Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul
Debora Vaarandi Kaisa Leppik 11.c Luuletaja Debora Vaarandi 1.oktoober 1916 28.aprill 2007. Sündinud Võrus, lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tõlkis soome, saksa ja vene keelset loomingut. Modell maalidel, mis kujutavad Lydia Koidulat. Elulugu Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille koolilehes ilmus poetessi esimene luuletus "Udus". A.Hindi toetusel astus TÜ filosoofia teaduskonda. Avaldas arvustusi Eesti Kirjanduses ja Postimehes. Tõlkis Alfred adleri ``Inimesetundmise'' 1939. aastal abielu Hindiga lagunes.
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming........................................................................
..................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte......................................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Debora Vaarandi on Eesti üks tunnustatumaid kirjanikke, teda peetakse üheks parimaks Eesti poetessidest. Tema elu oli väga raske ja samas sündmusterikas, ta elas rasketel sõja-aastatel, mis on vägagi mõjutanud tema loomingut. Tema luules kajastub kogu Eestis toimuv, eriti sõja aeg. Luulehuvi tekkis Vaarandil vara, juba keskkoolipäevil kirjutas ta luuletusi. Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, mil ilmus ka tema esikkogu. Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud
Debora Vaarndi (1916 2007) Elulugu Looming Tema luule arenes tunduvalt Isamaasõja ajal, siis ilmus ka tema esikkogu `'Põleva laotuse all'' (1945), milles domineerivad võtleva luule põhimotiivid. Eriti jõuline oli D. Vaarandi luule luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks
Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule ,,Saaremaa valss" sõnad; "Rannalageda leib" ja "Tuule valgel" kujutab nendes oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust, järjest kesksemaks luuleaineks tema loomingus sai lapse- ja noorpõlves kogetu, mällu talletatu.
Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. Juhan Smuul Debora Vaarandi Teemad Armastus, töö, kommunismi ülistus Armastus, kodu, perekond, loodus, ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2
Päikeseprillide valimine Kaitse UV-kiirguse eest. Kaitse intensiivse valguse eest. Kaitse peegelduste eest. Valguse sageduste ärakasutamine. Üldjuhul tehakse odavad päikeseprillid tavalisest plastikust, ning toonitakse õhukese värvikihiga, kuid ei ole kaetud spetsiaalsete filterkatetega. Veelgi halvem on see, et selliselt võime oma silmad seada isegi suuremasse ohtu, kui päikeseprille üldse mitte kasutades. Kasutatud kirjandus Vaarandi, B. Kontaktläätsede hooldus. 2010. http://prillid.wordpress.com/2010/11/06/kontaktlaatsedehooldus/ (15.05.2012) Vaarandi, B. Kuidas kasutada silmatilku. 2010. http://prillid.wordpress.com/2010/06/16/kuidaskasutadasilmatilku/ (15.05.2012) Vaarandi, B. Ühed korralikud Päikeseprillid. 2010. http://prillid.wordpress.com/2010/06/07/uhedkorralikudpaikeseprillid/ (15.05.2012) dr Sclafani, L. Ameerika Optometristide Assotsiatsioon. http:// www.lenses.ee/video31.htm (15.05.2012) Eesti Optik
Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Abielu Juhan Smuul oli abielus; tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. !!! Tal ei olnud järeltulijaid. >>>Debora Vaarandi Lõpetuseks Andres Ots - Eesti saun Laulab: Andres Ots Sõnad: Juhan Smuul Muusika: Gennadi Taniel http://www.youtube.com/watch?v=hdUH6SjdyMg Gustav Ernesaks - Hommik Viis: Gustav Ernesaks Sõnad: Juhan Smuul Rezissöör: Mark Soosaar http://www.youtube.com/watch?v=WfAnyvzOiws
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel
VIITEKIRJED Raamatu viitekirjed Vaarandi, Debora 1984. Uuenevate mälestuste linnad. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak Collins, Suzanne 2008. Näljamängud. Tallinn: Tänapäev Ajalehe ja ajakirja viitekirjed Hessler, Peter 2017. Ehaton, Egiptuse esimene revolutsionäär. National Geographic Eesti, nr 5, lk 84-107 Kann, Lemmi 2017. Uus hotell ootab volikogu heakskiitu. - Lääne Elu, 23.09.17, nr 110 Ilves, Kaie 2017. Matsalu festivali võitis Norra film kärnkonnadest. - Lääne Elu, 26.09.17, nr 111 Internetiallika viitekirjed Soopan, Ivar 2017. Seenelised leidsid Nõval kadunuks jäänud eaka mehe metsast üles. - Läänlane http://www.laanlane.ee/2017/09/11/seenelised-leidsid-noval-kadunuks-jaanud-eaka-mehe- metsast-ules/ (02.10.2017) Talvik, Merle 2016. Kas hinne muudab suhtumist õpetajasse? - Õpetajate Leht http://opleht.ee/2016/08/kas-hinne-muudab-suhtumist-opetajasse/ (02.1...
