Ned kujutasid sageli inimeste igapäevaelu, teiste üle naermist ning pilkasid pahesid. Kujunes ka romaanižanr. Tuntuim antiikromaani esindaja oli Apuleius, tema kirjutas teose mida tuntakse ’’Kuldse eesli’’ nime all. Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Jätkus hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti arendamine. Puudus suurem huvi ladina keelse kirjasõna vastu, võeti eeskuju kreeka enda kirjandusest ning kultuurist. Kuulsaim Kreeka kirjanik Lukianos, pilkas oma teostes kõnekunsti, filosoofiat teadust ja ka usku. Kreeka teadlane, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kujundas aga maailmapildi, et universumis tiirlesid kõik taevakehad ka päikene ümber maa. Kasutatud kirjandus https://www.google.fi/ http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/rooma-kultuur http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=335&Itemid=5
ja poliitika. Rohkem hakati huvi tundma üksikisiku vastu ning eelistatuks said lühivormid, nagu eleegia(ehk nutulaul) ja epigramm(värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal). Hellenismiaja tuntumateks luuletajateks olid Kallimachos ja Theokritos. Rooma ajajärgu kirjandusele iseloomulikuks jooneks oli kummardamine Kreeka mineviku ees. Valitses ideepuudus ja matkimine, puudus iseseisev kultuurilooming. Rooma perioodi tuntumaid kirjanikke on Plutarchos, Lukianos ja Longos. 7 Rooma kirjandus Kirjanduseelne periood(kuni3.s. eKr). kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Kultusehümnid, itkud, triumfi-, pilke- ja esivanemaile pühendatud laulud, algelised draamavormid, linnakroonika (annaalid), juriidilised tekstid (kaheteistkümnetahvli seadused, 451/450) ja matusekõned.
Halteerid kaalusid tavaliselt 1,638 3,276 kilogrammi. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes, ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe raskendamise vahenditesse. Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta. Üks kreeka kaugushüppese puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Järeldus, et
Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes , ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe rakendamise vahenditesse: "Me treenime neid hüppama vajaduse korral üle kraavi või mõne muu takistuse, isegi hoides käes seatinast raskusi, mis on nii suured, kui nad suudavad käes hoida." Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta, ja pole tõenäoline, et ta oleks esitanud nii kategoorilise väite, kui tal poleks olnud kogemustest omandatud täpseid teadmisi. Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus
...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil..austati ka Juno(kreeka hera) ja Minerva(Athena)...Venus(Aphrodite) Apollo(Apollon) Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis kristlus Rooma kunst-roomlased hakkasid rakendama kuppel-ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid)
See oli linna poliitiline- ja ärikeskus ning kohtu asupaik. · Keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. · Akvedukt Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid Avalikud saunad. · Amfiteatrid korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum ) Rooma piirkonnad : Kreeka kultuuri mõjutused : Tähtsamad Rooma kirjanikud : · Plautus · Vergilius · Titus Livius · Apuleius · Lukianos Kõnekunsti tähtsus Kõnekunsist sõltus poliitiku edukus. Tähtsamad esindajad Cicero Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka)
Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. Hellenismi (330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. 2) Platon ja Aristoteles Platon (u 427 eKr u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof. Oli Aristotelese õpetaja. Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal.
võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika".
