when he wrote an article titled "The Fourteenth of June" in the old Chicago Argus newspaper. Bernard J. CiGrand In the years that followed, Cigrand authored hundreds of other magazine and newspaper articles advocating recognition of the June 14th adoption of the Stars and Stripes. Everybody agreed In the years that followed, 36 Governors, scores of mayors and five Presidents of the United
Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast märgi. Kohtuprotsessis süüdistati inimesi uhkuses, ahnuses, julmuses, kadeduses, vihas, laiskuses. Peategelasele pandi süüks argus. Ta ei suutnud leppida olukorraga ja võidelda elu nimel. Kohtuprotsess oli tema enda südametunnistus ja ta kartis asju endale tunnistada. Ta kartis olla isiksus. Ta tahtis juhtnööre kuidas ja kes olla, sest oli palju mõtteid millele ta ei suutnud ise vastust anda ja ei julgenud teha kindlaid otsuseid seega proovis kõige eest põgenedes olla keegi. Karistuseks saadeti ta tagasi reaalsusesse, et ta õpiks olema keegi.
From the 1880s through the 1930s, he preached respect and honor for the nation and its flag. In 1885, however, Cigrand still a teenager and only at the beginning of his journey. He entered dental college later that year, mixing his professional studies with the promotion of the flag. In June 1886 he made his first public proposal for the annual observance of the birth of the flag when he wrote an article titled "The Fourteenth of June" in the old Chicago Argus newspaper. In June of 1888, at the same time he was graduating first in his class from dental college, Cigrand addressed a Chicago organization known as the "Sons of America". In his speech he emphasized the good that would come from a flag holiday. In response, the organization undertook to publish a magazine called the "American Standard" to inculcate reverence for American emblems, and appointed Cigrand its editor-in-chief. Cigrand's articles in this
-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. · Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). · Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke. Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd" · Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist.
Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal.
tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist
Mis on valgustus? Immanuel Kant Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Kandi arvates enamik inimesi ei loobu alaealisusest kuna nii on mugav ja vastasel korral peaksid nad ise otsuseid lengetama. Laiskus ja argus on põhjused, miks nii suur osa inimestest, jäävad siiski meelsasti eluks ajaks alaealiseks ning miks teistel on nii kerge nende eestkostjaks hakata. Raske on igal üksikul inimesel eraldi välja rabeleda talle peaaegu loomuomaseks saanud alaealisusest. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Seetõttu on vaid üksikud, kel on õnnestunud alaealisusest välja rabeleda oma vaimu
Põhijooned arenesid välja juba 5.-4. sajandil eKr. Antiik-Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Populaarseks sai 17. sajandil Prantsusmaal (Jean Moliere) ja Inglismaal (William Shakespeare). Komöödiad jagunevad 2-ks tragikomöödiad (vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused) ja tavakomöödiad. Vanal ajal põlati komöödiates ühiskonnategelasi ja tavakodanikke Tunnused: · lõbusa sisuga näidend · naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalus, argus, ahnus), või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. · Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne)
Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks. * Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist. * Peab kasutama enese mõistust.
TSITAADID, ÜTLUSED Lord Henry: Loomulikkus on ikka poos, pealegi üks kõige ärritavamaid poose. Südametunnistus ja argus on üks ja sama . Südametunnistus on firma eesnimi. Head mõju pole üldse olemas. Igasugune mõju on ebakõlbeline ebakõlbeline teaduslikust seisukohast vaadatuna. Maailmas pole midagi muud kui vaid noorus. Toorest jõudu suudan ma veel kuidagi taluda, aga toores arukus on täiesti väljakannatamatu. Selle kasutamine on kuidagi ebaaus. See on löök allapoole intellekti. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata.
ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne. Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole loodud laste eneste vaid pigem hoidjate ja ammede poolt. Reili Argus leiab oma uuringus, et hoidjakeelele on iseloomulikud deminutiivtuletised ja onomatopoeetilised sõnad. Indo- Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles
Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud
täielikult likvideerida tööpuuduse. Selline majanduse kasv sai olla ainult ajutine ja Hitler vajas selle säilitamiseks kiiret ja võidukat sõda. Natside poolitika oli sellega muutunud äärmiselt agresiivseks ja jultunuks. Ma leian, et kui lääneriigid oleksid sekkunud siis, kui oli näha, et Saksamaa hakkama ennast uuesti relvastuma, siis ei oleks tulnud II maailmasõda, vaid väiksema mahuline arvete klaarimine Saksamaa ja lääneriikide vahel. Prantsusmaa ja Suurbritannia argus Saksamaale vastu hakata andis Hitlerile võimaluse enda vägesid koguda ning lubas Hitleril teha algust II maailmasõjaga. Saksamaa aina jultumaks muutunud välispoliitika viis 1938. aastal Austria ühendamiseni Saksamaaga, mida nimetatati anslussiks. See sai natside eluruumi laiendamise alguseks. See tõi ärevust demokraatlikes maades, et Hitlerit rakse maha rahustada. Lääs ei olnud selleks ajaks ka
Karl August Hindrey "Kaugekõne" Karl August Hindrey novelle oli kohati keeruline lugeda. Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi erinevatest lähtepunktidest tegidki lugemise natuke keeruliseks ja mitte hästi sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugem...
Kui eeskujulikult inetud nad kõik on!" L.H. Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. - Basil Hallward olen hakanud armastama salapärasust. Mulle näib, et see on ainuke asi, mis võib moodsa elu meie jaoks müstiliseks ja imeliseks teha. Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata. - Basil Modell on lihtsalt juhuslik, modell on ettekääne. Mitte teda ei ilmuta maalija, vaid pigem on see tema ise, kes end lõuendil näitab. - Basil Süda,etunnistus ja argus on tegelikult üks ja sama, Basil. Südametunnistus on firma esindusnimi. - Harry Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. - Lord Henry Sõpru valin endale nende välimuse järgi, tuttavaid iselooomu järgi ja vaenlasi nende mõistuse järgi. - LH Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead kui meil enestelgi. - Harry Pole olemas midagi, mida kunst väljendada ei suuda. - Basil
" Evelin Marjamägi 124110 TASB21 Teisipäev 08.00, aega kulus umbes 2 tundi, raskusaste 4 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et laiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. See on laiskadele tüütu kohustus midagi ise teha.Ise mõtlemisel mingit ohtu aga ei ole. Mõni asi võib küll mõni valesti minna, aga seda juhtub kõigiga, seega pole vaja karta
pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast valgust. Sa oled rumal." Või veel samal teemal: "Pimedus ja valgus on pidevas muutumises, üks on teises. Me võime tõde otsides jõuda vaid pimeduse ja valguse piirile, sest valgus ei eksisteeri ilma pimeduseta. Varjud jäävad kui on valgus. Siit tuleneb hea ja halva tasakaal." Sellest romaanist on maailma läinud mõtted, mis võtavad hästi kokku baastõdesid. Tõtt rääkida on mugav ja kerge. Argus on elus kõige suurem pahe. Ärge kunagi ega kedagi kartke. Kõik läheb nii, nagu on õige selle peal püsib maailm. See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda armastab. Tõeline kunst puudutab alati kõiki inimolemuse tasandeid. Viisil, mida ei saa ratsionaalselt sõnadesse panna. Puudutab hinge süvasoppe, sõlmib midagi lahti, paneb liikuma, tervendab. Sümbolid, arhetüüpsed tegelaskujud või nähtused, metafoorid, alltekstid, müüdilaadsed jutustused kõik need
Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on inimestel tulnud kokku puutuda erinevate ohuolukordadega ja ennast kaitsta nende eest, siis
Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada. 1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus. Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et kaiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda. 2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. Ise mõtlemisel mingit ohtu aga küll ei ole, võib küll mõni asi nihu minna, aga eks seda juhtub ju kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, üldjuhul on need liialdused. 3
Millega tegelesid?: põlluharimine, käsitöö, sõdimine ( õitsvad ja vihasõjad), laadad, turukohtunikud, bartertehingud- raha asendasid kakaooad, kullatolm, keebid, puuvillakangad Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl MAIADE LINNRIIGID:
Ainuüksi see teadmine on hinnalisem, kui kõikvõimalikud kiidusõnad professionaalsete päästjate leerist. Kangelaslikkus algab igast südamest ja ei muutu kunagi, mistahes ajastu ka ei kehtiks. Inimeste elud on väärtuslikud, ent kerged murduma just sellepärast tuleb neid omavahel siduda, teineteist hädast välja aidata ja selle üle rõõmu tunda. Koos elada on palju parem, kui eksisteerida üksinduses süütundega, et oli võimalus teiste heaoluks midagi ära teha, ent argus allutas tahte, tegu aga kaotas oma võimu sootuks. Püüe pole patt ning igaüks võib kellegi elu päästa, sest kunagi tuleb päev, mil ta ise vajab sedasama abi. Elagu kangelased!
