LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed............
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte
.........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.....................................................................................................................................6 Esimese laine feminism 1880-1920........................................................................................6 Teise laine feminism 1960+....................................................................................................6 Feministlikud teooriad....................................................................................
1. Feminism movement, ideology to defend women’s rights Suffrage – right to vote 2. Feminism isn’t a unitary movement because it represents different women and different experiences for them in different parts of the world. Different ideologies 3. Three waves of feminism • 1st wave – early 19th century – early 20th century (Political rights, suffrageright to vote) • 2nd wave – 1960s1980s (Social inequalities, gender norms, Women's Liberation Movement) • 3rd wave – 1990s2000s (ideas are the same, but they wanted to get rid of things the second wave had failed to do); feminisms, expansion, multiplicity, postcolonialism. 4
Naiste võrdõiguslikkus ja feminism 21. sajandil Sõna “feminism” ja selle tähenduse ümber on tihti väärarusaam ja selle kohta on palju valesid stereotüüpe. Näiteks, et naised vihkavad mehi, feministid on lihtsalt vihased naised ja nad teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele
Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920) Esimese laine feminism lõi naiste uue poliitilise identiteedi ning andis neile rohkem karjäärivõimalusi
Beauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendu...
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist
Miks ma ikka ja jälle räägin feminismist Jah, ma teen seda endiselt, sest ma olen vihane. Ma olen vihane, sest naistega tehakse kohutvaid asju lihtsalt sellepärast, et nad on naised. Ma olen vihane, sest naisi koheldakse kui objekte. Ma olen vihane, et mehed vaatavad keha, mitte naist. Ma olen vihane, et mehed võtavad endale õiguse näidata näpuga ja naerda naisele, kes kandis seelikut ja avarat T-särki, kuid ütles siiski “Ei”. Mehed võtavad endale õiguse, sest nemad otsustavad et “Ei” ütlemise tähtsus on tunduvalt väiksem sellest, mis naisel seljas oli ja palju ta jõi. Ma olen vihane, et mehed peavad end otsustajateks naise väärikuse ja väärituse üle. Ma olen vihane, sest ma tean, kui palju on naisi, kes on hirmul mitte ainult omapäi kõndimise ees mööda üksikuid tänavaid omamata enesekaitsevahendit, vaid ka oma mehe ees. Meie seas on ikka veel feministe, sest ikka ja jälle tuleb inimestele meelde tuletada inimõigusi ning veelgi rohkem...
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised
Sandra Jõgeva · Hariduskäik - EKA maal 2000 (BA) ja interdistsiplinaarsed kunstid 2002 (MA) · Skulptuur - installatsioon, performance, tekstipõhised etendused, dokumentalistika, kirjandus TEEMAD · kultuuri produktsiooni, tarbimise ringkäigu ning pop-maailma müütide lahkamine · allumise ja domineerimise vahekord, domineeriva naise positsioon · kriitika tänapäevaste kehaideaalide, naiste objektistamise aadressil · "Kunstnik kui keegi kes toob ühiskonna musta aluspesu avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm) · 2003 -- 2006 Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) · 2006 -- 2007 Pink Punk II (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) · 2009 Art Container (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Janno Bergmann, Kilian Ochs (Sa...
J. M. G. Le Clezio ,,Diego ja Frida Kahlo" Elisabeth Sau 12c ,,Frida Kahlol oli ilus tugev keha ja peened näojooned. tema juuksed olid pikad ja tihedad tumedad kulmud, mis puutusid ninajuurel kokku otsekui rästa tiivad, moodustasid kaks musta kaart pruunide erakordsete silmade kohal. Tal oli ebaharilikult väärikas ja enesekindel ilme ning tema silmis põlesveider tuluke. Tema ilu oli lapselik, aga rind juba hästi välja arenenud." Diegoja Frida lugu see revolutsiooniusust lahutamatu armastuslugu on elav veel tänagi, sest ta on seotud Mehhiko erilise säraga, igapäevaelu meluga, tänavate ja turgude lõhnaga, vaeste kvartalite laste iluga, selle erilise nostlgilise igatsusega, mis mässib endasse päikseloojangul iidsed monumendid ja maaailma kõige vanemad puud. Arvamus ja meenutusi elust Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind e...
Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine. Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et
kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusnormide loomise põhialused. Põhiseadus kujutab endast eelkõige üldisi põhimõtteid, mida täiendavad mitmed erinevad seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on raskem kui teiste seaduste ning nõuab enamasti erimenetlust. Filosoofia Teema: Feminism Näidisküsimus: Kas võrdsete õiguste poliitika tagab mõlemale sugupoolele võrdse elustandardi? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 215-219 Tagab, sest feminism on juba oma olemuselt arusaam, et mehe ja naise suhted peavad olema võrdõiguslikud. Feministid püüavad välja selgitada ebavõrdsuse allikaid ja leida võimalusi
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis......
Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun
tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid; 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami; 4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. (Gümnaasiumi riiklik õppekava 2011) Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Tihti eristatakse esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminism andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise
Feministid möllavad igal pool, kuid kas keegi ka meestest hoolib? Celine Umborg 11e 1. Selgita teksti põhjal mõistet “ründav feminism”. Too selle kohta tekstist näide. Ründav feminism on see, kus feministid leiavad kõiges ja kõigis seda, mis on ebavõrdne meeste ja naiste vahel ning üritavad teha nii, et naised jääks oma õigustega peale. Näiteks “feminism on selle innukaimate viljelejate jaoks jõudnud faasi, kus ükskõik missugune naisterahva halvas valguses näitamine on hoobilt seksism.” ja “osa feministe tegeleb naisi põhjendamatult ülistava ja mehi alandava propagandaga.”. 2. Põhjenda, miks Ameerika matemaatikul Theodore P. Hillil tekkisisd raskused oma teadustöö publitseerimisega. Tal tekkisid raskused kuna arvati, et teadustöö oli tehtud “valel” teemal. Seal tuli välja, et
3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega.
võimalusi ainuüksi nende soo põhjal Jaguneb: ● Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine Otsene ja kaudne sooline diskrimineerimine ● Otsese diskrimineerimisega on tegemist siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu erinevasse seisundisse kui samas olukorras olev vastassoo esindaja ● Kaudse diskrimineerimisega on tegemist siis, kui mehi või naisi hinnatakse faktiliste tagajärgede valgusel, hinnatakse rühmiti Feminism ● Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. ● Nõuab naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi Naiste olukord maailmas ● 2/3 kõikidest vaestest on naised ● Palgatööl on naisi oluliselt vähem kui mehi ● Euroopas pole ühtki riiki, kus saaks öelda, et naised ja mehed saaks võrdselt palka ● Mehed saavad rohkem palka ka nendel
3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.............................................................................................................8 Meesõiguslus...............................................................................................................................9 2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS ,,Sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Kaasaegse
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents
manifest Courage, audacity, and revolt will be essential elements of our poetry. Vaprus, jultumus, ja ülestõus hakkavad olema meie luule põhilised elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to swell the enthusiastic fervor of the primordial elements. Poeet peab end kulutama kire, ilu, ja heldusega, et paisutada varajaste elementide entusiastlikku indu. We will destroy the museums, libraries, academies of every kind, will fight moralism, feminism, every opportunistic or utilitarian cowardice. Me hävitame muuseumid, raamatukogud, igat liiki akadeemikuid, võitleme moraali, feminismi, iga teise nõrkusi ära kasutava või utilitaarse arguse vastu.
