Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming". 1971 - Luulekogu ,,Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa ,,Aastalaat". 1971 - ,,Detsember" 1973 - ,,Käekäik" 1974 - ,,Selges Eesti keeles" 1975 - ,,Armastuskirjad" Juhan viiding 1978 - ,,Ma olin Jüri Üdi" 1980 - ,,Elulootus" 1983 - ,,Tänan ja palun" 1991 - ,,Osa" TUNNUSTUSED 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1979 Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 - Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,selges eesti keeles" Ilmus 1974. aastal, Jüri Üdi nime all. Üdini üdilik Üllatav keelevaist Mõttesügavam Irooniline ning tõsine ,,Mina olin jüri üdi" Ilmus 1978. aastal Juhan Viidingu nime all.
Musta ja valget. (Kaarel Tarand) Sellest argipäevast, kus Juhan ei olnud näitleja ega luuletaja, tuli musta ja valget lisaks. Neid kandis Juhan pidevalt kaasas oma riietuses.(Kaarel Tarand) Pärast surma on ilmunud... Aastal 1998 mahukas kogumik Hasso Krull "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 5 CD kogumik "Juhan Viiding" tema luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu
Olen kuulmas: leia rahu peale sunnitud , endas. Elavana. mulle Ei ma ela seda kaasa, mu enese poolt , millest tõukun siiski. aita mind Ainult nähtu võtan kaasa. lootus , Ta mu ära viiski. mu sees See ei ole äraminek. mõista mõista , Algav tulemine? mis --- see Valgus paistis. on Ja ma kuulsin: Ela, inimene. (,,Tänan ja palun") Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1985 Juhan Liivi luuleauhind. ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Enne viimast kirstuavamist kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud kohendas ta käsikaudu lipsu niisutas huuli ja silus habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd
· Surematus · Eneseotsing · Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ning soome keeles on ilmunud kogu "Julkaistavaksi Suomen tasavallassa" (1988) · Ta on kirjutanud koos T. Rätsepaga näidendi "Olevused", mille ta ise lavastas TRA Draamateatris 1980 · Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varieteeprogrammidele Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1985 Juhan Liivi luuleauhind. "Viiding on tõesti olnud mulle väga kaua aega tähtis. Tegelikult oli Jüri Üdi esimene luuletaja, keda ma millalgi vahetult enne keskkooli hakkasin lugema nii, nagu ma praegu luulet loen. Enne olid ikka Runnel ja teised, kelle tekstides oli
perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding# Tunnustused • http://viiding.weebly.com/elu.html • https://de.slideshare.net/GAG12a/juhan-viiding AITÄH KUULAMAST!
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus"
Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil Kontakt '92, Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimeline auhind 1996, parima meesnäitleja preemia vabariiklikul teatrifestivalil Draama '97 Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates
1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi Kell lakkamatult vesist Su hele keha murrab aega tilgub, öö vaatab lumevalgust, Su kõhulohku aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind
kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011 Rakvere Teatri publikupreemia parim meesnäitleja 2011 Vabariigi Presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2015 6 SLAID Mõned rollid näidenditest ja filmides Kaunitar ja koletis (leitnant Fairchild) Surnud liblikate tants (Jürven)
Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke O Rolle: Hamlet (Shakespeare'i ,,Hamlet''), Peer (Ibseni ,,Peer Gynt''), Tusenbach (Tšehhovi ,,Kolm õde'') O Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Enesetapp O 21. veebruar 1995, Raplas O Põhjused: habras närvikava O Veenide läbilõikamine Tunnustused O 1978 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia O 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik O 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia O 1985 – Juhan Liivi luuleauhind TÄNAN KUULAMAST!
Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 1985.aastal sai Juhn Liivi luuleauhinna. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. looming · Juhan Viiding hakkas luuletama 1965. aastal. · Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi.
lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale meeskõrvalosatäitjale Eesti Teatriühingu aastaauhind parimale meesnäitlejale 1989 Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013)
23. juuni 1944- 17. september 2015 Läti näitleja Abtiss- Elsa Radzina 10. veebruar 1917- 18. august 2005 Läti näitleja Mängis ligi 40 filmis Vend Johannes- Rolan Bõkov Ivo- Peeter Jakobi 15. oktoober 1940- 21. september 2014 Tema tuntuim roll oligi Ivo Schenkenbergina Mängis ka seriaalis ''Õnne 13'' Hans von Risbieter- Raivo trass 12. märts 1946 Eesti näitleja ja lavastaja 1975 lavastajana Ants Lauteri nimeline auhind lavastuste "Möödunud suvel Tsulimskis", "Nukitsamees", "Preili Julie" eest Lavastas XXIV üldlaulupeo Ursula- Eve Kivi 8. mai 1938 On mänginud umbes 50 filmis Siim- Uldis Vazdiks 27. mai 1941- 5. mai 2006 Tema vanemad olid sammuti näitlejad Mängis paljudes filmides Laulud: ''Reliikvia'' ''Põgene vaba laps'' ''Mässajate laul'' ''Pistoda laul'' ''Prostituudi laul'' Muusika:
Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis vähendada teatri mängukava ja näitlejate nimesid ning varuda igale näidendile rohkem proove, mis oluliselt parandas mängutaset. Tänapäeval on juba kinos käimine kujunenud väga sagedaseks ürituseks. Praegu näidatakse erinevate riikide filme ja ei ole enam kinos kohapeal näitlemine,
Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise auhinna, parima meesnäitleja preemia ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia. Ta on ka ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist ning teinud ka teletööd, näiteks mängides ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Kontserdi teine esineja Margus Põldsepp on sündinud 3. novembril 1969 ning tegutseb hetkel aktiivselt mitmes
Juhan Viidingu looming "Ma olin Jüri Üdi" (1978) "Elulootus" (1980) "Tänan ja palun" (1983) "Osa" (1991) Tunnustused 1975 - Teatriühingu preemia vabariiklikul nõukogude dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus" Ynioldi rolli eest. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest
juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu perekonnas. Juhanil oli kolm vanemat õde. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972.a õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1978. aastal A. Lauteri nimelised 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli 1977. ja nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja
iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1984. a. sai ta J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia. 1985. a. preemeriti Juhan J. Liivi luuleauhinnaga. 1990. a. sai ta Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 21. veebruaril 1995. aastal ei suutnud Viiding enam elada ning sooritas enesetapu. Looming: luule Viidingu loomingule saavad tähenduslikuks teatri ja kirjanduse seosed.
Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5. CD kogumik "Juhan Viiding" (tema luule ja laulud). Lisainfo: Isa Paul Viiding ja luuletaja, abikaasa Riina Viiding on muusikaõpetaja, tütar Elo Viiding (pseudonüüm Elo Vee) ja samuti luuletaja, kolm vanemat õde. Abikaasa isa oli tuntud eesti näitleja, lavastaja ning poliitik Kaljo Kiisk. On saanud kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna ning on omistatud teenelise kunstniku aunimetus. Alates 1973. kuulus ta Kirjanike Liitu. Juhan Viiding lõpetas enda elu enesetapuga 21. veebruaril 1995. Siin olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. ometi pole ma niiviisi näinud, et ületaks vaatamise. Vastu laupa käsi puutus Peoga, toega, tõega. Lause olematuks muutus. Sisse hingata tipuni. Eriti sügavalt välja.
Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum). Ants Lauteri nimeline auhind Antakse kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut. · Tiina Tauraite ja Margus Prangel. Priit Põldroosi nimeline auhind Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. · Lembit Peterson viljakandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis,
Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta 2 tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu. Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ta osales paroodilises ansamblis "Amor Trio" ning esitas klaveri saatel oma tekste. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Ta ütles "Näitleja ja kirjaniku kooselu on keeruline ja rahutu aga kumbki ei taha alla jääda"
GE on uus kvaliteetne ingliskeelne ajakiri, mis tutvustab eesti kultuuri, haridust, majandust. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Teda levitatakse Eesti Välisministeeriumi, kaubanduskodade, Eesti Majade kaudu kogu maailmas. Ajakirjas on võimalus avaldada Teie õppeasutust tutvustavaid artikleid. GE-ga koos on käepärane levitada Teie õppeasutuse voldikuid vms. GE tellimishind: üksiknumber 50 krooni, rohkem kui saja nr tellimise puhul 35 krooni Tellimisaadress Tallinna Eesti Maja Lauteri 1 Tallinn 10114 Tel. 2 693 8034 e-post [email protected] 8. Ülesanne (Home – Font - Character Spacing): Tihenda järgnev tekst normaalseks. S e e t e k s t o n s õ r e n d a t u d k i r j a s n i n g s e e o n k e h t e s t a t u d k a s u t a d e s F o r m a t - m e n ü ü s t F o n t … C h a r a c t e r S p a c i n g a b i . S u l o n v õ i m a l u s t a a s t a d a ( m u u t a ) k a s u t a d e s N o r m a l e s i t u s t .
GE on uus kvaliteetne ingliskeelne ajakiri, mis tutvustab eesti kultuuri, haridust, majandust. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Teda levitatakse Eesti Välisministeeriumi, kaubanduskodade, Eesti Majade kaudu kogu maailmas. Ajakirjas on võimalus avaldada Teie õppeasutust tutvustavaid artikleid. GE-ga koos on käepärane levitada Teie õppeasutuse voldikuid vms. GE tellimishind: üksiknumber 50 krooni, rohkem kui saja nr tellimise puhul 35 krooni Tellimisaadress Tallinna Eesti Maja Lauteri 1 Tallinn 10114 Tel. 2 693 8034 e-post [email protected] 8. Ülesanne (Home Font - Character Spacing): Tihenda järgnev tekst normaalseks. S e e t e k s t o n s õ r e n d a t u d k i r j a s n i n g s e e o n k e h t e s t a t u d k a s u t a d e s F o r m a t - m e n ü ü s t F o n t ... C h a r a c t e r S p a c i n g a b i . S u l o n v õ i m a l u s t a a s t a d a ( m u u t a ) k a s u t a d e s N o r m a l e s i t u s t .
tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule
seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia LOOMING Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. meremehe küsimus laev tuli kaua üle suure lombi
kunsti kui ka kirjanduse seosed. Temast ei läinud mööda nii tollased noortekultuuri sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming"
ning hägus hingeline kriipivus. Temaatiliselt on luulekogu üsna ebaühtlane ja just seetõttu meeldivalt vaheldusrikas. Merca ise: "Luuletused on nagu legokomplekt, millest saab mitmeid erinevaid maju kokku ehitada. Mis sest, et mõned klotsid tutikad ja mõned suisa nõukaaegsed, saabki huvitavama maja." Autasud ja tunnustused 1988 V. Panso preemia 1996 Draama '96 auhind 1997 Ants Lauteri preemia 1998 Eesti parim naisnäitleja 1999 Draama '99 parim näitleja 2002 Kaitseliidu Teenetemedali III klassi teenetemärk 2004 Teatriliidu aastapreemia parima naiskõrvalosa eest
Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Viiding õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Ta mängis seal mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast laval legendi. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat ja teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna. Luuletusi hakkas ta pidevamalt kirjutama 1965. aastal. Tema luule on avaldanud mõju väga paljudele üle mitme aastakümne. Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977
mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 4 Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego
taotleb harmooniat. Tema värvideks oli kõige vastandlikumad must ja valge, mis iseloomustavad tema vastuolulist loomingut ja isiksust. Nende värvidega olid kujundatud ka kõik luulekogud. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldova, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde ka soome keeles on ilmunud kogumik ,,Julkaistavaksi Suomen tasavallassa". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. 1980. aastal andis allkirja 40 kirjale. Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1953) luuletuse ,,Soov" eest. 1990. aastal sai Eesti Teatriliidu eripreemia. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor- Trio"). Tema luulet on viisistanud Veljo Tormi, Arne Oit, Rein Rannap ning
1985-88.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastajana 1988-90.a. TRA Draamateatris lavastajana 1990-92.a. Viljandi Kultuurikolledzhi teatrikateedri juhataja 1992-2003.a. Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja 4 1995 k.a. THEATRUMi kunstiline juht 2003 k.a. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht 1.2. Tunnustus 1986 Ants Lauteri nimeline preemia; 1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 2000 Beata Angelico auhind, Rooma; 2001 Valgetähe IV järgu orden; 2002 Teatriliidu aastapreemia : parima meesnäitleja auhind Nikolai Kirsanovi rolli eest Turgenevi-Shapiro "Isad ja pojad"; 2003 Eesti Teatriliidu aastapreemia: parima lavastaja auhind "Hamleti" lavastamise eest; 2005 Riigivapi IV klassi orden; 2007 Aasta isa 2009 Eesti Teatriliidu auhind parimale lavastajale P.Claudeli ,,Maarja
GE on uus kvaliteetne ingliskeelne ajakiri, mis tutvustab eesti kultuuri, haridust, majandust. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Teda levitatakse Eesti Välisministeeriumi, kaubanduskodade, Eesti Majade kaudu kogu maailmas. Ajakirjas on võimalus avaldada Teie õppeasutust tutvustavaid artikleid. GE-ga koos on käepärane levitada Teie õppeasutuse voldikuid vms. GE tellimishind: üksiknumber 50 krooni, rohkem kui saja nr tellimise puhul 35 krooni Tellimisaadress Tallinna Eesti Maja Lauteri 1 Tallinn 10114 Tel. 2 693 8034 e-post [email protected] Harjutus 9. Proovi nüüd sellele lõigule lisada kahekordse joonega roheline raam. Jälgi, et valid õige dialoogiakna. Vaata kindlasti ka paremal asuvat eelvaadet, kui oled kindel, et tulemus on ootuspärane klõpsa nupul OK. See lõik oleks vaja varjutada kollase tooniga ja ümbritseda ühekordse sinise raamiga, mille laius on 3 pt. Äärte
Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi: 1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia, 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, 1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule. Juhan Viiding Riimianalüüs Lõppriim: Ma mustas öös näen valget laululindu, - lk 7
IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku. Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" Tunnustused · 1977 ja 1978- A. Lauteri nimelise näitlejapreemia · 1980- teenelise kunstniku aunimetus. · 1983- J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) · 1983- J.Liivi luuleauhinna · 1990 - Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 7 Luuletused Ma ei kirjuta vastikuid ridu Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu Väljas lõõmab juuli Väljas lõõmab juuli
