Kristian Kajak 10A ,,100 aastat üksildust" Gabriel Garcia Marquez Tegemist on maagilise realismiga - kujutatakse tegevust ja süzeed võimalikult realistlikult, kuid on lisatud vürtsi andmiseks maagilisi võimeid. Selles raamatus on omavahel põimunud realism ja nn ulme - esineb nii armastust, viha, kurbust, maagiat jpm. Raamat räägib Buendiade hõimust, mida terve raamatu jooksul oli kujunenud 7 põlvkonda. Räägib kahest peategelasest Jose Arcadio Buendiast ja Ursula Iguaranist, kes lähevad enda kodulinnast Riohachast minema ning rajavad enda linna Macondo
Mehis Heinsaar Heinsaare novelle seostatakse sürrealismiga, muinasjuttudega ja maagilise realismiga. Ometi näib, et need mõisted ei suuda täpselt iseloomustada tema tekstide kummalist, aga samas väga inim-ja looduslähedast maailma. Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka
seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnareljeefid. MAJOOLIKATEHNIKA põletatud savireljeef kaetud värvilise glasuuriga, tuntumad meistrid LUCA JA
Uute pealinnade rajamine Brasilia- O. Niemeyer Canberra Lääne-Euroopa kunst pärast II ms Taust Sõjajärgse Päriisi kunstielus valitses pluralism: enamik abstraktsioniste lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga Mitmed noored kunstnikud maalisid sõjakogemuste mõjul ekspressionistlikus laadis Moned kommunismimeelsed katsetasid sots. realismiga Itaalia Kunsti suunaks neorealism Eesmärgiks ,,tõelise" elu kujutamine. Parimad saavutused filmikunstis Samaaegselt levib abstraktsionism: kollaazid, värvilaigud koos väärtuseta materjalidega (kuumutatud värvimullid, roostes metall, katkised kotid jms) puuduvad kindalpiirilised vormid Suuna nimetuseks informalism (sanasus usa lesvinud abstraktse ekspressionismiga Kunstnikud: E. Vedova ja A. Burri
Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks. Ghilberti valmistas 10 suuremat relieefi kasutades tsentraalperspektiivi. 16. sajandil 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: hakkas Michelangelo nimetama põhja poolseid uksi paradiisi väravaks. DONATELLO ühendas antiigi traditsioonid uueaegse realismiga 1417 valmis tal Püha Jüri kujutav 2 meetrine marmorkuju (oli esimene vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias „vaba skulptuur“ sõltumatu arhidektuurist). 1430. aastal valmis pronksist „taavet“, donatello kujutas cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade humanist15. sajandil oli taavetit võitjana ja alasti. Padovas põstitas Gattamelata ratsamonumendi- esimese uusajal
Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (Eduard Vilde, Juhan Liiv). 1905.a. manifesteerib end rühmitus ,,Noor- Eesti" (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt.)Esimesed kutselised heliloojad tulevad Peterburi konservatooriumist: Aleksander Läte, Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp. 1900 asutatakse esimene eesti sümfooniaorkester. 20. sajandi alguskümnel hakkavad klassikalist sümfoonilist muusikat ja eesti rahvalaulu ühendama Mart Saar ja Rudolf Tobias.Rahvusliku kujutava kunsti saavutused olid väljapaistvad: 19
· ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?'' ·''Kalevipoeg põrgu väravas'' · Ants Laikmaa ·oma ateljees kunstikool, Tallinnas 1903 arvukalt õpilasi N. Triik, O. Kallis ·reisis palju mitmesugused kunsti mõjud
Noor-Eesti Annika Rösler IIvõ Eellugu · "Noor-Eesti" liikumise lätted on sajandialguse salajastes õpilasringides · Gustav Suitsu toimetamisel kolm kirjanduslikku albumit "Kiired · 1904. a. otsustati sellele anda uus nimi "Noor-Eesti" · Asuti organiseerima kirjandusühingut. Kolm Ajajärku · Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Algusaastad · Algusaastatel ilmus kolm teost. · Mõjutused revolutsioonilisest õhkkonnast. · Noor-Eesti kui üks oma ideede väljendus viis. · Uue elamussisu edasiandmiseks kaasati ka vanema generatsiooni kirjanike ja luuletajaid. Esteetiline murrang · Selgepiiriline väljaarendamine ja suunamuutus. · Tõsteti esile kunsti ja kirjanduse esteetilist olemust. · Püüti...
