ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Mirjam-Marleen Kond Kaisa Kink MT 11 ÜHISKONNA JAGUNEMINE Kõigil võrdsed võimalused Valikud ja otsused Rikaste valikud Vaeste valikud INIMESTE VÕRDSUS Sünnilt on kõik võrdsed Rikkuse saamine Ühiskonnakorraldus soosib Põhitöö igal inimesel endal INIMESTE VÕIMED JA TULUD Võimete osa ei tohi ülehinnata Loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel" Nt: keelevaist RIKKUSTE ÜMBER JAOTAMINE Kõigil võrdsed võimalused Tahtejõud Rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus VAESED, VAESUS Võimete arendamine Otsuste, valikute tegemine Valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus RIKASTUMINE EBAÕIGLASELT Kohusetunne Tahtejõud Pingutused Edu on igaühe enda kätes RAHA = ÕNNELIKKUS? Õnn ei peitu raha kogusest Raha on vajalik elamiseks RAHA = INIMLIK ÕNN? Rahas ei peitu õnn RIKKAM RIIK, VÄHEM VAESEID? Sotsiaaltoetused
1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam Irooniline ning tõsine ,,Mina olin jüri üdi" Ilmus 1978. aastal Juhan Viidingu nime all. Üdi paremik Uus algus Surematus Eneseotsing AITÄH! KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding http://www.slideshare.net/AnnaParts/juhan-viidingu-elulugu-12317454 http://viiding.weebly.com/slaidiesitlus.html
Emakeele oskamine ja tundmine võib üldsusele tunduda kui ensesestmõistetav oskus, kuid et oma keeleoskustase lihvida maksimumini ning olla võimeline selle võimalikult paljusid funktsioone kasutama, on vaja kõrvalist abi. Just täpselt seda kõrvalist abi haridussüsteem kooliteed alustavatest jütsidest gümnaasiumit lõpetavate abiturientideni pakubki. Õppe eesmärk on igaüht 12 aasta vältel omandatud keelelisi teadmisi optimaalselt kasutama õpetada. Keeleõppeks vajaminev keelevaist ning –taju on inimestel erinev: igaüks ei mõista interpunktsiooni põhimõtteid või kaashäälikuühendite reegleid. Iga inimene on erinev ning kõigi mõistus toimib erinevalt. Olulise osa emakeele õppimisest moodustab klassikalise kirjandusega kursis olemine ning selle lugemine. Keele valdamine ega õppimine ei tähenda vaid reeglite pähe õppimist ja lugemisoskuse omandamits, vaid palju enamat. Et öelda, et emakeel on teada, peab sa tundma
kirjand pole ilukirjanduslik teos. see on ajaleheartikkel. siin pole vaja ilustavaid sõnu, siin pole vaja muinasjuttu. siin on vaja fakte, väiteid, probleeme, analüüsi, kokkuvõtteid ja järeldusi. · vale sõnade järjekorda hoia laused normaalsed. kui ei ole kindel, loe mõttes see lause endale ette. kui kõlab veidralt, siis muuda midagi kuni kõlab normaalselt. keelevaist aitab vahepeal väga palju. · valesti kokku või lahku kirjutatud sõnu õpi selgeks, mis sõnad käivad kokku ning mis sõnad ei käi. ning jäta meelde '-line' ja '-ne' liitelised sõnad. näiteks mitmetahuline käib alati kokku. Stalini- 4 Karlsonpoliit © aegne. ja nii edasi. õpi need selgeks
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud. Suureks huviks on võrdsus, mis tähendab, et huvitutakse sellest, et sünnilt on kõik võrdsed, saadakse rikkus, ühiskonnak...
(õige ja vale keelendi määramine). See on uurimisviis ja võte, mida saab kasutada laste õpetamisel. Lapsele esitatakse keelend (keeleüksus) ja peab otsustama, kas see on õige või vale. Erinev läbiviimine sõltuvalt vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus. Võimaldab uurida hääldust, grammatikat, sõnakasutust. Nt sisseütleva käände valesti ütlema- õige kasutuse aluseks on keelevaist. Nt panen pliiatsi sahtlile. Nt karu ütleb, et "panen klotsi kotile"- kas karu ütles õigesti? Kui tajub, et karu ütleb valesti ja laps tajub ära, siis on suht hea- laps võib-olla ütleb ise valesti veel, aga tajub ära, mis on valesti. Psühholoogid- W
Teaduslik, praktilist kasu pole. * Praktiline – e rakenduslingivistika – kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). Keeleteaduse meetodid: * Lingivsti keelepädevus e keelevaist – ainult sellele ei tohiks toetuda. * Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine – teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). * Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika).
hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Suur huvi sõna häälikulise vormi suhtes väljendub sõnade muutmises ja uute loomises, mitte tähenduse, vaid rütmi alusel. Arenev keelevaist ning sellega seonduv töö keelega viivad katsele keelt teadvustada Viiendal eluaastal ilmuvad katsed mõtestada sõna tähendus ja selgitada tema päritolu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal , siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt
mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on 1 kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika).