mainimiseks, ning kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. 45. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse, Lukianose ja Apuleiuse loomingut? Petroniust peetakse üheks parimaks rooma realistlikuks kirjanikuks. Tema loomingust teame Tacituse ,,Annaalide" kaudu. Tema kirjutatuks peetakse teost ,,Satyricon", millest tähtsaim on katkend ,,Trimalchio pidusöök" (teos hilisema kelmiromaani eelkäija) Lukianos oli ennekõike tuntud sofistina, tema kirjutatuks võib pidada umbes 70 teost, kuna ülejäänud on talle ekslikult omistatud ja mitme ehtsus on vaieldav, nt ,,Lukios ehk Eesel". Lukianos kirjutas palju paroodiaid, tema loomingus on valdav filosoofiline satiir. Apuleius oli sofist, tema kirjanduslik looming oli väga mitmekesine. Sellesse kuulus kõnesid, filosoofilisi ja loodusteaduslikke töid ning luuletusi. Laiemalt sai tuntuks teos ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel"). 46
levitada. Kreeklaste jaoks hakkas ta hiljem kehastama lihtsa metslase voorusi kontrastina dekadentse tsivilisatsiooni pahedel. Lukianose teos on kreeklaste atleetikaentusiasmi kritiseeriva Anachasise ja seda kaitsva Soloni kujutletav dialoog. Argumendid on kulunud ja igapäevased, kuid siin-seal kaasneb nendega kasulik informatsioon. Selles teoses leidub näiteks ainus tõend, et kreeka odaviske eesmärk oli võimalikult suure kauguse saavutamine, mitte märgitabamine. Lukianos tundis atleetika vastu üldse suurt huvi ja meie teadmistele toovad lisa ka paljud juhuslikud vihjed tema teistes teostes. Autorid, kellele võlgneme nii suure osa oma teadmistest, kuuluvad aega, mil Kreeka moodustas osa Rooma impeeriumist ning suuri atleetikapidustusi korraldati pealtvaatajate lõbustamiseks ja kõik võistlejad olid professionaalid selle sõna täies tänapäevases tähenduses. Kui me otsime informatsiooni
Cicero on väga kuulus oma kõnede poolest. Keiser Augustuse ajal oli tugev kultuuri õitseng. Sel ajal oli pikk rahuperiood ja ta soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat. Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine. Kuulsaim näitekirjanik oli Lukianos, kes pilkas ja naeruvääristas paljusid nähtusi. TEADUS- oli hea teaduse areng ja see oli kreeklaste omast paremini arenenud. Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi ja koostas maailmakaardi. Galenos oli kuulus arst, kes täiendas Hippokratese pärandit. Järgnevatel sajanditel olid Galenose ja Ptolemaiose tööd väga hinnatud.
"Konnade ja hiirte sõda". Hellenismi ajal sündis ka nn kreeka romaan, jutustav proosa, milles keskseks teemaks oli armastajate sunnitud lahkuminek, seiklused ja teineteise taasleidmine. Kõige enam loetumaks sai neist Longose "Daphnis ja Chloe", liigutav pastoraalne armastusromaan kauni looduse taustal. Tuntuks said veel autorid Plutarchos, kelle kogumikus "Paralleelsed elulood", kirjeldas ta kreeka, rooma müütiliste ja ka ajalooliste tegelaste elukäike ning Lukianos, kes oli suur satiirik ja kelle teostel oli suur mõju hilisematele kirjanikele. Selgita uusatika komöödia eripära (tegelastüübid, peamised teemad) Viimane Ateenas tekkinud kirjanduslik zanr. Selles komöödias puudub fantastiline element ja poliitiline aktuaalsus, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Koor võtab küll osa, aga esitab laule vaheaaegadel, kusjuures need vahepalad pole sisuliselt seotud komöödia faabulaga
endaga kaasa viivad.ta teab, et ta võib inimeseks tagasi saada kui ta sööb roose... Kreeka kultuur rooma keisririigi ajal · jätkus kreekakeelse hellenistliku kirjanduse, etaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. · temaatika poolest kreeka ja rooma kirjandus üpriski sarnased · Kuulsaim kirjanik tollel ajal Lukianos o pilkas ja naeruvääristas oma arvukates kõnedes paljusid nähtusi kõnekunsti filosoofiat teadust relligiooni o kreeka jumalad osutusid tema teostes väiklasteks, tühisteks ja egoistlikeks olenditeksning nende austamine oli seega lihtsalt rumalus o pilkas ka kristust. · teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt
Jumalatesse suhtes asub Petronius epikureismi seisukohal: ,,jumalad on loonud hirm". Ka ta romaani kangelased tuginevad Epikurosele, kuid käsitavad ta filosoofiat lihtsustatult, primitiivsest aspektist, pidades Epikurost meeleliste naudingute propageerijaks. Kaasaegse elu kujutamine romaanis paistab silma naturalistliku avameelsusega antud ja hästi tabatud olmedetailide ning tüüpide koloriitsusega. Üks parimaid rooma realistlikke kirjanikke. Lukianos: kuulsaimaid, omapäraseimaid kirjanikke. Tema kirjutatuks võib pidada umbes 70 teost. Sofistikaperioodist on säilinud rida epideiktilise kõnekunsti alale kuuluvaid teoseid, arvukad sissejuhatavad kõned, kus on tunda juba satiirikut. Nt: ,,Kärbse kiitus", kiidetakse kärbest. Järg-järgult suureneb ta loomingus satiiriline element, mis väljendub koomilistes dialoogides. ,,Jumalate kõneluses", ,,Kõnelustes
Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar.
