Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud en...
docstxt/134953100417.txt
Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.) Kodanliku õhukaitse ülesanded olid: 1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu; 2) hoida alal korda õhukallaletungide korral; 3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset; 4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele;
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
Sissejuhatus uusaega See järgneb keskajale ja läheb välja I MS-ni. Uusaja alguseks pakuvad ajaloolased neid sündmusi: 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastas Ameerika 1640 Inglise kodanlik revolutsioon 17.saj algus Madalmaade revolutsioon Ta probably küsib kt-s et milline variant tundub sulle neist loogiliseim? Ma panin et Inglise kodanlik rev. Ja Madalmaade rev, sest siis murti feodalismi juured. Uusaeg jaguneb kaheks eristatavaks perioodiks 1) enne Suurt Prantsuse Revolutsiooni see oli absolutsimi aeg, domineeris agraarühiskond, rikastus kodanlus ja tema mõjukus kasvas 2) peale Suurt Prantsuse Revolutsiooni tööstuse kiire areng ja industriaalühiskonna
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda I maailmasõda I maailmasõda Rooside sõda Rooside sõda Ajaloosündmused Kuues ristisõda Kuues ristisõda Inglise kodanlik revolutsioon Inglise kodanlik revolutsioon Üritused (nimi Pimedate Ööde filmifestival Pimedate Ööde filmifestival esineb harva esimene üldlaulupidu - - ülemaailmne naiste
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda I maailmasõda I maailmasõda Rooside sõda Rooside sõda Ajaloosündmused Kuues ristisõda Kuues ristisõda Inglise kodanlik revolutsioon Inglise kodanlik revolutsioon Üritused (nimi Pimedate Ööde filmifestival Pimedate Ööde filmifestival esineb harva esimene üldlaulupidu - - ülemaailmne naiste
"Kuidas Prantsusmaa (1789-1815) mõjutas Euroopat ja maailma " Aastatel 17891799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon ehk Suur Prantsuse revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning
Erasektor kadus lõplikult. Pöörati suurt tähelepanu masinaehituse, kalapüügi jne arendamisele. Paisutati ka tööstus ja tsiviilehitust. Tulemuseks oli tööliste suur osakaal rahvastikus, mis kahandas eestlaste osatähtsust ning kiirendas linnastumist. Taastus käsumajandus. 4) Mõisted : Märtsi Pleenum : Toimus 2126 märts 1950 massiline kodanlik natsionalism. Karotamm sunniti lahkuma ja tema asemele võeti Johannes Käbin 40 kiri : Avalik kiri ENSVst 28 oktoober 1980.a . Püüti kaitsta eesti keelt. Katse astuda avalikku dialoogi kommunistliku parteiga. Leevendas venestamis poliitikat. Kodanlik natsionalism : Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus. Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht.
Millistel tingimustel on selle ülesande lahendamine siiski võimalik (“laheneb kõige hiljem”)? 8) Miks on kodanliku õiguskorra (ühenduse õigus) rajamine sõltuv seaduste poolt reguleeritud riikidevahelistest välissuhetest? Miks on iga riigi julgeoleku ja õiguste tagamise huvides rahvaste ühenduse rajamine? Milline roll on kodanliku õiguskorra kehtestamisel sõdadel ja iga ühiskonna seesmisel harimistööl? 9) Millele tuginedes saab väita, et ülemaailmen kodanlik seisund on see rüpp, milles inimsoo eeldused välja arenevad (nimetage vähemalt kaks kolmest tingimusest)? 10) Kuidas saab filosoofia kaasa aidata sellele, et teha teoks looduse kavatsus inimajaloo osas (nimetage vähemalt kaks viisi, kuidas ta seda saab teha)? 1) Kant seab filosoofi ülesandeks otsitava seaduspära avastamise idee tasandil ning idee teostamise jätab ta tuleviku ülesandeks. Kanti arvates ei saa inimeste
1960. aastal sai mõõt täis! Kino oli surnud ja oli tarvis uuesti ellu kutsuda. Eesmärk oli õige, aga vahendid mitte. Selgus, et uus laine on virve, mis jooksis liiva ja muutus kõntsaks. Individuaalsuse ja vabaduse hüüdlausetest sündis üksikuid teoseid, kuid mitte muutusi. Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid. Laine ei saanud olla tugevam kui selle taustal olevad inimesed. Kodanlusevastane kino muutus kodanlikuks, sest kunstikäsitlus, millel teooriad põhinesid, oli ise kodanlik. Autorifilmi kontseptsioon oli algusest peale kodanlik romantism ja seetõttu... vale! Tänapäeval möllab tehnoloogiline torm, mille tulemuseks on kino täielik demokratiseerumine. Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik!
