Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste.
Neil mõlemal on üleloomulikud võimed ja nagu Mephisto seab Wolandki inimeste teele kiusatusi ning saadab sellega korda palju halba ka süütutele inimestele. Religioone ja müüte on väga palju ja erinevaid, seetõttu on ka saatana roll maailmas mitemeti mõistetav. Bulgakovi saatan sarnaneb eelkõige Vanas Testamendis kirjeldatuga. Ta on inimkonna vastane ja süüdistaja ning ta eesmärgiks on inimeste pahelisuse paljastamine. Selleks seab Woland Moskva inimeste teele palju kiusatusi, millele nad ei suuda vastu panna. Woland oli moskvalastes pettunud ja lootis, et inimesed on muutunud. Seega ei ole Woland kurjuse kehastus või Jumala vastand. Saatanas on näha headuse külgi ka siis, kui ta päästab Meistri ja Margarita, andes Margaritale peale Friedale rahu kinkimise ka teise soovi. Woland hindas Margarita suurt südant ja see muutis ta tegelaskuju sümpaatseks ja positiivseks. Samas tekitas see palju segadust, sest eelnevalt oli
sunnitud mehe kas süütuks tunnistama või hukka mõistma. Kuigi Pilatus tahaks Jeshua ellu jätta, sest mees on talle heaks meelelahutuseks, tähendaks see Pilatusele tema enda hukutamist ning diplomaatiline vestlus kõrgema kohtuniku Joseph Kaifaga sunnib teda Ha- Nostri surma mõistma.Jeshua tapetakse koos kahe teise süüdimõistetuga. Pilatus tunneb hingepiinu ja süütunnet, mida isegi õigustus, et ta täitis vaid oma ametikohust, ei leevenda. Romaani juhtivaks tegelaseks on saatan Woland. Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised ,,Parem silm must ja vasak millegipärast roheline. Kulmud mustad, aga üks oli teisest kõrgem. Ühesõnaga välismaalane." Wolandi välimus muutub vastavalt vajadusele. Tema Moskvasse tuleku peaeesmärk on viia ära Meister ja Margarita ning romaani käsikiri. Samal ajal provotseerib ta kaaskonnaga ette sattuvaid inimesi. Heaks näiteks on Varietee teatris
„Meister ja Margarita“ Raamatuanalüüs Teose tegevus toimub 20.-30. aastate Moskvas, iidses Jeršalaimis ning igavikulises teispoolsuses. Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse. Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. Esimine põhiprobleem on, miks inimesed on ahned? Raamatust näide, et teatris kus Woland esines, tegi ta triki inimeste peal, kus ta lasi rahal langeda inimeste sekka ja jälgis, kuidas inimesed hulluvad ja raha järele krabavad ning käe sirutavad.
Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva hingevaluga. Ješua jagas aga tõde, valgust, et kunagi inimene jõuab tõe ja
"Ma ei tea ühtegi teooriat, mis oleks parem kui teine" (Woland) Teooria on õpetus. Õpetus, mida on maailmas mitu tuhat eri tüüpi. Igal inimesel võib olla oma teooria, tõekspidamine, mis on tema arvates õige. Me ei saa väita, et üks teooria oleks parem kui teine, kuid võime leida endale sobiva, mis tundub kõige meelepärasem ning õigem. Arvan, et kui tänaval kõndida ning pidada kinni üks kuueteistaastane hipiliku välimusega noor ning küsida, mis on ta elu kreedo, siis ta vastaks :"Panen pidu, elan päev korraga ning võtan elult, mis võtta annab." Sel hetkel oleks ta justkui liblikas, kes on rõõmus ja muretu, kui päike paistab ja lilled õitsevad. Ta läheb iga tuulega kaasa, peaasi et oleks olemas lill, mille peal jalga puhata. Kuid kui tuleb pakane, elutingimused halvenevad, on ta abitu ning hävib. Hävineb alatiseks. Samasuguse küsimuse peale vastaks korstnapühkija, "Käin katuselt katusele. Olen õnnelik nii kaua, kuni...
