Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid
pisar valgus vastasmaja tüdruku silmist, potsatades aknalauale, millele toetudes võis tüdruk näha vaid oma enda peegelpilti suurelt aknalt. Kui poiss pidi minema 3-ndasse klassi teatasid tema vanemad, et nad ei saa suurte inimeste põhjustel enam selles korteris elada ja, et nad peavad kolima, kaugele, hoopis teise linna. Ja kui lõpuks jõudis kätte see päev, mil autosse laaditi viimane kast ja majaga jäeti hüvasti, seisis tüdruk taas aknal ja vaatas. Ta oli iga päev näinud, kuidas poiss koolist tuleb, vahel sõbraga, vahel üksi, kuid nüüd ta seda enam ei näe, sest poiss kolib ära, ilmselt igaveseks. Poiss vaatas veel viimast korra tüdruku akna poole, enne kui autosse istus, aga tüdruk oli juba aknalt kadunud.
Sina Ma olen vihmapiisk su aknal Ma olen pastapliiats su pinalis Ma olen villane kampsun su sahtlis Ma olen sinu. Ma olen jäälill su aknal Ma olen juuksekarv su peas Ma olen klaviatuur su arvutilaual Ma olen sinu. Ma olen päike su argipäevas Ma olen hambapasta su hambaharjal Ma olen hommikune kaste su jalge all Ma olen sinu.
Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas 0 Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Loomulik, üld- ja kohtvalgustus olemas, aknal katted. 2 Üldvalgustus puudulik, kombineeritud olemas, mõõdetud ei ole Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid
Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas 0 Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Loomulik, üld- ja kohtvalgustus olemas, aknal katted. 2 Üldvalgustus puudulik, kombineeritud olemas, mõõdetud ei ole Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid
Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva Et oleks homme ilusam ärgata. VABADIK Mu aknal on lilled ja rõske on õhk. Noor kärbes, mu kaaslane lõbus-õnnelik all maja ees kolinal tiivaga lööb ja rõõmsalt vesiseid kalasid sööb. Ta nosib neid, silmitseb aknal siis mind vist mõistab mu tundeid see õnnelik putukas ta kitsas on kutse, ta pilgus on rõõm kui tahaks ta öelda: ,,Mis teeme uut siin?" Armas koerake truu ja ustav sõbrake on mulle kallis. Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa
"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost ...
Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks 0 Valgustatus Subjektiivselt nõrk üldvalgustus, mõõdetud ei ole, 2 kohtvalgustus puudub, aknal katted Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Istuv, liikuv 0 Selja asend Võimalus toetada, istudes reguleeritav 0
Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks Valgustatus Mõõdetud ei ole, subjektiivselt hea, kohtvalgustus 1 olemas, aknal katted Töökoha heakord ja puhtus Hea 0 Tööasendid Tööasend Istuv, liikuv 0 Selja asend Muutuv, istudes võimalus toetada, ei ole reguleeritav 1
Toed kätele, jalgadele Jalad toetuvad põrandale, käed lauale, piisavalt ruumi 0 käte (randmete) toetamiseks. Toolil käetoed olemas Kuvar Nõuetekohane 0 Vaatekoha asukoht Sobiv. Aknal katted 0 Tool Reguleeritav, stabiilne, käetoed olemas 0 Ruumikitsikus Piisavalt ruumi töötamiseks, liigutusteks, püsti 0 tõusmiseks ja liikumiseks
Ta läks oma naisest lahku.Mihkel läks eraldi elama teisse korterisse.Kõrvalmajas elas aga üksik naine nimega Maire Look .Ta elas Sõpruse pst. 249 oma üksildast igatsusrohket elu .Ta oli endaarust väga korralik ja väga üleküpsenud naine.Tema harjumus oli iga päev vaadata aknast välja inimesi ja seista seal tunde.Ükskord märkas naist Mihkel ,kes mõtles ,et mida see naine küll seal akna peal koguaeg jõllitab.Mihkel vaatas ja nägi seda sama naist iga päev aknal kuni nende pilgud kohtusid.Nad vaatasid üksteisele koguaeg otsa .See sai igaõhtuseks rutiiniks.Neil tekkis armastus ja mõttes olid nad üksteist leidnud.Kui naine hakkas hiljem koju jõudma ja ei ilmunud enam nii tihti aknale,sai Mihkel isegi armukadedaks.Aga kui see kestis nädalaid ,sai Mihkel aru ,et naise töögraafik oli muutunud.Ükskord läks naisel süda pahaks ja ta läks naistearsti juurde.Ta sai teada ,et on rase.Naine näitas ka mehele oma kõhtu ja naeratas
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs.......................................