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956
Seal oli kindel nimekiri. Sinna küüditatute hulka sattusid suvalised inimesed ka, sest kvooti tuli täita. Suvaliselt tänava pealt tõsteti inimesi autosse. Arv/kvoot oli vaja täis saada. 1956 Stalin suri ning nad said minna õiguse töökohta, mis ametit küüditatud olid õppinud. Anti passid ning küüditatud said tagasi kodumaale. 1950 EKP VIII Pleenum- täieliku Moskva võimu kehtestamine. ,,Kodanlik natsionalism" pleenumi eesmärk oli välja otsida, milline on kodanlik natsionalist. See oli tolleaegne sõimusõna riigivastane, suur kurjategija. Algas hirm, stalinistlik aeg, surutud ühiskond. Täielikult moskvameelsed juhid. Suurenes ideoloogiline surve MAJANDUS Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks 1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud
EUROOPA KIRJANDUS 18.SAJANDIL VALGUSTUSKIRJANDUS 18.ndat sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Laieneb vastuseis absolutismile, levivad demokraatlikud ideed. Aadlikud sunnitakse loobuma privileegist. Katoliku kirik hakkab kaotama oma mõju. Suurtest riikidest (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania) toimub kodanlik revolutsioon. Kirjanduses toimus samuti teatud pööre, see oli vabameelsem ja ribelaatsem varasemast. Ülipopulaarseks sai Daneil Dilfor romaan Robinson Crusoe "Elu ja jummalised seiklused". Selle teose peategelane elab läbi laeva huku ning satub üksikule tühjale saarele, kus on sunnitus veetma 27 aastat. Teos on kirja pandud päevikuna, kus on üksikasjalikult kirjeldatud raskusi, mis tuli ületada, kohalikku loodust ning looduse stiihiat
karistuseks ei võetud teda 1973. aastal aga pagulaste kirjanduslukku. Vähe trükiti maailmas ka Eestis elavate autorite töid, aga nende algväljaanded olid sealsete ideoloogiliste piirangute puudumise tõttu seal hõlpsasti kättesaadavad. KODANLIK JA DEMOKRAATLIK EESTI Ametlik nõukogude ideoloogia proovis Eesti ja lääneriikide eesti kultuuri vastandada leninlikust printsiibist lähtudes, mille järgi igas rahvuskultuuris on kaks vaenulikku kultuuri: kodanlik, mida esindas emigrantlik eesti kultuur läänes ja demokraatlik-sotsialistlik, esindajaks eesti kultuur Eestis. "Emigrantliku" kirjanduse "peaspetsialist" Endel Sõgel on öelnud, et pärast eesti kodanluse poliitilise võimu ja majandusliku jõu purustamist jäid järgi kodanluse riismed, kes viisid senise rahvusliku reetmise lõpuni. 17 välismaalse siirdunud kirjanikust olevat 13 teeninud sõja ajal Saksa okupante
1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn. kaksikvõim: reaalselt omas võimu kodanlik ajutine valitsus, kuid seda kontrollisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogu eesotsas Petrogradi Nõukogu. 3.Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. 4.Venemaa demokratiseerumine: *kõik parteid legaliseeriti sh. vasak äärmuslik enamlaste partei V.J.Lenin. *Kaotati tsensuur. *Kaotati surmanuhtlus. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus: 1917a. sügisel Asutav Kogu. 2.Jätkati osalemist I MS ning ebaedukalt. 1917 sept.-okt
Valgustusajastu · 18. saj. · astuti absolutismi vastu, ühiskond nõudis eesõiguste tühistamist, alguse saab materialism ja ratsionalism. Ilma teevad kirjanikud ja filosoofid. Valgustajate püüdlused: haridus ja teadmised kõigile kättesaadavaks. Kodanlik maailmavaade. · Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine.