- Praktiline e rakenduslingivistika kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid, mõisteid või tulemusi praktiliste probleemide lahendamisel. Paljud rakenduslikud suunad on kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused.
alusel, rikastada omandatud keeleüksusi semantiliste tunnustega (nt. õpitud sõna sobitamine võimalikult paljude teistega), tegelda sõna tähenduse ülekandmisega (üles tõstma palli, kätt, küsimust) ning muutevormide funktsioonidega (jalutas sõbraga, kepiga, vihmaga). Nimetatud küsimused on aktuaalsed kogu abiõppe jooksul, kuid esimesel kooliastmel tuginetakse peamiselt keelevaistule, klassist klassi tõuseb teadliku analüüsi osatähtsus. Keelevaistu arendamine: keelevaist on keele seaduspärasuste ebateadlik valdamine. Selle aluseks on teadvustamata analoogiaüldistused. Õpetamata laps on teadlik oma ütluse sisust, mitte aga kõnetegevuses kasutatavatest keelevahenditest (foneemid, sõnad, laused): laps otsustab kõnesegmentide normile vastavuse üle ei/jaa-põhimõttel. Keelevaistu taset kontrollitakse ja arendatakse verifitseerimisülesannetega: Kas võib öelda (on õige) ... Poiss sõidab lattaga! Ema paneb supilt soola
,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2. teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) teksti kirjapanek koos metamärgistusega (intonatsioon, pausid jms) 3. korpused, sõnaraamatud, arhiivid jms. 1. korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keel tekstidest; · Andmete töötlemine: 1
Õppimise tulemuse õpime teadvustama opeatsioone ja nüüd saame teadlikult kontrollida teiste ja enda kõnet, märgata mis on õige/vale jne. Suudame ette kujutada, mis toiminuig, oppe on vaja sooriatada. Kui tekib probleem, saab teadvustada ja teadlikult kontrollida ja paranda. Meie roll mõelda, mis arenguetapil, kooliastmel on lapsel vaja teadvustada,et oma kõnet on vaja kontrollida, suunata. Kas on vaja absoluutset sõnaliikide määramist. Alakõne probleem on see, et keelevaist on puudulik, et ei suuda otsustada, mis on õige, mis on vale. Et alati ei ei pea õiget otsima ülesannetes, vaid ka valet peaks laskma otsida. OLEMA- tegusõna võib raskusi valmsitada., sest see ju muutub on-ks Psühholoogia seisukohalt saab rühmitada kõneakte nii: 1) toimingu etapp: *planeeriv kõne (mida mis järjekorras tegema hakkab; tegevus, ülesanne on planeerimata, laps ei tea miks asja teeb)* toimingu sooritamine viis (teksti analüüs on
lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega, (f) kokkuvõtvad te- gevused (vt tundide protokolle, analüüse, juttude transkriptsioone plaadilt, lisa 8). Sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuste kujundamise osas võeti eeskujuks Vorobjova (1988) ning Karlepi (2003) kõnearendustöö vastav osa. Karlep (2003) toob esile, et sidusteksti äratundmise aluseks on kuuldud tekstide ebateadlik võrdlemine, mille tulemusel areneb keelevaist – laps põhimõtteliselt eristab (tunneb ära) teksti teistest ük- sustest ja märkab moonutusi, kuid ta ei teadvusta, mis tunnuste alusel selline äratundmine toimub. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku teksti eristamist mittetäielikust tekstist, teema-reema seoste märkamist (Kellest? Millest? Mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade kasutamist
Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletuslikku analüüsi kasutatakse ainult nn. avariiolukordades (vajaliku sõna puudumisel või tähenduselt võõra sõna puhul). Sõnaloomeperioodi lõppemise põhjustena on paljud uurijad nimetanud järgmisi: 1) lapse sõnavara kasvab, ta õpib tundma keelenormi ning hakkab valdama erandeid ja detaile; 2) laps hakkab end ise piirama, keeldudes kõigest ebatraditsioonilisest — kujuneb keelevaist ja kriitiline suhtumine oma kõnesse; 3) lapse poolt omandatavad vormid leksikaliseeruvad, morfoloogilised elemendid ühinevad, laps hakkab paljusid tuletisi kasutama terviksõnadena, s.t. ei moodusta neid alati uuesti, vaid valib mälust valmissõna. Grammatiliste oskuste areng. Traditsiooniliselt jaguneb grammatika süntaksiks ja morfoloogiaks. Seejuures süntaks on
talupojakooli (esimne aste oli küikvõimalikud mõisa/küla/kirikukoolid). Kihelkonnakoolis õpetati lisaks veel juba kirjutamist ja saks keelt ntks. Hiljem levib kihelkonnakool laiemalt juba. Ilmselt hakkas von Roth esimesena panema oma talupoegadele perekonnanimesid u 1810 a peale. Üks Masingu tegevussund oli seotud küll ajalehe väljaandmisega kuid oli tugevalt seotud ka eesti kirjakeele arendamisega (õ tähe kasutuselevõtja). Ta oskas paljusid keeli lisaks eesti ja saksa omale, oli hea keelevaist. Masingu järel oli oluline estofiil ka Johann Heinrich Rosenplänter- sündinud Valmieras, postijaama pidaja perekonnas. Algselt oli Tori kihelkonna pastor, hiljem oli aga kuni surmani Pärnu linna Elisabethi koguduse pastor. See mees oli oluline koolimees (andekamatele talupoegadele andis oma kodus haridust), tänut emale Pärnu raad asutas Eesti koolmeistrite kooli (teine õppeasutus forseliuse semnari järel kus anti eestikeelset koolmeistiöpetust), ka on
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
