Ivar Vidrik Ivask Koostas : Pille Riim 7 . Klass Juhendaja: Rutt Viljaste Lapsepõlv Saadaval oleva info alusel veetis Eesti luuletaja Ivar Ivar Ivask sündis 1927.aastal Riias Ivask kõige vähem aega oma elus Eestis . Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes
Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaals...
,!*, г/с-:{е д|- ж' " ^^({ |' '" -п [,-=01 у [{ ."х" ч-_--7 } ''-" {+ ! шЁ'^",;*д- *.евд'( ^'' /*. р -/,д/,/ц''е/е},}'**? |*; | э - оё!й*} . ыоь*фи-ьеа/'^. ^**2-/,-"/'''^" 1'}#"!+$,а - г&,ц'й - ! .ць^а:,ае!л*хФо,о'& - ]ы Ры}од{'а- |^"!' А3т с' ' ко''4""и!'^7 _ е/'}/"ю'о*/азеа'7,,'е,)А,,|!созсх, уо'4,!м.'+,с4а- р*4'/.ё-/ "Ф'а*}а"''1 '/,1'&'-, - 'у,9ы,* / : " /'фа}-.у* ';*/еум - й/'.ь"*&- о*,./,'хт,,/' , " {,3"''"',7а| гпх-#еА^2а9'/?- - оо+'^а'иАл':'а{4| !:н* - ч-аАси'/ # : -/а-'.г ;'<:-о/а"ё1ус"о...
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lause...
Kooslusele pandi alus 1997. aasta novembris-detsembris paari TPÜ eesti filoloogia üliõpilase poolt ja kevadeks koguti tutvuskonnast kokku mõniteist potentsiaalset liiget. Märtsis 1998 kogum organiseerus ja hakkas täies eneseteadvuses pihta kooskäimiste ja üritustega. 19. septembrist 1998 on ühenduse nimeks TNT. Tegevuse lõpetamine Aastaks 2000 oli TNT tervikuna ning selle esileküündivamad liikmed Jürgen Rooste, Wimberg ja Ivar Sild eraldi pälvinud rohkelt tähelepanu, edukalt oli kirjandusse tulnud ka Marie Myrk. 2000. aasta suvel tekkis TNT ridades esmalt loomingulistel, seejärel ka isiklikel põhjustel lahknemine ühele poole jäid aktivistidena Mikk Murdvee ja Neeme Põder, teisele poole Jürgen Rooste ja Wimberg. Kaks viimast reageerisid sellele sügisel TNT-st väljaastumisega ja enese jõulise uuestimanifesteerimisega kirjandusõhtu "Kunstide Valitsus Põrgu tänavas" korraldamise näol Kirjanike Majas.
Ordoviitsiumi kui Siluri kivimites. Ürgsemaiks vetikate ja bakterite osalusel tekkinud moodustist peetakse stromatoliiti, mida võib kohata veel tänapäevalgi. Eestis leidub neid Saaremaal Siluri ajastu lubjakivides. Üliharuldased leiud Eestis on kõrgeamate taimede seast sõnajalgtaimed, mida leidub väga harva Eesti Devoni settekivimites. (fossiilid.info) Kasutatud kirjandus 1.„Geoloogilised retked Eestis, Eesti kivistisi“ Ivar Puura, 2006. 2. Siluri ajastu fossiilid, Leelo Alasi, 2012 3. fossiilid.info
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhij...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on
Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on asutatud 2002aastal ja ettevõte on töötanud 14 aastat.
Eesti muusika 21. sajandi algul 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Penton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt.