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu. Sõduri armastus kodumaa vastu pole sama kui koera piiramatu kiindumus peremehesse. Pealkirja võib mõistetada ka erinevatmoodi, see võib olla näiteks mehe ja naise vahel eksisteeriva armastuse suhet, kuid kui seda natuke teise nurga alt vaadata, siis see võib-olla ka kiindumus ligimese vastu. Igaüks ei saa omale armastust lubada, sest sellele peab täielikult pühenduma. Meie elus on palj...
Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid ,,käsikirjad ei põle" (Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene. Romaanis on küllaltki palju autobiograafilist materjali
Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" Bulgakovi teoses toimub tegevus kolmel tasandil: minevikus, olevikus ja igavikulises teispoolsuses. 20. 30. aastate Moskvasse saabub koos oma saatjaskonnaga pimedusevürst Woland. Kelle külaskäigu ajal linna hakkavad inimestega toimuma eriskummalised juhtumid, mida keegi terve mõistusega inimene kuidagi uskuda ei taha. Bulgakovi kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid. Kõik, kellel näis olevat muu arvamus ja seda välja julgesid öelda, tehti kommunistide poolt maha. Nii juhtus ka teose ühe peategelase Meistriga, kes kirjutas raamatu Pontius Pilatusest
Grobojedovi maja nime all tuntud hoone poole, kuhu oli ennast asutanud MASSOLITI nimeline kirjanike rühmitus. Seal tekitab aluspükstes majja tunginud Ivan paraja segaduse ning peale paanika vaibumist viiakse ta vägivalda kasutades hullumajja, kus Ivan jätkab korrutamist, et liikvel on välismaa spioon, kes tuleb tingimata kinni püüda ning nõuab kuulipildujatega mootorrattaid. Neid ta aga ei saa, selle asemel jäetakse ta hullumajja. Tundmatu, kelle nimeks osutub Woland, kolib Berilozi korterisse elama. Seal elab ka Varieteeteatri direktor Stjopa, kellele Woland näitab temaga sõlmitud esinemislepingut. Peab ütlema, et sellel korteril nr. 50 oli juba niigi kummaline kuulsus sealt kippusid inimesed ära kaduma. Nii juhtub ka Stjopaga - Woland saadab ta ühe hetkega Jaltasse. Samal ajal ärkab hullumajas üles Ivan, kelle juurde tuleb haigla peaarst asju selgitama. Kuuldes Ivani soovist lahkuda, annab arst
Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitsi. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevits rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e. Stepan Bogdanovits (Varieteeteatri direktor), Woland (musta maagia professor), näpitsprillidega kõrend, suur must kass, kole punapea Azazello Varieteeteatri direktor Stjopa ärkas hommikul oma korteris suure pohmelliga, kutsus oma teenindajannat ning Berliozi (temaga jagas korterit), keegi ei vastanud. Viimaks ajas end üles, tema juurde tuli võõras, rääkis eile õhtul tehtud lepingust, et ta on mitmeks õhtuks palgatud teatrisse mustkunstietendusi andma. Stjopa oli hämmingus, ei mäletanud midagi, kuid kontrollis
hoopis kuskil keskajas. Seda just selle pärast, et palju tegevust toimus selliste süngete asjade juures nagu näiteks nõiad, saatan jne. Selliseid asju võis keskajal tihti kohata. See raamat tundub olevat justkui ,,Fausti" järgmine osa. Lihtsalt mõned tegelased on juurde lisatud, mõned ära võetud ja osadel nimed ära muudetud. Ka ,,Faust" oli üks väga raskesti loetav raamat. Kõige sarnasemad tegelased olidki Woland ja Mefistofeles. Vahe oli ainult selles, et üks oli koer ja teine kass. Mõlemad nad soovisid ka halba. Kõige erinevamad tegelased nende kahe raamatu vahel olid minu jaoks Margaritad. Bulgakovi loodud Margarita on palju tugevam, kes suudab võidelda oma armastuse eest ja valmis tegema selle nimel kõik. Autori enda lemmiktegelaseks tundub olevat Woland. Ta on teda väga hästi kujutanud ja loonud temast väga huvitava ja mitmekülgse tegelase. Tundub nagu ta oleks valinud
Meister ja margarita Raamat koosneb kahest osast.Selle teose kirjutamine võttis Mihhail Bulgakovil küllaltki kaua aega ta kirjutas seda 19291940 s.t. 11 aastat.Teos on kirjutatud kõrvalvaataja silme läbi.Esimese osa sündmused ei järgne üksteisele loogilises ajalises järjekorras, vaid on esitatud läbisegi.Ainukesed raamatut läbivad tegelased on maag Woland ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga).Tegevus toimub Moskvas ja selle ümbruses. Romaanis on käsitletud 4 tasandit. Fausti tasand: Woland musta maagia professor Meister kirjanik,looja,kes kirjutab romaani Jeesusest ja Pilatusest Margarita Meistrile vääriline kaaslane Latenski kriitik Ivan temast saab Meistri järglane,hüüdnimega Bezdomnõi Idee: eneseteostus.
Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik.
Häid ja halbu inimesi, tegevusi, otsuseid kõrvutatakse igapäevaselt juba aegade algusest peale. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Minu meelest on selle erinevuse tunnetamine üks raskemaid asju elus. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tulb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Siililegi selge, et kurat on läbisti paha ja Jumal pattude lunastaja, kuid Woland (kes just seda kurjemat poolt raamatus etendas) käitus raamatus kohati õiglaselt. Varieteeteatri juhtum, kus Woland tõestas, et suudab võluda rahatähti, riideid, kingi ja kõike muud meelierutavat (eriti arvestades tolleaegse ühiskonna võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid
vabastab B. Juuda iidsest süüst ja paneb kogu vastutuse Pilatuse õlule. Kirjanik heidab kõrvale ka piibelliku käsituse hauatagusest elust, lunastusest ning pattude andeksandmisest. Meister ei saa andeks, tema osaks on rahu, mille ta saavutab mitte jumala, vaid saatana abiga. B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis. "Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B
,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib vene keelt aksendiga
On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks. Õnnetu Berliozi surm trammi ja Kooleraks kutsutud naise läbi, pole aga vähemalgi määral seotud tema, ega tema kaaskonnaga. Tema lihtsalt teab seda ette ja kuulutab nii. Kõik ülejäänud "halvad teod", mis ta oma paari Moskvas veedetud aja jooksul korda saadab, on kas abinõud saavutamaks suuremat eesmärki või ühiskonna suurema (ning konkreetse isiku) pildi seisukohalt siiski heateod. Filmis
Märkus: kõik nimed on raamatust õigesti maha kirjutatud. Punktid ei ole peatüki kirjeldused, vaid teemadeks jaotatud. Punktid 1-8 on 1.osa, 9-11 on 2.osa (kokkuvõtlikumalt tehtud). Sündmused ei ole siin päris täpselt kronoloogilises järjekorras. Tegevus toimub Moskvas 1929-1940. 1. MASSOLIT'i (kirjanikeühendus vms) juhatuse esimees Berlioz ja poeet Ivan Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kassi Peemoti (Hans)
romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" on Woland tembeldatud kui üheks täielikult halvaks tegelaseks, kuid see pole päris nii. Mees on küll kuri ning teeb kohati õigustamatuid asju, näiteks kui ta ei lasknud Berliozi sugulasel korterisse number 50 kolida. Põhjuseks oli see, et ta tahtis seal ise elada, kuid see ei õigusta tema teguviisi. Teisalt vaadates Woland viis meistri ja Margarita taas kokku. Kuradi puhul on sageli ettetulev see, et keegi sõlmib temaga lepingu, ise teadmata, mis temast endast saab
see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid tegelikult on ta vampiir. Korovjev ja Peemot olid nagu kojanarrid, kes tohtisid tõtt rääkida.
