Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal?
Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid 2)Graaliromaanid 3)romaanid Tristanist ja Isoldest 4)Romaanid
Tertsettide riimiskeemidena kasutati c-d-e-c-d-e ja c-d-c-c-d-c, vahel ka c-d-c-d-c-d. Värsimõõduks kujunes 11-silbik (endecasillabo). Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta. Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido Cavalcanti ja Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus.
TEOSE ÜLESEHITUS-1.pagendus laul. 2.pulmalaua ja 3.Corpese laul. 4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega./Rüütliks kujunemine algas juba 7.aastaselt. 7-14paas, majapidamistööd. 14-21paas kannupoiss, võistluskunsti alged, relvade eest hoolitsemine. 21-...paas rüütel./ Kantsoon, sirventees, tensoon, pastorell, serena, alba, ballaad, romanss ja romaan. 5.Renessansiajastu aeg, tunnused-14.saj. Rüütlikultuur kaob minevikku, inimene vabaneb kiriku ainumõju alt, kerkib esile uus haritlaste põlvkond, arenevad arhitektuud, skulptuur ja maalikunst. 6.Dante ,,Jumalik komöödia"-peateos. ZANRID-poeem, õnneliku lõpuga. SISU-autor kujutab inimese teekonda pärast surma. EHITUS-kolm osa: 1. põrgu, 2.puhastustuli ja 3.paradiis. Teos on allegoorilis sümblistlik
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5
Laura Ta inspireeris tema loomingut . Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante . Klassikalne , nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust . Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat,selget ja sünonüümirikast keelt.
· Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest
Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
· 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale. Tuntuimad teosed: ,,Dekameron" (teemad: usumeeste liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, armastus-petmine, patud-nõrkused, looduse ja inimese austamine, tegelased on erinevatest ühiskonnakihtidest. Teisi kuulsaid renessansiaja suurkujusid: Leonard da Vinci (1451-1519); William Shakerpeare (15641616); Josquin Desprez (u 1440
Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide rohkus, suur tegelaste hulk, mitmekülgsus elu kujutamisel. )Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada.
kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis
◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega tuntud luuletajad ja heliloojad ◦ Säilinud üle 2500 luuleteksti ◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON refräänist koosnev Harilikult Luuletus, mis on lüüriline, enamasti kantsoonvormiline üles ehitatud kahe armastusteemaline sõttamineku laul poeedi vaidlusena luuletus PASTORELL ALBA
Kristlusele toetuv sümbolistlik maailmakäsitu siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei
RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette"
Leiutati uusi pille ning olemasolevaid tehti veelgi paremaks, et oleks suuremad võimalused. 16.sajandil loodi viiul, vioola, tsello ja kontrabass. Kõige enam tuntuimaks sain viiulimeistrite poolt Cremona linn , Itaalias. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis märkis mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid klavessiin, orel, klavikord, lauto, plokkflöödid, pommer, trompet ja tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud- braanl, pavaan, galliard. 2 3.1 TUNTUMAD HELILOOJAD Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern,Jacob Obrecht, Heinrich Isaac, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Andrea Gabrileli, William Byrd, Giovanni Gabrieli Renessanss oli muusikamaalimas väga hea aeg
laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul;
ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga. SIRVENTEES poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus, või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vaestega. TENSOON vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhtes, kaasa arvatus ka
Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul · Ballaad refrääniga tantsuta laul · Romanss merele või sõtta saatmise laul Tannhauser, Wagner. Rüütliromaan Värsivormis enamasti, põhines ajalool või legendaarsetel pärimustel. Rääkis armastusest ja sõjast. Rüütliavantüür. Võideldakse ainult iseenda au ja kuulsuse eest
lõigata. 10. Keskaja rüütlivoorused: · relva käsitlemisoskus · jahiosavus · peened kombed · lauluoskus · tantsuoskus · muusikariistade mängimisoskus · ratsutamisoskus 11. Rüütlikirjandus tekkis 11.sajandil. Teke on seotud kõrgaadliga. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega, vajs rüütelkond ka oma kirjandust. Kirjutasid peamiselt rüütlid. Mõned zanrid: · Kantsoon 37 salmist ja refräänist koosnev lüüriline, enamasti armastusteemaline luuletus. · Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes · Serena õhtulaul daami akna all · Ballaad refrääniga tantsulaul · Romanss armsama sõtta või merele saatnud neiu kabelaul 12. Linnakirjandus tekkis 13
- sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus · TRUBADUUR-(poeedi, lauliku nimetus) o Kasutusele tuleb riim o Kirjutatakse armastusest, sõjast o Sõjas võitleb senjööri eest ja püüab võita Kauni Daami armastust o On meloodiline ja võimaldab laulmist · KANTSOON o Laul, ood · SIRVENTEES o Poliitilise või ühiskondliku sisuga · ALBA o Koiduaegne laul, mis ülistab daami homikul, laulab kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON
, meditsiin, astronoomia, pillid kitarr, lauto) *11. saj araabia kultuuri mjul kujunes Luna-Prantsusmaal rtlilaul *12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud: *lihtrahva seast *esinesid rahvapidustustel, laatadel *tnu neile on meie ajani silinud rtlilaulud Spielmann rndlaulik Saksamaal Bard rndlaulik Inglismaal onglr rndlaulik Prantsusmaal
Statiuse teostele ka vanakreeka autorite Homerose ja Aristotelese teoseid. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala. "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper. "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. "Purgatoorium". Esimene laul. Tõlkinud Harald Rajamets Põrgu". Üheksas laul. Tõlkinud Aleksander Kurtna, Harald Rajamets. Jumalik komöödia Dante Alighieri poeem samanimelise tegelase seiklustest. Poeem ilmus kahes osas esimene ilmus aastal 1304, teine 1321. Teda peetakse niihästi vormiuudsuse kui ka filosoofilise isikupära poolest üheks itaalia
· Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast. Rüütel pidi, kas kaitsma oma riiki, kuningat või südamedaami. · "Britannia kuningate ajalugu", sellest saialguse legendaarse kuningas Arthuri kujutamine. o Ümarlaua romaan- Arthuri romaan( kuningas Arthuri looming) o Kuningas Arthur on rüütlite ideaal.
Kordamisküsimused renessansist. Seleta mõistet ,,renessanss". Miks tekib just sel perioodil humanistlik mõtlemine ja milles see seisneb? Renessanss - Poliitilise, kultuurilise ja vaimse mõttemaailma "taassünd" Ebaõiglus - talupoegade ärakasutamine aristokraatide poolt jõudis haripunkti. Seisneb selles, et arvestatakse inimestega rohkem kui tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne il...
menstrel (lad. Ministrare- teenima, abistama) ja saksa Spielmann (mängumees). Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel ning võtsid üle laulude esitamise. Rändmuusikutest tekkis 13. sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a. asutatud Püha Nikolause Vennaskond. 1321. a. loodi Pariisis samalaadne Püha Julianuse Vennaskond. RÜÜTLILUULE TÄHTSAMAD ZANRID: KANTSOON (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; SIRVENTEES (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; TENTSOON (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul;
Arturi romanid (ümarlauarüütlite romaanid). Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Uuendused Rüütlikirjanduses hakati tähelepanu pöörama vormilisele viimistlusele, mis pani aluse uutele riimi- ja stroofistruktuuridele ning värsimõõtudele. Tekkisid uued luulezanrid: SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt
6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud - Hobuse, härja juhtrakmed - Jalused - Uutmoodi kinnitatud veealune tüür - Prillid
ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema
olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani-Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”. Pastoraal (ka pastoreel, pastorell) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne;
Rüütliromaan oli avatud süsteem kuna selles räägiti kõigest avameelselt, nt armastusest. 7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks joonteks olid armastus, seiklus, kirg, nauding ja maise elu ülistamine. Zanriteks olid näiteks *sirventees (sõttaminekulaul) *kantsoon (5-6 silpi, reffääniga)*pastorell(esitajaks oli naine, karjaselaul)*alba(hommikulaul)*serena(serenaad)*ballaad(refrääniga tantsulaul)*romanss (neiu kaebelaul) 8. Mida olulist on andnud rüütlikirjandus, mõni näide rüütlikirjandusest pärit motiivide kasutamisest. Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid.
mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest "saatest" koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad · Kantsoon lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest "saatest". · Sirventees vormilt kantsooniga sarnane, kuid ühiskondlik-poliitilise sisuga, ülistas taplusi ja sõdu, kinnitas sõja eeliseid rahu ees ning õhutas vaenu. · Pastoreel sageli dialoogina üles ehitatud; kujutas rüütli idülli karjusneiuga; enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. · Tentsoon huvitav dialoog-luuletus; vaidluslaul mis tahes teemal kahe luuletaja vahel. 5.