Teise Maailmasõja tagajärjel võtsid riigid omaks uued rahvusvahelise koostöö põhimõtted, sinnamaani oli mõjukamaks seisukohaks, et inimõiguste ulatuse piiritlemine kuulub riikide sisesesse pädevusse. (seetõttu ei saanud vastutusele võtta ei NSVL-i ega Saksa Reichi seal toime pandud massirepressioonide pärast). Sufražettide paraad New York 1913. a. Naistele poliitiliste õiguste nõudmine. Feminism. Neegriliikumine 1960. a. Ameerika ühendriikides. Martin Luther King ,, I have a dream ,, need sõnad on saanud maailmakuulsaks. Kokkuvõtteks saavutasid mustanahalised kõigi rassistlikepiirangute kaotamise. Paraleelselt neegriliikumisega toimus ka noorsooliikumine- noored nõudsid enda aktsepteerimist täieõiguslike ühiskonnaliikmetena. Hakati vastu ,, vanade võimule ,,. Inimesel on täielik õigus olla see, kes ta on. 2
nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marksistlik feminism naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale
taaskord Saksamaaga. Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid erinevate liitude tõttu tekitas see nende vahele teravaid suhteid. Seetõttu muutus see sõda ka maailmasõjaks. Tähtsaks maailmasõja puhkemise põhjuseks olid ka erinevad ideoloogiad nagu kommunism, natsionalism ja sovinism, samuti tekkis uutena juurde anarhism ja feminism. Ühtset ja õiget vastust esimese maailmasõja puhkemiseks on raske leida, seetõttu arvan, et erinevate põhjuste koosmõjul arenes see sõda ülemaailmseks.
ehitatud majad ja teed. Poliitikas saame Teise maailmasõja tulemusel rääkida Ida-Euroopast. Asutati Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Võimule tulid Moskvameelsed valitsejad, toimusid riikide territoriaalsed muudatused. Näiteks kaotas Jaapan Kuriili saared ja ka Soome kaotas oma alasid. Eetilistes tõekspidamises muutus see, et inimelu ei peeta enam pühaks. Tekkis naudingukeskne maailmavaade ehk hedoism ning ka feminism. Inimestel on elamisega väga kiire. Perekond muutus. See tähendab seda, et ühiskonna suhtumine vallaslastesse on muutunud ning mehed peavad avalikult mitut naist ja perekonda. Inimesed ei pea enam kinni 10 käsust. Väga palju tapetakse ja varastatakse. Vähenes ka kiriku roll. Kultuuris muutusid muusika, kunst, naiste mood, kehalise kasvatuse programm, Ida-Euroopa kooliprogrammid ning meditsiin. Hakati näitama sõjafilme ja kirjutama raamatuid Teise
populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed
-autoriteetne(inimesed kuuletuvad veendumusest, usuvad sellesse), sunnivõim(allutkse hirmust), traditsioonid (tavaliselt kungngavõim), mõistuslik kaalutlus (käitutakse vastavalt, sest saadakse aru, et nii on kõigile parem) · Riigivõim: kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, koguda makse, esindada riiki rahvusvahelistes suhetes, võimuasutuste hierarhia jne. Poliitilised ideoloogiad: · Mittepoliitilised nt. feminism ja budism · Parempoolne ideoloogia: tulud kuuluvad neile, kes on seda loonud. Toetavad ettevõtjate suuremaid vabadusi-pooldavad väikesi makse ega toeta riigi vahelesegamist majanduselusse. (Liberalism, konservatism, kristlik demokraatia) · Vasakpoolne ideoloogia: pooldab seda et riik sekkub majandusse, astemlist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust. (sotsiaaldemokraadid) Heaoluriik:
Euroopa roheliste neli sammast ökoloogiline tarkus (vahel "ökoloogiline tarkus" või "ökoloogiline jätkusuutlikkus") sotsiaalne õiglus (vahel "sotsiaalne võrdsus ja majanduslik õiglus") otsedemokraatia vägivallatus Kümme põhiväärtust Ameerikas kogukondlik majandus detsentraliseerimine, näiteks bioregionaalse demokraatia ja jätkusuutliku põllumajanduse kaudu ökoloogiline tarkus ehk feminism ehk tervisekindlustus eriti emadele ja lastele; siit ka tähelepanu keskkonna ja tervise seostele ja soolisele võrdõiguslikkusele võimustruktuurides; vahel nimetatakse seda kompleksi postpatriarhaalseteks väärtusteks otsedemokraatia vägivallatus isiklik ja üleilmne vastutus mitmekesisuse austamine, näiteks õiglase kaubanduse ja bioregionaalse demokraatia kaudu Sotsiaalne õigus
aastal liitus Ameerika Ühendriigid sooviga mitte teha koostööd taaskord Saksamaaga. Otseselt ei olnud Venemaa ja Saksamaa vahelised suhted ohus ja samuti polnud ka Prantsusmaa ja Austria vahel erilisi pingeid, kuid erinevate liitude tõttu tekitas see nende vahele teravaid suhteid. Seetõttu muutus see sõda ka maailmasõjaks. Tähtsaks maailmasõja puhkemise põhjuseks olid ka erinevad ideoloogiad nagu kommunism, natsionalism ja sovinism, samuti tekkis uutena juurde anarhism ja feminism. Ühtset ja õiget vastust esimese maailmasõja puhkemiseks on raske leida, seetõttu arvan, et erinevate põhjuste koosmõjul arenes see sõda ülemaailmseks.