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Meister ja Margarita" M.Bulgakov 1.,,Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab." Teose lõpu poole, kui Woland tahtis oma tõlkijaga ja kassiga minna ühte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. ,,liikmepiletit". Tekkis küsimus, et miks Woland ei tohi sisse minna, kui tema oleks kirjanik. Rohkem loeb see, millest kirjanik kirjutab. Ent teinekord mängib vaid nimi olulist rolli. Tuntul kirjanikul on palju rohkem võimalusi, kui neil, keda vähem tuntakse, sest vähemtuntud
Saatana sarved on lihvitud headele Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" põhjal Maailmas esineb nii headust kui kurjust ja nende omavahelist võimuvõtlust, sest mõlemale korraga siinses elukeskkonnas ruumi ei ole. Raamatus ,,Meister ja Margarita" võimutseb saatan Woland, kes kasutab oma võimeid teisitimõtlejate kahjutuks tegemiseks. Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele? Inimeste maailamavaade on erinev ega pruugi kokku sobida teiste omadega. Millegi saavutamiseks tuleks appi võtta kõik jõud. Teatavasti on kõige raskem teha otsus. Kui olete suutnud künnise ületada, ei tohiks olla tee nii konarlik ja raskesti ületatav
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus.
Woland · ... ei ole Piibllist tuntud saatan, vaid teispoolsuse valitseja, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust (vihje nõukogude võimule sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja. · Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. · Woland oli küll võimas, kuid ta ei saanud valguse vastu. Ta tunnistas seda, mis on suur Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming
tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses
tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi
2. 1920.-1930. aastate Moskva. Elu ja olustikku on kujutatud revolutsioonijärgse Venemaaga. Teisitimõtlejaid ei aksepteeritud, valitses Stalini-meelne aeg. Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse. Woland oma kaaskonnaga hakkas kujundama Moskvas valitsenud elu.Nende eesmärk oli näha, kuidas nad muudavad Moskvas valitsenud elu. Võibolla tahtis autor läbi Wolandi näidata, kui lihtne on tolleaegses Venemaal sattuda kohta, kus sa olema ei peaks. Teisitimõtlejad olid riigile suureks probleemiks ning neid üritati igal viisil vaikima panna. 4.Varieteeteatris astus lavale Woland koos oma kambaga. Esialgu tehti lihtsaid trikke, seejärel
Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger Bar-Raban vabaks lastud vang · Teos kajastab sellist probleemi, et inimesed on mass, kes lähevad kõiksugu lollustega kaasa. Nad on ahned ja tahavad saada midagi, mille eest nad annaksid kas või elu. Ja Woland karistab neid selle eest. Teos kajastab ka sellist probleemi, et Moskvasse tuleb mustkunstnik Woland ja tema kaaskond. Pärast seda hakkab inimestega juhtuma igasuguseid asju. Enamus inimestest, kes temaga rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. · Autor tahab selle teosega näidata missugune on Venemaa. Inimesed on auahned ja mõtlevad ainult endale. · Minu arust oli raamat huvitav ja minule meeldis see väga. Ei oskagi selle kohta
Ta oli ka solvunud, et Ivan oli ta ,,vaenlane" (Rjuhhin imetles Ivani kirjutisi, kuid poeet vihastas selle peale ja sõimas Rjuhhinit). Seitsmes peatükk: Jube korter Stjopa Lihhodejev oli Varjeteeteatri direktor ning Berliozi naaber. 50-nda korteriga (korter, kus Berlioz elas)oli alati salapäraseid asju juhtunud. Inimesed kadusid ega tulnud enam tagasi. Stjopa, kes (pohmelliga) ärkas nägi toas baretiga tumedat kuju. Tegu oli sama musta maagiga, kes Berliozi surma ennustas. Maag Woland olevat Stjopaga esinemise osas lepingu sõlminud (Woland väitis seda, kuid Stjopa seda ei mäletanud). Stjopa helistas maagi sõnade kinnitamiseka Varjeteeteatrisse. Sealt saigi ta maagi sõnadele kinnituse. Peagi ilmus tema ette ka ruudulises riietuses mees ja suur kass. Ilmus ka neljas olevus: lühike ja tüse ühe kihvaga mees. Stjopa kaotas teadvuse. Kui ta ärkas oli ta Jalta muulil. Kaheksas peatükk: Professori ja poeedi jõukatsumine Ivan ärkas valges palatis