26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes pakkus variandi eesti rahvuskala, räime, kilu vastu ümber vahetada. Väärika III koha saavutas
· Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest · Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid (kommunist ei saa olla hea)
jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll ehk tsensuur), pagunlus: välismaal loodi rühmitusi ja kirjastusi, et teoseid välja anda teoseid, Soome (sealt edasi Rootsi, ligi 22000 inimest, Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Kalju Lepik, Artur Adson), Saksamaale (ligi 4000 inimest, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask hiljem mõlemad USAsse), hiljem Kanadasse (ligi 17000 inimest, Arved Viirlaid), USAsse (ligi 16000 inimest, Henrik Visnapuu), Inglismaale (ligi 6000 inimest Gert Helbemäe), Austraaliasse (ligi 6000 inimest), teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Henrik Visnapuu), 2) umbes 20 aastased (polnud veel edu
Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2231) Lõpetamisele järgnes mõneaastane virelemisperiood, mille jooksul Albert ei suutnud endale korralikku tööd muretseda. Päästerõngas visati talle aastal 1902, kui ta võeti tööle Berni patendibüroo III klassi eksperdina.(Piir, Ivar, 2005. Albert Einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastakäik, nr 7, lk 1382) Patendibüroos töötamise kõrvalt algas Albert oma uurimistööd. Ta võttis käsile termodünaamika ja statistilise füüsika vahekorra üldised probleemid. Ta avaldas sel teemal kolm artiklit
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
3. Nimeta ,,kolm vaala", kellele hakkas toetuma pagulasluule traditsioon. 6p. Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist kolm luuleklassikut: Gustav Suits, Marie Under ja Henrik Visnapuu. Teatud mõttes hakkas pagulusluule traditsioon toetuma just neile kolmele vaalale. 4. Nimeta nooremaid kirjanikke, kes tõusid esile 1960.-1970. aastatel. (3) 6p. Paguluskirjanike noorimas põlvkonnas kus vanusevahed on veninud õige pikaks paistavad enam silma Ivar Ivask, Ilona Laamann ja Urve Karuks. 5. Miks on Ilmar Laabani kogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" eesti kirjanduses eriline? 1p. Laabani debüütkogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" oli esimene sürrealistlik luulekogu eesti kirjanduses ja lugejatele väga ootamatu."Anklruketi" vastuvõtus oli kõike teravat eitust, hämmeldust ja lõpuks argset jaatustki. Niivõrd, kuivõrd jaatus on aastatega tugevnenud, on järjest selgemaks saanud ka Laabani algatuslik roll. 6
Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa
Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968)
Uus album, Dark Horse, ilmus Euroopas 17. november 2008. Kõige rohkem tuntust kogunud lugu on "Gotta Be Somebody". Albumi produtseeris Mutt Lange. Nickelbacki praegused liikmed on: Chad Kroeger - laulja/kitarr, Ryan Peake - taustalaulja/kitarr, Mike Kroeger - bass, Daniel Adair - trummid 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Penton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga "Everybody"(muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). See oli teenitud tunnustus Ivar Mustale ning pani aluse ka nii Tanel Padari kui ka Dave Pentoni edukale soolokarjäärile. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, 2 Quick Start, Genialistid, Lea Liitmaa, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Viimasega seoses tuleb kindlasti mainida ka sajandi algul Eestit tabanud muusikalibuumi, tänu millele on võitnud publiku poolehoiu Hanna-Liina Võsa, Kaire Vilgats, Nele-Liis Vaiksoo, Bert Pringi jt.
