Puskini poeg. Ema poolt pärines Etioopia vürsti pojast. Lermontov sündis samuti Moskavas, 1814-dal aastal. Tema isa Juri Petrovits põlvnes Soti aadliperekonnast. Ema oli pärit rikkast perekonnast. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu. Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei saanud. Tänu prantslasest guvernöörile valdas Puskin juba varakult vabalt prantsuse keelt. Ka koduseks keeleks oli prantsuse keel
periood.Varasem looming on tugevasti mõjutatud kirjanduslike eeskujude poolt. Teistelt autoritelt omandab tihti valmiskujundeid,... Tema luule keel on traditsiooniline. Noorusluule seostub väga oluliselt konkreetse filosoofia probleemidega nagu moraal, headus, kurjus ja tahtevabadus. Varasem armastusluule on sügavalt autobiograafiline, kindlate adressaatidega, moodustades lüürilise tsüklieid. Armastusluule eripäraks- mõtiskleb armastustunde, armastusmälestuse üle. Lermontovi loomingus omadas vene romantiline poeem uued jooned. Küpse loomingu perioodil Lermontovi romantiliste poeemide moraalsete väärtuste skaala osutu paradoksaalselt ümberpööratuks. Lermontovi lüüriline mina jääb ka hilisemas luules rändajaks, kodutuks ja üksindusele määratuks maailmas, milles kõrgeimad väärtused on end diskrediteerinud. Hilisemas luules väärtustub ,,rahu" motiiv.
Puskini ja Lermontovi elu ja luule Aleksander Puskin ja Mihhail Lermontov on mõlemad vene kirjanduse suurkujud. Nende teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eri maailmapaigus loetakse, lavastatakse teatrites ja ekraniseeritakse tänapäevalgi nende loomingut. See on jätnud püsiva jälje kogu maailma proosavaramusse. Seni kuni on olemas lugemisoskus, ei unune Puskini ja Lermontovi kirja pandud sõnad kunagi. Enne kui saab alustada Puskini ja Lermontovi luule analüüsiga, peab tutvuma nende elukäiguga. Mõlemad on sündinud Moskvas, Aleksander Sergejevits Puskin 6. mail 1799.aastal ning Mihhail Jurjevits Lermontov 15. oktoobril 1814. aastal. Nagu näha daatumitestiga, tegutsesid nad võrdlemisi samal ajal. Puskin enne ja pärast dekabristide ülestõusu ning Lermontov ainult peale dekabristide lüüasaamist. Ühine sünnipaik, mõlema kirjaniku vabadusejanu ja soov seda levitada üle Venemaa, põimis nende saatused kokku.
,,Meie aja kangelane" ja Jevgeni Onegin" Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad *Mõlemad arvasid, et peavad kannatama *Sõbrad ei mõistnud neid Onegini sõbrad Peterburist, Maksim Maksimõts Mis on erinev Onegini ja Petsorini elus? *Onegin hakkas lõpuks armastama, Petsorin mitte *Petsorini saatus oli teada, Onegini oma mitte *Petsorin oli sõjaväes, Onegin mitte *Petsorin põgenes saatuse eest, Onegin mitte (ei uskunud saatusesse) *Veera jättis Petsorini maha, Ta...
Lermontovi vöi siis teose peategelase Petsorini suhtumine naistesse... oli väga üleolev. Ta pidas naisi liialt ülespuhutud isksusteks, kellel puudusid tunded. Näiteks peategelane Petsorin vörgutas naisi niisama meelelahutuseks. Loomulikult ei suutnud naised panna vastu tema samrikale käitumisele ning armusid temasse otsekohe. Samas mees oli niivörd üksköikne naiste suhtes, et kasutas neid ainult ära möni aeg oli sisustatud naiste seltskonnaga, kuid ta tüdines sellest üpriski kiirest, seega ta loobus nendega suhtlemisest. Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal...
Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevitš Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi loominguaastatel kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha
9. 2009 C ....................................................................................................................................................3 1. .............................................................................................................................4 Lermontovi Lapsepõlv............................................................................................................................5 2.............................................................................................................................................6 Haridus...................................................................................................................................................7 3. ....................................................
Meie aja kangelane Meie ajastu õppematerjali kangelane Paljud kriitikud Mihhail Lermontovi ajal tundusid, et loonud Pechorini, meie ajastu kangelase peategelase, tema enda sarnasuses. Vanuse ja okupatsiooni sarnasuste kõrval on Pechorini elu tegelased sarnased üksikisikutega Lermontovi elus. Kriitikud uskusid, et Werner põhineb Pyatigorski elanud doktoril Maieril ja Varvara Lopuhhinas Vera'il, kelle afäär Lermontoviga lõppes, kui ta abiellus mõne teise mehega. Lermontovi eakaaslased viitasid ka tema luuletustele oma argumentide toetuseks. Nad ühendasid Pechorini mõtteid paljude tundidega, mida Lermentov väljendas oma luuletades. Pechorin kajastab Lermontovi romantilisi Kaukaasia kirjeldusi ja tema vene ühiskonna kriitikat. Lermontovile ei meeldinud võrdlusi.
Kui teda hingestasid rõõm või viha, muutus ta nagu isegi kauniks. Pidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt. Erakordselt tundliku iseloomuga, hooti isemeelne ja kangekaelne, õppis Lermontov varakult juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a
....................................................................................................................6 Kasutatud allikad......................................................................................................................7 Erandlik elust Lermontovi täisnimi on Mihhail Jurevits Lermontov. Ta sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas ja suri 27. augustil 1841 Pjatigreskis.Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne. Lermontovi ema oli Marja Mihhailovna Lermontov ja isa Juri Petrovis Lermontov. Tema isa oli vaene Sotimaalt pärit aadliku poeg.Vanemate kooselu ei olnud õnnelik, lõbujanuline ja truudusetu Juri Lermontov pettis oma abikaasat järjekindlalt. Lõpuks elasid nad üldse lahus. Lermontov kasvas rikka emapoolse vanaema mõisas Tarhanõs. Ta kannatas noorena viletsa tervise käes ja tema vanaema ravis teda kolmel korral Kaukaasias.
Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tütrepoega kasvatada. Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. Mõisas, kus möödus Lermontovi lapsepõlv, elas peale sugulaste veel palju koduõpetajaid ja samavanuseid lapsi, et Mihhailil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Temast sai erakordselt tundlik poiss ja tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Kaasaegsed on meenutanud nii tema äärmist headust kui ka isemeelsuse ja kangekaelsuse puhanguid. Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu. Luuleand avaldus varakult. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega.
võikaid maske. (Holland) Jan Toorop (1858 1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Euroopa tuntumad James Ensor ,, Pierrot'' Jan Toorop ,,Uus põlvkond,, Venemaa Tuntumad Nikolai Roerich (1874 1947) maalis vanu vene linnu, muistsete esivanemate elu, eriti tihti aga varjaagide kirjupurjelisi laevu. Mihhail Vrubel (1856 1910) kujutas kummalisest piinast haaratud tegelasi, näiteks Lermontovi Deemonit. Venemaa Tuntumad Mihhail Vrubel ,, Lermontovi Nikolai Roerich ,, ülemere'' Deemon'' Eesti tuntumad Kristjan Raud(18651943) Püüti kajastada oma maa sangarlikku minevikku, tuua pildile rahvaluulet ja kujutada uut moodi oma kodumaa kaunist loodust . Oskar Kallis (18921918) oli Ants Laikmaa õpilane. On loonud mitmeid Kalevipoja ainetel pastellmaale. Eesti tuntumad
Mihhail Lermontov 1814-1841 · vene romantismi esindaja · Puskini eeskuju järgija Lermontovi lapsepõlv · ema surm · isa ja vanaema erimeelsused · inetu välimus ja kehv tervis · prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemo...