4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2 meetri kõrgune marmorkuju Püha Jüri), teeb esimese vabalt seisva alastifiguuri pärast antiikaega (7. peaaegu elusuuruses pronksskultuur Taavetist). 8. Padovas täitis ta tellimuse, mis kujutas endast Veneetsia palgasõdurite pealikut - Gattamelata ratsamonument, mis on asetatud kõrgele alusele linnaväljakul. 9. Ta oli uusaja skulptuuris esimene kes, selle asemel et
põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus,ornamentaa lsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Meelisteemad · Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals)
Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640- 50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-
Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise hariduse korvas aga lugemine, suhtlemine mõttekaaslastega, elu & rännakud Euroopa vanades kultuurmaades. 9) Kuni 1944 aastani elas Tuglas Tartus,) kust kolis(1994) Tallinnasse. 10) 1940 aastal langes staliniku kultuuri poliitika tõttu põlu alla. 11) Oma elu hilisperioodil tegeles pealmiselt psühholoogilise realismiga. 12) Tuglas suri 15. aprillil, 1971 aastal, oma majas, mis algeslt kuulus Marie Underile & tema abikaasale. Maetud on F. Tuglas Tallinna Metsakalmistule. 13) Esimese raamatu avaldas 20 aastaselt. ,, Hingemaa'' 14) Tuglase tähtamaks proosazanriks jäi realism. 15) Tähtsaim romaan ilmus 1937 aastal ,, Väike Illimar". 16) Tema loomingus oli omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaas
ise. 3. saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli Pergamoni linn. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavatevõrk. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Aristotelese arvates näitab väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana. Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis
leiutis arhitektuuris oli tsentraalperspektiiv. Vararenessanssi arhitektuuri headeks näideteks on tol ajal püstitada lastud palazzod, mille juures kasutati gooti päevil kehtinud proportsioonireeglitele vastanduvaid reegleid. Vertikaalse suuna asemel kasutati horisontaalseid suundi ning esimesed palazzod olid seetõttu üsnagi kohmaka välimusega. Vararenessanssi skulptuuris oli kuulsaim skulptor Donatello, kes järsult eraldus gootikast ning ühendas antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. Tema üheks tuntuimaks teoseks on Püha Jüri üle 2m kõrgune marmorist kuju. Donatello hakkas kasutama uuesti kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikuks. Teine Donatello kuulsaim teos on peaaegu elusuuruses pronksist “Taavet” 15. Sajandi maalikunstis oli levinud usulised teemad. Kasutati freskotehnikat ja temperavärve ning ka õlivärve. Murrangulise tähendusega vararenessanssi maalikunstis oli Masaccio looming, milles oli esmakordselt kasutusele võetud tsentraalperspektiiv
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine....
realism'', milles ta tõestas, et modernism võib olla ka realism. See ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstistiili lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Praegu võib seda kunstivoolu näha vaid Põhja-Koreas ning teatud kujul ka Hiina Rahvavabariigis. Mis asi see Sotsialistlik Realism täpsemalt on ? Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nagu öeldud oli see Nõukogude ajal ainus ametlikult lubatud kunstivool. Realismiga, millele termin viitab, ei puudunud seosed mitte täielikult. Eriti pöörati tähelepanu kujutamisviisi lihtsusele ja konkreetsusele, et muuta edasiantav sõnum kõigile mõistetavaks. Tulenevalt vajadusest mõjutada inimeste arvamust käimasolevate kampaaniate kohta (nagu näiteks kollektiviseerimine), pidi kunstki võimalikult palju kajastama kõige uuemaid sündmusi. Kuid
htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu) Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga. Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane") Pergamoni riik võttis vastu peamised gallide rünnakulained. Kuigi tugevad individuaalvõitlejad, ei suutnud gallid ühist rinnet luua. Orjaks langemine oli häbiväärne, seega võeti pigem enda ja oma lähikaaslaste elu.
tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia ning nõnda ka Rootsi koosseisu kuulunud Eesti. Hollandi juhitud piirkonnas saab rääkida klassitsismistki vaid arhitektuuri alal, sest kujutavas kunstis on pigem tegemist realismiga. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööratud esialgu erilist tähelepanu. Ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Siiski on erinevuste kõrval kõigi maade 17. Sajandi kunstis ka olulisi ühisjooni, mida
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama si...