18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika
1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes olukirjeldus, ajalooainelised Gustav Suits, Ivar Grünthal, Suits ,,Tuli ja tuul", Ivar Grünthal ,,Uni lahtiste aja proosas tõusid esile panoraamromaanid, Marie Under, Ilmar Laaban, silmadega", Marie Under Sädemed tuhas", Ilmar panoraamromaanid. Näite-kirjan Draama realistlik, päevakohased teemad. Kalju Lepik, Jaan Kross Laaban ,,Rroosi Selaviste", Kalju Lepik hindas omaaegne kriitika kõrgelt
AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3. Isa sokk on ufonaut .Tsitaat Aapo ilvese loomungust: 1. EMAL ON NIIIIIIII PIKAD JUUKSED, MIS NÕUAVAD VAEVA JA AEGA. ISAL ON NIIIIIIII PIKAD JUHTMED, ET UNUSTAB MU LASTEAEDA. TÄNAME KUULAMAST Lähte 2014
Pakendigraafika loomise protsessi vajalikkus ja peamised etapid KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Bayley, S. & Conrar, T., 2007/2008 Disain. Kuju saanud mõte. Tallinn: Varrak. 2. Best, K., 2010/2010. Disainjuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus. 3. Bil'ak, P., 2002. Kaasaegne hollandi graafiline disain: vaade seest/väljast. Artikleid graafilisest disainist. Koostaja: Ivar Sakk. Vastutav toimetaja: Eva Näripea. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 69-72. 4. Calver, G., 2003. What is packaging design? Hove: Rotovision SA. [Online] http://depositfiles.com/files/5spj9fwd4 [21.05.2012] 5. Fishel, C. M., 2003. Design secrets: packaging. Massachusetts: Rockport Publishers. 6. Heller, S. & Ilic, M., 2001. Icons of Graphic Design. London: Thames & Hudson. 7. Kirkpatrick, J., 2009. New Packaging Design. London: Laurence King Publishing. 8
Pärast seda, alates 1957. aastast, on vähemalt 22 eestlast osalenud seal kõige erinevamates teadusuuringutes ning vähemalt seitse eesti teadlast on teinud olulisi teadusavastusi. Teadusartikleid on avaldatud üle saja, nende hulgas neli monograafiat ja kolm dissertatsiooni. Uurimisvaldkonnad on ulatunud geoteadustest rahvusvahelise õiguse ja meditsiinini. Geoloogina Lõunaookeanil töötanud ja esimesena ebatavaliselt rauarikkaid ookeani põhjasetteid kirjeldas Ivar Murdmaa, kellest sai esimene Nõukogude Antarktika ekspeditsioonis töötanud ja Antarktisele jala asetanud eestlane (4. dets. 1957). Aastatel 196373 talvitas Novolazarevskaja jaamas kolm korda Anatoli Norman, tehes seismoloogilisi vaatlusi. Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele
” Ujumisoskuse kõrvale oleks vaja ka vetelpääste-alast teavitust. “Kui keegi satub uppumisohtu ja kõrval on inimene, kes oskab ujuda ning tahab aidata, siis on vaja teada, kuidas õigesti tegutseda, et end ise mitte ohtu seada. Uppuja klammerdub nii kõvasti päästja külge, et võrdse kehamassi puhul võib halval juhul päästja ka ise kaasa minna, sest uppumishirmu jõud on meeletu.” Olümpia võidud 1900 -tl! Medali Inimesed aasta ala d Ivar kuld 1980 4x200 m vabalt teade Stukolkin Ivar 1980 400 m vabaujumises pronks Stukolkin Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima 1) Mitmekülgne treening 3) Tugevam süda Kõige parem treening on selline, mis treenib Ujumine parandab suurel määral sinu võimalikult palju lihaseid, kuid ei tee aeroobset võimekust. Treeningu ajal neile liiga
Esimeses tunnis tehakse sissejuhatus teosesse ja tutvustatakse lähemalt ka teose autorit (selleks on koostatud ka tabel, mille ühte osa on õpilased täitnud raamatu lugemise ajal ning teine osa täidetakse tunnis). Lisaks esimesena kätte jagatud tabelile on õpilastel ka teine tööleht, mis koosneb kahest osast. Töölehe täitmist alustatakse tunnis ning lõpetatakse kodus kui aega puudu jääb. Kodus tutvumiseks jagab õpetaja kätte ka Ivar Soopanit tutvustava infolehe, tema tutvustatava raamatu „Tappev uudishimu“ lühitutvustuse ning palub igal õpilasel välja mõelda 5 küsimust kirjanikule, mida oleks võimalik kirjanikule esitada. Teises teost käsitlevas tunnis tuleb külla Ivar Soopan, kes on eelnevalt põhikooliõpilastele tutvustanud oma nooremale vanusegrupile mõeldud raamatuid. Õpilased kuulavad (aja)kirjanikku ning esitavad talle esinemise lõpus küsimusi.
Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane.ee/2017/09/11/seenelised-leidsid-noval-kadunuks-jaanud-eaka-mehe- metsast-ules/ (02.10.2017) Talvik, Merle 2016. Kas hinne muudab suhtumist õpetajasse? - Õpetajate Leht http://opleht.ee/2016/08/kas-hinne-muudab-suhtumist-opetajasse/ (02.10.2017) Dreyersdorff, Ingrid 2016. Viis nippi, kuidas olla järgmisel aastal produktiivsem. - Postimees, Sõbranna.ee, Karjäär http://sobranna
..30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-
3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika)
Lydia Koidula Ivar Järve Üldine · Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule. · Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. · Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidend...
Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe
youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.youtube.com/watch?v=xIHz1r5jhWk ● Ja palju tuntuid laule veel ´´Need vanad armastuskirjad´´ ● Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 6. märtsil 2013). Mälestusmärk ● Aastal 1988 Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel, 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk Lingid ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ●
Mudel on lausete hulk uuritava Valdkonna (semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimiskeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Intepretatsioon, mis loob vastavuse Mudeli elementide ja Valdkonna elementide vahel. 2. UML Unified Modeling Language. Üldotstarbeline standardiseeritud modelleerimiskeel tarkvaratehnika alal. Kasutatakse tarkvaramahukate süsteemide visuaalsete mudelite loomiseks. Loodi 90ndatel. Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh – Rational Software. Haldab alates 97ndast Object Management Group (OMG). Diagrammitüübid Struktuuridiagrammid: klassi-, objekti-, paketi-, komponendi-, rakendus-, liitstruktuuri-, profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate
10.56 35610301800 Ivan Ivan Ütsmüts 20.12.52 35212203847 Ivan Ivan Luhakooder 29.09.64 36409293987 Ivan Ivan Teeäär 22.09.65 36509226240 Ivan Ivan Kivima 06.04.68 36804064832 Ivan Ivan Elmik 12.10.53 35310126034 Ivan Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 Ivan Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 Ivan Ivan Loendus 12 Ivar Lasn 26.01.53 35301262099 Ivar Ivar Järvis 21.10.66 36610212805 Ivar Ivar Kodi 26.08.60 36008268109 Ivar Ivar Reinsalu 08.06.52 35206089889 Ivar Ivar Annus 28.06.66 36606287803 Ivar Ivar Mullari 16.11.79 37911164883 Ivar Ivar Palu 28.08.54 35408281654 Ivar Ivar Loendus 7 Ivo Sonk 21.06.86 38606213909 Ivo Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Ivo Ivo Kikkas 07.11
Valgejõgi 85 3,9 453 Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 2 Tabel 2. Tähelepanuväärsemad järved Eestis Pindala (km²)/ Sügavus (m) Valgala Siseveekogu Maht (km³) Märkused Eesti osa keskmine suurim (km²) 3555/ 1529,1 25,07
Largest towns in Estonia Tallinn Tallinn is located at the coast of Gulf of Finland. Tallinn is the capital of Estonia. It is one of the best retained medieval European towns. The ,,Old Town" is located at the middle of the city and the Town Hall is the best-preserved Medieval town hall in Northern Europe. Tartu The university town, museum-rich and Hanseatic city of Tartu lies on the banks of the River Emajõgi. The capital of sothern Estonia is the second largest city in the country and the oldest in the Baltic States. Tartu is a modern city with a rich historical heritage and culture. One of Tartu ´s most important historical monuments is the St. John´s Church with it´s thousand terracotta sculptures. Narva As In the past, Narva remains a melting pot for nations, periods and cultures, old and new. This is what makes the town so special. The 13th century castle, a beautiful baroque Town Hall, the best pres...