Kirjanduse kontrollt nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala, olemus, tunnused, anrid, esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu.
Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega. Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale
jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järkjärgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Mihhail...2008."Mihhail Jurjevits Lermontov". http://miksike.com/docs/referaadid2006/lermontov_maritagel.htm.02.03.2008 8.2. Minu nägemus Minu arvates Lermontovi "Meie aja kangelase" lugemine on ajaraiskamine. Sisult jääb midagi puudu. Leidub küll huvitavaid tegelasi, kuid see on kõik. Teos koosneb eraldi osadest, üleminekud peatükkide vahel jätavad mitmed asjad lahtiseks. Kuigi teisest küljest, ei saagi loota, et raamat, mis kirjutati ligikaudu 167 aastat tagasi, ning mõjutas siis kirjanikke ja teisi inimesi, teeks seda ka tänapäeval. 9. Aita õpetajat Miks Petsorin nimetab Vernerit heaks tuttavaks mitte sõbraks? 10
teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi
tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puskini suri. Sõnum tema surmast levis kulutulena üle Neevalinna ning peagi kogunes poeedi maja väravasse tuhandeid inimesi. Valitsus ehmus... Lühike loomingu ülevaade Lermontov Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevits Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti
· vabadusvõitleja · seotus dekabristidega · üksindus, vanemad vihkasid teda, kasvatati üles hoidjate polt · armastas sügist Mihhailovskojet · õnnelik abielu ja 4 last Mihhail · sai kuulsaks üle öö · ,,Poeedi surm" luuletus · pornograafiline Lermontovi elulugu Jurjevits · rõõmutu lapsepõlv Puskini surmast, tänu · sadistliku alatooniga tundus väga huvitav, mis Lermontov ema suri kui L. oli 3. millele ta sai kuulsaks üleöö · peategelene üksik ja tekitas soovi temast aastane · luuletus ,,Puri" eraklik rohkem teada saada. · isa müüs ta 25 000 · draama ,,Maskeraad" · kontrastid Lugesin ka Lermontovi
ja luban, et üle ma ei keeks, ning vaikselt hellalt hoiaks sind, sest ma ju armastan sind. Sul ammu olen öelnud ma kuid kunagi ei kuula sa. Põgeneme ära siit, ma näitan sulle õiget viit, ning kahetsema sa ei peaks ja hiljem seda lugema ka veaks. Ma näitaks sulle merd ja maid kuni lõpuks mõtleksid sa mulle vaid, ning üheks saaks me hinged sest koos oleksime me nõnda vinged. M. Lermontovi luule analüüs M. Lermontovi luule IV M. Lermontorvi suhtumine ühiskonda Loe luuletusi ,,Nii tihti pidudel, kus kirju hulk on koos","Mõtisklus","Poeedi surm": 1. Kuidas suhtub autor tolleaegsesse ühiskonda? 2. Kirjuta luuletusest välja näiteid. ,,Nii tihti pidudel, kus kirju hulk on koos" · Unenäes ma liigun rahvavoos Suhtub nagu unenäosse.
Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. 6. Romantiline luule Euroopas. Romantilise kirjaniku üldistav elulugu. Byroni, Puskini, Lermontovi , Petöfi, Heine eluloolised erinevused romantilise luuletaja eluloo-maatriksist. Tüüpilise romantilise kirjaniku elu on üsna raske, kodust teda ei toetata, tunne, et vanemad neid ei armasta. Sureb noorelt kas duelli või sõjategevuse läbi. Sündinud loomeinimene. Aadliperekond, vaesunud. Byron sai väga noorelt lordiks ja rikkaks, pärides oma vanaonu suure varanduse. Lonkur Lord. Puskin tapeti duellil, spitsus tsaari poolt. Õnnelik abielu, 4 last
Mehe põhenemisest rahaväärtustavast ühiskonnas metsa Mustlaste juurde _ Kus leiab aset Puskini poeemide tegevus? Ida maades _ Millised ajaloolised isikud ja sündmused Puskinit huvitavad? ? Isamaasõda, Dekabristide ülestõus, napoleon, Boris Godunov _ Mis on sarnast ,,Jevgeni Oneginil" ja B. Alveri poeemil ,,Lugu valgest varesest"? 10. Kirjandusteose vaatepunkt _ Mis on kirjanudsteose vaatepunkt? _ Missugune on N. Friedmani vaatepunktide liigitus? 11. M. Lermontov _ Nimeta Lermontovi kodumaad.Venemaa, Kaukaasia, Millist maad nimetab Lermontov oma vaimseks kodumaaks? Kaukaasia ja sotimaa _ Mis on tema poeemide süzeede aluseks? Ajaloolised isikud, legendid, kaukaasia rahvapärimused _ Millised on tema poeemide kangelased? Ei positiivsed ega negatiivsed, maksavad kätte tehtud kurja eest kangelase pahategu on alati motiveeritud üllast eesmärgist _ Kus leiab aset Lermontovi poeemide tegevus? Eksootilistes maades(kaukaasia, hispaania)
17. okt manifestiga võisid ka eestlased saata oma saadikuid riigiduumasse. Eestis asutas esimese erakonna Jaan Tõnisson. Baltikumis lubati rajada emakeelseid erakoole. 1906. a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada. Stolõpini reformid. Stolõpin (1862 1911) Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevits Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda. Pjotr Stolõpin lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 40- aastaselt sai temast Grodno kuberner, aasta pärast määrati ta Saraatovi kuberneriks. Tal oli 4 tütart ja poeg. 1906. a aprillis nimetati Stolõpin siseministriks. 9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks). Stolõpini tipp-poliitiku karjäär kestis 6 aastat. Stolõpinile tehti 11 atentaati
"Meie aja kangelane" M. Lermontov 1) Nii Puskini Jevgeni Onegin kui Lermontovi Petsorin esindavad oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust
halastamatus ja teadlikkus sellest, äratades huvi lugejates, paljudes riikides ja sajandeid (A...2008.A Hero of Our Time.http://www.amazon.com/gp/product/product description/0679413278/ref=dp_proddesc_0?ie=UTF8&n=283155&s=books). 8.2. Minu nägemus Kui nüüd aus olla, siis meeldis mulle see teos rohkem, kui need eelmised, mis ma olen pidanud kohustuslikus korras läbi lugema. Lermontovi kui kirjaniku suureks eeliseks on see, et ta suutis väga lihtsalt kirjutada, muutes sellega lugemise meeldivaks. Ta ei kirjutanud üht ja mõelnud teist, vaid kirjutas nii nagu asjad on(Ei kasutanud allegooriat). Ja kui tagasi minna teose juurde, siis ma arvan, et Petsorin ei olnud tegelikult nii halb inimene nagu teoses mõista anti, kuigi tal olid kõik need isikuomadused olemas, mida Vladimir Nabokov välja tõi. Ma arvan, et ta ei olnud lihtsalt
Suri duellil. Mis on erilist Jevgenin Oneginis-kirjutas luuletuse vormis. Luuletuse ,,Poeedi surm" autor-Mihhail Lermontov .Mihhail Lermontov-lapsepõlv rõõmutu, teda kasvatas vanaema, õpis moskva ülikoolis, hakkas kirjutama luuletusi 14-aastaselt, oma loomingusse suhtus ta erakordse rangusega.Oma esimese luuletuse avaldas ta Puskini ajakirjas ,,Sovremennik".Teda tabas rängalt Puskini surm.Selle traailise sõnumi ajal kirjutas ta luuletuse ,,Poeedi surm", kuid Lermontovi arreteeriti lubamatute värsside eest ja saadeti kaukaasiasse. Tema kirjandus-ainus luulekogu, mis ta eluajal avaldati pani ta 28 luuletust.Oma romantilise poeemi tippteosteks kujunesid kaks poeemi ,,Mtsõri" ja ,,Deemon".