võimalikkuse üle. Kõige rohkem on kirjeldatud sõdasid, mis oma veriselt olemuselt on meeldejäävad ning tähelepanuväärsed. Tänu võimuahnusele ning edumeelsusele on pidevas arengus olnud teadus ja tehnika. Evolutsioon kivikirvest elektroonikani on äärmiselt pikk ja paljunõudev, ent ometigi leidub ka tänapäeval dzunglites suguhõime, kelle elupaigaks on koopad ja sõjavahenditeks odad. ,,Meister ja Margarita" teatritseenis mainib Woland, et inimesed ei ole kahe tuhande aasta jooksul üldse muutunud. Üldine mass on ikka sama rumal ja ahne kui vanasti. Areneb vaid miljöö ja välimus, kuid pilt pildis, milleks inimene on, jääb ikka mustvalgeks. Väga raske on tõmmata piiri tegelikkuse ja müstilise vahele. See, mis ühiskonnale tundub normaalne ja igapäevane, võib olla hoopis allasurutud ning piiratud vaateväli. Persoonid, keda peetakse hulludeks, on just ehk näinud tõde mingil kujul, kuid modernne teadus ja endast
enam tarvis. Jesua pidas lihtsalt totraid kõnesid, mis inimesi eksitasid. Barabasi teod olid suuremad ja väga julmad, ta õhutas rahvast mässule ja tappis ühe sõjamehe. Kuigi Jesua teod polnud võrreldavad Barabase omadega, mõisteti süüdi siiski Jesua. 3. Mida tahtis teha Ivan teha pärast Berliozi surma? Pärast Berliozi surma tahtis Ivan Wolandit kinni püüda ja ta teadis, kuhu Woland suunduda võib, kuid see oli vaid pettekujutlus. Ivan käis Moskva jões suplemas ja keegi vahetas ta riided mingite nartsude vastu. Kuigi Moskvas ei tohtinud alasti ringi käia, pidi Ivan jõudma ruttu Gribojedovisse. Seal toimus suur pidu, tantsiti ja möllati. Ivan tahtis Berliozi leida, ta muutus agressiivseks ja hakkas hullumeelselt käituma. Ta võeti kinni ja viidi hullumajja. Ta püüdis sealt küll põgeneda (hüppas aknasse, aga aken ei
vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja on murtud. Kuid romaan ei lõppe siinkohal, sekkub hoopis deus machina Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Sama süzee on ka "Meister ja Margarita" teisel dimensioonil Juudamaa liinil: usuvastane
Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Jesua lugu ja Moskva juhtumisi ühendab seegi, et mõlemal pool valitses türann, kes püsis võimul hirmu ja üldise kahtlustamise abil. Niisuguse korduse kaudu võimendab Bulgakov satiirilist pilti oma kaasajast. Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad Moskva ja Jersalaimi maailm teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland. Samuti seal kohtuvad Jesua, Pilatus, Meister ja Margarita. Moskva sündmused sulavad ühte Meistri romaaniga Pontius Pilatusest. Juhtubki nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister, kelle saatuses on äratuntavalt palju kirjaniku ennast, ei osanud olla tugev maises elus, alles teispoolsuses jõudis ta selleni, millest unistas Bulgakovki - lõi surematu teose. 5) Kesksed tegelased, võrdlus teiste autorite tegelastega.
ellusuhtumise alla ning pidevas lõbutsemises näevad erapooletud vaatlejad ainult negatiivset. Jah, sellele võib küll vastu vaielda, kuid üldjoontes tundub see olevat mõistetav. Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Hea näide on Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" üks peategelasi Woland. Tema roll kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi, riideid jne. Siin tuleb mängu inimeste käitumine, me ise kujundame enda maine oma tegutsemisega.
Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus irooniliselt mõttesse, et jumalat ja saatanat pole olemas. Woland väitis, et on vestelnud Pontius Pilatusega. Samuti väitis W, et Mihhail ei jõua MOSSULIT koosolekule ning sureb naise tõttu, kes lõikab tal pea otsast. I ja M pidasid W-d hulluks. II Pontiuas Pilatus vihkas roosilõhna, mis oli teda ümbritsenud hommikust peale. Seetõttu oli ta väga ärritunud
Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2 Sisu I Raamat I Ivan ja Mihhail jalutasid Moskavas Patriarhi tiikide juures ja istusid pingile. Nad arutlesid jumala eksisteerimise üle ja jõudsin otsusele, et jumalat pole olemas. Seda kuulis pealt Woland, kes välismaalast teeseldes nende vestlusesse sekkus. Ta suhtus irooniliselt mõttesse, et jumalat ja saatanat pole olemas. Woland väitis, et on vestelnud Pontius Pilatusega. Samuti väitis W, et Mihhail ei jõua MOSSULIT koosolekule ning sureb naise tõttu, kes lõikab tal pea otsast. I ja M pidasid W-d hulluks. II Pontiuas Pilatus vihkas roosilõhna, mis oli teda ümbritsenud hommikust peale. Seetõttu oli ta väga ärritunud
juhtub pretsedenditu Stalin helistab MB-le vt Päevikud, lk 500. Tagajärg MB saab tööd Kunstiteatris. Teda ei represseerita, kuid ka ei avaldata endiselt (mitut näidendit hakatakse lavastama, kuid keelatakse viimasel hetkel ära), ei lasta ka välismaale, ta ei kohtu Staliniga. Ajakirjanduses mõnitatakse, samas kitsa ringi intellektuaalide jaoks kujuneb M sümboliks. Kirjutab ka näidendi Stalinist, ,,Batum", kuid ka see kukub liiga ausalt välja keelatakse ära. MM: Woland Margaritale: ,,...ärge kunagi ega midagi paluge!Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli
sündmuse vajalikkust ka mõista suudavad. Siit võib ka järeldada seda, miks valitsevat korda kriitiseeriv kirjandus tolle aja Venemaal ei ilmunud, sest arengu protsess oli alles käimas, ent Bulgakovist sai hiljem sellegipoolest klassik ning tänapäeval ja ka nähtavasti tulevikus on inimkonnal võimalus sellest suurest tarkusest osa saada. Halva eesmärk on õpetada inimesi omaks võtma mündi kaht külge. Woland põhjustas küll palju kaost seoses varieteeteatri ja ettekuulutustega, ent andis sellega võimaluse saada teadlikuks ühiskonna psüühilistest probleemidest. Näiteks iharusest esemete vastu või suutmatusest enese saatusega leppida või üldse usaldamatusest nii inimeste kui ka rahva vastu. Pealtnäha võiks ju öelda, et Woland oli negatiivne tegelane, ent kui loosse rohkem süüvida ning kui see kestaks tänapäevani siis nähtavasti tol ajal varietee teatris olnud naised
Korovjev pikk, kõhn, irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Margarita Meistri armastatu, kellele ainsaks sooviks, oli Meistriga koos alatiseks õnnelikuks saada. Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees. Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. See tal ka õnnestus, kuid sellest sai ta ise aru alles pärast pikki kannatusi. 6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda? Minu meelest Bulgakov naeruvääristab tolleaegset situatsiooni
Margarita elutahe on sumbunud, ta jalad mõõdavad tuimalt tänavakive ja käes on kollased mimoosid, kuid ühel hetkel tõstab ta silmad ja näeb Meistrit. See on armastus, mis tabab kui soome puss. Armutult ja magusalt. Meistri psüühika ei pea kriitikute nõiajahile vastu ta romaan Jeesusest tehakse pihuks ja põrmuks ning ta murdub ning satub hullumajja. Margarita muutub nõiaks ja juhib kuningannana Saatana balli. Naine palub Meistri ja tema loomingu eest. Woland kingib armastajatele igavese hingerahu. Meister lõpetab oma romaani, sest muidu oleks tema eluülesanne täitmata. Paralleelse loo Pilatus saab andeks ning kõnnib kuukiirtest teel vestluskaaslaseks Jeshua. "Käsikirjad ei põle", on kuulus mõte, mis tähendab, et geniaalne looming jääb igavesti maailma lukku. "Meistris ja Margaritas" on omavahel põimunud palju, mis holistilises maailmapildis on meie jaoks nurgakivideks. Armastuse olulisus ilma teise
Samuti kritiseerisid ühiskonda ja jagasid kriitikat ka riigikorra suhtes. Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri. Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust. 4.Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? Varieteeteatris astus lavale Woland oma kaaslastega. Soojenduseks tehti paar lihtsamat kaarditrikki, siis aga pandi saali laest
Nikanor Ivanovits Bossoi'lt (maja 302B korteriühistu esimees) tahavad inimesed Berliozi korterit saada, küll meelituste, küll ähvarduste abil. Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov korterist nr 11 ja teatab, et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist.