Barokk Hollandis Hollandis tekkis 17.sajandi algul, Hispaania võimu alt vabanedes, kodanlik vabariik. Maalikunst See kunstiliik õitses Hollandis eriti. Üldilmelt tagasihoidlik, väiksemõõtmelised malid kaunistasid jõukate kodanlaste kodusid. Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik
Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik, natsionalistlik, puudulik kaardivalik. Millal toimus EK(b)P VIII pleenum? 1950. aasta märtsi teisel poolel Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed? Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks?
värvati uus sõjavägi, ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega, asendati bojaaride duuma, kirik allutati riigile Katariina ll-koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti mis jäi vastu võtmata,katariina ajal kasvasid inimesed kes olid harjunud sõnavabaduse,poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ning asusid kujundama venemaa uut palet. 18. saj. Lõpul sai Euroopa suurimaks linnaks London. Levis kartulikasvatus, tekkis uus kodanlik perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim kuulus kuningale teda esindas kohapeal kuberner. Ingl hakkas piirama kolonistide maj arengut, rahumeelset lah ei leitud, 4juunil 1776 võttis ll kontinentaalkongress vasti iseseisvusdeklaratsiooni, 1783.a
Prantsusmaa revolutsioon ja Napoleon Bonaparte Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon sai aluse 1789. aastal ning kestis 1799. Aastani. Selle ajaga suudeti kukutada Prantsusmaal kuninglik võim ja feodaalkord. See on maailmas enimtuntud revolutsioon. Üks peamiseks põhjuseks revolutsiooni tekkimisel oli väidetavalt valitseva kuningapaari saamatus riigi maine kujundamisel ning nende ükskõiksust selle suhtes. Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist,
18. sajandi keskpaigas oli PõhjaAmeerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid
rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Euroopas hoogustus demokraatlikke ideede levik. Teoloogia (usuteaduse) kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee
ovaalne aken, voluudid 1. Kirikud Itaalias Kolonnaad (sammastik) Püha Peetri kiriku ees Roomas 2. Lossid Saksamaal Zwinger Dresdenis Prantsusmaal Francois Mansart'I järgi mansardkorrus: Versailles'I , Louvere'I Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2
ehitusmeistrid püstitasid hooneid , kus kujutati jumalaid, otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem kangelasi ja igapäevaelu. rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Tekkisid kaaristud. Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, veejuhtmed jne) Religioossed ehitised olid teise järgulised. Ringikujulised templid põhiplaanilt. Naose ette jääb sügav eeskoda. Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud. Skulptuuris kujutati loomulikke defekte. Populaatne oli eelmiste põlvkondade portreepüsti hoidmine kodus. Reljeefikunstis on rõivad hoolikamalt volditud, kattab keha, asetsevad mitmel
(H.Heine) Itaalias taastati endiste dünastiate võim. Selle vastu võitlesid: Karbonaarid - soov ühendada Itaalia, kehtestada konstitutsiooniline monarhia . Kreeka kuulus Türgile. -1820 algas Türgi vastane ülestõus, 1822 kuulutas Kreeka ennast iseseisvaks riigiks. Türgi hakkas seda maha suruma. olukorda raskendas kreekasisesed kodusõjad. Tänu suuriikidele 1830 sai Kreeka iseseisvaks. Kodusõjad jätkusid - muudeti kuningriigiks Hispaanias: 1820 algas kodanlik revolutsioon, Prantsusmaa surus selle maha. . 1848 - 1849 AASTA KODANLIKUD REVOLUTSIOONID EUROOPAS . 1. Revolutsioonide põhjused . · Aadli käes oli võim. Kodanlus oli muutunud majanduslikult.väga tugevaks ja soovis ka võimule · Majanduskriisi tulemusena oli majanduslik ja sotsiaalne olukord muutunud väga halvaks. · Rahvaste soov luua rahvusriigid 2. Revolutsioonide käik 1848. jaanuaris puhkes ülestõus Itaalias, kukutati Bourbonide dünastia
Ikka ori või sulane. Eesti mees on sajandeid ise olnud allasurutu rollis, sotsiaalne karjäär on olnud talle veel võimatum kui naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. Näited Kasutatud kirjandus Martinson Riina, 2014, http://www.oleteadlik.ee/feminismi-mojust-uhiskonnale/ 8.05.2014 Maripuu Eda, Oja Mare, Raja Riina, Somelar Madis, Teplov Sergei, Varik Maidu, 2006, ’’Inimene ja ühiskond’’ lk.109 Kristina, 2011, http://www.annaabi.ee/Referaat-feminismist-m58440.html 8.05.2014
Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega kommunistid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti ja usaldas neid. NSVs Põllumajanduse areng oli 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste- kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- liidulisele toitlustusprogr poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- natsionalism meelne ning Venestamine (K.V oli ise 1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes: suured inimkaotused sõjas, vilets varustamine. • Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. • IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanl...
vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal. Riikidega, läks aga a-st 1959 koostööle USA ja sisereaktsiooniga (Argentiina KP keelustamine 1959), mis hõlbsustas 1962 tema kukutamist peronistide tugevnemist kartva armee poolt. Massiliikumine ei võimaldanud äärmuslikel parempoolsetel sõjalist diktatuuri kehtestada. 1963 valiti presidendiks Kodanlik.Radikaalse Rahvaliidu esindaja A. Illia, kes aga kukutati sõjalise pöördega 1966. Parteidest (u.60) on tähtsamad Kodanlik-Radikaalse Liidu lõhenemisel 1957 tekkinud Kodanlik-Radikaalne Rahvaliit (konservatiivsema suunitlusega) ja Leppimatute Kodanlik- Radikaalne Liit (radikaalsema suunitlusega), nende kõrval konservatiivne Argentiina Rahvaliit Ja Kristlik-Dem. Partei. Argentiina KP (1965. a. 150 000 liiget) on asutatud 1918 (aastani 1920 Internatsionaalne Sotsiaal. Partei)
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest
mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu, Kuues ristisõda, Teine maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Kollaste Turbanite ülestõus, Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk, Jäälahing, Vabadussõda, Laste ristisõda, Nobeli rahaauhing, Kristjan Raua kunstipreemia, Barcelona olümpiamängude kettaheitja kuldmedal, Eesti Taassünni auhind,Murtud Rukkilille märk, rahvatantsupidu, ,,Jõgeva piklik",
Inglise kunst 17.-18. sajandil Marion Soomre Kätli Valbrit 11.B Ajalooline ülevaade · Inglismaal valitses tugev kuningavõim. · 1640 1660 Inglise kodanlik revolutsioon·1649 kehtestati vabariik · 1660 kuningriik taastati · 1707 ühendati Inglismaa ja Sotimaa, riigi nimeks sai Suurbritannia kuningriik · 18. saj. keskpaigal hakkas hoogsasti edenema vabrikutööstus · 18. saj. lõpus kindlustus Suurbritannia võim Indias, Austraalias, Uus-Meremaa Arhitektuur 17. saj. I poolel · Õukonna maitse pooldas baroklikku klassitsismi. · Palladionism - itaalia arhitekti Andrea Palladio ehituslaadi matkimine.
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. • Õppis aastail 1913– 1915 vabakuulajana Riia Polütehnikumis. HARIDUSTEE Õppis 1916–1918 Petrogradi Ülikooli füüsika- matemaatikateadusko nnas, mille lõpetas 1. järgu diplomiga . HARIDUSTEE Hiljem täiendas end mitmel välisreisil tutvumaks koolikorraldusega: • Berliinis (1926), ...
