juurikatest tegi saksa-saanikesi. Kalevipoeg pidi ise hakkama saama, sest isa oli surnud. Kalevipoeg käis isa jälgedes ja oli isa sarnane. Ta kasvas kõigist vendadest kõige tugevamaks, targemaks, võimsamaks. Kosilaste käik aktiveerus suuremalt peale Kalevipoja suureks kasvamist. Kosilased luurasid pidevalt ümber õue, kuna Linda oli rikas, töökas ja asjalik Põhjus, miks Lindal nii palju kosilasi käis oli see, et Linda oli rikas lesk ehk kõik kosilased olid ta raha peal väljas. Kõige visam kosilane oli Soome tuuslar, kes oli nõid ja tundseldaja. Kõik ülejäänud kosilased, kelle Linda on ära põlanud, hoiatavad teisi kosilasi, et ei maksa kosida leske, sest see lesk nutab taga oma kadunud meest. Soome tuuslar lubas Lindale kättemaksta, sest Linda ta ära põlgas.
Penelope truudus Penelope truudus tähendab siirast ustavust. Penelope oli Odysseuse naine, kes pidas 20 aastat vastu tüütutele kosilastele. Odysseus läks maailma peale rändama, kuid linnarahvas oli veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Penelope ütles peale seda, et abiellub sellega, kes suudab vinnastada vibu, kuid seda suutis vinnastada vaid ta mees. Sellega ei saanud keegi hakkama, kuni astus ette kerjus, Odysseus ise, ning ta tappis sellega kõik kosilased
istus kivi peale ja hakkas nutma. Linda pisaratevoolust on tänapäevalgi alles Ülemiste järv. Linda kutsus appi tuultejumalat , kes teda suurest kurvastuseks päästaks. Tänu Tuultejumala abiga sai Linda poja , keda vihmaveerded venitavasid, kaste karastas, udupilved paisutasid. Juba kolmandal kuul hakkas poeg kõndima. Ta kasvas mehe kõrguseks, vendade vääriliseks ning isa suuruseks. Samuti hakkasid õuel käima kosilased, kuid Linda ei tahtnud endale meest, ning kosilased kurvastasid. Lindat tüüdati kaua, kuid vaevata ,sest ta ei tahtnud endale uut meest. Ükskord tuli Lindale kosja ka Soome tuuslar, kuid temalegi üteldi ära ja ta lubas kunagi tasuda eituse eest. Mitu aastat sõudsid kosilased , kuni kosjas käinud mees soovtas ,et ärge minge Kalevi talust leske võtma. Minge parem Soomemaale , kus kõrgel kaljukaldal on reas palju neide , keda võtta.
Athena nõuanne. Kümnendal aastal pärast Trooja vallutamist kogunevad jumalad koosolekule.Athena palvel otsustatakse,et Odysseus,kes ikka veel on sunnitud olema haldjas Kalypso saarel,võib koju tulla.Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses.
Naeruväärsed eputised See on Moliere'i komöödia ühes vaatuses. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. Ta on auväärt pürjel, kellel on tütar Madelon ja vennatütar Cathos. Komöödia algas sellega, et Madeloni ja Cathose juurde tulid kosilased: La Grange ja Du Croisy. Tütarlapsed aga käitusid nendega ülbelt ning põlgasid kosilased ära. Gorgibusele tüdrukute käitumine ei meeldinud, andis neile valiku kas lähevad kloostrisse või on järgmiste kosilastega nõus naituma. Madelonile ja Cathosele ei olnud meelt mööda kumbi variant, sest nende arvates pidi kosilane olema selline nagu mademoiselle de Scudéry raamatus. La Grange ja Du Croisy olid sellise käitumise tõttu väga solvunud ning soovisid tüdrukutele kätte maksta. La Grange tegi plaani, milles oma
20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat kotkast. Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased. Athena hangib Telemachosele laeva. 3. laul Athena soovitab Telemachosel isa otsimiseks purjetada Pylosele Nestori juurde. Pylosele jõudes kohtuvad nad Nestoriga, kel pole uudiseid Odysseusest, kuid ta jutustab Telemachosele sellest, mis toimus trooja sõjal. Nestor andis Telemachosele oma parimad hobused ja saatis ta Spartasse Menelaose juurde. 4. laul jõuab Menelaose juurde kus on ka Helena. Menelaos kinnitab, et Odüsseus on elus ja asub
Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele. ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail. Sündmused hakkasid arenema kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille valitseja oli juba kakskümmend aastat tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole oma isakodus peremees, sest seal valitsevad kosilased, kes juba kolm aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud. Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks
selle eest hoolt. Mis küll saab? Mis küll juhtub? Kuidas hakkama ma peaksin saama? (Nuttis kivi peal kokku Ülemiste järve. Pärast pikka leina sündis Lindal poeg. Algusest peale oli näha, et isa ilmutused võivad täide minna, Kalevipoeg ilmutas pidevalt kasvavat jõudu ja tegusust. Käis karjas, kündis põldu, heitis kurni, need lendasid tänu tema tugevale jõule mööda metsi mägesid merd laiali. Hiljem käisid Lindal kosilased, tema jõukuse pärast. Kui teised kosilased kaotanud lootuse, ilmus Soome tuuslar, tuuletark, kaugelt kadunud Kalevi sugulane. Tuuslar lubas Lindale ükskõiksuse eest kättemaksta. Linda vastas, et tal on veel kolm poega kodus, kes teda kaitsevad. )
troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. valitseja oli juba kakskümmend aastat Nüüd nõustub Achilleus võtma tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli Agamemnoni käst vastu Briseisi ja lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. hüvituskingid. Tema viha pöördub Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole vaenlase vastu. oma isakodus peremees, sest seal ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse valitsevad kosilased, kes juba kolm käe läbi ja Hektori matusetseeniga. aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta on hukkunud. Nii väidavad ka kosilased ja nõuavad, et Penelope valiks endale uue mehe. Nad tulevad igal hommikul, joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu.
jäta oma jonni. Lõpuks Mari nõustub ja hakkab Kremeri armukeseks. Varsti muutub aga Tõnu armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mille peale ta Mari tagasi tahab saada. Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus surnuks. Pärast Tõnu surma hakkavad Maril kosilased käima, kuid Mari saab aru, et kõik tahavad hoopis tema raha Mari saatis nad kõik minema ning võttis lapsed ja kolis linna elama. Enne seda aga teatab ta Kremerile, et ta pole enam Kremeri armuke. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Välimuse poolest oli Tõnu Prillup väga karvane (käed, jalad, selg, nina ja kõrvad) Ta oli mehine mees aga pisut vanavõitu juba. Ta oli maapõline talumees. Teda huvitas eelkõige just nö. materiaalne rikkus ja Mari oli vahend, millega ta
kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. Selle peale ei soovi keegi enam Céliméne'iga tegemist teha. Lavastus lõpeb positiivse noodi, ehk siis Céliméne'i ja Alcaste'i sõbra Philinte armastusega. Lavakujundus oli lahendatud mitte rekvisiitide, vaid lihtsa tahvelpinnaga, kuhu olid kõik vajalikud asjad joonistatud
Juba eepose alguses tundus, et see mees astus ühest äbrist teise. Mõnel lihtsalt ei vea, satub ühest sekeldusest teise ning ei oska ise sellest välja tulla. Vajab abi, et keegi ütleks mida edasi teha. Senikaua lihtsalt istun ja ootan, ise midagi ette ei võta, elan teiste najal. Kas selline ongi siis kangelane, kes on hädapätakas ja alalõpmata juhtub temaga midagi. Võib küll tunduda,et see Odüsseia oli nii julge ja vapper. Koju tulles tappis kõik kosilased ja leppis oma rahvaga ära vaatamata oma tapatööst. Kaval kuningas Odüsseia, kellel on palju vara, maailma kaunim naine ja poeg. Julge sõdalane, kes läheb Trooja sõtta ja naaseb ainuksena koju. Kas seda saab õnneks nimetada, kui kõik tehakse sul ette taha ära. Kas tark inimene ootab sõnumit Jumalatelt. Vastupidi just, tark tegutseb, otsib väljapääasu, eriti kui koduigatsus on nii suur. Juba alguses mõistsin, et see mees ei mõtle peaga, ta on äpu.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis
aastat eKr ning see koosneb kaheteistkümnest tuhandest ühesaja kümnest daktülilise heksameetriga värsist. Lisaks sellele on teos jaotatud kahekümne neljaks lauluks. On üsna tõenäoline, et teos on loodud Mükeene ajastul ning seda mitmete laulikutest-aoidide poolt. „Odüsseia“ sisaldab hulgaliselt meremehejutte. Eepos algab sellega, et jumalad käsivad Hermesel vabastada nümf Kalypso juures viibiv Odysseus. Samaaegselt käivad peategelase naise ukse taga pidevalt kosilased, kuna kakskümmend aastat kadunud olnud Odysseus arvatakse surnud olevat. Mehe poeg Talemachos asub enda isa otsinguile. Ta purjetab läbi nii Pyloselt kui ka Spartast, neist viimase kuningalt saab ta Odysseuse kohta andmeid. Samaaegselt satub Odysseus tormi tõttu faiaakide saarele, kus ta sealse kuninga poolt lahkelt vastu võetakse. Mees pajatab enda seiklustest: ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures,
,,Laul minu Cidist" 2012 Hispaania kangelaseepos Loodud 12. sajandil Tõsielul põhinev Rekonkista Rodrigo Diaz de Vivar (elas 1034-1099) (Cid Campeador isand võitleja) Tüli Kastiilia kuningaga Maalt väljasaatmine Mauride vastu võitlemine Tähtsaim võit Valencia vallutamine Kuningaga leppimine Cidi tütarde abielu Carrióni krahvipoegadega Uued pulmad Peigmeeste tõeline pale Kohtukäik Uued kosilased Pulmad Täname kuulamast !
Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu algab Kalevi ja tema vendade välja rändega oma isa kodust, üks vendadest läheb venemaale kaupmeheks ja Kalev ise tuleb siia Maarjamaale. Siis edasi jutustab, et kusagil ela üks Lesk kellele sünnitatakse kaks võõras tütart. Nendeks on Salme ja Tedre Linda. Ja jutt veereb edasi kus juba Salmele tulevad kosilased: Siis tuli kolmas kosilane, Tuli tähtipoisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsarilla; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihul kinnitada. Salme hüüdis aidastana, "talli viige tähe hobune..... Siiski peale pikka kosilaste rada võtab Selma endale tähe meheks ja nad hakkavad pikka pulma pidu pidama, mis kestab kaua, kaua. Lõpuks jõuavad ka kosilased Lindale. Viimaks tuleb ka Kalev, aga Lesk ja Salme pakuvad Kalevile süüa ja juua magusat
Friedrich Reinhold Kreutzwald Laul VIII Teisel päeval ärkasid Kalevite pojad enne koitu. Kolm venda jätkasid enda teekonda uurides häid liisuheitmise kohti. Olles kõndinud päeva lõuna poole, märkasid nad pärnade vahel asuvad talu. Nad astusid väravast sisse ning taluperenaine hõikas: ,,Astuge, mehed, õueje, Tulge, peiud, me talusse, Kosilased, kamberisse! Teie kõrged kosilased, Kallid kalevite pojad, Meil on kõrged kositavad, Targa taadi tütrekesed, Hiiust ilmund neiukesed." Vanem vend kostis vastu: ,,Ega me ole kosjaskäijad, Peiu-teed ei tallamassa. Oleme tühja teede käijad, Oleme õnne-otsijad."
Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu aj...
Kalevipoeg 2.0 Cerle Siim 9.klass Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Kalevipoeg 2.0 Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja , Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Algus ja lõpp Raamatu algus salm Raamatu lõpp Aga ükskord algab aeg, Okei, davai, Vanemuine! mil saab vabalt laenu Moodne eepos mõlgub võtta, lausa meeles.Tänapäeva tagasimaksmata;Küll siis
lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased, kelle seast Salme valis tähe. Linda valis oma kosjalkäijatest Kalevipoja. II Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta, et surmatund on lähedal. Ta rääkis Lindale, et kui kolmas poeg juba suureks kasvab, tuleb poegade vahel tuleb valida ka valitseja. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud.. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees,...
