tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Nibelungide_laul http://www.annaabi.com/nibelungide-laul-m224
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks. Seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. SISU Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Krie...
Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Nibelungide sõrmus Richard Wagneri ooperitetraloogia, mis põhineb saksa ja skandinaavia teostel, müütidel ja legendidel moodustades sisult seostuva terviku. Nibelungide aare arvatavasti Reini jõe põhjas olev nibelungide peidetud aare.
Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. LAUL MINU CIDIST Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043-1099) ehk Cidi elust. Sündmustel on olemas ajalooline taust, aga lisandunud on ka meelekujutuslikke ja romantilisi aineid.
* Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused kui ka kokkupõrked teiste hõimudega, see kõik on aga segunenud müütidega. Guntheri vasall Tronje Hagen tapab Siegfriedi ( tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel). Kangelaseepose 2 pool areneb ilma Siegfriedita. Kriemhild ei saa kätte Reini jõkke uputatud aaret, ning see ajendab teda oma vendi ja Troje Hagenit tapma. * Tegelased: Siegfried, Guntehri õde Kriemhild(ile), Brünhild, Tronje Hagen, Hildebrand, Rüdger, Etzeli, Berni Dietrich * Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel * Tegevus: Tähtsalt kohal on rüütliau ja partiotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine,
Brunhild uhkustab, et ta on kige thtsam, ja Gnther on ka krgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild rgib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmal ja tegelikult tegi Gntheri vgiteod ra. Gnther tunnistas les. Brunhild viskas oma magamistoast vlja ja leppis kokku vandenu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb vlja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest videtavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab he suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi jrel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lhevad koos vitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried rgib vlja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nd mrk teada ja mehed lhevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvistlusele, mille Siegfried vidab ja lheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb Tronjet, aga ta ei sure
Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. · Igori sõjaretked Iga rahvas peab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lährmast ajaloost. põhinevad müütidel , mitmest müüdist koosnevad. 11-13 saj sündis täiesti uust ajastu, lääne-euroopa rahvad hakkasid oma keelseid kangelaslaule krija panema. zanri nimetus
seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane. Temas on nähtud saksa inimese ideaali. Cidis ei rõhutatagi eriti tema kangelaslikkust vaid hoopis tema inimlikkust. Kuigi Siegfried sureb teose esimesel poolel, ja teine pool areneb ilma temata, annab just tema teosele paatose. Teise poole sündmustikku viib edasi Tronje Hagen. Tronje Hagen on Siegfriedi täielik vastand. Ta on hulljulge ja erakordselt vapper, kes ei põlga oma tegudes sugugi salakavalust ega reetlikkust. ,,Nibelungide laulus" tekivad huvitavad kontrastid. Nimelt selles teoses käivad kangelased vagalt kirikus. Prantsuse ja Saksa kangelaseepose üks tähtsamaid tunnuseid on see, et mõlemas tuuakse esile kangelase individuaalsus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" iseärasus on see, et autor kirjutab vahetult pärast sündmusi
Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel. Maa kuningannaks oli siis Ute, nende ema. Ja kadund isa Dankrat, kes pärust valitsema nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees, kes võitnud palju kuulsust ju oma nooreas vägildes. Neid kolme kroonikandjat, nagu väitsin ma, veel mitu voorust ehtis, neid tulid teenima ka toredaimad rüütlid, kes, nagu teada meil, kõik vaprad, vahvad olid ja tõrkumatud sõjateil. Seal olid Tronje Hagen ja Dankwart, tema vend, ja söakas Ortwin Metzist. Kaaskonda ühinend veel olid markkrahv Gere ja markkrahv Eckewart, Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart. Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima, truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga au hoidsid õitsevana ja olid neile toeks. Seal oli veelgi mehi, kuid kas neid nüüdap üles loeks! Väärt Dankwart oli marssal
kasutab võluvahendite abi. Ta on vapper ja vägev, tark pealik. Nibelungide laul saksa 1198-1204 Siegfried, Gunther, Brünhild, Siegfriedi seiklused. Kriemhild, Brünhild, Tronje Hagen Lugu Igori idaslaavi Anonüümne, 12. saj. Igor, polovetsid, vana-vene jumalad, Idealiseerib peategelase sõjaretkest lõpul. hingestatud loodus rüütellikust, patriotismi
Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. *Trubatuur-rändlaulik, kirjutas eeskätt armastusluulet RENESSANSS 14.saj-17.saj *Renessanss tähendab vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. *rõhutas inviduaalsust Dante Aligeri "Uus Elu" *Itaalia kirjanik 1265-1321 "Jumalik komöödia" - Teoses on palju sümboleid
kalliskivi, mil on võime täita kõik inimese soovid, teda noorendada ja talle uut elujõudu anda. Selle eest saab võtta sööke-jooke ilma, et need kunagi lõppeks. Graal on tema loos õnne ja täiuse sümbol. 28. Nibelungide laul, ülesehitus, mitu värssi, olulisemad tegelased ja tegevuskohad. Paarisriimid, korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks Siegfried-mehine väärikas, aus ja õigalne. Esindab nibelungide algset moraalset terviklikkust. Tronje Hagen-sõjamehena vapper ja hulljulge. Ei põlga oma tegudes salakavalust ja reetlikkust. Vastanduv negatiivne sangar. Gunther-nõrgapoolne nii jõult kui moraalilt. Siegfriedi sõber, kuid kiidab heaks tema tapmist Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse ,,Brünhildi muistendiks" ja ,,Burgundide hukkumise muistendiks" 29. Nibelungide kangelase Sigfridi lugu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali.
