Tüdruk,kes sa teretasid vaime e-raamat Pime laps Anneli Orgusuur Ema, ole mu silmad ütle, mida mina ei näe. Seleta, milleks on ilmad ja mis on öö, mis on päev. M Jutusta, mida ma kuulen, uu tk kui akna taga on vihm. e Te te Ma õhtuti silmad sulen, in k s e ti ta la kuid ikkagi alles jääb hirm se a de Ei näe ma su nägu, su käsi, Ko lm as ei tunne ma värve, ei tähti. ta se Kas oled mõnikord väsind, ...
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aasta...
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa
kohta, jättes lugejale võimaluse ja innustades teda tegema oma enda järeldusi teemadel. Ta luuletused on väga sügavamõttelised, räägivad rõõmust, armastusest ja mõni enesetapust, mõni surmast. Doris Karveva luuletusel puudub tihti pealkiri, kuid pealkirjadena kasutab ta luuletuse esimest rida. Samuti on ta huvitavalt lahendanud sisukorra kujunduse, nimelt kui avada sisukord siis ei alga sisukord tavapäraselt esimese luuletusega, vaid hoopis viimase luuletusega, mida oli üpriski põnev jälgida. 1 ,,Aja kuju" Doris Kareva 2005 lk 14 2 ,,Aja kuju" Doris Kareva 2005 lk 75 5 KOKKUVÕTE Saime põnevaid ja uusi teadmisi Doris Karevast ning ka väikese ettekujutuse tema elust, toimetustest ja kirjutatud raamatustest. Valitud luulekogu ,,Aja kuju" andis meile huvitava vaatepildi mitmest erinevast luule teemadest, näiteks armastus, surm, enesetapp ja paljud teisigi
teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikukatkenditest. Luulekogu algab luuletusega, milles Ehin kirjeldab oma kevadisi tundeid ja viitab elamusrohke teekonna algusele seal saarel, mida tal tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele. Just need katkendid aitavadki
tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. [1] 3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane Juhan Liivi esimene trükis avaldatud luuletus "Maikuu öö". 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandi Sakala toimetuses ajakirjanikuna. [2] 1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas. [3] 2.2 HAIGUS Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule.
Loodusluule pealkiri on väga petlik, sest pealkirja ja sisuga mõeldakse erinevaid asju. Luuletuse „Helin“ meeleolu muutub astmeliselt kurvemaks. Isamaale pühendatud luuletus on räsitud ja murtud. Mõlema luuletuse meeleolud on tekitatud sõnadega. Armastusluule on väga romantiline, selle tunde loovad ilusad ja sügavamõttelised ütlused autori kallima kohta. Luuletuses „Pääsukese silm“ on meeleolu rõõmus sest see räägib ilusast kevadpäevast. Autobiograafilise luuletusega tahab autor õelda, et lapsepõlv on kergem, kui täiskasvanu elu. Ka teises luuletuses, mis on pühendatud isamaale, on väga kurvad mõtted, nimelt on autor koduta, sest isamaa on nii räsitud, et tal pole enam kuskile minna. Teised kaks luuletust „Küll on lainte hiilgus ilus“ ja „Pääsukese silm“ on rõõmsamad. Esimesega tahab autor anda edasi igatsust oma armsama järgi, kuid teises õelda, et kevad on üks aasta ilusamaid aegu.
kuidas aeg lendab, seni, kuni hetkeni, mil saame aru, et oleme vanaks elanud. 4) Lk 30 – Luuletaja ülistab selles luuletuses loodust. Ta räägib kui lähedane ja tähtis on tema jaoks loodus. 5) Lk 16 (1) – Luuletaja kirjutab siin surmast – see tuleb, aga me ei tea millal, samuti mainib ta seda, et me ei tea mis saab peale surma. 6) Lk 62 – Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda, et tihti me unistame suurelt ja tunneme, et et suured teod on ees. Kuid tihti alles hiljem mõistame, et meie tegemised on siin ilmas tühised. 7) Lk 33-35 – Luuletaja räägib selles luuletuses ühe kirjaniku elust, ning sealt tuleb välja, et see, mida me teistele anname on vähem, võrreldes sellega, mis tagasi saame – nii on tavaliselt kingituste ja heategudega.