1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas
Bak. VIII Humanitaarained I aasta Õppevara analüüs Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus. Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura Toimetajad: Mart Viikmaa, Kalle hein Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada
- olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel Gedrik Keinast Ivar Turja KG 12.a Parlamentaarne demokraatia 1917. a Vene revolutsioonidest alguse saanud sündmuste ahel viis iseseisva Eesti Vabariigi loomiseni. Eesti oli paljurahvuseline riik. 1921. aastal sai Eestist Rahvasteliidu täieõiguslik liige. Noor riik osutus üllatavalt haldussuutlikuks ja ka majandust suudeti arendada edukalt. 1918. a. võeti kasutusele oma rahvuslik vääring, Eesti mark (1928 asendati Eesti krooniga).
2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne"
Põltsamaa Ametikool RANNO RANNIK E3 Iseseisev töö Bambus tapeet Juhendaja: Ivar Viks Kaarlimõisa 1 Bambus tapeet Bambustapeet kujutab endast paberalusele liimitud bambuselaaste või-kõrsi, mis on enne liimimist omavahel niidiga lõimitud. Seina panekuks tuleks võtta, tugevam tapeediliim, akrüülliim. Aga sisekujundajad soovitavadki panna vaid paani või kaks sinna, kus see mõjule pääseb, muidu pole mõtet. Seinakatet on lihtne paigaldada ja seda võib teha nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt
Kirja sõna muutus paguluses rahvusliku enesetunnetuse seisukohalt oluliseks kultuuriliseks jõuks. Eestlasi ühendasid ajalehed ja ajakirjad ning ilukirjandus. Bernard Kangro eestvedamisel loodi 1950. aastal Lundis kõige olulisem Eesti kirjastus Eesti Kirjanike Kooperatiiv.Kangro toimetas ka keskset kirjandusajakirja "Tulimuld"(1950-1993).Teinesilmapaistevajakirioli " Mana"(1957-1999).Seda iseloomustabvabameelsus jaauroridolidealtnooremad. "Mana" esimenepeatoimetajaoli Ivar Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss. Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel. Luule Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid
Ivar soopan ,,Head Pahad Poisid" Peategelased Rain Rokk Näpp Karm Jan Rain pannakse auto ärandamise ja autoga sõitmise tõttu vangi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rain kohtab vanglas Näppu, kes tutvustab talle Rokki, ehk pealikku. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rokk, ehk kongi pealik annab Rainile käsu uustulnukat peksta. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rain ebaõnnestub ja peksab hoopis kõ...
Lipiidid 1. Lihtlipiidid 2.Liitlipiidid Rasvad Fosfolipiidid (esinevad rakumembraani koostises, ehk ehituses) Test Siga, lehm, lammas, hobune, tiiger -raha Koer-sõbralik, kass-laisk, rott-rõve, kohv-mõru, meri-mõnus - Kollane jaan, punane siim, roheline jana, oranz magnar, valge ivar 3 elementi raakudes kõige rohkem Hapnik,süsinik,vesinik Ka lämmastik, fosfor, väävel Makro- suur mikri-väike Ülivähe- cu, Z I F jne Orgaanilisi aineid 18% 1.vesi Hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide tomumise keskond. 2. Katioonid organismides KjaNa-ioonid: närviimpulssi liikumiseks vaja Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Insuliin muudab liigse glükoosi veres peale seedimist glükogeeniks. Lipiidid ülesanded: 1 energia varuaine, Rakk
Ajaloofilosoofiline Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid? main_id=2133811 · Ilmar Vene. Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist. Tallinn: Tuum, 2013 Kasutatud materjalid: · https://et
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Jane Sepp Kärdla ÜG 12a klass Agenda 21 Ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks Ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemise ja ülemaailmse keskonnakatastroofi saabumise vältimine Tähtsustab keskonnasõbralikku maailmamajanduse arengut Click icon to add picture Agenda 21 Click icon to add picture Eesti keskkonnapoliitika Eesti nüüdisaja keskonnapoliitika tugineb riikide seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskonnateadlikkusele Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhieesmärgiks: inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressurside tagamine ilma loodust kahjustamata Arhusi konventsioon üldsuse kaasamine keskonda puudutavate otsuste tegemisse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted KKstrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegevusmotiivide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