· See on tehtud Bronksist Puskini väljak · Algselt kutsuti Stratsnaja väljakuks hiljem nimetati see ümber · Asub Venemaal Moskvas https://www.google.ee/search? q=pushkin+square+map&espv=2&source=lnms&tbm=isc h&sa=X&ved=0ahUKEwig2e3A5Y3TAhVyb5oKHbfJC2AQ_A UICCgB&biw=1920&bih=990#imgrc=ZsIkNSVFi9DtYM: luuletused Vang Hoidjale Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Oh kaitselmus mu karmis elus, Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, Mu armas memm, mu hoidja hea! All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Kesk männimetsa vaikses pelus Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Mind ootad, kallis kulupea. Sa akent silmist lasta kardad Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Just nagu hoolas vahimees.
mustuse võtab hästi ära. Pesemistriipe aknale ei jäta. Lõhn. Tagasihoidlik lõhn. Pigem toob tuppa värskust. Yplon aknapuhastusvahend (1 liiter, 36 kr) Kasutamine: Suur, liitrine pudel on üsna raske ja seetõttu ka kasutamisel ebamugav. Samuti pole pihustamisotsak sel nii mugavalt keeratav nagu väiksematel pudelitel. Pihustab aga ühtlaselt. Puhastab: Suuremaid plekke tuleb hoolikamalt nühkida, ent kergema tolmu eemaldab hästi. Aknal pole näha ühtegi pesemistriipu. Pesemine on seebine, nii et nühkida tuleb rohkem.Lõhn. Tagasihoidlik lõhn. Meeldiv lõhn. Aknapesuvahend (OÜ Viimsi Kemix) (700 ml, 16.50 kr) Kasutamine: Tegu on kontsentraadiga: viiele liitrile pesu veele tuleb lisada kaks supilusikatäit vahendit. Tunduvalt halvem kasutada kui pihustiga pudelis vahendit, sest paberit tuleb pesuvette kasta.Puhastab: Kahe supilusikatäiega kippusid aknad veidi tuhmid jääma, kangem segu puhastas hästi
LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) Kohe ma võtan teid välja. (võtab leivad ahjust välja ja läheb edasi) (Õunapuu. Üleni suuri punaseid õunu täis.) PUU (vaikse häälega) Raputa mind, raputa mind, õunad on kõik juba küpsed! TÜDRUK (astub puule lähemale) Muidugi ma raputan sind. (raputab puud, korjab õunad ilusasti hunnikusse ja kõnnib väikese maja poole, mille aknal näeb suurte hammastega eidekest) EIDEKE (hirmunud tüdrukule) Miks sa kardad, armas laps? Jää minu juurde. Kui sa majas kõik tööd ära teed, läheb sul hästi. (Vaatab tüdrukule otse silma) Vaata ainult, et sa mu aset hästi kohendad ja hoolsalt patju klopid, nii et suled lendavad. Siis sajab maa peal lund: olen ju lumeeit. TÜDRUK (seisab veidi aega vaikides, kuid siis võtab ennast kokku) Olen nõus sinu juurde jääma. III pilt Eidekese majas. Magamistuba, tüdruk klopib patju.