saadetud õpetajaks Pandiveresse. Seal tutvus Juhan Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus. Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed tööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse H.Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutnud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja ,,Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. 1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas. Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse ,,Vari" (esialgse pealkirjaga ,,Kui seda metsa ees ei oleks")
kirjutama või vastupidi nukras meeleolus on raske elu kauneimaid pooli välja tuua. Ilmselt on paljud meist näinud raamatuid, mille tagumiselt kaanelt saab lugeda, et tegu on reaalsel elul põhineva looga. Alati ei ole aga asjad nii lihtsad, seda mida autor oma kirjutatus tegelikult silmas peab ja miks ta selle kirjutanud on, ei pruugigi me teada saada. Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga. Hiljem hakkasime aga luuletuse tegelikku lugu uurima. Ausalt öeldes oli see päris põnev
Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust
kui hommik tulid sa, sa tulid nagu päikene ja ilm lõi särama. See esimene pool sellest luuletusest räägib kellegi hea ilmumisest tema ellu, see inimene justkui tõi värskust ja rõõmu Liivi ellu, ning samas teine pool Sa tulid nagu päikene, ja paistsid südame, ja kadusid kui päikene öö musta hõlmasse! Räägib sellest, et see inimene tõi tema ellu küll head ja rõõmu ning võibolla Liiv isegi armastas teda, kuid see inimene lahkus. Minu arvates püüab Liiv selle luuletusega seda öelda, et kõik hea saab kunagi otsa. Luuletajad ja kirjanikud kirjutavad loodusest ka sellepärast, et sellega saab iga inimene ennast kuidagi siduda ja seda suudab igaüks endale lahti mõtestada sest ta teab mis see on ja mida see tema jaoks tähendab. Juhan Liivile tähendab loodus väga palju ka kindlasti selle pärast, et ta on ise maal kasvanud ning ajal, mil tema oli noor ja elas väärtustati loodust rohkem ning see oli suur osa elust ja päevast,
Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimet...
raske majanduslik krahh aga tema- ta ei kohku ikka ütleb mulle- jah rikkal minul vaesel minul vahet erilist ei tee igas olukorras minu armastatud girl-friend E Arvan et Neiu E puhul on tegemist armastus luuletusega, autor käsitleb tõelist armastust, mille puhul pole oluline vara ega rikkus vaid ainult tunded. Tema armastatu jaoks ei ole vahet, mis tal on seljas või mida ta sööb. Luuletuse idee on see, et tõeline armastus ei sõltu varanduslikust seisust, luuletus on lihtsa ülessehitusega, kasutatakse antud luuletuses ristriimi. Luuletusest jääb mulje nagu kirjanik kirjutaks iseendast. Luuletuses ülistatakse neiu E-d, luuletuse elavdamiseks on sisse toodud võõrkeelne sõna
,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus" (,,Mälukaotus") Üks luuletustest (,,Kompositsioon") haakub kahjuks paljude inimeste elusaatustega, nii ka vahel minu omaga. ,,Hooletus ees. Õnnetus keskel. Õpetus taga". Minu eluga haakub luuletusega ,,Libe", mis räägib, et jääl sabakondile kukkumine on väga valus ja ka ise nii jääl kukkunud. Minu hinnangul on luuletuses ,,Enesest ja teistest" lüüriline isik tema ise. Ta tegeleb enda sisse vaatamisega ja võrdleb ennast teistega. ,,Sa oled käbe kui gepard, ma olen su kõrval käpard. Sa oled tohutu töömees, ma olen su kõrval köömes..."
Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu. ,,Noor-Eestile" See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale. Luuletuses kirjutab Juhan Liiv, et teda pole mõtet väärtustada ning lisaks veel haletseb ennast, kuid ülistab Eesti rahvast, Eesti loodust ning Eesti riiki üldiselt. ,,Emale" Tegu on autobiograafilise luuletusega, mille on kirjutanud Liiv oma emale. Luuletuse tekstist võib välja lugeda, et Liiv on kõige eest, mis tema ema talle teinud on ning kuidas ta teda kasvatas, väga tänulik ja on tunda ka igatsust. 3.Pealkirja ja teksti seos. ,,Pääsuke" Pealkiri annab märku, et luuletuses on juttu Eesti rahvuslinnust ja luuletuses on sellest kohe ka aru saada. Seos on vägagi märgatav. Tekstis loeme, et pääsuke
See vorm erineb tavalisest kirjutisest sellepoolest, et sa väljendad end isiklikumalt, siiramalt, pihtimuslikumalt. Ta kirjutas heale sõbrale, kellele ta tahtis oma tundeid avaldada. Samal ajal tegeles ka luuletamisega: intiim- ja armastusluule ja hümnid antiigi teemadel. Goethe "Kohtumine ja hüvastijätt" · Kogemusta armunud inimese mulje jätab. · Tundelüürik näide. "Mailaul" · Kirjeldab loodust kasutades oma tundeid tütarlapse vastu · Erinevus eelmise luuletusega: esimene on nagu armastusluuletus, teine nagu ülistavam. "Küüdimees Kronosele" · Lõpuks lähed ikka surnuteriiki. Aeg ise ei saa otsa, saab vaid olendi jaoks otsa. · Elu on piiratud oma alguse ja lõpuga. · Ta tahab surra, sest teda ei huvita vaikne ja igav elu, ta tahab end proovile pana. Intensiivne elamine. Ei taha vanamees olla. · VÄLJAKUTSE ELULE JA AJALE! · Antiikne oodilaadne luuletus. "Metsavaim" · Laps ja isa sõidavad koju. · Laps sureb.
selsamal hetkel. Tunded hakkavad ka Lottes pulbitsema. Lotte oleks tahtnud tegelikult Wertheriga suhteid jätkata ja Albert maha jätta, aga Werther läks minema ja tappis end ära. Ta püüdis Lottet unustada, aga midagi ei aidanud. Werther pani end ilusti riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püssi, läks ,,matkama", kirjutas kirja valmis ja lasi endale kuuli silma. Ta lamas poolsurnult terve öö, alles hiljem suri. See on kiriromaan. Goethe tegeles samal ajal ka luuletusega. Eristatakse intiim-, armastusluulet (,,Kohtumine ja hüvastijätt") ja rahvaluule sugemetega luule, antiigist inspireeritud oodid-hümnid. ,,Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule" ,,Kui haruldane rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus" Saksi valitseja pakub Goethele Weimaris tööd. Goethe nõustub ja hakkab seal tegelema eri valdkondadega: põllumajandus, mäekaevandus. Sel ajal on ta looming tagaplaanil. Läheb
Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning plaanid edasiseks eluks tehtud, on surm meist kõigist ikkagi võimsam. Tegu on lõppriimilise luuletusega millel on 3 salmi. Anna Haava elust ja loomingust Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892
„Taevall“ Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel, mis tema jaoks tähtsad tunduvad. Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid. Eelkõige Ilmeti väljendusviis
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejäre...
Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960. aastatel. Ultraism – sürrealismi, imažismi ja ekspressionismi (samuti sümbolismi) tunnusjooni ühendav luuleuuendusliikumine Hispaanias ja Ladina- Ameerikas. Rajajaks 1919. aastal Madriidis luuletaja Guillermo de Torre (1900 – 1971). Esindajaid: Gerardo Diego (1896 – 1987), Jorge Luis Borges (1899 – 1986). Kreatsionism – samuti hispaaniakeelses maailmas avaldunud luulevool, kus luuletusega püüdi luua „uut tegelikkust“, nii et luuletus ei peegeldaks midagi reaalsusest, vaid võrsuks luuletaja loome-energiast nagu leht puuoksast. Voolu rajasid 1916. aastal Pariisis tšiili poeet Vicente Huidobro (1893 – 1948) ja prantsuse poeet Pierre Reverdy (1889 – 1960). Inglise 1. maailmasõja poeedid: Siegfried Sassoon (1886 – 1967); Wilfried Owen (1893 – 1918) Šokeeriv, realistlik sõja- (kaeviku-)luule.
tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest" TUS luuletusega "Mõtteid talvest". Seejärel palun lastel jutustada, millest äsja Reinhold kuuldud luuletus rääkis. Kamsen Hommikuringi lõpetuseks seletan lastele, mida päeva jooksul tegema hakkame. II Palun lastel endeid kolmeks lugeda. Seejärel number ühed ühte rühma, Valmis PÕHI- number kahed teise rühma ja number kolmed kolmandasse rühma
ta nahk on kõige siledam ja siidisem tee Ta sosinad pesevad sind nagu vihm ta pilgud raksatavad sinusse nagu pikne Analüüs ·Luuletus on vabavärsiline (a,b,c,d...) ·Luuletus on oma zanri poolest vabavärsile, aga meenutab oodi. ·Kujundid Epiteedid on märgitud-rohelisega Isikustamine on märgitud- sinisega Võrdlus on märgitud- punasega Metafoor on märgitud- lillaga Autor on üritanud oma luuletusega öelda seda, et maailmas on väga palju vastamata armastusi ja kui sa ainult suvatseksid mõnele armastusele vastata, siis tunneksid sa kõiki armastuse häid ja halbu külgi. Kokkuvõte luulekogust loodusluule- "Lõkke ääres" "Meie mõis oli vahepeal" "Sügis hakkas" "KOLM HOMMIKUMAA KUNINGAT" "Olen puu" "Raagus kodupuude ustav rivi" armastusluule- "VENNA SÕJALAUL" "Ole siin" "Ma olen vastamata armastusest" "Kes armastab pimesi teist" "Panen kolmeks päevaks sõnad" "Kes sosistas nutta"
annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. Romaanid ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Loe läbi ,,Politseiinspektor Sanchezi kaemus". Vasta täislausetega. 1. Missuguse luulezanriga on tegu? Mis vormis luuletusega on tegu? 2. Kuidas sellest aru saad (mis tunnustele vastab?) 3. Kus toimub tegevus? Kirjelda vangla arhitektuuri, seisukorda, mõõtmeid. 4. Kus paiknesid vanglas kaks vangi? 5. Leia üks metafoori ja üks võrdlus. 6. Selgita, miks tegi inspektor Sanchez sellise korralduse nagu ta lõpuks tegi! Loe läbi ballaad ,,Irax" Kes oli Irax? Milles süüdistati Iraxit? Kirjuta välja sellele viitav tekstilõik. Miks otsustas Zadig saata Iraxi juurde tallalakkujate armee?
omandas ladina ja kreeka keele. Olemuselt oli vastuoluline. Võis olla seltskondlik aga samas otsis ka üksindust ja omaette olemist. Armastas ujuda, huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine 16 aastaselt, mida väljendas enda mitmetes erinevates luuletustes. Oli 17 kui camebridge ülikooli astus. Sealt ilmus ta esimene luulekogu ,,noorukivärsid" ja mõni aasta hiljem ilmus tema ,,Jõude tunnid", mis leidsid kriitikat. Bairon ei jätnud jonni ja vastas sellele luuletusega ,,inglise bardid ja soti kriitikud. 21 aastaselt sai lordide maja liige. Seal antakse vannet istudes ja tema oli andnud püsti seistes ja pärast seda sealt kohe välja kõndinud, tegeles poliitikaga lühikest aega. Siis võttis ette ühe suurema euroopa retke. Portugal, malta, albaania, kreeka, türgi, ujus üle elespontuse väina. Aasta elas ateenas, aga selle reisi elamustest kirjutas luulekogu ,,childe haroldi palveränd" kaks osa.
Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri
Nüüd on võimalik oletada ka ohvrite järjekorda. Mõned külalistest on teinud sissekandeid nendest päevadest. Kuna luuletuses suri esimene neeger lämbudes, võib arvata, et esimene ohver oli Marston. Ta mürgitati. Teisena suri ilmselt mrs. Rogers, kuna tegime kindlaks, et ta oli surnud une pealt. Samuti mürgitatud. Kolmandana suri üsna kindlasti Macarthur, kuna nii oli märgitud päevikutesse. Neljandana suri seega Rogers. Ta oli tapetud kirvega, mis kattub taaskord luuletusega. Järgnevates sündmustes ma kindel ei ole. Miss Brendile oli süstitud kaela kaudu mürki. Seda võib pidada osaks, kus neeger suri mesilase nõelamise tõttu. Kohtumõistmine käib tõenäoliselt kokku Wargrave'i mõrvaga. Teda oli tulistatud. Revolver oli ainsana kaasas Philip Lombardil. See seab tema kahtluse alla. Peale Wargrave'i mõrva on märgitud Vera Claythorne'i päevikusse, et Armstrong lahkus öösel majast ja et Blore ning Lombard olid läinud teda otsima. Me
Nüüd on võimalik oletada ka ohvrite järjekorda. Mõned külalistest on teinud sissekandeid nendest päevadest. Kuna luuletuses suri esimene neeger lämbudes, võib arvata, et esimene ohver oli Marston. Ta mürgitati. Teisena suri ilmselt mrs. Rogers, kuna tegime kindlaks, et ta oli surnud une pealt. Samuti mürgitatud. Kolmandana suri üsna kindlasti Macarthur, kuna nii oli märgitud päevikutesse. Neljandana suri seega Rogers. Ta oli tapetud kirvega, mis kattub taaskord luuletusega. Järgnevates sündmustes ma kindel ei ole. Miss Brendile oli süstitud kaela kaudu mürki. Seda võib pidada osaks, kus neeger suri mesilase nõelamise tõttu. Kohtumõistmine käib tõenäoliselt kokku Wargrave'i mõrvaga. Teda oli tulistatud. Revolver oli ainsana kaasas Philip Lombardil. See seab tema kahtluse alla. Peale Wargrave'i mõrva on märgitud Vera Claythorne'i päevikusse, et Armstrong lahkus öösel majast ja et Blore ning Lombard olid läinud teda otsima. Me
Luuletusse lisab vürtsi kaasaaegne keelekasutus. ,,Tõsielu" Luuletus annab edasi mõtteid nähtud unenäost. Selles ühes unenäos, millest Rooste kirjutab, on ilus armastus, mis kaob kohe kui reaalsus endast märku annab. Luuletus on kirjutatud ilma kirjavahemärkideta ühte salmi. Arvan, et luuletaja tahtis meile tuletada meelde piiri, mis asub meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes. ,,tumm-lillat karva taevas ning lehvitan teile- siiajääjad olemisevaevas!" Kokkuvõte Jürgen Roostele luuletustele annavad minuarust mahlakuse just tema imelised epiteedid. Tema
Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud
kadus Visnapuus kevadeülistus. Ta tegi luuletuse "Vihkan kevadet." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte See kevadine raske lumelang, kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta varem nii väga kiitis. Ses on nii palju liigutavat, hella. Aga ikkagi lõpuks ta muutis oma meelt ja hakkas jälle kevadet armastama. Eriti Võib ema ainult nõnda oma luuletustes. hellitella, Seda saab kinnitada luuletusega "Aastaajad." Kui vajub valge villatätar-tang. · Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. · Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. · Nii Henrik Visnapuu kui ka Marie Under kuulusid Siuru rühmitusse. · Visnapuu põgenes 1944
Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas Oskary varjunime all, ,,Postimehes"kohmaka luuletusega ,,Elu". Võttis osa 1. Maailmasõjast farmatseudina. 1919-20 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana ja aastast 1922 oli Luts kutseline kirjanik Tartus. Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale. Kuna Lutsu, Eesti esimese kirjaniku, kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt, määrati talle 1941
Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla" , mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa
aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinni ühte tegevusse ja ,et tuleks katsetada uusi tegevusi. Sinilill T- Luuletus räägib sinilille tärkamisest kevadel. PM- Autor näitab ootavat suhtumist kevade tulekusse. S- Luuletus näitab kuidas sinilille tärkamisega algab ka kevad. Luuletust võib vaadata kui ootust kevadest. Sinille tärkamine oleks nagu kevade esimene samm millega algaks talve lõpp ja kevade algus
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Aegade jooksul on Margus Konnulal ehk Contral olnud palju hüüdnimesid, mis on enamasti tuletatud tema perekonnanimest: Kommunaar, Konstruktor, Konduktor, Gonzalez de la Vega, Connors, Brown. Contra nimi on tuletatud Connorsist, mille ta valis oma kirjanikunimeks paljude teiste seast. Ega joomine üksi kellestki luuletajat tee. Contra ei joo enam. Kohvi ka mitte. Ütleb, et kohv on mõttetu.Ka esimese sigareti tegi esimese luuletusega ühel ajal. Suitsu pole ta enam teinud juba 40 kuud."Ei usu, et ilma puskarita poleks ma luuletama hakanud. Aga kes teab," jääb ta pisut mõttesse."Võib ju lõpmatult spekuleerida, kuidas oleks võinud kõik teisiti olla."Margus Konnula tahtis hoopis spordiajakirjanikuks saada. Kuigi keskkoolist läks ülikooli proovima mitte ajakirjandust, vaid eesti keelt ja kirjandust. Aga ülikooli sisse ei saanud. Contra ei tea, kust need mõtted tulevad
hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57.aastal "Rongisõiduga", tema luule on lüüriline ja südamlik. Ain Kaalep On olnud luule tõlkija. Ta kasutab ajalooliselt välja kujunenud luulevorme ja laiemaski mõttes ajalooliselt mõtlevat ja klassikalist vaimu. Artur Alliksaar A.Alliksaare tekstide avaldamist pidurdas tsensuur. Kasseti põlvkond 60. aastatel astus esile nn kasseti põlvkond (Paul-Erik Rummo, Aleksander
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tug...