,,Odüsseia" - lood Odysseusest. Koosneb rohkem kui 12 000 värsist. Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema kaaslas...
ja tema eeposed ,, Ilias’’ ja ,,Odüss eia’’ Hanna Tedre, Valeria Vyurtts, Kristofer Tael Homeros ● Vana-Kreeka luuletaja, keda peetakse kuulsate kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Kuid on ka selliseid teooriaid, mille järgi kuulub talle ainult "Ilias" või isegi mitte kumbki. ● Töenäoliselt on eepostesse kirja pandud põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias ● Ilias pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. ● Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. ● Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärje...
mõtte neile kuidagi kätte maksta. Selleks nad saatsid tüdrukute juurde oma teenri Mascarille' i, kes juhuslikult pidas end tegelikust kõrgema soo esindajaks. Kohtudes tüdrukutega, käitus Mascarille täpselt niimoodi nagu plikad oma kosilast esmakohtumisel vaimusilmas olid ette kujutanud. Ta tegi komplimente ja omas nö palju häid tutvusi, jagas tüdrukutega kõikidel teemadel üht arvamust, teeseldes koguaeg kedagi teist- kedagi rikast ja mõjuvõimast. Lõpuks paljastasid solvatud kosilased La Grange ning Du Croisy selle hädapätaka, mis jättis naeruväärsed eputised väga haledasse situatsiooni.
Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! Arnold Pavlov 10e klass
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja, Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Sarvikut kehastab pangahärra, kes hoiab laenudega Eesti rahvast ikkes Algus ja lõpp Okei, davai, Vanemuine! Moodne eepos mõlgub meeles. Tänapäeva tegemistest tahan teksti tekitada. Aga ükskord algab aega, mil saab vabalt laenu võtta, lausa tagasimaksmata; küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma Eesti asja edendama.
Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe
Eno Raud kalevipoeg 1 Kalevite talu peremehel oli kolm poega.Üks neist rändas Venemaale ja hakkas kaupmeheks.Teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa 2 Leidis kana karjateelta, tedremuna tallemaalta, vareksepoja vainulta. Oli kanast kasvanud kaunis neitsi Salme,tedremunast aga teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta.
Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid, jultunud, liiderlikke kosilasi, kes raiskasid Odysseuse toiduvarusid, jõid tema veini ja käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha. Penelope lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima. Lõpuks leidis Penelope varakambrist nooli täis tupe ja suure vibu, mida suutis vinna tõmmata vaid Odysseus, ning teatas, et
• Kodus ootas teda naine Penelope, keda kiusasid noormehed, kes teda kosida tahtsid • Kui Odysseus lõpuks oma kodusaarele jõudis, moondas ta ennast vaeseks kerjuseks, läks oma majja, muutus kangelaseks tagasi ja tappis kosilased http://www.vanaraamat.ee/Homeros_ Odusseia_Eesti_Riiklik_Kirjastus_1963 • Teos on sündinud umbes 650 a. eKr _3922-43.htm Herodotos • Peetakse esimeseks päris ajaloolaseks • Elas 5. sajandil ekr • Peateos on ”Historia” (" Ajalugu") https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda
Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos Rahvaeepos Kunsteepos Sündinud kollektiivse Üksikautorite looming. loomistöö tulemusena. Erinevad eeposed Vana-Kreeka "Odüsseia" Autor on pime laulik Homeros. Kirjeldatakse kangelase Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda, mis kestavad 10 aastat. Kreeklased vallutavad Trooja ja asuvad tagasiteele Osysseust peeti surnuks Ülikud kosivad ta naist Odysseus tapab koos pojaga kosilased Vana-Kreeka "Illias" Autor on Homeros. Tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Trooja linna piirates lähevad tülli kuningas ja kangelane Achilleus Achilleus keeldub lahingutes osalemisest Sureb Achilleuse sõber ning ta naaseb Achilleus tapab Trooja kuninga poja Hektori Sumeri "Gilgames" Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja. Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust,
Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud...
teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt. Pulmade ajal käisid ka Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja isegi Kungla kuningapoeg
Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ning Salme võttis kosjad vastu. Mõne aja pärast pidasid Salme ja täht pulmi. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda Lääne talusse tagasi, seekord Lindale kosja. Neiu ei võtnud neid vastu ning nad läksid nukralt koju tagasi. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi, kes Lindale ei sobinud. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningapojal. Kui aga Linda Kalevit
KALEVIPOJA KAHEKSAS LUGU Viskevõistlus ja kuningaks saamine Künd ja hobuse surm Peale vana Kalevi surma pidid kolm poega endi seast välja selgitama järgmise kuninga. Nii asusidki ühel varahommikul pojad teele, et leida sobiv koht uue kuninga väljaselgitamiseks. Olles teel lõuna poole, jõudsid nad ühe taluni. Sealne pererahvas kutsus nad tuppa, arvates et neist on kosilased peretütardele. Noorem vend aga teatas taluperele, et nad pole kosjaskäijad vaid hoopis õnneotsijad ning neist poleks asja tütardele. Seejärel rännati edasi lõuna suunas. Jõutigi Peipsi järve kallastele, kus otsustati maha pidada võistlus. Lepiti kokku, et kes üle järve kõige kaugemale viskab, see ka uueks kuningaks saab. Teised vennad pidid aga maalt lahkuma. Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas. Kivi maandus aga sügavale järve põhja
Polyphemese silma välja, käis allilmas, võttis osa argonautide retkest, surmas oma naise Penelope kosilased. Herakles Zeusi ja Alkmene poeg Jõuline, taibukas, Tappis Apolloni poja keevalise loomuga, Linose. Tegi 10 vägitegu rahutu, kohati mühaklik (Nemea lõvi ja Lerna Hydra tapmine, Artemise hirve ja
vedas, kukkus tal üks kivi maha ja ta ei jõudnud seda enam üles korjata. Niisiis ta istus kivile ja hakkas kurbusest nutma. Tänu sellele, et ta nii palju nuttis tekkis Ülemiste järv. Kalevipoja sünd & lapsepõlv Linda piinles kaua valudes, kuid lõpuks sündis tal poeg, kes pidi kasvama ilma isata. Laps nuttis väga palju, ja lõhkus kõike mis ette jäi. Kalevipoeg kasvas ja ta tegi samas palju trenni. Temast sai karjasepoiss kes oli tugev nagu tammepuu. Linda kosilased Lindal hakkasid külas käima hiljem väga palju kosilasi, kes kõik ihkasid ainult tema vara. Kuid Linda oli kange ja ütles kohe, et tema mehele ei lähe ja nii ka tegi. Mehed siis ootasid ja külmetasid õues, aga keegi neist ei saanud Lindat. Aitäh kuulamast!
Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama jättis ja Linda kivikujuks muutis ( Iru ämm )
Glaukosele mürki. Glaukos heidav seda madalasse lahesoppi, kus Skylla pesemas käib. Kui Skylla suplema läheb, muutub ta naiseks 6 koera peaga. Kalypso oli armunud Odysseusesse. Ta hoidis teda 7 aastat oma saarel kinni. Odysseus oli pärit Ithaka saarelt. Penelope töö töö, mis ei edene. Penelope mees oli kadunud. Mehed tahtsid temaga abielluda, et saada kuningaks. Ta ütles, et ta peab enne surilina valmis tegema. Igal päeval ta kudus ja öösel harutas. Lõpuks pidid kõik kosilased laskma Odysseuse vibuga läbi 7 kirvevinna. Ilmus Odysseus maskeerituna. Odysseus lasi Telemachosega kõik kosilased maha. Odysseuse ja Penelope abielusalasud oli, et voodi on elusast puust.
"Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas. Laialdaselt oli levinud pulmanutt, mis toimus mõrsja isatalus koos mõrsja sõbrannadega. Peale laulatust mõrsja sõitis oma kodu ja peigmees oma kodu, kus mõlemad pidutsesid oma sugulastega eraldi. Järgmisel päeval peigmees läks mõrsjale järele
o Aphrodite pakkus Parisele maailma kõige kaunimat naist(Helenat) · Paris andis õuna Aphroditele · Helena oli Zeusi ja Leda tütar · Helenat kasvatas kuningas Tyndareos · Helenale tuli väga palju kosilasi (Kreeka printsid jne) · Tyndareos ei tahtnud konflikti sattuda(andes Helena ühele) · Tyndareos võttis kosilastelt lubaduse: Teised, kes Helena meheks ei saa, peavad võitlema Helena mehe poolel · kõik kosilased olid sellega nõus, andsid tõotuse · Tyndareos valis Helena meheks Menelaose(Agamemnoni vend) ja tegi temast ka Sparta kuninga · Aphrodite oli andnud Parisele lubaduse(õun)... · Paris röövis Helena ära, kui Menelaost polnud kodus · Menalos kutsus enesele kogu Kreeka appi, ühinevad sõjaretkeks Trooja vastu · sõda algas Helena pärast · esialgu puudusid nende(sõjaretkele minejate)hulgast 2 meest: Achilleus ja Odysseus(Ithaka valitseja)