Vaatlus · Vaatlusobjektid: herilane ja kärbes · Vaatluse eesmärk: Eesmärgiks on vaadelda, kas herilane ja kärbes oskavad avatud aknast välja lennata. · Vaatluskoht: Elutoa aken ja selle ümbrus. · Vaatlusaeg: 30 minutit kella 15.30-st kuni 16.00-ni, 28.10.2011 · Hüpotees: Herilane ja kärbes suudavad mõlemad läbi avatud akna õue lennata. · Vaatluse kirjeldus: Aknal olid herilane ja kärbes, kes olid seal täiesti vabatahtlikult, avasin akna, et neil oleks võimalus ära lennata. Aken oli avatud umbes 10 cm laiuselt, sest ilmad ei ole enam väga soojad. Umbes 15 minuti möödudes vaatluse algusest leidis herilane tee õue ning jättis kärbse üksi aknale. Vaatlus sai läbi tegelikult 5 minutit enne kella nelja, sest kärbes otsustas aknalt toa suunas minema lennata. · Vaatluse analüüs:
toonidega kogu uduse metsaaluse. Tüdruk laulis alati salaja, tundes võõrasema ees kohutavat paljastamishirmu. Ent ta ei suutnud muusikuelu hüljata, sest ta jumaldas erinevaid meloodiaid ning rütme. Vahest istus ta avatud aknal ja kuulas vihmasadu, salvestades veepiiskade eri langemisrütme oma mällu. See oli mõnus aeg, mis saabus küll harva, kuid tõi nii palju rõõmu, et kogu järgmise päeva oli Nathalie õnnelik kui päikesepaiste esimesel suvehommikul. Kord oli ta taas aknal vihmamuusikat kuulamas, kui kuulis korraga mootorratta põrinat. Saamata aru, mida nii kaasaegne sõiduriist sellises üksildases tänavkülas teeb, hüppas ta oma pisikese katusetoa puitpõrandale , pani vihmamantli selga, kummikud jalga ja jooksis välja metsarajale tundmatut mootorratturit otsima. Ta jooksis ja jooksis mööda käänulist metsateed, vaadates uurivalt ringi. Korraga astus ta ühele eriti libedale männijuurele ja lendas pea ees porilompi! See oli kohutav
heinamaakaartel kuivava ristikheina lõhna. Ja missugust värvide stiihiat pakub meile meie oma Eestimaa sügis. Esimesed hallaööd põimivad vahtrapuudesse punaseid lõimi, põdrakanepi violetsed õiekesed pingutavad kraavikallastel veel viimases jõus õilmitseda ja rändlinnud lehvitavad meile rünkpilvede vahelt äralennul tiibadega nagu hüvastijätuks. Ja talv. Valevad lumelagendikud, härmaehted ning jääkristallid aknal. Nüüd elame taas vaba rahvana vabal maal. Meie oma isade maal. Kuid ma tean, mis hinda on selle vabaduse eest makstud. Kui palju elusid on tulnud lunastada selleks, et meid ei saadud taas orjusesse suruda või mõne muu vägivallareziimi alla painutada. Aga ma tean ka seda, et kord juba kätte võidetud vabadust tuleb osata hoida ja kaitsta. Tean, et meie suur idanaaber ei suuda leppida sellega, et Balti riigid, nende hulgas ka
siseruumide liigset niiskust. Kuivatamisel on oluline teada, et kuivatatava ruumi uksed ja aknad peavad olema suletud. · Hoiab kontrolli all liigse niiskuse tõusu ning kaitseb niiskusest tingitud ebamugava tunde tekkimise vastu. Õhuniisuti · Õhuniisuti on seade, mille abil suurendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide niiskust. Õhuniisutamisel on oluline teada, et niisutamisega ei tohi minna liiale. Kui märkate aknal või mõnel teisel külmemal pinnal kondensaadi teket, peate niisutamise lõpetama! Värskeõhu klapid · Mehaaniline seade värske õhu tagamiseks ruumis.
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Hingedeaeg on usutavalt püha aeg, mis on täis vaikust, rahulikkust ja austust. Hingede rändamise müüt rikastavat igapäevaelu ja kultuuri, ning see annab leiba vaimulikele ja lohutab tundelisi. Üleüldse on ju tore süüdata aknal küünal, vaadata pimedat sügisilma ja mõelda lahkunud kallitele inimestele. Aitäh teie tähelepanu eest!
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
kadunud. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas - enne üleni võlgades - veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel õelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Selle maja fassaadil kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga on sein. Väljastpoolt paistab, nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud maalida kinnimüüritud akna ette kardina.
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ...
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja...
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal töötas Rahva Hääle toimetuse kultuuriosakonnas. Kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, hiljem peatoimetaja. Sõjaaastatel viibis Venemaal ja Kasasthanis. 1944. tagasi Eestis. Luule 1945. aastal ilmus debüütkogu ``Põleva laotuse all''. vabavärsis, kantud kodu igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid l...