,,Meister ja Margarita" Autor on Vene kirjanik Mihhail Bulgakov, kes hakkas raamatu esimest varianti kirjutama 1928. Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see o...
Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata.(Basil) Abielu ainus võlu on see, et see muutub pettuse mõlemale poolele absoluutselt vajalikuks. (Harry) Südametunnistus ja argus on tegelikult üks ja sama. (Harry) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (Harry) Oma vaenlaste valikul ei saa inimene kunagi üleliia ettevaatlik olla(Harry) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead kui meil enestelgi.(Harry) Kunstnik peab ilusaid asju looma, kuid ei tohi neisse panna omaenda elu.(Basil) Geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu.(Harry) Naised ei oska ilusat välimust hinnata, vähemalt head naised mitte
Tsitaadid, mis panid mõtlema: - ,,Tobe sinust, sest ainult üks asi mailmas on hullem kui see, et sinust räägitakse, ning nimelt, et sinust ei räägita" - ,,Ma tean, et sa hakkad minu üle naerma," kostis kunstnik,"aga ma tõesti ei saa seda näitusele panna. Olen pannud sellesse liiga palju iseennast." - Koledate ja rumalate osaks saab parim selles maailmas. - Ka kõige tavalisem asi on veetlev, kui see on varjatud. - Südametunnistus ja argus on tegelikult üks ja seesama asi. - Sulle meeldivad kõik inimesed, see tähendab, et sa oled kõigi inimeste suhtes ükskõikne - Igasugune mõju on ebamoraalne ebamoraalne teaduslikust seisukohast. - Tänapäeval kardavad inimesed iseennast. Muidugi on nad suuremeelsed. Nad toidavad näljaseid ja riietavad kerjuseid. Kuid nende enda hing nälgib ja on alasti. - Ainus viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda.
Edukas on ta küll rohkem juhuste läbi, krossilikku eneseteostuse-programmi silma ei hakka. Sellele viitab ka paigallennu-kujund. Mina pean Paeranda lihtsalt väga andekaks ning võimekaks, mitte aga erandinimeseks. Paljud inimesed on õnnistatud hea mäluga ning on juba väikesest saadik väga vastuvõtlikud erinevatele keeltele ja teadmistele. Muidugi on Ullo väga erakordne ja silmapaistev isiksus, eriti tema muutumine aja jooksul, tema esialgne argus, hilisemalt ettevõtlikus, kuid see ei ole minu jaoks piisav, et teda lausa erandinimeseks nimetada. Kohvrivärvijaks taandumine küll nagu üllatab ja tekitab protesti. Aga laseb end ka seletada, ja nimelt Ullo isikuomadustega, tema kummalise irdsusega - kõike märgata ja teada, aga ikka eemale ja lahku jääda. Viimase näiteks sobib ka tema kirjanduslik looming - ikka iseendale ja sahtlisse. Eraldi tahan esile
kehaliselt pingest vaba ,,Kokkupõrkeoht UFO-ga sulges Hiina lennujaama!" ,,Aga kuna tõestusi otseselt UFOdest ei ole, nagu selliseid tõendeid et kuskilt mingine ufolane leitud oleks, siis tuleks huvi pärast saata sinna teele mingine asi, et see kokkupõrge toimuks ja see UFO laev sealt alla lendaks.. saaks maailm lõpuks selgust on need UFOd ja millised nad siis ka on :P" UFO- tundmatu lendav objekt; mingine- mingisugune; ufolane-ufonaut; http://forte.delfi.ee/ ,,Eesti mehe argus sunnib naisegi kõhklema" ,,nii või naa, aga vastustunne on ju hea, iselooma omadusena ja deprekat tundvatel inimestel on selline imelik olek, kut kohusetunne(seu vastutus), ega "manjana inimestel" on muud arusaamad. Aga tõsi see on, et lapsed väärivad ülimat tähelepanu (ka sõltumata vanemate vahelistest suhetest)." www.ekspress.ee Nii või naa- mõlemat pidi; deprekas- depressioon; imelik olek-ebaharilik käitumislaad; manjana inimesed- eestikeelne vaste puudub