Kuldrannake 2006, Meeletu 2006, Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007, Nuga 2007, D E T S E M B R I K U U M U S 2008). Kuuldemängus Maailma parim küla 2009. On juhtinud ETV-s saatesarja Teletaip, ETV saatesarja Keelevägi formaadi autor. LK3 Tunnustus 2000 Väike Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meeskõrvalosatäitjale 2001 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2002 Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind 2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia nimiosa eest filmis Agent Sinikael 2003 Eesti teatri aastaauhind meespeaosatäitjale 2010 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale Telesari "Kelgukoerad" Telesari ,,Kelgukoerad" alustas 2006. aasta sügisel oma esimest hooaega ning leidis kiirelt tee vaatajate südamesse. Lisaks krimisarjale omasele mõrvalugude uurimisele on sarjas oluline koht peategelaste eraelul ja omavahelistel suhetel
ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru 4 "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel . F.Dostojevski, "Kuritegu ja karistus", Eesti Draamateater, 1921, lavastaja Paul Sepp Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna Draamateater (1917-24) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud Draamastuudio Teater (asutatud 1924, hilisema nimega Eesti Draamateater), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja pöörasid erilist tähelepanu algupäranditele, ja Tallinna
Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo lavastatud diplomietenduses, F. Tuglase „Popi ja Huhuus,“ mida lavastati ka Draamateatri väikses saalis, mängiti poolteist aastat, kokku 60 etendust. „Popi ja Huhuu“ oli üks lavastusi Noorsooteatri „Cinzano“ (1978) ja „Makarenko koloonia“ (1979) kõrval, mille eest anti Merle Karusoole 1980. aastal Ants Lauteri nimeline auhind. Teiseks diplomilavastuseks sai A. Kitzbergi „Kosjasõit“, kus Kibuspuu täitis Ago-Endrik Kerge lavastuses Miili rolli ja äratas tähelepanu oma falsetiga laulmise oskusega. Lavastus sai kiita ka näiteks Moskva nimeka teatrikriitiku Natalja Krõmova käest. Etendust mängiti palju ja anti ka mitu kahetuhandelise publikuga vabaõhuetendust Kalevi spordihallis. „Popist ja Huhuust“ veelgi suurem plahvatus toimus Kibuspuu jaoks kolmandas
Laulupidude osana. Majanduslikult kasulikud. Teine viis majanduslikku kitsikust vähendada oli see, et - 1925 asut Töölisteater, millel puudus teater ja polnud oma truppi, aga sai (miljon marka) toetust. Asutajate hulgas palju draamastuudiolasi. Hakati oma etendusi müüma lavastuskulude ja näitlejate palga eest. Töölisteatri etteotsa draamastuudiolane Priit Põldroos. Trupp siis peamiselt draamateatrist. Üks silmapaistvamaid müüduid etendusi oli Lauteri 1927 lavastatud Faiko „Õpetaja Bubus“, kus nimiosas Kalmet, mille eest teda kiideti. 1925/26 2. hooaeg tagasi realismi tagasi Engelbergi lavastatud Mohri komöödia „Improvisatsioonid juunis“ - sai suure tunnustuse osaliseks ja sai sellega nö kutseliste teatrite täieõiguslikuks liikmeks. Kiita sai ka Kalmet oma spliinis nooruki Jan Miller kehastamise eest. 1926/27 suured võlad, kõrge üür. Legendid Aaloe kuldkella panti panemisest. Aga üldiselt võttis teater
Ants Lauter suri 30. oktoobril 1973. aastal. Tema kõige tuntumad lavastused on Anton Tsehhovi ,,Kolm õde" ning August Jakobsoni ,,Kaks leeri". Ta on mänginud Hamletit Karl Jungholzi lavastuses ning mänginud ka telelavastustes ja filmides. 1938. aastal anti Ants Lauterile Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ning Nõukogude ajal sai ta Stalini preemia, Lenini ordeni, Nõukogude Eesti preemia ning NSVL rahvakunstniku nime. Alates aastast 1975 antakse välja Ants Lauteri nimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat. Film Eesti Vabariigis Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama
Aastal 1935 hakkas ajalehe Uus Eesti veergudel ilmuma Kivikase uus romaan, mis põhines tema isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Raamatu täiendatud ja parandatud versioon ilmus 1936. aastal 539-leheküljelisena Eesti Kirjastuse Kooperatiivi väljaandes ja kandis pealkirja "Nimed marmortahvlil". Selle teose eest sai Kivikas 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia. Kaks aastat hiljem jõudis teos August Annisti poolt kohandatuna ja Ants Lauteri lavastuses teater "Estonia" lavale. Aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen sama romaani alusel filmi. Aastal 1939 kirjutas Kivikas koostöös August Annistiga veel ühe sõjateemalise näidendi, mis kandis pealkirja "Landevääri veri" ja käsitles kadakasaksluse probleeme Eesti Vabadussõja päevil. Päev enne esietendust otsustas valitsus siiski näidendi etendamise keelustada, sest kardeti pahandada Saksamaad. 2.4. Uusrealistlik looming