Reformatsioon Lõputööd peatavad Martin Luther Kirjad, voldikud, Piibli vaimne ja 1520-1600 reformatsiooni 1517. a tõlge religioosne uuen 1524-25 Baueri sõda Philipp Melanchthon antropotsentrilin 1555 Ausburgeri religiooni maailmavaade rahu asendab maailm Vastu reformatsioon tsentraalset vaatepunkti barokk 30 aastat sõda Martin Opitz Luuletus (esimene vanitas = maine 1570 / 1620- mitte Saksamaa Liitvabariik, Andr...
Kaukaasiasse, kus teenis ohvitserina. 1854 1855 võttis osa Krimmi sõjast. Kahel Euroopa reisil, aastatel 1857 ja 18601861, uuris ta pedagoogilisi suundi ja külastas Londonis Aleksander Herzenit. Saadud humanistlikke ideid talupoegade kasvatamisest asus ta rakendama oma mõisakoolis, kus ta ise ka õpetajana töötas. 1857. aasta reisis Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale pidi ta pettuma, sest LääneEuroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ning muud õppekirjandust. 1862. aastal abiellus nimeka arsti tütre Sofiaga, kellega tal oli 13 last. 1870. aastate lõpul tabas teda vaimne ja hingeline kriis ja ta võõrdus oma naisest. Usulisfilosoofilistes kirjutistes ründas ta õigeusu kirikut. 1901. aastal heideti ta kirikust välja. Kirjaniku austajad, sealhulgas Anton Tsehhov ja Maksim Gorki,
sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned.19. - 20. sajandi vahetusel astus maailmapoliitikasse Ameerika. Seni olid neil isolatsionistlik poliitika, kuid tänu sellele, et sekkuti aktiivselt Lõuna-Ameerikas
Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust.
Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses
säilinud gruusiakeelne teos on kirjutatud 478-480 . Läti NSV Lätis valmistatati umbes pool NSV Liidu telefoniaparaadi -, mopeedi ja mootorjalgrattatoodangust , peale selle tehti ka puksiire, elektrironge, tramme, mikrobusse, külmutusseadmeid ja raadioid . Marksism hakkas Lätisse levima 1880. aastail . 1905-07. a. revolutsiooni ajal oli Lätis neid piirkondi, kus ülestõusuliikumine oli kõige tugevam . 1917-19 kehtis Lätis suurel alal nõukogude võim . Pärast kodusõda sai Lätist kodanlik vabariik . 1940 toimus Lätimaa Kommunistliku Partei juhtimisel sotsialistlik revolutioon . Sama aasta 21. juulil kuulutati Läti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks, 5. augustil võeti see liiduvabariigina NSV Liitu . 1949. aasta juuni ja juuli vahetuses algas Lätis Saksa fasistlik okupatsioon . Tänapäeva Läti on arenenud põllumajandusega tööstusriik .
ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik e. profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid
1950. - 1960. aastate liikumised - kas ühiskonda edasiviiv jõud? 1950.-1960. aastatel hakkas levima suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest, tavadest ja muust sellisest vabastama. Selliseid suundumusi väljendasid inimeste poolt algatatud protestid ja erinevad liikumised. Kuid kas need olid ühiskonda edasiviivaks jõuks? Loomulikult ei hakanud terve ühiskond iseenda vastu mässama. Seda tegid enamasti noored. Nii kujunesidki välja põvlkonnavahelised konfliktid ja noorte liikumine
Poliitiliste olude mõju Marge Veskemaa 11.klass Eesti kultuurile 2020 ja eluolule Mõjutegurid 1917. aastal koges Eesti lühikese aja jooksul demokraatiat, enamlaste diktatuuri, Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. ...
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider
· 1917. A. REVOLUTSIOONISÜNDMUSED VENEMAAL SOTSIAALSE RAHULOLEMATUSE KASV. Sõda tekitas Venemaal majandusliku kaose, sest riik oli astunud ettearvamatult pikaajalisse sõtta halvasti ettevalmistunult. 1917. a. algas enneolematu streigilainega. Rahvademonstratsioonidel kanti loosungeid "Maha sõda!", "Maha isevalitsus!". Revolutsioon, mis kannab ajaloos Veebruarirevolutsiooni nime, algas 23. II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) essee...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning
Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
