Ükski hispaanlane ei taha ohverdada oma isiklikest huvidest midagi ühsikondliku ja suurema heaolu tarvis. Nad ei talu mingisugust kriitikat enese pihta, kuid teisi kritiseerima on nad meistrid ning ei kahetse kunagi öeldut. Neil puudub igasugune süütunne. Nad ei ole karva võrdgi auahned, kadedad või kergesti mõjutatvad, ning kui esitada neile mingisugune isiklik küsimus, kehitavad nad suure tõenäosusega lihtsalt õlgu, andes sellega mõista, et vastus pole oluline. Aeg ei oma hispaanlaste seas mingit tähtsust, sest see tähendaks neile vabaduse piirmaist ning see omakorda lõbutsemise vähendamist. Kui küsida neilt millal nad mingi töö või kohustuse ära teha kavatasevad, kõlab vastuseks tavaliselt ,,homme", ,,ülehomme", ,,järgmisel nädalal" ja nii edasi. Nad on rahvus, kes elavad ,,aega on selle kiire asjaga" põhimõtte järgi. Hispaanlased on äärmiselt sõbralik rahvus. Nad ei kasuta võõrastega suheldes formaalsusi, kuigi nende keel seda võimaldab
,,Sellised nad on ... hispaanlased" Paljud tunnevad Hispaaniat kui sooja maad, kus elavad elava loomuga, lärmakad inimesed, kes armastavad lõbutseda. Kas sellised need hispaanlased ongi või peitub neis veel midagi enamat? Järgnevalt püüan anda ülevaate hispaanlaste olemusest ning nende kommetest ja tavadest üldisemalt kahe raamatu "Kultuuride vahelised erinevused" ja "Sellised nad on ...hispaanlased" põhjal. Hispaania paistab silma oma mitmekesisuse ning värvikuse poolest, selle paljutahulisusest annab tunnistust ka riigi jagunemine selgepiirilisteks provintsideks. Provintse on Hispaanias 17, igaühel neist on oma pealinn, lipp ja seadusandlus ning paljud hellitavad mõtet rääkida omaenda keeles
2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaalsuses mõjuvad. See-eest sisekujunduses olid paljud hooned
Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577. aastal kolis ta siis Hispaaniasse, Toledosse. Seal ta elas ja töötas terve oma ülejäänud elu. Kuigi ta oli võõramaanlane kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlike jooni oma õppeajast Hispaanias, oskas ta oma töödega palju paremini hispaanlaste hinge pugeda kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. (päritlus, kohtumenetlus, kus puuduvad vaidlevad pooled ja kohtumõistjad päritlevad kaebealust süü kindlakstegemiseks; katoliku kiriku ketserlusvastane organ) Oma elu jooksul sai ta õppida mitmete kuulsate ja andekate kuntsnike,skulptorite ja arhidektide käe all. Nt: Palazzo Farense, Fluvio Orsini, Giorgio Giulio Clovio jpt.
KADUNUD LINN MACHU MACHU PICCHU Katriin Altement, Andry Silla Machu Picchu on endine linn, mille ehitasid inkad umbes 1450 a. Ehitati inkade kuninga Pachacuti elupaigaks. Hüljati umbes 100 aastat hiljem, seoses hispaanlaste vallutustega Lõuna- Ameerikas. Suurem osa elanikest surid rõugetesse. Peruu kaguosas, Lõuna-Ameerika mandril Andide mäestikus 2400m kõrgusel merepinnast Kahe järsu mäenõlva vahel asuval mäetipukesel Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva rada. Rajad läbivad mitmeid erinevaid Andide keskkondi, sealhulgas pilvemetsi ja mägitundrat.