valvur" ( ETV 1994-1995) ning filmides ,,Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja ,,Suflöör" ( Freyja Film 1993). Elmo Nüganen on mängufilmi ,,Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor ( Taska Film 2002). 5. oktoobril 2006 esilinastus Nüganeni teine film ,,Meeletu" ( ETV ja Taska Film 2006). Film valmis Jaan Tätte näidendi ,,Meeletu" põhjal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.11 Tunnustused 1986: Voldemar Panso nimeline noore näitleja preemia 1992: Ants Lauteri nimeline preemia 1994: Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima lavastaja ja parima kõrvalosatäitja preemia 1992, 1995, 2000: Teatrikunsti aastapreemia parim lavastaja 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1996, 2000: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastaja 1996: Vabariikliku teatrifestivali "Draama '96" lavastaja- ja meesnäitleja preemia Peterburi rahvusvahelise teatrifestivali "Baltiiski Dom" parima meesnäitleja preemia
väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016
29 JUHAN VIIDING ( 1. VI 1948 - 21. II 1995) Elust Tema isa oli kirjanik Paul Viiding, ema tõlkija Linda Viiding. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Alates 1973. aastast kuulus Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia (1983) ja J. Liivi luuleauhinna (1983). Lõpetas elu enesetapuga. Loomingust I periood. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas Looming. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega.
Ei samastunud massiliikumisega. Isemõtleja! Esines, laulis „Amor trios“. 60ndate keskel hakkas luuletama, kirjutas pseudonüümi Jüri Üdi all. Vaatamata lihtsale luulele on nendes reeglina mitu kihti allteksti. Luuüdi toodab verd, mis kaitseb, soojendab, transpordib hapnikku ja toitaineid. Alliteratsioon ÜÜ. Üdini aus. Kasutas 75. aastani. Siis oma nime all. Sisemine küpsemine, valmis enda nime võtma. Andis allkirja 40-kirjale. Pälvinud mitmeid kirjanduspreemiaid. A. Lauteri näitlejapreemia. Kõrgaeg 70/80ndate keskpaigani. 95. aastal tegi enesetapu. Oli raske haigus. Ühiskonnakorra muutustega toimusid muutused väärtushinnangutes. Kui loomeinimene oli vaimne autoriteet olid tema tingimused liidu liikmena head. Kui tsensuuriuksest läbi mahtusid, olid tiraazid suured. Eesti ajal hakati väärtustama suurt raha- uued telekad, autod. Loomeinimesed ummikus. Sotsiaalne, materiaalne langus. Loomeinimestel depressioon, kriis, masendus.
haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Viiding kasutas pseudonüümi Jüri Üdi esmakordselt ajakirjas "Looming" aastal 1968. Hasso Krull on öelnud: "Tõeline revolutsioon tuli seitsmekümnendatel aastatel. Tema toimumine mahub ligikaudselt
Phone: +372 683 0915, E-mail: [email protected] Home page: www.keskraamatukogu.ee The Library of Estonian Academy of Music and Theatre Rävala pst 16 10143 Tallinn Estonia Phone: +372 667 5751 Fax: +372 667 5800 E-mail: [email protected] Home page: www.ema.edu.ee Pärnu Central Library Akadeemia 3 Pärnu 80010 Estonia Phone: +372 445 5707 Fax: +372 445 5714 E-mail: [email protected] Home page: www.pkr.ee Unions and Foundations Estonian Composers’ Union Lauteri 7 10145 Tallinn Estonia Tel/fax: +372 645 4068 E-mail: [email protected] Home page: www.helilooja.ee Estonian Song and Dance Celebration Foundation Suur-Karja 23 10148 Tallinn Estonia Phone: +372 627 3120 Fax: +372 627 3125 E-mail: [email protected] Home page: www.laulupidu.ee Orchestras and ensembles Estonian National Symphony Orchestra Estonia Avenue 4 10148 Tallinn Estonia Phone: +372 614 7787 Fax: +372 631 3133 E-mail: [email protected] Home page: www
annaabi.ee 