Petšorin - kangelane või mitte? Raamat, mida lugesin, on Mihhail Lermontovi teos “Meie aja kangelane”, mis anti algselt välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser
humanismiideest kantud kogumikus "Mureliku suuga". Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on "Hääl varjust" ja "Rõõm ühest ilusast päevast". Under on eesti keelde tõlkinud "Valiku saksa uuemast lüürikast", C. Baudelaire'i "Väikesed poeemid proosas", M. Lermontovi "Valiku luuletusi" ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus "Õnnevarjutus". 1681.a. ilmus Underi valikkogu "Mu süda laulab". Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. MARIE UNDER (27. III 1883 25. IX 1980) Eesti luuletaja
KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas
Targemad aga teavad, mis suitsetamine endaga kaasa toob ja hoiduvad sellest, kuigi iseenda kogemus jätab alati kõige sügavama jälje. Kellegi teise kogemusest võib õppida, kui märgi jätab see alati sellele inimesele, kes antud situatsiooni koges. Tuleks hoolikalt valida, kes endale eeskujuks võtta. Mõni suudab oma eluga hakkama saada nii, et ei vaja kellegi eluteed enda oma täiustamiseks, teised aga vajavad pidevat autoriteeti. Ka Mihhail Lermontovi raamatus ,,Meie aja kangelane" oli tegelane Petshorin, kelle vanemate eeskuju puudumise tõttu koges elus nii negatiivseid kui positiivseid seiku. Eeskujud on tähtsad, kuid veel tähtsa oma motivatsioon, mis meid tegudele kannustaks.
Ta oli üldiselt hea õpilane. Näiteks hinnati Henriku usuõpetus väga heaks, eesti keel, ajalugu, maateadus jne heaks. Vene keel ei olnud tal kõige paremini selge aga tema koolikaaslane Julius Kuperjanov aitas tal seda õppida. Henrik käis paljudes koolides ja kõikides andis endast parima. Paljudes lõpetas ta üldiselt hea tulemusega kuid oli ka neid koole kus ta ei läbinud vastavaid katseid ja ei suutnud lõpetada. Talle hakkas meeldima juba noorena Puskini ja Lermontovi luule. Kuna Vana-Kuuste kooli kõrval asus suur raamatukogu, siis sai ta lugeda palju. Ta ei olnud tagasihoidlik. Ta pigem just üritas kõigest osavõtta kus sai. Kõik vabaaeg kulus tal enesearendusele. Isegi kui ta koolis ladina keelt ei saanud õppida siis hiljem võttis ta kätte ja õppis ladina ning saksa keele ära. Ta oli pisut mässumeelne. Ka Vabadussõjas osales ta. Hiljem avastati tal tuberkuloos. Tal oli
Bela, salakaubavedaja tütar, Mary, Vera... Armastus pole talle aga elus peamine, see on vaid aseaine. Petsorin tahab omada ja võimutseda, mitte armastada.. Teda teeb õnnelikuks võimalus teha haiget, mitte võimalus teha rõõmu. Fatalist - arutlus fatalismi ja egoismi üle. Lermontov arvab et fatalism on omane rahvale ja egoism haritlaskonnale, Ütleb, et fatalism on idamaade mõtteviis, egoism euroopalik. Pilet nr. 4 1. Lermontovi elu ja looming 1814-1841. Vanaema kasvatas teda. Lermontov lapsepõlves palju haige, muidu on lühike, lombakas, aga romantilise väljanägemisega. Tal parimad koduõpetajad ja ta oli üsna egoistlik. Õppis Moskva ülikoolis, lahkus pärast tsaari külaskäiku. Astus ülikooli poliitilisse osakonda, kuid ei käinud loengutel. Ilmus esimene luuletus ajakirjas. 32. aastal visati koolist välja. Peterburis saab sõjaväelaseks, varjab teiste eest, et on luuletaja jne. 1835. Näidend "Maskeraad"
teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata, et see on täielik, lõplik tõde: ta on mõnikord ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi
kontsentreerusid uuesti planeedi vastasküljel. Arvatavasti sellepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond, mida naljatades nimetatakse "veidraks alaks". Seal on planeedi pind segamini paisatud, kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Pus^kini, Shakespeare, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eelpoolmainitud otsuse vastuvõtmist.) 9.Astangud Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokku tõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel
Varakult kirjutama hakanud Lermontovile tõi laiema kuulsuse A. Puskini surma vapustuses kirjutatud luuletus "Poeedi surm" (1836), mis tõi kaasa luuletaja väljasaatmise Kaukaasiasse. Hilisemas loomingus domineerib Kaukaasia aines, tuntumate teoste hulka kuulub romaan "Meie aja kangelane" (1840, e k 1929). Isevalitsuse vastased meeleolud luules (nt "Head aega, kasimata Vene", 1841) vahelduvad patriootiliste ja sügavalt lüüriliste meeleoludega. Lermontovi luule mässuline paatos on kujundanud vene romantilist luuletraditsiooni, kuid mõjutanud ka realistliku proosa sündi vene kirjanduses. Tema loomingis eristatakse kahte perioodi: varane noorukiea luule ja küpse loomingi periood. Aastatel 1828-1831 kirjutas 15 poeemi(eksootiline tegevuspaik). Tuntumad on ereda vene rahvusliku koloriidiga ,,Oleg", ,,Litvinka". Looming aastatel 1836- 1841:lõpetamata romaan ,,Vürtsinna Ligovskaja" ja draama ,,Maskeraad". Sama perioodi luules võib eristada: 1
rahvuskirjanik. ,,Boriss Godunov" lugeda järgmiseks korraks! 29. aprill 2009 Puskini viimased elupäevad tõid tema korteri juurde rahvamassi. See oli esimene kord, kui midagi sellist tehti ühe kirjaniku heaks. Valitsus arvas, et selle taga on mingi põrandaalune liikumine. Sellepärast muudeti tema matusetalituse koht ja tema kirst viidi juba öösel Pihkva kubermangu. Viimased päevad tõid vene kirjandusse uue lauliku Lermontovi, kes kirjutas luuletuse ,,Poeedi surm". Puskini suhtumine Lenskisse oli irooniline. Puskinit ei mõistetud, teda laimati, ta tundis üksindust. Tekkis kahetsus, kuidas vene ühiskond ei saanud aru sellest, kes on Puskin. See näitab väga suurt muutust suhtumises kirjandusse ja luuletajasse/kirjanikku. 18. saj ei võetud kirjanikku üldse tõsiselt. Luuletaja tegi seda oma lõbuks. Lõpuks saadi aga aru, et see ei ole oma lõbuks
Viljeles ka poliitilist satiiri. 1847-,,Vabadus,armastus"; 1847-,,Madjar"; 1847-,,Aknast välja, aknast välja"; 1844- ,,Joogem"; 1846-,,Sa anna, saatus..."; 1847-,,Kes mees on, meheks jäägu" Järeldus: Mihhail Lermontov (1814-1841) TAUST: tema isa esivanemad pärinesid Sotimaalt. Tema ema suri tiisikusse ja tema vanaema ,,ostis" Lermontovi isalt ära. Vanaema kavatsus oli kasvatades pöörata suurt tähelepanu Lermontovi haridusele. Tema iseloom kujunes raskeks ja heitlikuks. Tal avaldusid kunstnikukalduvused ta harrastas kogu elu maalimist. HARIDUS: Talle õpetati keeli, ajalugu ja vene kirjandust. Tema ümber oli palju koduõpetajaid ja temavanuseid lapsi, et Lermontovil ei puuduks mängu- ega õpingukaaslased. Käis Moskva ülikooli aadlipansionis, kuid hiljem lahkus. Ta esitas avalduse, et astuda Moskva ülikooli moraalsete ja poliitiliste teaduste osakonda
· "Jutustus Tsaar Saltaanist", 1831, poeem · "Jevgeni Onegin", 18251832 värssromaan · "Vaskratsanik", 1833 · "Padaemand", 1833 Pilet nr 4. M. Mihhail Lermotovi elu ja looming. Mihhail Lermontov (15. oktoober 1814, Moskva 27. juuli 1841, Piatigorsk) üks tuntumaid Vene romantismi luuletajaid ja "Meie aja kangelase" autor, mis on avaldanud sügavat mõju hilisematele Vene kirjanikele. Lermontov oli erruläinud sõjaväekapteni Juri Petrovich Lermontovi ja Maria Mihhailova poeg. Kolmeaastasena kaotas ta oma ema ning üles kasvatas teada ta vanaema, Jelizaveta Aleksejevna Arsenjeva, oma häärberis Penzeskaja provintsis. Venemaa külluslikult naturaalne ilu, selle rahvalaulud ja lood, selle kombed ja tseremooniad, raske sunnitöö, mis pärisorjadele peale suruti ning lood ja legendid talupoegade mässudest kõik see avaldas suurt mõju tulevase poeedi isiksusele