on ka kõrgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild räägib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmaööl ja tegelikult tegi Güntheri vägiteod ära. Günther tunnistas üles. Brunhild viskas oma magamistoast välja ja leppis kokku vandenõu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb välja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest väidetavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab ühe suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi järel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi. Nuhtleb
Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. 7. Vene eepos ,,Lugu Igori sõjaretkest" 8 Vene kangelaslaul "Lugu Igori sõjaretkest", tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus, eesti keelde 1965. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism, ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid
Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild räägib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmaööl ja tegelikult tegi Güntheri vägiteod ära. Günther tunnistas üles. Brunhild viskas oma magamistoast välja ja leppis kokku vandenõu Siegfriedi vastu. Brunhild tahtis Siegfriedi tappa. Brunhild laseb välja uurida Siegfriedi haavamatuse, sest väidetavalt tuleb Siegfriedit kaitsta. Saadab ühe suure kange mehe Tronje Hageni Siegfriedi juurde. Ta on #2 mees Siegfriedi järel oma tugevuselt. Tronje hakkab Siegfriedi meelitama, et kui nad lähevad koos võitlem, siis saab seda haavatavat kohta kaitsta. Siegfried räägib välja. Kriemhild tikkis risti Siegfriedi haavatavale kohale. Brunhildile on nüüd märk teada ja mehed lähevad metsa jahile, seal kutsutakse Siegfriedit jooksuvõistlusele, mille Siegfried võidab ja läheb allikale jooma, kummardub. Tronje tapab X-koha pealt Siegfriedi
Toimusid pulmad. Siegfried ja Kriemhild abiellusid, Gunther ja Brünhild abiellusid. Hiljem tekib intriig: Siegfried röövis Brünhildilt vöö ja sõrmuse. Aastaid hiljem lähevad daamid omavahel vaidlema – kes on 1. leedi? Rivaalitsevad. Brünhild näeb Kriemhildi laekas oma ehteid, tekib kuri kahtlus. Mis on toimunud? Gunther peab üles tunnistama, et teda aitas Siegfried. See käib Brünhildi au pihta ja ta hakkab Siegfriedi vastu vandenõud sepitsema. Brünhild saab kaaslaseks Tronje Hageni, Guntheri vasalli. Tronje Hagen suudab Kriemhildilt välja meelitada Siegfriedi nõrga koha. Nõrk koht märgitakse ristiga ära. Tehakse võidujooks, muidugi Siegfried võidab ja hakkab allikast jooma. Niimoodi lüüaksegi teda selga. Nõnda hukkub Siegfried. Tronje Hagen uputab aarde. Kriemhild abiellub vendade sunnil Etzeli ehk Attilaga, hunnide vägeva mehega. Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla
Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid
Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud „ori“ Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Trinje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peategelane, vastandudes negatiivsena Sigfiredi ideaalile. „Karut Läti 1979 Eesti Imants Lasmanis Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate apja“ Raamat vastu, väljendab rahva vabaduspüüdlusi. Peategelasteks on läti rahvamuistenditest tuntud nimikangelane, ta armastatu
Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks.
hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu on segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" pole enam nii toored ega arhailised kui ,,Vanem Edda". Tekivad huvitavad kontrastid: nt kangelased käivad kirikus, samas kasutab Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtis tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane, aga mitte eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlik. Läbiv motiiv on kadedus. ,,Nibelungide laul" on traagilisim, süngeim ja mahukaim. Prantslaste kangelaslaul ,,Rolandi laul" ülistab isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (mauride) vastu. ,,Rolandi laulus" on palju poeetilisi liialdusi, nt Karl Suur on 200-aastane või et peapiiskop üksi tapab lahingus 400 meest. Tegelased ja võitlused on psühhologiseeritud
müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" ei olnud aga enam niivõrd 'toored' ega arhailised nagu ,,Edda" müüdid. Sellest tulenevalt tekivad huvitavad kontrastid: näiteks käivad laulu kangelased vagalt kirikus, samas kasutab kangelane Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtsamaid tunnusjooni on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane. Ent ta pole eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