The philosophy of free choice. Burgess: ,,the freedom to choice is the bug human attribute". The biggest question of the novel. Good vs bad-metaphor, protest (cf. Student revolts), not absolute ethical problem (cf. Golding), the worst thing-deprivation of CHOICE Burgess's linguistic experiments. a sense of gross, ridiculous, unbidden and embarrassing sources and origins of art+polyglot fascination with language. 15. Women's Liberation Movement and the Literature of Feminism. Second-Wave Feminism. Political and social campaigns and victories. Revolution in culture and language. Hélène Cixous and l'écriture feminine. Sex vs. Gender (S. de Beauvoir, J. Butler). Genres and characteristics of feminist literature. The Women's Liberation Movement was a political movement, born in the 1960s from Second- Wave Feminism. It generated mythology almost before it was born such as bra burning - and it was a matter of deep
Diderot - jutud ja hakkaja,arukas,aktiivne,praktiline; entsüklopeedia naised(vb matemaatik,filosoofia üle Beaumarchais "Figaro pulm" arutlemine,feminism) Defoe "Robinson Crusoe", ülitundeline, loodust ülistav, puhtus, siirus, Goethe "Noore Wertheri Sentimentalism 18/19 saj.vah. hale, halav, õhkav, paheline aadlik->siiras kannatused", Karamzin "Vaene talupoeg, kurb, traagiline Liisa", Richardson "Clarissa",
ning arvamuste.. Kui me vaatame maailma, vaatame me seda omal kindlal viisil ning see avaldab mõju poliitika õpingutele. See toob nähtavamale vajaduse paljastada teadmised ja arvamused, mis me poliitikasse toome. Need arvamused on juurdunud poliitilisse ahnusesse või traditsiooni mida kutsutakse ,,poliitiliseks ideoloogiaks". Need kõik poliitilised vaated (liberalism, sotsialism, konservatism, feminism, fashism jne) on intellektuaalsed teosed või pradigmad ning kõik need pakuvad erinevat poliitilist reaalsust poliitilist tõde. Samas esinevad sügavad ebakõlad ideoloogiate ja nende rollide vahel kas teatud ideoloogia on halb või hea, mida kasutatakse poliitilises elus. Kuid mis on poliitilised ideoloogiad? Ideoloogia on üks kõige vastuolulisemaid ning enim vaidlust tekitav kokkupõrkeid poliitilises analüüsis. Kuigi seda terminit kasutatakse nüüd naturaalses
Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel Gramsci töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige Kriitiline teooria algas peale Hitlerit, sotsiaalteaduste ülesandeks on inimeste elu parandamine (emantsipatsioon) Feminism liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan
rõivamoed, viisakusreglid jms. Osa noori uskus NSV Liit on õigel teel ning kommunism on õige tee. Uus põlvkond oli kasvanud heaolu ühiskonnas ning ei mõistnud oma vanemaid, kes olid näinud sõda, varem elasid kokkuhoidlikult ning nüüd raiskasid raha. Vastandumine tekkis vanemate ja konservatiivse eluviisiga mustanahalised M.L.King- mustanahaliste liikumine nõudis kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Liikumist juhtis M.L. King. naised-feminism- ka naised nõudsid võrdsust ja õiglust, 1960. Murti stereotüüp, et naiste koht on kodus. hipid-noortemäss, soovisid irduda ühiskonnast, pühendudes narkootikumidele, ja seksile. terroristlikud- korraldasid kogu euroopas kümneid poliitilisi mõrvu.nt punaarmee. Inglismaa- Briti Rahvaste ühendus-seos K.Adenauer - areng SLV Prantsusmaa 60.aastatel C.de Gaulle J.Kennedy pärand ja mõrv, L.Johnson- pärand NSVL-suur sula.- pärast Stalini suma Nsvl järk-järgult alanud period. N