inglise keeles) ou (ei) topos (koht, maa) kreekas keeles ei kusagil asuv maa. I osa jutustab rändur Hythloday oma Inglismaa-muljetest, kritiseerib sotsiaalset ebavõrdsust. II osas jutustab autorile sellest, mida ta koges kusagil kaugel lääne pool asuval Utoopia saarel, kus ühiskond on organiseeritud ratsionaalsete printsiipide kohaselt. Inglise renessansidraama küpsus algas 1570ndatel. Christophe Marlowe (1564-1593) - luuletused, tõlked antiikautorid (Ovidius, Lukianos); näidendid: "Tamerlan Suur" I-II (1590/92), "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1604), "Edward Teine"(1593) jt Teoste järjekord oletuslik. Teoste aluseks kroonikad, rahvaraamatud, kaasaegsed sündmused või mõne teise autori näidendid. Draamade kangelased on renessansiaja inimesed, uhked, sõltumatud, suurte püüdlustega; detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm.
eleegia ning epigramm. Hellenismiajastu tuntuimateks luuletajateks olid Kallimachos ning Theokritos. Neljas ehk ühtlasi viimane osa Vana-Kreeka kirjanduse periodiseeringust hõlmab aastaid 30 eKr kuni 400 pKr ning see on Rooma ajajärk. Seda ajajärku iseloomustab Kreeka mineviku kummardamine. Sel perioodil oli valitsevaks uute ideede puudus ning kõige kreekaliku matkimine, sellega seoses iseseisva kultuuriloomingu puudumine. Rooma perioodi tuntuimad kirjanikud on Plutarchos, Lukianos ja Longos. Vana-Kreeka kirjanduse kõige üldisemaks tunnuseks on see, et universumi keskpunkti asetatakse jumala asemel inimene. Üldlevinuks muutus Vana-Kreeka kirjandus Rooma riigi kaudu. Ka hiljem on olnud perioode, kui kreeka kultuuri on eriti intensiivselt jäljendatud, näiteks renessanss ning klassitsism. 2. Platon ja Aristoteles Platon oli vanakreeka filosoof, kes elas ligikaudselt aastatel 427 eKr 347 eKr ning kelle filosoofia tuumaks oli tema ideedeõpetus
Valmi eristab enamasti selles esinev moraal, mis annab edasi mingi sõnumi või õppetunni, kuid kreeka valmid võib õpetlik sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed. Kreeklastelt jõudis valm paljude teiste rahvaste kirjandusse: J. de La Fontaine, G.E. Lessing, I.Krõlov. Aisopose enda elust jutustab valmidega läbipõimitud ,,Aisopose elu", mis oli kreeklaste seas väga armastatud juturaamat. Lukianos Lukianose loomingusse kuulub palju sofistlikke lühipalu ja retoorikaharjutusi. Vanemas eas hakkas ta kirjutama sokraatilises zanris satiirilisi dialooge. Lukianost iseloomustab sarkasm, eriti usuküsimustes ( sealhulgas ka tärkava kristluse vastu). Katkendis Lukianose dialoogist ,,Charon" ehk maailmavaatlejad võib näha tema kui küünilise filosoofi vaateid. Tragöödialeksikon Järelmõjud ja traditsioon lk 321-330
riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism-loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. Rooma kultuuritegelased: Plautus, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Lukianos, Ptolemaios, Galenos. leegion, patriitsid, plebeid, patrooon, klient, 12 tahvli seadused, populus Romanus, Rooma rahu, princeps, imperaator, keiser, koloonia, munitsiipium, provints, liitlane, nobiliteet, imperaator, veto õigus, latifundium, foorum, panteon, tuunika, tooga, akveduktid, termid, Colosseum, Circus Maximus Leegion-vana-rooma sõjaväeline üksus Patriits-vana-rooma riigi kodanik Plebeid-nad olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr
ajal. Tema peateos ,,Aeneis" räägib Rooma rajamisest. See tugineb Homerose ,,Iliasele" ja ,,Odysseiale". Caesar kirjutas memuaare ,,Mälestusi kodusöjast" ja ,,Mälestusi Gallia söjast". Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi. Galenos täiendas arstteadust. § 27 Usk Rooma riigis nuumen looduse asi vöi elusolend, milll oli hing sees laar esivaneemate hinged, kes kaitsesid maja geenius maokujuline vaim, kees edeendss abielu ja soojäkamist oomen enne, mille järgi ennustati KREEKA ROOMA ÜLESANNE
Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Takistused tervikpildi loomisel: keeled (kreeka, ladina), teiste kultuuride mõju (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia), riigikord (arhailisest kogukonnast