ERIALASED VÕÕRSÕNAD Akropol - Vana-Kreeka linna kõrgendikul asetsev kindlus Akvarell - vesivärv; vesivärvimaal: vesivärvitehnika Akvarellvärv vesivärv Arhitektuur - ehituskunst, inimese ruumilist keskkonda kujundav projekteerimis- ja ehitamiskunst. Bambootsaad - lihtlõbusat talupojatseeni kujutav zarimaal Batalist - sõjatemaatikat viljelev kunstnik Disain tootekujundus, kujunduskunst; kavandamine, konstrueerimine Fantaasia kujutlusvõime; unistus; väljamõeldis Fresko - kuivamata krohvipinnale maalitud pilt; vastav maalitehnika Galerii - kunstikogu, muuseum, kunstigalerii Graafika - väljendusvahendina põhiliselt joont ja pms musta-valget pinda kasutav kujutava kunsti liik Grafiit - pliiatsisüsi Groteskkiri - plokk-kiri Guasss - guassvärv, läbipaistmatult kattev vesivärv; guastehnika; guassmaal Hieroglüüf - ideograafilise kirja märk, muinasegiptuse piltkirja märk Häppening - improviseeritud või spontaanne kujutava kunsti, muusika, ...
3D Lumehelbed Minu loovtööks oli 3D lumehelveste tegemine. Paberist 3D lumehelbed näevad aknal või seinal pühade ajal ilusad välja. Neid on lõbus ja kerge teha nii lastel kui täiskasvanutel ja kaunistused aitavad luua jõulumeeleolu. Alguses võtsin 2 paberilehte ning käärid. Kõigepealt lõikasin paberist välja ruudud. Valisin suuruseks 8,5 x 8,5 cm. Ühe lumehelbe tarvis on vaja 6 ruutu. Kui ruudud olid välja lõigatud, siis voltisin need kaks korda pooleks, nii et nad jääksid kolmnurga kujuliseks. Järgmiseks lõikasin
Tornikatus samaldunud põhja poolt, põhjuseks võib olla et, suur niiskus ja vähe päikest. Ülejäänud kiriku katus on põletatud punane savi kivi. Katus väga korralik. Katuse ja tornivahel on kasutatud tinaplekki. Aknad Kiriku põhjapool küljes kokku 7 akent. Aknad on gooti stiilis. Üks aken kinni ehitatud. Kasutatud on vitraaz klaase. Akente kontruksioon korralik. Värv maha kulunud. Akna laudadel lumekahjustused. Ühel aknal värvilist vitraazi kasutatud. Lõunapool aknad nikerdatud puust. Kasutatud värvilist vitraazi. Akente seisukord suhteliselt hea. Uksed Kirikul on kaks ust. Üks on pea sissekäik ja teine juurdeehitatud osal. Pea üks on gooti stiilis. Uksele on pandud lukk seppa naeltega. Peaukse olukord on hea. Tagumise uks värvitud lina värviga, värv maha kulunud. Mõlemad uksed on tahvel uksed. Mõõdud Kiriku laius eest 13m. Külje laius 29m, 4,8m, 4m, 1,5m Akna kõrgus 4,7m, ja laius 1,8m
Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pära...
· Kevadine lugu (1957) · Meie Mall (1959) · Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970) · Tallinn (1971) · Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972) · Ja elab rõõm (1973) Arvi Siia sõnadele: · Aknal (1972) · Kolumbuslik tuul (1973) · Üks kuuendik kogu maailmast (1972) · Vana meloodia (1970) · Tuhaväljade tuul (1971) · Igavene tuli (1972) Veel igasuguseid lugusid: · Laul las kajada (1969), sõnad Juhan Saar · Meri, mu tuhandenäoline sõber (1973), sõnad Juhan Saar · Puuriidalaul (1971), sõnad Kalju Kass · Süüta küünal (1974), sõnad Leelo Tungal
säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna . Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile ,,Sireli, kas mul õnne," ,,Sinu aknal tuvid," ,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul. Ooperitest tuntuim on ,,Tormide rand". Lisaks: ,,Püha järv," ,,Tule ristsed". Koomilised
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari - puhtuse sümbol. Peegel näitab sündmuse tunnistajate - kolme inimese - juuresolekut. Seinale, roosikrantsi kohale, ongi kunstnik kirjutanud oma nime: "Jan van Eyck oli siin, 1434". Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun - kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol. Laes ripub vasklühter üksiku põleva küünlaga. Sageli tõlgendatakse seda pulmaküünlana, mis vastabiellunute kodus tavakohaselt süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Giorgione (Giorgio Barbarelli da Castelfranco)(1477 -1510) "Uinuv Venus" 1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm 2
Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele. 16.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Gooti maalikunst. Kuna vaba seinapinda on väga vähe ja seda asendavad hiiglaslikud aknad, jääb romaani perioodil kasutatud seinamaal tahaplaanile, selle asemel kasutatakse just vitraazi. Mis on vitraaz? tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal 17.Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne? Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiee) ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20
Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks ve...