· On seotud couriga( õukonnaga) · Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule. Luulezanrid 1. alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt) 2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5. kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus) 6. Rüütliromaan (mille teemaks on armastus) 7. sirventeees (sõttaminekulaul) 8. romanss (kaebelaul, mida esitas noor neiu, kelle noormees oli läinud sõtta või merele) · Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73 · Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune · Rüütlikangelased ei võidelnud mitte rahva või riigi hüvanguks, vaid oma isikliku au ja kuulsuse nimel.
Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida
Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721). Lisaks on ta kirjutanud luulet ("La vita nuova" "Uus elu") ja filosoofilisi teoseid ("Il convivio" "Pidusöök"). Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole.[1] 22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Teosed eesti keeles "Jumalik komöödia. Põrgu". Esimene laul. Tõlkinud Villem Grünthal-Ridala "Noor-Eesti" III album, 1910 "Kantsoon Beatrice surmast". Tõlkinud Johannes Semper Looming 1924, nr 7, lk 481482 "Uus elu". Tõlkinud ja eessõna: Johannes Semper. EKSi Koolikirjanduse- toimkond, Tartu 1924, 98 lk "Jumalik komöödia. Põrgu". Kolmas laul. Tõlkinud Johannes Semper Looming 1939, nr 9, lk 975978 Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia, Tallinn 1962 ("Jumaliku komöödia" 1., 3., 5., 10. ja 33. laul, tõlkijad Villem Ridala, Johannes Semper, Harald Rajamets ja Aleksander Kurtna) "Põrgu"
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Leys d’Amor (armastuse seadus) – luule reelid. Ettekandis zanglöör
Trubaduuride tegutsemisaeg, -koht, kontekst. Tubaduuride luule
vormid ja liigid.
12-13
Tume stiiil, mis vastandas selgele stiilile
Sekstiini luulevorm 6 värs stroofist ja 3 värs saates
Luulevorm kantsoon – lemblelaul- 5-7 strof ja 3-4 värs saatest,
armastusteemaline
Luulevorm sirventees – ühiskondlik – poliitilise sisuga , sõttaminekulaul
Pastoreel –dialoogina üles ehitatud – rüütli ja karjusneiu kohtumisest
trubaduuride romans- rüütel püüdis võluda noort aadlineidu
alba – koidulaul, romantiliselt kohtumiselt lahkudes
tentsoon- dialog-luuletus --/vaidluslaul
ballaad * 8 v str oktaavist
Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Miraakel draama pühakute elust. Farss iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Kangelaseepos rahvalike kangelaslaulude ja juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast
Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER- laulikud, kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser.
võlumõõgaga). Saab kuningaks, kuid antiikkirjandus, filosoofia ja teadus. Mauride hiljem sureb pärast tema maad laastava riik Hispaanias. lohe tapmist. Keskajal tekkisid uued kirjandusvoolud: Ühisjooned erinevates eepostest: vapper lüürikas kantsoon, sonett, ballaad, peategelane rändab kaugele, et end madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva
Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola, Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi
o Naudingud ja seiklused o Harmoonia Korraldati lauluvõistlusi, kujunes välja feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ühiskonnas toimunud muutustest:varem õiguseta naised võtsid innukalt osa seltskonnaelust. Prantsusmaa trubaduurid olid luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Saksamaal nimetati laulikuid-minnesinger.Loomig lähemal rahvaluulele. Kokku on trubaduuridelt meieni jõudnud suur hulk laule- umbes 2500. Luulevormid vastasid kindlale temaatikale. 1. kantsoon- armastustemaatiline luuletus 2. sirventees- sõttaminekulaul 3. pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. 4. romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu 5. tentsoon- dialoog luuletus.Kahe poeedi vaidlus. 6. alba- hommikulaul.Sõber tuletas rüütlile meelde, et aeg on armastatud daami juurest salakohtingult lahkluda. 7. sereena- õhtulaul daami akna all 8. itk- leinalaul 9
o moraalne tasand o ilmutuslik tasand · Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes zanrides. Näiteks ,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused.