49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Pühendus kirjutamisele ja loengute pidamisele. Säilinud teosed on kirjutatud proosas. ,,Moralia" On entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse tervet omaaegset teaduse valdkonda. ,,Paralleelsed elulood" 46st eluloost koosnev sari kus on paarikaupa esitatud kuulsate kreeklaste ja roomlaste elukäike millele lisandub nende võrdlus. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos kirjutas umbes 80 teost mida iseloomustab satiiriline käsitluslaad. Sõlmis tihedaid sidemeid küünikute filosoofidega. Ülistuskõne ,,Kärbse kiitus" Sokraatilises zanris satiirilised dialoogid ,,Jumalate kõnelused" ,,Hetääride kõnelused" ,,Surnute kõnelused" 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Viis enam-vähem terviklikult säilinud kreeka romaani on: · Chariton (1. saj. eKr või pKr) ,,Chaireas ja Kallirhoe"; · Xenophon Ephesosest (2. saj
kreeklaste, roomlaste elulood, toodud võrdlus. 2 isikut kõrvuti. Nt Ateena linna tegelane Theseus, temaga kõrvuti Romuluse, rooma linna rajaja, elulugu. Ajaloolised sündmused taustaks, aga kõlbelised sündmused tähtsad. Plutarchos oli palju loetud, tsiteritud autor ka hilisema aja kontekstis. Palju ühist Uue Testamendiga. Ka draamakirjanikele andnud süzeid. Shakespeare on võtnud materjali temalt, ,,Süveöö unenägu" mõjutatud. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos oli süürlane, suurepärane kreeka keele tundja; laia haardega, teosed eetika, ajalugu, usund, kultuurilugu. Tuntud kui satiirik, ründas oma aja pahesid; kirjutas paroodiaid. Nimetatud ka sofistiks. · ,,Kärbse kiitus" - ülistuskõne kärbsele, hiljem jäljendatud; Homeros jt maininud oma teostes kärbest, kirjutab sellest · Ülejäänud teosed dialoogid. Satiirilised ja naljakad dialoogid. Oli irooniline kristuse suhtes, mis tollal tärkas ja levis.
Tema arust käis vabariik alla kodanike voorustest (vaprus, patritoism, lihtsus ja distsipliin) lahti ütlemise tõttu. Augustuse kuldajastule järgneb ajastu, mil Vergiliusest suuremaid kirjamehi esile ei kerkinud, kuid kirjandus ei jäänud ka soiku. Levis epigrammide ja satiiride (lühike irooniline luuletus) kirjutamine, algas romaani võidukäik. Viimadr tätteoseks on Apuleius, teravmeelne lugu"Kuldne eesel". Keisrirg ajal jätkus ka kultuuri areng, mil kuulsaim kirjanik oli Lukianos oma pilavate ja naeruvääristavate kõnede ja satiiridega, tähelepanuväärne on, et ta oli esimeste seas, kes kristlust pilas. Kuulsaimad teadlased sellest perioodist olid geotsentrilise maailmapildi loonud Prolemaios ja Hippokratese pärandit täiendanud Galenos. USK Etruskide ja kreeklaste mõjutused kultuuris väljenduvad ka usus, eriti jumalates. Nuumesn tähistas igas elusolendis peituv jõud, mis olid olemas nii puul, kivil, järvel jne. Laarid
Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Julus Caesar" ning ,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud ka Bacon, Goethe ning Schiller. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianose (u 120 - pärast 180) stiil on voolav, kerge ja selge. Tema teoseid iseloomustab oli üsna satiir ja sarkasm (kreeka jumalate, poeetide ja kunstnike suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu (,,Kärbse ülistus"), kui ka satiirilisi dialooge (,,Jumalate kõnelused"). 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Vanakreeka romaane iseloomustab naistegelaste tugev isiksus, kuid meestegelaste füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus
maha hõõruda. Nii sai väiksema vaevaga kirjutada rohkem kirjandusteoseid. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Homeros, Hesiodos 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Sophokles, Euripides, Aristophanes 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Menandros, Theokritos, Aratos 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Lukianos, Athenaios, Plutarchos 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikaline ja hellenistlik periood? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsenud ladina keel.