Signatuur Kenas gooti kirjas signatuur ütleb: „Jan van Eyck oli siin 1434“. Kunstnik on pildile poetanud ka oma peegelduse. Mõned uurijad väidavad, et tema oligi üks abielu tunnistajatest. Voodi Voodi sümboliseerib suguvõsa jätkumist. See kujutab ka paika, kus me astume sünnihetkel siia maailma ning kus me siit surmahetkel lahkume. Punased kardinad tähistavad kirge. Jõukuse sümbolid Rõivad, mööbel, aknal olev kauge maa vili, luksuslik ja eriti kallis Anatoolia vaip voodi kõrval. Kleit Roheline on viljakuse värv. Naine ei ole rase- tema asend toob lihtsalt esile kõhu, mida tol ajal peeti ilu keskpunktiks. Võimalik, et tema poos ja rõhutatud kõhukumerus on mõeldud viitama viljakusele ja tulevasele rasedusele. Cumming, R. Teejuht maailma KUNST. Maailmakuulsate maalide taustast. Dorling Kindersley Raamat
Ta mõtleb alati sellest, kuidas saada raha, kuhu ja kuidas elada edasi. Terve elu Jaan veetas ausalt, ja ainul tugev vaesus juhtis teda eksiteele. Romaani tuju on rahulik ja natuke kurb. See peegeldub Jaani kodus ja maa õhkkonnas. Tema kodu on vana hustik. Seal on 1 tuba, kus tema pere elab koos koduloomadega. Toas on vähe asju ja üldse tume ja must. Akna kaudu ei või sattuda valgus, sellepärast ahju tõttu on kõik senal, aknal ja üldse õhus suitsus ja haisus. Peategelane ei rinna käsi risti ainult sellepärast et ta on armunud ja ka mõtleb ona emast. Romaanis on suur piir rikkase ja vaesuse vahel. Lugesin läbi raamat ,,Ja päike tõuseb". Selles romaanis on üsna palju tegelasi. Need on Kon, Dzeikob Barns (temalt läheb jutt) ja Brett(Dzeiki lemmik naine). Pärast ilmuvad ka Bretti mees Maikl ja Barnsi sõber Bill. Kõik nad on omapärased inemesed, keerulise iseloomuga ja raskete suhetega omavahel
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsio...
· 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglismaal. · 1953. aastast elas Viirlaid Kanadas. · Kandas töötas ta Toronto trükikojas kuni pensionile minekuni. · Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti pagulaskirjanik. · Viirlaid oli paguluses Eesti PEN-klubi esimees. Perekond · Oma perest räägib Arved järgmises luuletuses ,,Kolm põrutatut" Avatud aknal ema käte vahelt Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel Temast sai kõrtsmik. Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist, Lõi härg mind käpuli sõnnikusse Minust sai kirjanik. Looming (1) · Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse
Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937 Kirjandus Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997 Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983 Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu"
mu meelde pohmeluse jäljed muljus.Kuid aastatega nagu vana vein saab kirkamaks ka mineviku lein. Mind ootab vaev. Mu elumere kallas ja tulevik on tuulte meeltevallas. Kuid, sõbrad, ma ei taha surra veel! Ma tahan käia okkalisel teel ja mõtelda. Las mure paisub maruks mu päevadel on rõõmusidki varuks: aeg-ajalt helinatest joobub rind, veel väljamõeldis ajab nutma mind, ja eluõhtul helkima lööb kuski ehk mulle armu viimne naeratuski. Vang Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Kus pilvede peidus on lumised mäed, Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Eluvanker
müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli oli ja toomhärra lossi vangimajasse kinni pandama, kuhu tal nälga lasti surra. Siis jäeti müüri sisse õõnsus, kuhu õnnetu neiu sisse pandi ja temale tükk leiba ja kruus vett jäeti ning müür ümberrringi kinni müüriti. Lühike aeg kestis veel õnnetuma hädakisa. Aga kaua aega näitab ennast naisterahva kuju täiskuu ajal akna peal. Pilt nr.5 Haapsalu Valge Haapsalu toomkiriku küljes asuva ristimiskabeli aknal võib augusti täiskuuöödel näha naisterahva kuju - Valget Daami. Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi kasinalt elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle linnuse läve astuda. Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja eesti soost tütarlapse vahel puhkes kirglik armastus. Et noored teineteisest lahus olla ei suutnud, tõi kanoonik tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Ühel
Marie Under- looming Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav ...