põhjapoolne uks. 140125. Kain tapab Abeli. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Baptisteeriumi idapoolne uks, nn. Paradiisi värav. 142552 Iisaku ohverdamine. Reljeef põhjapoolselt ukselt. 1401. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. 142552. Donatello (~1386 1466) Oli itaalia vararenesanssi skulptor ja maalikunstnik Oli realist, koguni naturalist, ta ei põrka tagasi ka inetuse kujutamise eest Jõulise realismiga ühendab ta võimsa stiilitahte ja monumentaalsuse tunnetuse Avaldas äärmiselt viljakat mõju kogu vararenessanssi plastika arengule. Herodese pidu. 1427. Gattamelata. 144750. Laulvad inglid. 1447 50. Taavet. u. 1430. Andrea della Verocchio (1435 1488) Oli Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kes töötas Lorenzo de' Medici õukonnas Firenzes. Nagu Donatellogi valmistas ta võiduka Taaveti pronkskuju Kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku
Aristoteles arvas, et maalikunsti ja skulptuuri eesmärgiks on elu jäljendamine ja see pakub inimesele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just klassikalise ajastu kunsti. Ükski inimene polnud täiusliku kehaga, mistõttu ühendasid kunstnikud oma teostes erinevate inimeste täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismiajal eelistati kas väga suuri või väga väikseid kujutisi. Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika
Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/index.html www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm
Esimesed leitud kunstiteosed koopamaalingud 6. klass Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus. Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab
Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon
Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon
illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad" Edwin Landseer (1802 - 1873) Kuulsaim inglise loomademaailija. Loomad esinevad tema piltidel tihti inimlikkudes situatsioonides. Edwin Landseer "Päästetud" John Crome (1768 - 1821) 19. sajandi maastikumaali teerajaja. Maalis vaid inglise loodust. Maalid on lihtsad, motiivid vaesed ja väheütlevad. Poolehoidu võitis siiruse ja peene realismiga. John Crome "Kuutõus Yares" John Crome "Poringlandi tamm" John Constable (1776 - 1837) Sai tuntuks maastikumaalijana. Maalis loodust nii, nagu seda nägi. Töötab laiade, vabade, skitseerivate pintslitõmmetega. Hülgab tumeda paleti ja hakkab maalima heledate toonidega. Oli impressionismi ja vabaõhumaali eelkäija. John Constable "Viljapõld" John Constable "Salisbury katedraal" William Turner (1775 - 1851) Inglise maalija ja graafik.
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
mida ta kolis tagasi Eestisse, kus asus Kanuti gildis tööle. Hiljem kutsuti ta Kopenhaagenisse maalima Taani kuningat Christian II. Pärast seda töötas ta veel mitmetes erinevates õukondades kuni ta naases aastal 1517 Tallinnasse lõplikult. Kui Sittow aastal 1525 suri, maeti ta väidetavalt Niguliste kirikusse. Michel Sittow peamine kunst oli erinevad portreed kuid ta maalis ka inimesi terves ehituses. Omal ajal hinnatud realismiga võitis ta nii mõnegi aadliku südame. Õlimaal ''The Assumption of the Virgin'' oli tellitud kuninganna Isabel I poolt, mis juhtub ka olema üks minu lemmikumaid Michel Sittow maalidest. See maal oli ka Kumus Michel Sittow näitusel, mis sai kahjuks 16. septembril läbi. Teose peateemaks on neitsi taevast alla tulemine inglite saatel. Tähelepanu haarab selle töö juures kõik need detailid mis Sittow suutis maalida. Maali, mis ise juba tillukene, oli paigutatud pisikene detaile täis
MODERNISM 1880-1940 Prantsuse keeles uudne, moodne. Realismiga sisulises vastuolus olevate 20.sajandi kirjanduse, kunsti ja muusika loominguliste põhimõtete, taotluste ja katsesuundade üldnimetus. Modernismiks nimetatakse ka kõiki nüüdisaegset, kõiki uusi voole, mis erinevad oma vormitaotlustes klassikalistest suundadest. 1. Dadaism Sündis 1916. aastal Zürichis, kuhu olid sõja eest põgenenud mitmed noored kunstnikud ja kirjanikud. Rühmitus ,,Dada" - Hugo Ball, Tristan Tzara, Andre Breton.