Vene romatism 1. · Tekkis 19.sajandil · Kujunemist mõjutasid ajaloolised sündmused(Nagu kogu Euroopas avaldasid ka Venemaal romantismi kujunemisele mõju ajaloolised südmused, eriti 1812. aastal Isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aastal dekabristide ülestõus.) · Keskmes romantiline kangelane(Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele) · Kontrastid(vene romantismi iseloomustasid kontrastid. Näiteks:mäss- alandlikkus, igavikuline- ajalik, kurjus- headus jne) · Kuldne aeg Vene luules(19. sajandi esimest 40 aastat kutsutakse vene luule kuldseks ajaks ja seda suuresti tänu kuulsaimale vene luuletajale Puskinile.) 2. Aleksandr Sergejevits Puskin · 6. juuni 1799 10. veebruar 1837( Sündis 6.juunil 1799. aastal Moskvas aadliperekonnas ja suri 10.veebruaril 1873 Peterburis) · Vene r...
kaasa tundma. Kuigi jah paraku mitte naiste suhtes. 11. Mis kirjandusvoolu teos esindab? Nimeta tunnused, lisa näited. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. 12. Mis võis olla Lermontovi eesmärk seda teost luues? Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale.
Meie aja kangelane Elu on täis ootamatusi: iga hetk muudab jõgi oma sängi, tuul taime painduvust, päike soojushulka, mida Maale langetab, ent kõige keerulisem on mõista inimeste talitusi. Põrgates tänaval kokku juhusliku möödakäijaga, ei mõtle me tavaliselt tolle võimalikule eluloole, raskustele, mis on talle kolmekümne, neljakümne või enama aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka interne...
Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. 4. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tütrepoega kasvatada. Vanaema osutas suurt tähelepanu Mihhaili haridusele. Juba varases lapsepõlves valdas ta hästi keeli ja õppis tundma ajalugu ning vene kirjandust. 5. 1841. aastal sai surma duellil ohvitser N.Martõnoviga. Looming: 1. Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. 2. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. 3. Mihhail armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. 4
Antsla Gümnaasium Mihkel Kannimäe 12B klass NIKOLAI GOGOL "SURNUD HINGED" referaat Juhendaja: õpetaja IRI REILE Antsla 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogoli elulugu.........................................................................................................................4 Nikolai Gogoli loomingu üldiseloomustus...........................................................................................6 Nikolai Gogol "Surnud hinged"...........................................................................................................7 Minu arvamus teosest "Surnud hinged"...............................................................................................9 Kokkuvõte..........
Sisukord Merkuuri iseloomustus 3 Vaadeldavus 4 Väljanägemine nagu kuul 5 Ainuomased jooned 6 Magnetväli 7 BepiColombo 8Merkuuri iseloomustus Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklaste poolt anti talle kaks nime: Apollo - tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid siiski, et need kaks nime osutavad ühele ja samale taevakehale. Heracleito...
ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M. Lermontov Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia. Vaimseks kodumaaks peab Sotimaad ja eelkõige Kaukaasiat. Poeemide süzeede aluseks on kaukaasia rahvapärimused, piiblilegendid, ajaloolised legendid. Poeemide kangelased on stiihilised mässajad, üksiktasujad, sündmused arenevad dramaatiliselt. Kättemaksumotiiv ongi neis üks tähtsamaid: kättemaks isikliku solvamise eest, armukadedusest, õilis kättemaks oma rahvalt võetud vabaduse eest
Kunst on müsteerium, vallandub kunstnike fantaasia (realism, impressionism ei taotle seda.) Eesti: Kristjan Raud (1865 1943) Nikolai Triik (1884 1940) Oskar Kallis (1892 1918) Leedu: Mikalajus Konstantinas Ciurlionis Soome: Aleksei Gallen-Kallela (1865 1931) Vene: Mihhail Vrubel (teda köitis M. Lermontovi kirjanduslike tegelaste ja deemonite maailm, fantaasiarikkus) Nikolai Roerich rahvusromantist Norra: Edvard Munch vormi poolest juugendlik, sisult ekspressionistlik, sümbolistlik. Omapäraseim, suurim tundekujutaja. (karje) 5 Skulptor Auguste Rodini 3 tööd. Eesti keeles ilmunud raamat ,,Alasti tulin ma" Toob skulptuuri näilise viimistlematuse! (vastandub sellega klassitsistlikule ja
Kivisilla äärsesse Köhler'i apteeki õpipoisiks. ,,Ladina köök" nõudis alatist liikvelolemist, seejuures külmas ja rõskes ruumis, kus sai alguse reuma, mille küüsis on kirjanik vaevelnud juba aastakümneid. Mingi pahanduse pärast lahkub Luts 1905. a. lõpul Köhleri apteegist ja asub maale vanemate juurde, kes olid vahepeal endale Rakke Miku talu ostnud. Siit siirdub ta 1906. a. jaanuaris Narva Biedermanna apteeki. Ta külastab sageli ,,Võitleja" teatrit, kus etendatakse Lermontovi ,,Maskeraadi" ja Minna Canth'i draamasid. Nähtud lavateoste tõukel katsub Lutski näidendit koostada. Sama aasta maikuus on Luts jälle Tartus Köhleri apteegis. Ta täiendab oma teadmisi rohuteaduse alal ja 1907. a. varakevadel sooritab Tartu ülikooli juures proviisori abilise eksami. Tekib uuesti tüli Köhleriga - ja Luts lahkub teiskordselt Kivisilla apteegist. Maal saab ta enam mahti pühenduda kirjandusele. Ta loeb
Ameerika indiaanlaste vaprusest ja õilsusest, selle häviva rahva saatusest, kes olid süüdi ainult selles, et nende isade maad läks vaja Euroopa kolonistidele. Tuleb meeles pidada, et valged pidasid esimesest Ameerika mandrile astumise päevast alates alalist ja halastamatut sõda indiaanlastega, Ameerika avaruste põliste peremeeste vastu. 1. Romatismi iseloomustus. 2. Romantism saksa ja inglise kirjanduses. 3. Puskini loomingu iseloomustus. Puskin romantikuna. 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna. 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja F.Cooper. 6. V.Hugo loomingu iseloomustus. Hugo romantikuna.
iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks. "Viktoria" Magalhäesi ainsana tagasipöördunud laeva meenutamiseks jmt. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega. Nii on Merkuuril Bethoveni, Puskini, Shakespeare`i, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. Nimelised kraatrid. (Palavuse bassein ja mõned kraatrid on saanud oma nime enne eespoolmainitud otsuse vastuvõtmist). 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. "Mariner 10" mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX saja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