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
võimalik;" on pärit kirjaniku enda sulest. Teoses on ülimalt selgelt ja irooniliseltki esitatud kõikehõlmav bürokraatiamasin, mis pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Inimesed elasid selle järgi nagu marionetid. Vastuväited olid välistatud, kõik väljaspool nõukogudelikku maailmavaadet oli hullumeelse sonimine ja mõttetu loba. Kui ühelt küljelt võttes oleks Woland & co pigem vastand Stalinile ja tema valitsusele, siis, kaasates pilti Bulgakovi enda, võib ühtesid pigem teiste allegoorilisteks kujudeks pidada. Mitte kusagil teoses ei öelda: "Maha kommunism!", kuid see kumab igast peatükist. Kõik positiivsed tegelased raamatus elavad hoopis teiste kreedode järgi. Meister ja Margarita erinevad kirjeldatud rahvahulkadest kardinaalselt. Nad on kõike, mida teised, nn "materjaliinimesed" ei ole. Margarita sai just
nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses Bezdomnõile ja Nerliozile viimase hukkumist trammi all, tekitades meestes kabuhirmu. Samuti saadab ta endale ebasümpaatse kultuuritegelase mõttejõul Jaltasse vaid sellepärast, et oma võimu näidata ja tunda lõbu segaduste tekitamisest. Nii käitudes meenutab Woland pigem tavalist tujukat vene külameest kui kõikvõimsat kurjuse kehastust. Lisaks teose erinevate süzeeliinide ühendamisele väljendab Bulgakovi nägemus Saatanast ka autori suhtumist omaaegsesse ühiskonda, romaani kirjutamise ajal valitsenud tsensuuri ja terrorisse. Andekas kirjamees oli saanud avaldamiskeelu, tema näidendid võeti teatrite repertuaarist maha ja rangete piirangute tõttu polnud võimalik avaldada viimast romaani "Meister ja Margarita"
Meister ja Margarita Mihhail Bulgakov Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav
Selgitage väidet "Käsikirjad ei põle" "Käsikirjad ei põle" on fraas, mis on levinud laialt, mitte ainult vene, vaid kogu maailma kirjanduslikes ja mittekirjanduslikes ringkondades. Fraasi tähenduse ja mõtte üle on palju arutletud ja vaieldud. Üks vihjetest on vast Bulgakovi enda elule, kus ta põletas esimese "Meistri ja Margarita", kuid käsikiri ei põlenudki ära (autori peas see säilis). Teine peamine vihje viitab evangelistlikule õpetussuunale. Mis põhjusel saabub Woland Moskvasse? Woland, langenud ingel koos oma saatjaskonnaga, kes näiliselt täiesti juhuslikult peatub Moskvas, annab meistri armastatud Margaritale võimaluse meister päästa. Romaani lõppedes jätavad armastajad oma maise kesta ning pääsevad jumalariiki, hüljates uskmatu Venemaa ning riigikorra, mis keeldus uskumast meistri esitatud varianti Jeesusest ning mis kirjaniku peaaegu hukutanud oleks. Selgitage väidet, et "Meister ja Margarita" on autobiograafiline teos.
3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja. Autor kujutab Wolandi üsna õiglasena, kes karistab pattude, ahnuse ja muude 10 käsu rikkumise korral. Teda on kujutatud Moskva tegelaste saatuse otsustajana. 4. Lavale astus Woland ja tema kamp. Alguses tegid nad paar kaarditrikki, siis tehti lavale riidepood ja laest sadas kümnerublalisi. Külalised lahkudes aga avastasid, et raha oli muutnud paberilipikuteks ning riided kadusid seljast. 5. Meister ei olnud enesekindel, seevastu Margarita oli. Meister tunneb end Margarita eesti vastutavana armastas teda jäägitult. Nendevaheline armastus oli tugev ning suutis palju korda saata. Nende armastuse tõttu lahutas Margarita oma mehest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