teosed. 3 MODERNISM Põhiolemus / Uusromantism 19.sajandi lõpp ja 20. sajandi algus oli maailmas väga kirev. Toimusid erinevad sündmused: rahvuslikud liikumised, konfliktid, uued avastused teaduses, Esimene maailmasõda. Kõik need sündmused mõjutasid kultuuri ja põhimõtteliselt ka kirjandustki. 1880. aastail hakkas tekkima tüdimus naturalismist ja huvi hakati tundma kõige ilusa, erakordse ja uue vastu. Koos realismiga hakkas arenema uusromantism. Uusromantism on kirjandusvool, mis on arendab romantilist kirjandussuunda, eitades realismi ja naturalismi. Uusromantism on uue ilu loomine, kus iga mõte ja sõna pidi olema midagi kirjeldamatut. 4 Modernismi rühmad Modernismis puudus ainult üks arvamus, seega võib jagada need kolme erinevasse rühma: * Esimese rühma eesmärgiks oli põhjalikult muuta kirjandusmaastikku. Rühma esindajateks olid 20
Lühiuurimus Kuressaare Gümnaasium Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940 Koostaja:Kadri Järvalt Klass: 9a Kuressaare,2009 Kunst 1930. aastail Realism Realism on moodne kunst, mis arenes üha suurema abstraktsuse suunas. Kunstinäitustel ja kunstielus tervikuna tervikuna moodustas see aga suhteliselt väikese osa, ülejäänu kuulus traditsioonilisele, rahvale enam arusaadavale kunstile. 1920. aastate lõpul toimus realismi taassünd ka moodsas kunstis. Realism avaldus sel ajal erinevates vormides, millele kunstiteadlased on andnud eri nimetusi. Üheks selliseks oli 1920. aastatel Saksamaal levinud ekspressionistliku tunnetega uusajalikkus. Aastakümne lõpul lisandus sellele selgelt klassivõitluse pitserit kandev sotsiaalne realism. Selle termini all on vaadeldud ka Mehhikos loodud maailmakuulsaid seinam...
Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest küljest (altpoolt) vaadeldavad. Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias. 4.Saj klassikaline skulptuur Rõhutati rohkem inimlikkust. Aktina kujutati ka naisi. Skulptuurid saledamad, kergemad. Proportsioonid muutusid (pea 1/8 keha kogupikkusest). Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur Ideaali kujutamine asendus rohkem realismiga. Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat. Portreed isikupärasemad. Rhodose koloss – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m. Samothrake Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m. Pergamoni altar – pühendatud jumal Zeusile. Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt.
Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu see on eelkõige liikumine, äge võitlus on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi (Rubens "Rahu õnnistused", Velazquez "Breda kindluse alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid
Aastail 1837-1841 kirjutas ta 80 luuletust ja igaüks neist on omaette pärl.Sellel perioodil keskendus ta oma põlvkonna lüürilisele kujutamisele. Ta lõi ,,oma aja inimeste", reaktsiooniaja põlvkonna koondportree. Perioodi kuuluvad luuletused ,,Mõtisklus", ,,Borodino", ,,Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist, noorest opritsnikust ja uljast kaupmehes Kalasnikovist", ,,Kodumaa", ,,Mtsõri" ning poeem ,,Deemon", mida ta kirjutas kogu elu. Viimastel loomeaastatel ületab Lermontov romantismi realismiga, aga nii, et säilisid romantismi kõige väärtuslikumad omadused, tema mässumeel, süüvimine inimisiksuse kannatustesse, kaasaja ja kaasaegse põlvkonna hukkamõistmine ja rahvapärasusideaali otsingud. Ta arendas neid teemasid eepiliselt. Elulugu 1840 järgnes teine väljasaatmine Kaukaasiasse. Põhjuseks oli duell. Lermontov osales lahingutegevuses mägilaste vastu. Ta paistis silma erilise külmaverelisuse ja vapruse poolest, kuigi ta ei armastanud sõda ning tundis mägilastele kaasa
poolt Eestis on nimetatud ka ärkamisajaks. Samal perioodil tekib ka Eesti rahvuslik kunst, kuigi mitte Eesti pinnal vaid Venemaal. Eesti rahvuslik kunst on akadeemilist laadi, st taheti 1 meeldida valitsevatele ringkondadele. Teemad on võetud antiikmütoloogiast ja kirjandusest, töödes pööratakse suurt tähelepanu selgele joonele ja korralikule vormile. Siiski ei ole tegemist realismiga. Johan Köler (1826 1866) Eesti rahvuskunsti rajaja. Väljapaistev portretist ja maastikumaalija, kuid tööd olid tihti ilustatud ja idealiseeritud. 1. Autoportree 2. Ketsaja 3. Itaallanna lastega ojal August Veizenberg (1837 1921) Esimene eestlasest skulptor. Kõige akadeemilisemat laadi kunstnik. Modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. 1. Linda 2. Hämarik 3
arhidektuur, koondas ta joonte abil veenva sügavillusiooni. Kõik kümme reljeefi on ühes mõõtkavas ja moodustavad kokku kauni ja haarava jutustuse. Uks oli samuti üle kullatud pronksist. 11. MIlle poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Nimeta tema peateosed. Raina Rahnel 06.06.2009 11e Selle pärast, et tema loomingud erinesid järsult gootikast ja ta ühendas antiikaja traditsioone uusaegse realismiga. Tema peateosteks on Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsakuju. 12. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? Sest nagu Donatello valmistas ka tema Taaveti kuju ja teisegi ratsaväelase monumendi 13. Millised teemad olid levinud 15. sajandi itaalia maalikunstis? Sellel ajal oli levinud pühalike ja ilmalike sündmuste kajastamine, ka kaasaegsete inimeste portreed. 14. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal?