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
KANT-Kostmine küsimusele: mis on valgustus? KÜSIMUSTE VASTUSED 1) Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus. Kant väidab, et valgustus on iseseisvalt mõtlemiseks vajaliku julguse/mehisuse ja otsusekindluse saavutamine. Selleks on vaja väljuda omasüülisest alaealisusest. Inimene viibib alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskuse puhul eelistatakse olla juhitud teiste inimeste nö juhtide arvamuste poolt, sest nii lihtne on kui kõik otsustatakse sinu eest ära ja selle tüütu kohustuse pärast oma pea vaevamine jääks ära. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teised võimalused elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Arguse puhul ei julgeta iseseisvalt mõtlema hakata, sest vabatahtlikult liidri positsiooni omandanud isikud tahavad oma nö karja (alaealisuse seis...
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sü...
ohvitseridele lausunud midagi kõrva riivavat või südant haavavat. KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1. Alaealisuse põhjusteks on laiskus, sest alaealistena mõtleb nende eest eestkostja ning sellega harjutakse ja ei leita põhjust, miks peaks saama täiskasvanuks. Samuti aitab laiskusele kaasa ka mugavus ning mugavustsoonis püsimine, sest sellest väljumine oleks inimeste jaoks ebamugav ja ebameeldiv. Üheks põhjustest on ka argus ehk ei ei juleta teha samme täiskasvanuks saamise poole, kuna kardetakse kukkuda ja haiget saada ning et mitte haiget saada, siis pigem jääda alaealiseks. 2. Ollakse harjunud, et keegi teine mõtleb inimese eest ja see on mugav ja lihtne, et ei tule kasutada oma aru. Selletõttu puuduvad ise mittemõtleval inimesel ka otsusekindlus, sest ühtegi otsust ei tehta oma aruga, vaid selleks kasutatakse kellegi teise aru
vähenõudliku eluviisi tõttu. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm; tervis ja haigu; nauding ja kannatus; ilu ja inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma.
Sissejuhatus Tänapäeval on trantspordimajandus ilma õhusõidukiteta lausa mõeldamatu: kõik kaugemad reisid sooritatakse harilikult ikka lennukitega. Kiireloomulisi kaubasaadetisi ja postikotte liigub lennujaamade tõstukitel ja trantsporttööridel iga päev kümnete tonnide viisi. Raske on üle hinnata õhusõidukite tähtsust ka sõjanduses. Geoloogide rännakutel, metsatulekahjude avastamisel ja kustutamisel, elektriliinide ja gaasijuhtmete kontrollimisel, jääluurel, kalaparvede järgimisel, viljapõldude ülevaatusel, metsloomade jahil, suurte mastide püstitamiseks ja väga paljudel siin loetlemata töödel on lennukeid ja koptereid muutunud tihti täiesti asendamatuks .Maa- ja merejõududel ilma lennuväe toetuseta on väga vähe lootusi lahingus edu saavutada. Lennunduses on alati ristunud oma ajastu teaduse ja tehnika kõige eesrindlikumate esindajate mõtted. Lennunduse vajadusi silmas pidades on arendatud mootoriehitust ja metallurgiat, masinaehituse...
Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati.
toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