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.
on kirjutanud raamatu "Vaikuse värvid", sündinud Tilga 12. Mis teose eest pälvis Mats Traat 2011.aastal Jaan külas Hiiumaal. Krossi kirjandusauhinna? 14. Kus on sündinud Hiiumaal elav tuntud Eesti luuletaja 9. Kust on pärit Tahkuna legendid kirjutanud Eesti Ave Alavainu? luuletaja Debora Vaarandi vanavanemad? 11. Kirjanik, kes sai 2017.aastal teose "Taevast sajab kõikseaeg kive" eest Jaan Krossi kirjandusauhinna. 13. Mis on Hiiumaalt pärit noore kirjaniku Susanna Veevo esimese lasteraamatu pealkiri? 15. Mis on 1927.aastal ilmunud Marie Underi ühiskondlikke vahekordi eritleva luulekogu pealkiri? 16. Luulekogude "Poeesia valgel taustal" ja "Sõstramesi" autor (kirjanikunimega).
Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Tähtsamad Teosed "Põhjavaim" (M. Heiberg) "Leelo" (rahvaluule) "Lindude laul" (D. Vaarandi) "Hällilaul" (Tule, tule, unekene) (tekst rahvaluulest) "Tantsides" (tekst rahvaluulest) Masurka h-moll (1908) "Must lind" (K. E. Sööt)
Väga raske on öelda, mida Smuul selle luuletusega öelda tahtis. Keeruline on otsustada, kummale Smuuli süda kuulus – kas kodumaale või siis Stalinile või mõlemale samaväärselt. Ta justkui väljendaks muret tuleviku suhtes samas ka mitte. Tundub ka, et luuletuses on pisut hoiatust – liiga kõrgelt ei tasu ka lennata. Samas austab ta kõike, mis talle kallis. DEBORA VAARANDI – LÜÜRILINE AUTOR On aru saada, et autor armastab loodust – ta kirjeldab seda mitme luuletusega. Mina saan aru, et selles luuletuses on igatsust ja rõhumist millegi kõrgema poolt. Justkui laseks ta endal hetkeks kõik unustada, et siis taas raskustega silmitsi seista. Mulle tundub, et tema põhisõnum on: lootust ei tohi kaotada. Elu läheb edasi,
Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Kadri Tüür
Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges
GUSTAV ERNESAKS 12.12.1908-24.01.1993 Meeskoori laulud: ,,Hakkame, mehed, minema" ,,Sügisel" ,,Põhjatalv" ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa (Juhan Liiv)" ,,Mu isamaa on minu arm (Lydia Koidula)" ,,Mu püha Eesti kodumuld (Johannes Barbarus)" ,,Taas ööst saab päev (Johannes Barbarus)" ,,Võitluste maa (Mart Raud)" ,,Meil on laulda (Mart Raud)" ,,Rahva süda (Debora Vaarandi)" ,,Krati tegemine (Muia Veetamm)" ,,Laul Kalevipojast (Kalevi kuulutus)" ,,Eesti muld ja eesti süda (Lydia Koidula)" ,,Ma arvasin (Ellen Niit)" ,,Viies ratas (Kalju Kangur)" Postmark: 17. jaanuaril 2008 andis Eesti Post Gustav Ernesaksa 100 aasta sünnipäeva tähistamiseks välja postmargi Segakoori lualud: ,,Hakkame, mehed, minema" ,,Tuld südamesse (A. Jõger)" ,,Väike sõsar vellega (Artur Adson)" ,,Rabamaastik (August Alle)" ,,Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)"
preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Isiklikku Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid.
ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja ,,nurgelisus",rahvuslikult võitlev hoiak.uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid,filosoofilisus
youtube.com/watch?v=P92nWzuWOuA Varaseimad polariseerivad päikeseprillid olid tumerohelised, kuid tänapäeval valmistatakse polaroide väga erinevas VÕIMALIKUD värvivalikus. Neist levinuimad: · Hall LÄÄTSEDE · Pruun TOONID · Kollane · Hall-roosa gradient · Transitions - Drivewear Audova. T. (2004). Polaroidid. http:// www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Polaroidid.htm (23.10.2012) Vaarandi. B. (2011) Päikeseprillide valik. http://prillid.wordpress.com/2011/05/09/paikeseprillide-valik / (25.10.2012) KASUTATU Rand.R. (2009). Füüsikalise optika D kordamisküsimused. KIRJANDUS http://powerhead.planet.ee/studie/mag/fysopt.pdf (03.11.2012) Juurikas.J. (2012). Filmid läbi 3D prillide. http://aerutajajuurikas.wordpress.com/2012/02/07/filmid-labi-3d-prillide / (03.11
Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946)
1843 Vana-Vändras Miks tähistatakse emakeele päeva 14. märtsil? Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva auks Mis ansambel esitas 2004. a Eesti eurolaulu ,,Tii"? Neiokõsõ Kelle järgi sai nime Niguliste kirik? Püha Nikolause Kes on Eesti hümni viisi autor? Fredrik Pacius Kes on jutustuse ,,Minu esimesed triibulised" autor? Eduard Vilde Kes on Sipsiku ja Naksitrallide väljamõtleja? Eno Raud Kelle sõnadele on loodud laul ,,Saaremaa valss" Debora Vaarandi Kes on VAT Teatri ja Von Krahli Teatri rajaja? Peeter Jalakas Kes on loonud Kadrioru rannas oleva mälestusmärgi ,,Russalka"? Amandus Adamson
,,Me eile kohtusime jne.Vene keelsedest lauludest meeldis mulle kõige rohkem Victor Hugo kirjutatud laul ,,Nad vastasid",sest selles laulus kirjeldas kuidas kajakna lainetel lennata.Kõige kurvem venekeelsedest lauludest oli Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära laula,kaunis naine" ,sest see rääkis naisest et ei laulaks Gruusia kurbi laule.Kõige rohkem meeldis mulle kuulata eesti keelseid laule näiteks: Ester Mäe kirjutatud laul ,,Hommik Tehumardil"(Debora Vaarandi),Marts Saare (1882-1963) kirjutatud laulud ,,Ussisõnad"rahvaluule),"Päike ja vari"(Eduard Wöhrmann),"sa kõige armsan mulle"(Anna Haava),"Ta tuli"(Ernst Enno),"Must lind" (Karl Eduard Sööt)ja ,,Mis see oli" Karl Eduard Sööt).Mulle meeldis see kontsert.
(1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik
(Eagle Vision) Drivewear- kombineeritud nii fotokroom kui ka polaroid prilliklaas, mis on välja töötatud just sõidukijuhtidele. Esialgselt rohekas-kollane toon toob pilves ilmaga välja rohkem kontrasti. Päikesepaistelise ilmaga tumeneb klaas sõidukis rohkem kui tavaline fotokroom ning polaroidfiltrid vähendavad peegeldusi pindadelt. Õues tumenevad klaasid UV kiirguse toimel maksimaalselt, säilitades samas väga hea optilise selguse. (Vaarandi 2011) 6. KOKKUVÕTE Üks enamlevinud kasutusalasid pindade polariseerimisel on päikeseprillid. Polariseeritud lääts e. polaroid on mitmekihiline, polariseeritud pinnakattega, valdavalt rohelist või pruuni tooni prillilääts, mida läbivad ainult pooled peegeldunud valguskiirtest. Polariseeriva prilliläätse tähtsaim osa on polariseeriv kile ehk film. Polaroidkile valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse,
Debora Vaarandi (1. oktoobril 1916 Võru 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks."Põleva laotuse all" (1945) "Kohav rand" (1948) "Selgel hommikul" (1950) Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks
vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus - Tunnused: - teema põhineb rahvaluulest - on kurva lõpuga - tihti kasutatakse kahekõnet -Marie Under ,,Porkuni preili" · Poeem: -Debora Vaarandi ,,Saaremaa valss" · Valm: - Valm on mõistuluuletus või -jutt, mis naeruvääristab inimeste pahesid (ahnus, rumalus, kadedus jne.) - Koosneb kahest osast: loost ja moraalist - Tegelasteks on loomad - Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid: · Epiteet - omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna sinine pluus, ilus tüdruk · Metafoor - piltlik väljend kadus kui tina tuhka, kihutas tuhatnelja