Võlg on Mati Undi lühiromaan, mis ilmus esmalt 1964. aastal. Lauri istub avatud aknal ja mõtleb, viis tundi veel ja siis sõidan Mallega Pärnu, kus on liiv ja meri ja ei midagi muud. Tal oli kõigest kõrini- näha ikka neidsamu maju, ikka neid samu nägusid, sedasama taevast ja ta tahtis end lihtsalt tuulutada. Malle oli temast paar aastat vanem ja ta tutvus temaga nii, et ühel õhtul kohvikus kui oli poistega paar õlut ära võtnud läks ta välja märkas et eespool toimub mingi jama. Kaks härjataolist seltsimeest
küljest lahti teha. Siis päästis ta lahti Marianni ja Robini ning enne kui ta teiste juurde jõudis minna, leidis Robin maast täiesti uue kohvri. Poiss tegi selle muidugi lahti ja seal sees oli pomm, mis hakkas tööle. Noortel oli vaid kolmkümmend sekundit. Mariann ja Robin põgenesid akna kaudu. Peagi pääses välja ka Spartacus, kelle Morgan lahit aitas ja veidi enne pommi plahvatamist jooksis välja Margaret. Järgmisena oli Morgani kord, kuid aknal takerdus tema pluus millegi taha ja pomm plahvatas. Poiss ei taipanud enam midagi. Maailm keerles, oli erinevate värvidega, olid erinevad surinad ja valud ning ärgates oli Morgan haiglas. Raamat lõppes siiski hästi. Tuli välja, et Spartacus oli nende pättidega seotud, sest ostis neilt veidi narkootikume. Morgan sai täiesti terveks ja kõik austasd edaspidi teda . Tegelaste iseloomustused Morgan Tegeles võistluskunstidega, oli pidevalt oma venna varjus.
Kõik peab olema kallis ja väljapeetud, aga kui õnnelik on sellises kodus laps, kes seda küsib. Romeo sõpradest jäid meelde eelkõige Taavi Tõnissoni kehastatud Ben ja Jaagup Kreemi Merc. Tõnissoni rastapatsides kraade oli elav kui tulesäde, Kreemi tegelaskuju surm Julia venna (Tarmo Männard) käe läbi pani vaataja kaasa tundma. Kaks meeldejäävamat hetke pärinevad teisest vaatusest: Rain Simmuli Venna jumala poole pöördumise laul "Tee seda veel" ning Romeo stseen, kui ta aknal küünlavalgel kuuleb raadiost Julia matustest ja hullub kurvastusest. Kui esimene vaatus oli eklektiline ja stseenid vaheldusid põhjendamatult kiiresti, siis teine vaatus andis hingetõmbeaega ja lubas paremini sisse elada. Kas tänapäeva noorele on abielu oluline? Kui Romeo ja Julia tahavad impulsi ajel abielluda nii lühikese tutvuse järel, tundub see küll armas, aga ometi eluvõõras. Voodisse minna, jah. Usun. Aga ons tänapäeva
autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J. Smuuli sulest · Looming jaotub kolmeks: · a) lüürilised laulud (,,Sireli, kas mul on õnne" ,,Helin" ,,Sinu aknal tuvid") · b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist
ära ei teinud. alati alla keskmist oli mu ahtake taip. Tähti ma tänini päris täpselt ei tunne. Numbrite lõppu ei leia. Suurimat arvu ei tea Tähti on Transmodernias peletu palju Arvude vahel on arterid eluhoovuse jaoks. Kuula, kuis kolksab raskesti rappuval vankril sumbunud sõnade sumadan. Aga sinul, oh laulik, on tuba täis ärevil tähti Nutused-naerused numbrid su aknal vaatavad kummuli kuud. Sügaval silpide sängis ärkavad äkki su sõnad, alasti laused kui lapsed, väetimad vennad ja õed. Juba nad jooksevad kiviste koskede kohal huigates, hullates unedest hapramal kiikuval, kõikuval Valgusekõrrel valule vastu, saatuse sülle viipama, viskuma
*optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK: *Tähetund (suunamuutus loomes=>eneseleidmine) *Luuletused ja poeemid *Uued luuletused ja poeemid *Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K
Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole, mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma, ütlemata Juliale oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on tema perekonna eluvaenlase perekonnast.Vend Lorenzo kiitis selle suhte heaks, kuna lootis, et nii võivad kaks vihavaenu täis perekonda saada headeks sõpradeks ja partneriteks. Seejärel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