justud Drake.Laevad lahkusid Plymouthist 2.oktoobril 1567,võtsid Roheneemesaartel peale varusi ja Quinea rannikult ostetud 200 orja.Drake ja Hawkins tahtsid oma inimlasti Rio de la Hachas maha müüa,kuid hispaanlased keeldusid nendega kaubitsemast.Kõhklemata käskis Drake linna suurtükkidest tulistada.Kui Briti laevastik saabus Ulloale Püha Johannese sadamasse,et ankrusse heita,olid juba his- paanlased need,kes tule avasid ja kaks laeva uputasid.Drake ja Hawkins suutsid siiski põgeneda hispaanlaste poolt seatud lõksust ning jõudsid 25.jaanuaril 1568 Plymouthi sadamasse. See vahejuhtum viis brittide viha hispaanlaste vastu haripunkti. Aasta hiljem otsustas ta asuda võitlusesse Hispaania ja Portugali meresõitjate vastu.Kuninganna salajasel heaks-kiidul asus Drake 24.mail 1572 kahe laevaga teele Plymouthist,et jõuda Darieni lahte(Kariibi meres) ning randuda Rio Fran-ciscos.Nombre de Diose linna lähedal sundisid hispaanlased ta taanduma,aga hiljem õnnestus tal kaaperdada
polnud piire, leiutamaks uusi viise, kuidas oma ohvreid aladanda, piinata ja lõpuks hukata. Kui tegu oli tähtsama isikuga siis ilmselt raiuti keset ekstaatilist tegevust õnnetul vangil pea maha – see oli pallimängu finaaliks, millega tähistati sõjalist võitu ja seati kogu sündmus müütilisse ja kosmoloogilisse raamistikku seeläbi, et etendati taas kangelaskaksikute võitu allilma jumalate üle. Hispaanlaste saabumisega toimusid pidevalt sõjad hispaanlaste ja maiade vahel. 1520.aastal planeeriti maiade alade täielikku üle võtmist. 1526.aastal anti luba ja 16.sajandi lõpuks olid enamik maiade alasid vallutatud. 1697.aastal oli rohkem kui kaks tuhat aastat väldanud Kolumbuse-eelne maiade tsivilisatsiooni iseseisvuse lõpp. (Nicholas J. Saunders 2007: 94;102-103) Suuremad linnad tõmbasid endasse ümbritsevate alade elanikke, keda osalt ahvatlesid
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka se...
tegevuseks kindel aeg ja kui ühe tegevuse aeg otsa saab, siis see lõpetatakse ning asutakse järgmise tegevuse juurde, isegi kui see tegevus jääb poolikuks (Pajupuu 2001). Monokroonse kultuuri puhul on inimeste jaoks mittemidagitegemine kui aja võitmine, just nagu preemia. Polükroonses kultuuris, nagu on ka Hispaania (Pajupuu 2001), kujutatakse aega ette punktina ning korraga võib käsil olla palju sündmusi, millesse on hõlmatud nii minevik, olevik kui ka tulevik. Hispaanlaste jaoks ei ole aeg käegakatsutav, seega ei panustata ka selle planeerimisse. Hispaanias on väga olulisel kohal inimsuhted (Pajupuu 2001). See on asi, mis mulle polükroonsete kultuuride puhul väga meeldib - tuntakse huvi teiste inimeste ja tema tunnete vastu. Inimsuhted ja inimesed on alati tähtsamal kohal kui aeg. Milline ajakäsitlus kuskil kultuuris valitseb, sellest võib minu arvates väga hästi aimu saada siis, kui jälgida klienditeenindaja tööd
2. Kergel käel mõistis inkvisitsiooni-kohus inimesi surma. 3. Riigist saadeti välja maurid ja juudid, kuigi see tegi riigi majandusele suurt kahju. 4. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 5. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: piirati kaubandust ja suleti teed toorainetele. 6. 1556. Aastal puhkesid Madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 7. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka merel, vabadusvõitlejad kutsusid end göösideks. 8. Kuna võitlus käis elu ja surma peale, kasutasid vabadusvõitlejad ka äärmuslikku võitlusvahendit tammide lõhkumist. 9. 1581. Aastal kuulutasid põhjaprovintsid end Hispaaniast lahkulöönuks.
Sai Hispaanias suure au osaliseks. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks. (Kolumbus suri vaesuses) 4. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus 16. saj. alguses Brasiilia rannikule. Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks. Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas
esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju.
Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana Lihaja juustutooted Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, ning tsillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega. Joogid Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju.
Maiad Hans Eschbaum Sissejuhatus Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellel...
Prantsuse kangelaseepos Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka s...