Iseloomulik romaanidele on, et naistegelased on tugevad isiksused, meestegelased füüsiliselt tugevamad aga psüühiliselt nõrgemad. 29. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Phaedrus, Hesiodos, Aisopos (valmizanri rajaja), 30. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? ,,Moralia", ,,Paralleelsed elulood" ( sisaldab 46 elulugu väljapaistvatelt kreeklastelt, roomlastelt ) 31. Millest kirjutas Lukianos? Parodeeris kõrget stiili. Oli üsna satiiriline jumalate suhtes. Stiil voolav, kerge, selge. 32. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? 33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Mõlemad toetusid oma komöödiates kreekaainelistele komöödiatele.
30. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? ,,Paralleelsed elulood" kirjeldas kreeka ja rooma nii müütiliste kui ka ajalooliste tegelaste elukäike. Toob välja selle, mis peaks olema teistele eeskujuks. Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Coriolanus", ,,Julus Caesar" ning ,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud Gothe, Schiller, teda lugesid ja tunnistasid ka kristlased. 31. Millest kirjutas Lukianos? Alguses kõnekunsti alale kuuluvad teosed, juba paroodilise iseloomuga. Satiirik, teostel suur mõju renessansiaja kirjanikele ja hilisematelegi satiirikutele, iseäranis aga satiirilisele ulmekirjandusele. Parodeeris kõrget stiili, kreeka romaani. Loomingut iseloomustab ulme, nt fantastiline kuule sõitmine v allmaailma. Stiil voolav kerge, selge. ,,Kärbse kiitus" ROOMA III saj eKr 32. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos?
levikuga, pooldasid polüteistlikku kreeka religiooni. Kuna avalikke demokraatlikke koosolekuid väga enam ei toimunud, siis kadus vajadus kõnede pidamise ja kõnekunsti vastu. Ka kohtusaalis muutus seadusetundmine retoorilisest kohtukõnest olulisemaks. Deklamatsioon on nii- nimetatud meelelahutuskõne väljamõeldud teemal publiku lõbustamiseks. Tuntuim deklamatsioonide autor oli Libanios. Sofistikaga seotud autor oli ka Lukianos (2. saj pKr), kes kirjutas väga erinevates zanrites nagu jutustused, dialoogid, deklamatsioonid, satiirilised teosed, samas ka kristlust maha tegevaid pamflette. Üks kuulsamaid teoseid on ,,Tõelised lood", mida on peetud läänekirjanduse esimeseks ulmeromaaniks, kuna räägib sõjast kosmoses, reis kuule jne. Parodeerib varasemat ajalookirjandust ja eepikat ning kaasaegset kreeka romaani. Suur mõju humanistidele, nt Rotterdami Erasmusele. Kui muidu oli
Renessanss: skulptuur ,,Romeo ja Julia" (< Ovidius) 6 ,,Julius Caesar" (< Plutarchos) ,,Antonius ja Kleopatra" (< Barokiaja üldised suundumused Plutarchos) Vastureformatsiooni sünd ja levik ,,Coriolanus" (< Plutarchos) (Trento ,,Timon Ateenast" (< Plutarchos, kirkukogu, 154563): kiriku teadlik Lukianos) kunstiprogramm Absoluutsete monarhiate Renessansi eepika tugevnemine, 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre võimuka keskklassi teke de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine
kuldse ajastu poeete. Theokritos mõjutas otseselt Boccacciot. Rooma periood (1. saj lõpp eKr 5. ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju kreeka kirjandust loodi nüüd Roomas. Iseloomulik oli minevikuihalus, vanade ideaalide poole pöördumine. Mõju oli sofistidel. Plutarchos kirjutas palju moraalitraktaate, paralleelseid (Kreeka ja Rooma) elulugusid ning õpetlikke lugusid. Lukianos oli menukas sofist ja rändkõneleja. Ta kirjutas kõnesid ning avaldamiseks mõeldud kirju, dialooge, satiire. Rooma ajajärgul sündis iselaadne zanr: kreeka romaan. Nt Longose ,,Daphnis ja Chloe". Rooma kirjandus Arhailine periood (24080 eKr): eepilise luule alged ja draama Kirjanduseelsel ajal domineeris rahvalaul. On teateid hümnidest, töö-, sõja-, karjase-, triumfilauludest. Neil võis olla rituaalne taust. Folkloorse taustaga oli ka laulumäng e atellaan,
(Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina) Kultuuriruumid (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt kultuuride mõju)
Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel. Rooma kirjandus mõjutas Euroopa kirjandust rohkem, sest a) Rooma vallutas Kreeka b)Roomas oli kasutusel ladina keel c) Rooma kultuur levis laieKrlt. Alles 18. saj
annaabi.ee 