targaks saaks. Mõnel pool pandi selleks ka Piibel lapsele pea alla. Tütarlaste käed vabastati ristimise ajaks mähkmetest, et virk töötegija kasvaks, poisslapse käed jäeti aga mähkmetesse, sest muidu võiks poisist karvakiskuja saada. Ristimise ajal ei tohtinud vaderid ringi vahtida, sest muidu näeks nende ristilaps suureks kasvanult palju tonte. Tütarlapse ristivesi valati iga nelja ilmakaare poole ja öeldi:"Tulgu siit kosilased, tulgu sealt kosilased!" Karjus laps enne ristimist, kardeti, et ta varsti sureb; karjus ristimises ajal, tähendas, et lapsest hea laulja saab; kui laps aga pärast ristimist karjus, arvati, et lapsele vale nimi anti. Ristimisvette pandi vaderite poolt tavaliselt hõberaha. Raha oli veele ohvriks selle eest, et vesi last puhastab. Ristiveel arvati iseäralik jõud olevat, see kallati mingisse ohvripaika maha. Sageli anti esimesele pojale vanaisa nimi ja tütrele vanaema oma. Ristiusu ajal käidi
Lipuvere sulane Joosep ja tema sõber Kärje Juhan. Koos nendega otsustavad Miina ja Leena mulkidele vingerpussi mängida. Nad teesklevad vigaseid pruute. Miina hakkab lonkama ja Leenal kaob kõrvakuulmine ära. Joosep ja Juhan hirmutavad öösel niigi kohkunud mulke oma kummitusjuttudega ning mängivad ise esivanemate vaime. Nad seovad peremehe kõige parema hobuse Jaagu ja Ennu vankri külge, et jääks mulje, nagu oleks mulgid selle ära varastanud. Mart viskab kosilased välja, sest nad ütlesid talle, et tema tütred olevat vigased. Kuna pulma ei tohtinud ära jätta, sest kogu külarahvas teadis, otsis Mart uuteks kosilasteks Miina ja Leena tõelised armastatud ning nad abiellusid. Miina ja Leena plaan läks täpselt nii nagu pidigi. Filmi alguses ning ka keskel mängis üks lõbus muusikapala, mis oli minu arvates väga originaalne. Mulle meeldis väga Andrus Vaarik. Ta oli väga naiselik ja naljakas
Kunstistiil Üldised põhimõtted Kus levis Esindajad Teosed Aeg Põhja- Euroopas, Sooviti tõsta rahvuslikku eneseteadvust. Taheti Gerhard Munthe ,,Kosilased" Rahvusromantism eriti nende väljendada kollektiivseid ideaale. Oma rahva ajalugu, Erik Werenskiold ,,Must surm" 19.sajandi II pool rahvaste kunstis, rahvaluulet ja mütoloogilisi tegelasi tõlgendati Akseli Gallen- ,,Lemminkäise 20. sajandi algus kus polnud ...
Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. Eduard Vilde väljendas selle teosega erinevate karakterite käitumist ja arengut.Vilde tõestas kuidas räpaste tehingute ohvriks langenud Mari suutis säilitada siiski hingepuhtuse. Võrreldud on lihtinimest aadlikuga, ning on näha et mõlemad osapooled võivad valusalt kaotada. Teos on väga õpetlik ja mõtlemapanev.
lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks, pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde, seal kohtab ta oma poega · Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta, nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid · Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. · Ithakale saabub jälle rahu!
halvasti. Samas ei tahtnud Kremer Marist loobuda. Tõnu tahtis Mari jagamist lõpetada ja oli selleks valmis ka piimamehe kohast loobuma. Kremer palus tal järele mõelda. Ükskord talvel läks Tõnu jälle linna kauplema ja pärast seda otsustas kiiresti ilma kõrtsis peatumata tagasi koju minna. Kuna oli väga külm, jõi ta enda soojendamiseks piiritust. Kui hobune lõpuks koju jõudis oli Tõnu surnuks külmunud. Pärast surmateate levimist hakkasid Marit külastama mitmed kosilased. Kosjas käisid Tuksi Ants ja sepp. Mari otsustas kolida linna. Kui Mari kadripäeval Kremeri juurde läks tahtis ka mõisnik Marit kosida, kuid Mari keeldus. Ta tahtis olla linnas varblane mitte kanaarilind.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