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ideoloogiaks nimetatakse korrastatud ideekogumit, mis propageerib kindlaid väärtusi. Alati ei ole ideoloogiad seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole kõik ideoloogiad poliitilised. Mittepoliitilised ideoloogiad on näiteks: feminism, sürrealism, budism. Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada sotsiaalseid suhteid ja majandust, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Usun, et iga inimene on oma õnne sepp, mis on ka ühtlasi lause, mis iseloomustab kõige paremini libaraale
Inimene-mässaja ja alistuja Vigu teha on loomulik, kuid vähestel on julgust neid tunnistada. Parema meelega jäävad inimesed enda uskumustele kindlaks, isegi kui vahel võivad need hukatusse juhtida.Kas järjekindlus viib sihile või hoopis sunnib meid kõigest loobuma? Läbi ajaloo oleme näinud, et naist on nii jõu kui ka tähtsuse poolest mehe alamaks või temast vähemaks peetud. 19. sajandil tekkis USAs ja Lääne-Euroopas naisõiguslaste liikumise tulemusena feminism. Naised olid väsinud kodus olemisest ning tundsid, et suudavad ühiskonnale pakkuda enamat kui puhas kodu ja viisakad lapsed. Nüüdisaegse feminismi alustalaks on Mary Wollstonecrafti teos ,, A Vindication of the Rights of Women." Autor uskus, et sotsiaalseteks muutusteks on vaja nii meeste kui ka naiste vaimset arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on
vahetab iga inimese kujutlussüsteemi ja teeb eeskätt kõige defineerimise olematuks ja maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist, 8 kuna feminism on tema meelest kodanlik võrdsuse nõudmine, mille kaudu naised taotlevad võimu kaasaja patriarhaalses süsteemis. Cixous´ meelest tahavad feministid võimu, kohta süsteemis, sotsiaalset aktsepteerimist. Ta ei hülga aga naisliikumist ja toetab poliitilist antipatriarhaalset võitlust. Negatiivne suhtumine sõnasse "feminism" oli ohtlik kogu naisliikumisele. Prantsusmaal marssisid "politique et psychanalyse" rühma liikmed naistepäeval koguni tänaval kandes loosungit "Maha feminism
Aastal 1918 said alates 30. aastased naised Britannias hääletada. Mõne aja pärast said ka naised Saksamaal õiguse hääletada. Ja nii ajapikku enamus riikides üle Euroopa. Pärast sõjalõppu ei soovinud naised naasta tagasi kunagise elu juurde kodukanana, vaid soovisid säilitada oma vabaduse. Naised olid nüüd suure sammu võrra lähemale ,,mehe staatusele" oma lühikeste juuste ja üleüldse posilikuma välimuse ja tugeva sisemusega. Feminism rajas oma juured Esimese maailmasõja ajal väga sügavale maapinda ning teadvustas naisele, et ,,tänapäevane" naine ei vaja meest, et endaga hakkama saada, vaid tuleb omal käel toime. Seda mitte läbi naiseks olemise, vaid mõtleva naisena.