4. Realismi tekkimise eeldused: · poliitiline tagurlus · tööstuse tormiline areng, töölisliikumine · tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi · heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse · darvinism · materialistliku maailmavaate tekkimine 5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8
lõppesid enamasti kurvalt. *Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Romantsim tekkis 18.saj. lõpus,19.saj. alguses.Tekkis ulmekirjandus,reisikirjandus, ajalooline seiklusromaan,indiaanijutud ning hakati koguma rahvaluulet.Teose tegelane on erinev,kannatlev,ohvreid toov ning võitleb oma õnne eest.Teoses on esikohal tunded. *Jules Verne ,,12000 ljööd vee all" *Dumas ,,Musketärid" Sümbolism Tekkis 19.saj.I poolel.Esineb paralleelselt naturalismi ja realismiga. Teostes hoidutakse isiklikkusest,oma mõtete,tunnete otsesest rõhutamisest.Selle asemel kasutatakse vihjeid,varjundeid ehk sümboleid,mis vihjed edasi annavad.Inimese vaimsed hoiakud on varjamata.Tegevus toimub reaalses olustikus. *Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" *Oskar Wilde Realism Sai alguse 1830ndatel,kuid juhtivaks vooluks sai alles 1870ndatel.Teoses kujutatakse tegelikku elu tõepäraselt ja ilustamata.Kirjeldatakse täpselt tolleaegset ühiskonda,antakse sotsiaalsete
Barcelonas Avignoni tänaval. See oli Picasso teos, kus ta kujutas rõhutatult mitterealistlikke inimkehi. 1908. aastal hakkasid Picasso ja ta sõber Georges Braque inspireerituna El Greco'st ja Cézanne'ist katsetama uut stiili, mis kriitikutelt sai nimeks analüütiline kubism. Esialgu kiputi Picasso ja Braque'i ebakonventsionaalseid maale tõlgendama lihtsalt geomeetriliste kujunditena, kuid kunstnike enda meelest oli tegemist hoopis uut sorti realismiga, mis hülgas renessansist pärit perspektiivi- ja illusioonitraditsiooni. 1910. aastate lõpus pöördus Picasso mõneks ajaks tagasi naturalistlikuma kujutuslaadi juurde ning 1920. aastatel sai teatavaid mõjutusi sürrealismist. 1930. aastatel kirjutas Picasso peamiselt luuletusi ning loobus mõneks ajaks kunstiga tegelemisest sootuks. Siiski pärineb 1930. aastate lõpust tema teine kuulsaim maal ülalmainitud ,,Avignoni neiude" kõrval
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa- aluste koobaste seinu ning lagesid. Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena. Kuna kiviaja inimesed ei osanud om...