Tsiili Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km², pealinn Santiago, riigikeel hispaania keel, rahvaarv 16 970 000 inimest ja president on Sebastian Piñera. Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukoh...
tugev kindlus vallikraavi ja torniga. Kindluses, mille kavatsen ristida La Navidad (hisp. keeles jõulud), peavad elama mehed, kes saarele maha jäävad. Ma loodan, et minu tagasisaabumise ajaks on nad Jumala abiga välja selgitanud, kus on kullakaevandused. Loodan, et nad on tünnide viisi kulda ja vürtse kogunud."11 kuud hiljem avastas maadeavastaja 17 laevast ja 1500 mehest koosnenud ekspeditsiooniga Hispaniolale naastes, et La Navidad oli varemetes, kindlust polnud enam ja kõikjal vedeles hispaanlaste rõivaste jäänuseid. Indiaanlaste käest kuulis Kolumbus, et mõni mahajäänutest suri haigustesse, kuid enamik leidis vägivaldse lõpu, kuna oli manitsustest hoolimata saareelanikega brutaalselt ja röövellikult ümber käinud. Nüüd otsustas Kolumbus asutada uue linna. See rajati 160 kilomeetri kaugusele saare põhjarannikule ning sai kuninganna auks nimeks La Isabela. Probleemid hakkasid aga tekkima peaaegu samal hetkel, kui hispaanlased jala maale said
teatavat lõivumaksmist, mida USAs ja Euroopa põhjapoolsemates ühiskondades tavaliselt välditakse. Mehhiko riigiteenistujad, ametnikud ja politseinikud on väga madalalt tasustatud ja püüavad harilikult suurendada oma nigelat palka, võttes vastu pistiseid (nagu ameeriklased seda nimetavad), et lubade ja muude teenuste saamist inimestele hõlpsamaks muuta. Mehhiklaste meelest on see täiestinormaalne ja sugugi mitte mõistusevastane. See komme on kooskõlas nii hispaanlaste traditsioonilise sooviga aidata nõrgemat ("Elan vaid Jumala armust") kui ka asteekide ajaloolise andamite nõumise süsteemiga. Välismaalasele ei valmista raskusi mitte küsimus, kas maksta või mitte maksta, vaid kui palju maksta. Kõige jaoks on kindlaksmääratud taksid, olgu siis tegu valitsuslepingu kinnitamisega, impordiloaga või kiire pääsuga järjekorra etteotsa postkontoris. Lisad: Mehhiko lipp Mehhiko vapp
kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud Zurbaran usuline temaatika, põhiliselt ordude tellimused, askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest Murillo sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. ,,Madonna ja laps". Realistlikumad on tänavapoisid, nt. ,,Noor kerjus" Flandria äärmuslikult barokne maalikunst Rubens lai haare, maastikud, portreed, mütoloogia, allegooria, dekoratiivsed teosed jne.
päikesekalender, jäeti, valgeid lubjakivist kividest templid, mis olid arhitektuur linnad teid, tundsid pseudovõlvi ehitatud sideaineta korrapärase ja lubimörti planeeringuga, tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt
argipäevane (1819-77) Ehitas kunstigalerii Pavillion du Realism Kunstnik, kes korraldas kontanäituse pealkirjaks ,,Realism" Maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi (elutute asjade joonistamine/ kujutamine) Maal ,,Tere, härra Courbet !" Realism prantsusmaalRealism prantsusmaalRealism prantsusmaalVarasem as kunstis Edouard Manet hispaanlaste mõju, (1832-83) hiljem eelsitas puhtamat ja heledamat koloriiti ning viljeles vabaõhumaali Rohke tumedate toonide kasutamine heledate pindade kontrastina Minevikukuntsist ,,laenamine" Vähendas varjudega ruumi kujutamist vähenes pildi sügavusillusioon Maal ,,Kontsert Tuileries´i aias" Tänan kuulamast!
· Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus
Inimesed elavad kitsastes oludes. Suured ehitised, eelkõige kirikud ja kloostrid. Meelelahutuse eest vatutas narr, tänu kellele kujunes draama. Turul esinesid rändlaulikud, vagandid. Linnas asusid linnakoolid ja esimesed ülikoolid. Roosi- ja rebaseromaan. 3. Mida ühist ja erinevat on keskaja kangelaseepostes? ÜHINE: Loodud enamvähem samal ajal, värsivormis ja sarnane motiivistik. ERINEV: Eeposed olid erineva kultuuriga rahvaste poolt loodud. Seos ajalooga. Hispaanlaste laul Cidist polnud võstlus eesmärk vaid puhas töö. 4. Seleta mõisted. Kurtuaasne kirjandus- Õukonnakirjandus Trubaduur- Luuletaja, rändlaulik keskaegses Lõuna-Prantsusmaal Rebaseromaan- Keskaegne mõistukõneline proosateos. Räägib loomadest ja on õpetliku sisuga. Ordu- Rüütlite vaimulik vennaskond. Rahvuseepos- eepos, mis räägib rahvastest ja nende kommetest. 5. Nimeta kangelaseeposed. Anglosaksi- "Beowulf" Hispaania- "Laul minu Ciddist" Vene- "Lugu Igori sõjaretkest" 6
SAJAND 1600-1750.AASTAD KUNST NARCISSUS (CARAVAGGIO) GIRL WITH A PEARL EARRING (JOHANNES VERMEER) · PALJU ON NEIS MAALIDES EBATAVALISI POOSE, ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILIKS, MÕNEVÕRRA ULATUS TA KA 18. SAJANDISSE. ARHITEKTUUR
Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao, kartul, tomat jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule. Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingute tagajärgedel langes hispaanlaste ülemvõimu alla asteekide linn Mehhiko, inkade riik Peruu. Suur osa Kesk- ja Lõuna-Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad, keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed, kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle. Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu
otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema. Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude vastumeelsust oma isandate suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut ning võitis nii suure osa allutatud hõime enda poolele, külvates samas ka asteekide imperaatori Moctezuma II lähikonnas paanikat ning nõutust. 1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas Moctezuma. Nii sai temast impeeriumi tegelik valitseja ning hispaanlased asusid asteekide väärtesemeid, eriti kulda, endale riisuma. Ent 1520
Kui toetuda Rooma omandamisõigusele, oleks lahendus lihtne. Selle järgi võib igaüks võtta peremeheta vara enda valdusesse ja nii kehtib see tänaseni. Kõne alla tuli ak õigus sõjasaagile. Tuli ka kaaluda, kas Lääne-Indias peaks kohaldama ketseriõigust sellest tuleneva õigusega avra võõrandada. Vallutajaid ja nende pooldajaid rahuldasid need seletused täielikult ning seetõttu tuli neid ka teaduslikut kontrollida. Vitoria uuris küsimust, kas indiaanlased olid enne hispaanlaste tulekut oma vara omanikud ehk kas neil oli täielik võim oma maa ja väärismetallide üle. Et indiaanlaste omandit tunnustada või vaidlustada, oli vaja selgeks saada, millisel õiguslikul alusel nad oma vara valdasid. Kindel oli see, et enne hispaanlaste tulekut valdasid ja kasutasid nad oma vara nagu kõik inimesed. Kas nad olid sealjuures ka omanikud või kuulus neile vaid igal ajal 8
maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi hiljem sattusid sinna portugallased kes ei teadnud midagi hispaanlaste avastusest ja kuulutasid uue maa Portugali valduseks.1501 tuli Vespucci tagasi ja veendus ,et nende ees on varem tundmatu manner. Uut mandrit hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. Esimene ümbermaailma reis : · Hispaania konkistadoor Vasco Nunes de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas 1513 aastal Vaikse ookeani
Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis
hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla seotud ka Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks märksa aeglasemale edasisele arengule. 4) Machu Picchu Pilvede linn Machu Picchu ehitati samanimelise mäe tippu inkade impeeriumi poolt Peruus 15. sajandil. Linn tähendab otsetõlkes vana mäge. Linna teeb eriliseks tema asukoht ja suursugusus. Inkad hülgasid linna peale suurt rõugeepideemiat ja Hispaanlaste pealetungi. Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel. Kaljudesse on ehitatud nii suur tempel kui ka näiteks 4000-le inimesele mõeldud teater. 6) Rooma kolosseum Samuti üsna laialdaselt tuntud ehitis Rooma südalinnas
Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Alasti maja" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797--1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu. Arvukate õukonnaportreede kõrval on Goya loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" ("Los desastres de la guerra"). Juba varem valmis tal sari "Kapriisid" ("Los Caprichos"), kus kehastuvad kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Sellisena on Goya impressionismi eelkäija . Aastal 1792 haigestus ta raskelt ja jäi kurdiks
James CookJames cook (27. Oktoober 1728 Yorkshire, Marton 14. Veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, cartogram ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), PõhjaAmeerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud. Väidetavalt püüdis ta õpetada Polüneesia pärismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et võõrutada neid kannibalismist. Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim näide on Hawai...
muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Bojadori neem ehk Cape Bojador Christoph Kolumbus Hispaanlaste soov portugaallasi edestada. Idee üritada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492. aastal asuti teele. 12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse
Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Ettekujutuse sellest, kui palju erinevaid aineid üks hispaania pajaroog sisaldab annab eelkirjeldatud kataloonia "kalaoperett". Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha. Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meie Selverites, ning tshillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo'ga
Barokk ja rokokoo 17 ja 18 saj. 1) 16 saj lõpus hakkas renessanssile iseloomulik taanduma 2) 16 saj lõpuks kujunes Itaalias barokk (erikummaline). Barokk ja sellele järgnenud rokokoo levis Euroomas 1580-1750. Ning jõudis Hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. 3) Jagunemine * varane barokk 1580-1620 * kõrgbarokk 1630-17 saj lõpp * hilisbarokk 18 saj 1. Pool * rokokoo 18saj. ( 20-60dad) 4)Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid, areneb pargiarhitektuur 5) Ehitusmaterjalid: kivi, põhjapool telliskivi, interj. Stukkdekoorid 6) Ehitustehnika: räiustatakse eelneval perioodil saavutatut. Uusi võtteid pole
%3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=68&dur=161&hovh=240&hovw=210&tx=128&ty=143&ei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&oei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&esq=1&page=1&ndsp=13&ved=1t:429,r:0,s:0 AJALUGU Ehitatud umbes 15.sajandil Pachacuteci juhtimisel Seal on elanud enam kui 1200 inimest Machu Picchu vallutati 1532 a. Hispaanlaste poolt http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu AVASTAMINE Hiram Bingham avastas Machu Picchu 1911.a. http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.laht.com/peru/Hiram%2520Bingham.jpg&imgrefurl=http://www.laht.com/article.asp%3FCategoryId%3D14095%26ArticleId
Mehhiko pinnamood on suhteliselt ebaühtlane ,kuna seal on palju mägesid ja vulkaane, siis mina ise seal elada ei tahaks, kuna kunagi ei tea kuna vulkaan purskama võib hakata kuigi sealne loodus ja ümbrus on väga ilus ja kliima soe. 1.3. HUVITAVAID FAKTE * Mehhiko kliima on väga mitmekesine, seal leidub lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke ja lopsakaid vihmametsi. * Ligikaudu 60 % rahvastikust on mestiitsid ehk indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. * 1.jaanuarist on Mehhiko NAFTA ( Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) liige. * Maalima suurim laht on Mehhiko laht. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. * Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi "põrnikad". * Tequilat toodetakse sinisest agaavist. * Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak. 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1. Rahvaarvu muutumine Mehhiko rahvastiku kasv 2.3. Soolis-vanuseline koosseis 2.3.2
Miniuurimus Aveli Vatt Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aastal 2009 langes see järsult. Ning seejärel on see taas stabiilselt tõusma hakanud.
Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seninägematuid taimi ja loomi. Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. Alles 18.sajandil jõudis kartul inimeste toidulauale, pakkudes leevendust viljaikaldustest tingitud näljahädadele. Minust on palju legende ja minu nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole minu tehtud. Kuulsaim näide on Hawaii saared, mis ont avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendile lisab loomulikult värvi ka minu surm Hawaii saartel 1779.aastal.
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe side
keeli kõnelevatele rahvastele nagu ungarlased, isurid või vadjalased. Siiski on oluline osa eestlaste identideedis soomeugri keelesugulusel. Keel näitab ka rahvuse iseloomu. Näiteks itaallased on tuntud oma keele emotsionaalsuse ja temperamentsuse poolest. Kui nad räägivad, siis nad alati vehivad kätega ning kasutavad üldiselt väga palju kehakeelt oma keele väljendamisel. Samamoodi öeldakse ka hispaanlaste ja lõunaameeriklaste kohta. Iga rahvus väljendab ennast enda keele kaudu. Keel võimaldab ühel rahval näidata ennast ülejäänud maailmale ennast kehtestada. Tänu keelele saab rahvas väljendada oma tundeid, meeleolu. Näiteks kui eestlased võitlesid iseseisvuse eest laulva revolutsiooniga, kuigi see polnud eestlaste algne eesmärk. Laulva revolutsiooni tagamõte oli inimeste elu-olu paremaks muuta, kuid eestlased tõestasid sellega eesti keele mõjuvõimsust ning oldi ühe sammu võrra
Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks. Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma.
kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Tänapäeval asuvad paljud tema maalid Madridi Prado kunstimuuseumis. Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Alasti maja" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797--1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu. Arvukate õukonnaportreede kõrval on Goya loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused". Juba varem valmis tal sari "Kapriisid", kus kehastuvad kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Sari koosneb 80 graafikateosest. Sarja peetakse hispaania maalikunsti üheks parimaks tööks, mis laseb avastada Goya kaasaegsust
Asteegid Vallutuste pärand Asteekide pealinn ja selle maksuimperium kukkus kokku 1521. Kuid asteekid ei kadunud niisama ajaloost vaid nende põlisrahvaste iidsed uskumused ja kujutelmad säilisid ja kohanesid uue majandusliku ja religioosse korraldusega hispaanlaste poolt. Pärast 1521.a. pöörasid hispaanlased Mesoameerika rahvast lähiaastatel oma usku. Kohtutoimikute 1536-1540 väitel Kolumbuse-eelsed kombed-vabaabielu ebajumalakummardamine ja inimeste ohverdamine olid veel säilinud. 1565 kurtsid Mexico hispaanlastest piiskopid, et kohalik rahvas jäid truuks oma põlisrahvaste rituaalidel (peites pühakujusid kasutades iidset värvisümboolikat). Frantsiskaani preestrid pidasid Tezcatlipocat mitte ainult asteekide peamiseks jumalaks vaid ka Luciferiks, kuid kes avaldasid kahjuliku mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-...
Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellele vastu esitas teooria humanist de Sepulveda. ,,Las Casas on hereetik" ja kõik, mis ta on rääkinud on vaja. Kirjutas ,,Õiglastest põhjustest indiaanlastega sõdimiseks" . Indiaanlased on oma loomuselt rohkem sarnased loomadega. Klassikaline näide Aristotele loomulikest orjadest, neil puudub arusaam inimese loomulikest käitumistest. Intsest, ohverdamine, kannibalist. Suur vaidlus Hispaanias
Aasta 25000 ekr 15000-12000ekr 1492 1497 1535 1539 1540 1565 1607 1608 1610 1619 1620 1624 1630 1637 1664 1673 1675 1676 1686 1688 1692 1730ndad 1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1...
(Verevalamine algas 1562. aastal, kui tapeti küünis paarkümmend hugenotti.) Korraldasid katoliiklased. Ainuüksi Pariisis tapeti 2000, Kogu riigis 20 000 hugenotti. Prantsusmaal käis kodusõda täiel rindel. 1598. aastal rahunes maa pärast Nantes´i edikti väljakuulutamist. 3. Vastupanu Hispaania ülemvõimule Euroopas. Hispaania hävitas Inglismaa koos Madalmaade abiga. Prantsusmaal oli küll suur ja tugev laevastik, aga inglastel olid liikuvavad laevad. Felipe II oli hispaanlaste eesvedajaks. Madalmaad kuulusid küll Hispaania alla. Hispaania kasutas madalmaade korralekutsumiseks mitmeid võtteid. (NT:Suleti ligipääs toorainele) Madalmaade vabadusvõitlejaid kutsuti Göösideks. Enne tähendas see sõna kerjust vms.
Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6 Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii pidid tema mehed selleks, et ellu jääda, Cortési avantüüris osalema. Ta kasutas ära nii asteekide poolt allutatud hõimude vastumeelsust oma isandate suhtes, hispaanlaste keelt ja asteekide ühiskonnakorraldust mõistvaid inimesi kui ka oma tehnilist üleolekut ning võitis nii suure osa allutatud hõime enda poolele, külvates samas ka asteekide imperaatori Moctezuma II lähikonnas paanikat ning nõutust. 1519. aasta novembris jõudis Cortés asteekide pealinna Tenochtitlani ning vangistas Moctezuma. Nii sai temast impeeriumi tegelik valitseja ning hispaanlased asusid asteekide väärtesemeid, eriti kulda, endale riisuma. Ent 1520
Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 24) Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. Jacques Louis David ,,Horatiuse vanne" ja ,,Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu daamide portreed ja naisfiguurid 25) Nimeta üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast. Mille poolest looming eriline? Francisco Goya lõi suure hulga teoseid, mis olid pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Tema looming oli sillaks looduslähedaste traditsioonide ja romantismi vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