sätestada, mis see reaalsus on, küll aga on võimalik üht-teist öelda ja hinnata inimeste suhte kohta nende kujuteldava reaalsusega. Althusser ütles, et ideoloogia töötab kõnetamise kaudu. Ideoloogia kõnetab mingil viisil inimest, teeb temast oma subjekti, ning suhe inimese ja ideoloogia vahel on loodud, on toimunud ideoloogiline interpellatsioon ehk kõnetus. Inimest võivad kõnetada paljud ideoloogiad korraga – religioon, looduskaitse, loomakaitse, feminism, patriotism, anarhism, kommunism, capitalism. Pea kõik, mis pole materiaalne, on ideoloogiline. Riik kõnetab meid kui oma kodanikke ning meie vastame sellele riigivõimu aktsepteerimisega, andes saadikutele mitte ainult poliitilise mandaadi, vaid ka õiguse ideoloogiliselt enda üle valitseda – luua pädevaid seaduseid, hallata meie elu, tunnustada meid inimeste ja kodanikena, seista hea meie inimõiguste eest jne
proosas kui ka draamas. Proosa- ja draamakirjanikele olid tähtsamad teksti- ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifesteerimine. Aega peale 1960-ndaid kutsutakse postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism · Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Suured avastused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ta ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne, pessimism. Inimese kohanemisvõime vajab aega. Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides
Inimeste elu hakkas muutuma aina mugavamaks, kuna tehnoloogia arenes iga päevaga. Lisaks muutus infovahetus inimeste vahel lihtsamaks, telefonist sai igapäevakaaslane. Forograafia arenes kiiresti ja sellest omakorda arenes välja filmikunst kino. Rahva elu muutus aina huvitavamaks ja müstilisemaks. Maailmas muutus väga populaarseks demokraatia valitsusvorm, kus kõrgeimaks võimukandjaks on rahvas. Lisaks levisid mitmed liikumised : natsism, kommunism, feminism, fasim jne. Nendest arenesid välja sajandi kõige julmemad sõjad, või koguni üleüldse kõige julmemad sõjad, sest näiteks ainuüksi Teises maailmasõjas hukkus üle 60 miljoni inimese. Leiutatakse tuumapomm ja 1945.aastal kasutas USA seda Jaapani vastu hävisid Nagasaki ja Hiroshima. Kindlasti lisab ka müstilisust see, et 20.sajandil oli tehnoloogia juba nii kiiresti arenenud, et 1961. aastal oli esimene inimene kosmoses Juri Gagarin ning 1961
Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on
Õigused puudutasid töö otsimist, hariduse omandamist, valimisõigust jms. Näiteks kuna tuumperekonna mudel oli lagunemas, siis mõlemad vanemad said võrdsed kohustused kodus, seetõttu andsid mehed oma vanemlikud õigused naista kanda. Tekkis palju üksikvanemaga peresid ja lahutusi, mille tagajärjel suurenes naiste majanduslik ja sotsiaalne stress. See tekitas naistel tahtmise esile tõusta ning arenes välja nt feminism. d) globaalsed riskid Globaalsed riskid viitavad tehnoloogia arengule ja selle uuendamisele. Tehnoloogia arenguga ei arvestata tihti, et need võivad tekitada globaalseid probleeme, mille mõju ei oska ette näha. Tänapäeva elu on globaalselt riskantne, sest ühelelgi tehnoloogilisel arendamisel ei osata ette näha, kuidas see mõjutab erinevaid ühiskonna valdkondi. Areng on nii intensiivne, et ei arvestata ka tagajärgedega loodusele ning inimkonnale
kommunism). Iga identiteet ja tähendus on mingi eelneva sündmuse peegeldus (refleksiivsus). Identiteet, staatus jm on nullsummamäng, refleksiivne. Ei saa olla igal ühel võrdselt hea staatus. Hea staatus on vastandina kellegi halvale staatusele.20. sajandi diagnoos: mida rohkem me õõnestame 10 käsku, seda paremini me usume end tundvat. Sama isaautoriteedi ja muuga, aga selle tagant tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika
annaabi.ee 