Skulptuur 15. Sajandil Ghiberti Võitis konkursi, kes pidi valmistama Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse -tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi (figuurid on kujutatud realistlikumalt kui gootikas) Telliti veel idapoolne kahe poolega uks - 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi) -Michelangelo nimeta seda Pariisi väravaks Donatello -ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga -Püha Jüri- üle 2m marmorkuju; kasutas kontraposti, mis muudab kuju seisaku loomulikumaks - "Taavet"- pronksist, peaaegu elusuurune; kujutatud võitjana; esimene vabalt seisev alastifiguur peale antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu - Gattamelata ratsamonument- Verrocchio - valmistas samuti Taaveti pronkskuju - kavandas Colleoni ratsamonumendi -Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid
1970-ndate alguses. Seda nimetatakse "sots-art'iks (sotsialistlik realism + pop-art). Selle esindajad püüdsid seista ametlikust kultuurist väljaspool, aga peegeldasid selle struktuure. Kasutavad tsiteerimist ja teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see, et ta seisab silmitsi mitte kommertsliku kunsti, vaid sotsialistliku realismiga (see on tegelikult ka kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel. Postmodernism tekkis reaktsioonina modernismi lüüasaamisele. Ütles lahti individuaalsest loomingust ja läks üle tsiteerimisele (mängis kommertskultuuri valmisvormidega). Varem saavutati kunstiideaali puhtus
Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 6. 7. Hakati ja templeid püstitama rohkem valitsejatele kui jumalatele. Idealism asendus realismiga. Hellenismi ajal eelistati tavasuurusele kas hiiglaslikke või väga pisikesi kujutisi. Olulisemaks sai psüühika kujutamine ja tunnete väljendamine. 8. Aleksandria rajas Egiptusesse Aleksander Suur 3. saj eKr. Aleksandria kultuurilooliseks tähtsuseks oli see, et Aleksandria oli kultuuri- ja teaduskeskus. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus. 9
Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco).
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
sündmusi, inimeste kujud on realistlikumad kui gootikas. Seejärel valmistas veel 10 suuremat reljeefi, mille raamid on juba nelinurksed ja neis on järjekindlalt kasutatud Alberti ideaali tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; nime kasutatakse tänini. Donatello(1386-1466) Oli vararenessansi kuulsaim skulptuurimeister, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid realismiga. 1417 valmis tal Püha Jüri e Püha Georgios; kujutav üle 2m kõrgune marmorkuju. Kuju paigaldati kiriku seinas olevase ümarkaarelisse nissi ja oli esmakordselt pärast antiikaega praktiliselt sõltumatu arhitektuurist. Kontrapost muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. 1430. aastal valmis Donatellol peaaegu elusuurune pronksist ,,Taavet."(võitis legendi järgi võimsa sõjamehe Koljati) See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega, teravalt
Maali all on kujutatud seda, kuidas Jeesus Kristus pannakse hauda. Taga taustaks on loodus. Üks naistest hoiab Jeesust kaenla alt ja teine jalgadest kinni, et teda kirstu tõsta, kolmas naine vaatab lihtsalt kirstu juures pealt. Maali tegelik sisu. Esimesel altarimaalil on näha sünget tühja maastiku ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristlöödu. Keskaegne meeleolu, tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja realismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutuses. Haarava selgusega on esitatud teoloogiline idee Jeesus Kristuse ühtaegu inimlikust ja jumalikust loomusest. On kujutatud Jeesust ristil - moonutatud keha ja veritsevana. Tema okaskrooniga pea on alla vajunud ja selle tekitatud haavadest voolab helepunast verd. Vasakpoolsed ahastavad figuurid- Maarja, keda toetab Apostel Johannes ning põlvitav Maarja Magdaleena, leinavad Jeesust kui inimest. Paremal aga seisab rahulikult Ristija
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega ...
o Maailmamaine saavutasid paljud Läti, Leedu ja Eesti teadlased. Nt. eestlastest põlevkivikeemik P. Kogerman, astronoom E. Öpik , majandusgeograaf E. Kant, neurokirurg L. Puusepp. o Kirjandus Eesti o Eesti kirjanduselu elavnes 1917.a kui loodi noori luuletajaid koondav Siuru rühmitus. o 1920.aastate algul püsis esikohal peamiselt luule, proosas viljeledi peamiselt lühivorme, novellidega paistis silma F. Tuglas o Kümnendi keskel asendus uusromantism realismiga ning esikohale tõusis romaanizanr. Kulminatsioon A. H. Tammsaare epopöa ,,Tõde ja Õigus" Edukad kirjanikud olid veel A. Gailit ja M. Metsanurk, H. Raudsepp (draama) prosaistid A. Mälk ja K. Ristikivi. See oli romaani kõrgaeg, mil senine olustikuline realism asendus psühholoogilise realismiga. o Teater ja muusika Leedu o Ooperite- ja draamateatrite avamine Kaunases, mis hiljem ühendati Riiklikuks teatriks. 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