ootasid sõja-, põgenemis- ja nostalgiaromaane · 50ndateIIpool-60ndate lõpp- pagulasproosa kuldajastu, samas hakkab kirjutajate arv vähenema ja uusi autoreid peaaegu ei tule · 1970-80 keskpaik- hääbumise märgid- uued pagulaste põlvkonnad vajavad jutustusi kodumaast ja üldse on eesti kirjandust üha vähem · Alates 1980ndate teisest poolest ei ole enam kahte eesti kirjandust(kodueesti ja väliseesti) Debora Vaarandi · 1916-2007, sünd VÕRU · Esimesed luuletused 1940; esikkogu ,,Põleva laotuse all" 1945 · Kirjutab palju kodumaast · Luuletamise kõrval ka viljakas tõlkija soome saksa vene keelest Juhan Smuul · 1922-1971, sünd MUHUMAA Juhan Viiding · 1948-1995, poeet näitleja lavastaja Tõnu Trubetsky · 1963- elus. Muusik, kirjanik, filmilavastaja, Laulva Revolutsiooni tegelane
Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu, kesse mõistab võrrelda! Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad" Eelmisel aastal sai auhinna Eha Lättemäe "***Kui talvekuu on paratamatu..." Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu
· Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. · Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. · Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Looming: · Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. · Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. · Reisis palju, eriti merel. · Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja mereainestikku. · "Tormi poeg" (poeem, 1947) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948)
töörahva aktiivsel toetusel. Selleks ajaks oli kohapeal välja kujunenud klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe side Tallinna töölistega. Enamlaste juhiks kujunes kohaliku ministeeriumikooli juhataja Anton Künnapuu (1864 - 1919), kes oli Raplasse elama asunud seoses kooli avamisega 1913. aastal. Tema tütar Olga Lauristin (1903) oli Rapla rahva esimene saadik uude riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris 1941. Raplast on pärit Anton Vaarandi (1901 - 1979), ajakirjanik, kellele 1965. aastal anti Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Tänapäev. Rapla linna kiire areng algas tema nimetamisega rajoonikeskuseks 1950. aastal. Sellest ajast on linna elanike arv kasvanud üle 4 korra, ehitatud arvukald haldus-, teenindus- ja tootmishooneid, kommunaal- ja eramaju, välja arendatud tänava- ja tehnovõrgud. Rapla tööstust esindavad mujal asuvate ettevõtete tsehhid. Neist märkimisväärsemad on Tallinna
Pärast Soome tolleaegse presidendi Eesti-visiiti 1964 pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes lõppes. Eesti-soome kirjandussuhete uurija Kai Laitise arvates tähistasid otsustavat murrangut eesti kirjanduse väljaandmisel Soomes kaks antoloogiat, “Soome lahe tagant” (1968) ja "20 nüüdiseesti luuletajat" (1969). Sõja eel avaldati Eestis soome kirjandusest vaid paar luuleraamatut. Sõjajärgsetel aastatel on neid juba järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel avaldatud terve hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo
Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku
Tänapäeval on trükiarv 1 600. 2011. aastast ilmub Looming ka e-ajakirjana (looming.ee). Toimetajad erinevatel aegadel 19231926 Friedebert Tuglas 19271929 Jaan Kärner 19301940 Johannes Semper 19401941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest
olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Juhan Viiding (1948-1995) Juhan Viiding (alter ego Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse sai endale töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis
tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus,
1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil
Teravmägedele 1960. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Tema loomingus nii näidendeid["Lea" (1960)], luulekogusid ja reisipäevikuid. On premeeritud auhindadega: Nõukogude Eesti preemia 1949 •Stalini preemia 1952 •Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 •Lenini preemia 1961 •ENSV rahvakirjanik 1965 Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Luuleraamatust „Väike luuleraamat“ Raamat on osadeks jaotatud ja käsitletud on mitut teemat:
liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J. Smuuli sulest · Looming jaotub kolmeks: · a) lüürilised laulud (,,Sireli, kas mul on õnne" ,,Helin" ,,Sinu aknal tuvid") · b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis
vähem kui seni. "Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotluste asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul. Seisakuaja luule 70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin, Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid alalhoidlikud ja kõrvale heideti need, mis tahtsid kõike senist lammutada. Luulet jäi pikemaks ajaks mõjutama ökoloogiline mõtteviis
aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Hint, Raud ja Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Kaalep, Siig, Niit, Kross. Kultuuri kajastamise põhiloosungiks sai ,,Kultuur massidesse", mida ilmestavad näiteks orkestri kontsert tehases, kirjanike kohtumine lugejatega või siis kirjanike külaskäik kaevandusse. Kirjanduselu sõjajärgsetel aastatel Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud reziimi teenistusse ja jäi äraootavale seisukohale. Toimus ideoloogiline kontroll. Kaotati erakirjastused ja riigistati kogu kirjastustegevus. Koostati
Soovite leida kirjandust selle kohta, kuidas mõjutab televisioonis näidatav vägivald laste või teismeliste käitumist. Milline alljärgnevatest päringutest võiks anda parima tulemuse? -(aggressi* OR violen*) AND (television OR tv) AND (child* OR adolescen*) 21. Oled saanud ülesande tuua näide mõnest ilukirjandusteosest, kus sündmustik toimub Tartus. Millisest Tartu linnaraamatukogu andmebaasist saad kiire vastuse? Too näide. Tartu ilukirjanduses. "Aastad ja päevad" -Debora Vaarandi. 22. Mis on Kreutzwaldi sajand? Kreutzwaldi sajandi ajatelge kasutades too näide aastast, kus nii Eestis kui maailmas 23. ANAGRAMM. Koosta ise või Eesti Keele Instituudi anagrammide tarkvara abil anagramm oma nimest. Anagrammide koostamine on väga vana tegevus ja ka üks esmaseid salakeele võtteid, kus mingi tekst esitati segamini aetud tähtede kujul. Prima Vista üheks anagrammiks on näiteks: Vamp Riiaston toimunud oluline kirjandussündmus.
Tal püsib mure Eesti pärast annetas Estonia ehitamiseks kasuka, sest muud tal anda polnud. Saatuslikuks saab see, et ta hoogude ajal arvab, et ta on kuningas. Hakkab rongiga Poola sõitma, mees visatakse rongist välja, kuna tal ei ole piletit. Läheb jala kodu poole, mis on pikk tee, haigestub kopsupõletikku ja sureb. Viimased sõnad "Mul on külm, mul on kohutavalt külm." Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt
Sõnavabadus oli lämmatatud ja kodanlikule natsionalismile peetud jahi käigus kuulutati sageli rahvavaenlasteks ka kirjanikud. Uut tüüpi, Nõukogude Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta- miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul ideoloogial põhinev võitlusvahend. Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist - perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat. Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike
"Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald) "Tuisk" segakoorile (Juhan Viiding) 1987 "Tähistaeva tsükkel nr 1" ("Põhjataevas") op 10 klaverile "Vaba-armastus" op 12, kantaat tenorile, naiskoorile ja kammerorkestrile (A. Breton) "Triptühhon" op 13 sopranile, segakoorile ja kammerorkestrile (Juhan Viiding)
isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990. a sai Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse ,,Valusad pildid" eest. 50 ja 60 a. Eestis Väga paljud kirjaniku olid Eestist lahkunud ja asemele tekkis väga vähe. Kirjanduse tase oli väga madal. *nõukogude ideoloogia *kirjanduse hävitamine *vaikimine(paljud kirjanikud ei kirjutanud enam) *ridade vahele peitmine Kirjanike liidust visati välja Tuglas. Uued kirjanikud J. Smuul, D. Vaarandi lõid püsiva kunstiväärtusega teoseid. 50. a teisel poolel hakkasid mõned noored kirjanikud maailma omanäoliselt kujutama ( E. Niit, L. Heinsalu) Juhan Smuul (1922-1971) Sündis Muhumaal 18. veeb 1922. a. Õppis piiri algkoolis ja hiljem Jäneda põllutöökoolis. Seal tema õpingud katkesid kehva tervise tõttu. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul
annaabi.ee 