Lõuna- Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provencei järgi. Lõuna-Prantsusmaa kultuur- mitmete kultuuride mõjud (Itaalia- antiik, Hispaania -idamaad). Rüütlite vaim, väärikus, vaimne sõltumatus. Trubaduuride luule riimi kasutuselevõtt. "Trubaduurid leidsid uued inspiratsiooniallikad, nad ülistasid armastust ja sõda..." -Puskin Trubaduurid jätsid sõja rüütliromaanidele ja keskendusid armastusele. Uus lüürika lauldav. Laulmine jäeti zonglööride hooleks. Kantsoon ehk laul. Vers- kantsooni lühendatud variant. Sirventees- laul mis tahes teemal. Ballaad- tantsulaul. Alba- koiduaegne laul. Itk- matuselaul. Pastoraal- labakarjuste maski taha varjatud armunute laul. Tensoon- vaidlus kahe poeedi vahel. Minnesingerid Saksamaal. Kuulsaim Walther von der Vogelveider(1170-1230). Tema tuntuim laul "Palästinalied"(1228), mis on vanim minnesang. Minnegespräch intiimne jutuajamine poeedi ja tema daami vahel. Rüütliromaan Nn uue aja eepos. 12
rüütlikirjandus, linnakirjandus rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood)
Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); 2 ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Kantsoon- vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Keerdküsimus- küsimus, mille lahendus on rajatud naljakale vastusele. Kirjanduse suund ehk vool - selline etapp kirjanduse arengus, kus mingile suuremale grupile kirjanikele ja nende loomingule on omased mingid ühised tunnused.
Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on tuntud näiteks itaallased Dante Alighieri (12651321) ja Francesco Petrarca (1304 1374). katrään nelikstroof, neljarealine salm. Katrään on valdav 19. sajandi lõpu eesti luules: Juhan Liivi (18641913), Anna Haava (18641957), Karl Eduard Söödi (18621950) jt loomingus. Vt ka stroof.
Rüütliromaanides austatakse naist kui isiksust, kelle nimel tehakse kangelastegusid. (Talvet, 1995 : 51-57) 4.2.2. Trubaduuride luule Trubaduurid, eelkõige Provence i päritolu, olid omast ajast ees ja nende looming oli peenetundeline ja vormiliselt mitmekesine. Kuna nad kirjutasid ise luuleteosed, meloodia sinna juurde ja veel esitasid ka seda lugu, siis lõid nad ise kogu oma repertuaari. Nende loodud on luulevormidest sekstiin, kantsoon, sirventeesid, romansid. Kõige läbivam teema li armastus ja daamide ülistus, aga oli ka kindlasti taplusi ja sõdu. Tavaliselt teenisid trubaduurid erinevate isandate õukondades, kirjutades laule ka tellimusena. Lisaks Prantsusmaale olid sama tüüpi luuletajad ka Saksamaal, kus neid nimetati minnesingeriteks. Nende luule oli lähemal rahvaluulele, vähem maneerlik ja ülistatavateks daamideks on vahel lihtsad neiud. (Talvet, 1995 : 57-60) 4.3. Linnakirjandus
peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn
peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika žanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud – braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele. Renessansiajastu oli alguseks uusaja filosoofilise mõtlemisele. 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses toimus enamikes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides vaimne ja kultuuriline murrang ja aluguse sai tänapäevane teadus
suhtumine ,,dolce stil nuovo" uus mahe stiil. Peamised viljelejad enne teda olid Guido Guinizelli (algataja, kes tegeles Bolognas) ja Guido Cavalcanti (Firenze luuletaja). Uus mahe stiil tähendas stiili, milles võeti kasutusele 13. sajandil äsja tekkinud vormid. Trubaduuride otsingute mõjul. Sonett on itaalia luules tekkinud vorm ja mitte üle võetud Itaaliast. Ka oktaavi vorm 13. saj-st pärit, oluline euroopa eepilises luules. Tähtsamaid luuletusvorme oli kantsoon laul. Oli olemas juba ka 12. saj luules, aga need on lühemad ja Itaalias kujunev kantsoon, mis võtab küpse kuju Petrarca loomingus, on jkuba mahukamad ja pikemad, uued värsivormid, et kõla saavutada, keerulisemad riimiskeemid. Sonett siiski imetlusväärseim selle teke 13. saj-l. On kirjutatud sel ajal ka juba ilma riimita sonetid. (jaak Põldmäe ,,Klassikalisi luule ja stroofi vorme") Levinud päris laialt.
2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade), sirventeesid, fabliood(lüh. anekdoodlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest) 3. Vana-Iiri kirjandus ning Alsteri sari, keldi kangelased, bardid ja fillid. Finn ja Ossian. Iirimaad juba 1. aastatuhandel eKr asustanud keltide veel sugukondlikus ühiskonnas olid lauljad vanade pärimuste ettekandjad ja talletajad suure au sees. Iiri saagad olid proosa vormis, neid iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline
annaabi.ee 