Maarjamõisa haiglas. Betti Alver on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. http://www.eesti.ca/pics/2007/09/17705_1.jpg 28.12.12 Mälestusmärk ,,Rotunde" Avati pidulikult Betti Alveri 90. sünniaastapäeval 1996. Kuju valmistas skulptor Terje Ojaver. Sammas vihjab novelli ,,Kõmpa" laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti ,,rotundeks" ning seostub Alveri luuletusega ,,Õhukivi". Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu. http://www.bettimuuseum.ee/naita_pilti.php? pilt=../img/22.jpg&h=641&w=640 28.12.12 Oma saatust kirjeldab poetess näiteks järgnevalt: ,,Nõnda ma olen ja nõnda mind loodi aimajaks hämaral allikal," ,,Allikal"
( Tallinna) internaatkoolis. Luuletaja ema, Natalja Lotareva veetis koos Igoriga suved Eesti suurepärasel kuurordil Gungerburg. Esimest korda külastas luuletaja Toila mereranda, mis asus Estlandi provintsis kirdeosas 1912. aastal. 1921 aasta novembris suri Toilas luuletaja ema. Sealsamas Toilas kohtus Severjanin oma tulevase abikaasaga. Tollel õhtul, puusepa tütar Felissa Kruut esines Eesti luuletaja Fridebert Tuglase luuletusega ,, Meri": Ju lapsena ihkasin merd ääretult mina. Ma tahtsin näha ta lainete valgeid harju ja lainetel liuguvat viirese varju ja valu sees õõtsuvaid kajakakarju ning kaugel kõikuvat üksikut purje... Nõiutud noore lugeja talendiga, osalev tolles õhtus Severjanin läks teda õnnitlema, aga mõne aja pärast kohtasid Toila elanikud oma kaasmaalast Felissi Oru pargis tuntud luuletaja saatel. 21 detsembril 1921 aastal, Igor Lotarev ja Felissa Kruut abiellusid Tartu kirikus.
See oli Anne-Mai kes vaatas üllatus pealt ja arvas et Eduard teeb nalja ja ta arvas et see oligi see mida nad kavalate nägudega ennem varjasid. Anne-mai tahab et Eduard laulaks talle, kuid Eduardil polnud häält siis tahtis et ta luuletus loeks, Eduardil polnud ühtegi peas. Anne-Mai andis talle mingi luulekogu ja kujutas ette et Eduard jutustab peast talle kauni luuletuse. Anne-Mai kujutab ette, et Eduard teeb talle abieluettepaneku ning vastab talle peast luuletusega ning laskub põlvili ja tõstab käe silmile. Eduard hakkab assja tõsiselt võtma ja mõtleb päriselt et nad võiksid Anne-Maiga abielluda, kuid Anne-Mai ytleb et tal on hea võime osasse sisse elada ja abieluteema jääb katki. Anne-Mai mainib et ennem kui Eduard ära läks jäi Anton veel temaga rääkima sugulashingedest. Eduard vihastab ja arvab et sellepärast Anton ei tulnudki temaga koos röövile Anne-Mai majja. Ta vaatab Antoni tehtud poolikut ahju ning ta
rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad", mis on ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõimet , kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale. Sõnum selle luuletusega oleks, et me ümberringi vaatama ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa mõistad seda. Epiteet lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella Metafoor laineterändu Isikustamine neelavad leegid Võrdlus tunda maad nagu elusat Tunnustused · 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind · 1971 Eesti NSV rahvakirjanik
Noorkuuhommik Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin, on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus ,,noorkuuhommik" (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes "Simunapäev" (2003), "Luigeluulinn" (2004), "Kaitseala" (2005). Tema luulekogu "Kaitseala" on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Uued luuletused teoses "Noorkuuhommik" ilmusid esimest korda 2007.aastal.
maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad" ning see on ka ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõime lennukust, kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale. Sõnum selle luuletusega oleks, et meie ümber on kõik elus ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa saad sellest aru. Epiteet lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella Võrdlus tunda maad nagu elusat Isikustamine neelavad leegid 9 Metafoor laineterändu Kasutatud kirjandus 1) http://www.elks.ee/index.php? id=912&nid=144&PHPSESSID=07423d26ffe4c
endast riike, kes olid NSVLiga ühendatud. ,,kui see torm võib minna tugevaks; on siis süüdi tuuleveski tiivad," Väljendab hirmu selle ees, kuidas see lagunemine võib välja näha. ,,parem tuuleaugu ette löödagu üks prunt-" Parem peatagu see NSVLi valitsus, kes võib mingi sõjalise konflikti tekitada. ,,nutsid kaks, kes mulle vahel armsad, Jüri Üdi & Mati Unt." Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega. Kasutatud materjalid Kasutatud allikad: 1.Vikipeedia. Hando Runnel [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2.Kairi Koppel. Hando Runnel [WWW] http://hando-runnel.weebly.com/index.html 3.Timo Arbeiter. Hando Runnel [WWW] http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 4.ETV. Runneli pilt [WWW] http://www.etv.ee/failid/14983.jpg 5.Urmas Vadi. Inemise sisu [WWW] http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910661 6.Kirjandus- ja teatriteaduse alused.[WWW]
tuleb luuletuse lõpus välja kuidagi see, et ta ootab siiski edasi ning ei kaota lootust, sest ootusvalu ei kaalu üles armastust. Need viimased read tekitavad rahuliku meeleolu. Mulle väga meeldis see luuletus. Peamiselt ka seetõttu, et see pole ilmselt väga levinud luuletus Karevalt, kuid ometi on see nii sügav ja mõjub hingele nii tugevalt. Mulle meeldib, et on kasutatud hüüdlauseid, sest need on tihti kõige mõjuvamad kuna hüüumärk rõhutab nende mõtet veelgi. Samuti oli peale luuletusega tegelemist ning analüüsimist minu meeleolu teistsugune – rahulikum. Ma tunnen, et olen midagi enda isiksusele juurde saanud ning ehk just see ongi kirjanduse eesmärk.
‘’ Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik.Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud ,paljud rohkemgi.Lisaks hingeheitlustele tuli rinda pista ka füüsiliste haigustega nt kopsutiisikus.Juhan Liiv oli ka vaimselt haige mees,põdes skisofreeniat ja jälitusmaaniaid.Kurb tõsiasi on seegi ,et kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski.Kirjanikku on püütud mõista , lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse , kuid vaevalt leidub inimesi,kes suudaks mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.Ja kui keegi teda mõistakski ,peaks teda kindlasti omamoodi hulluks ,isegi nõdrameelseks oma piiritus isamaa ja loodusarmastuses ja isegi enesehaletsemises. On olnud vaid üks Juhan Liiv ja vaevalt ,et tuleb teist temasugust inimest kunagi veel. Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi –1.detsember 1913 Kava...
peataks. 10.Lk 35 Autoril on kõrini sellest armastusest, ihast, igatsusest ja tujust. Jätab armastuse sinnapaika, kus tahes ja liigub eluga edasi. Luuletused Lemmik luuletus Kõige rohkem meeldis mulle "Kassandra", sest see on hea lühike ja riimuv mõte on tabavalt ära öeldud. Luuletus, mille sisust aru ei saanud "Sina, Probleem" luuletus, millest mina aru ei saanud, sest ei saanud aru autori mõttest, et mida ta selle luuletusega mõtleb või öelda tahab. Kõige kurvem luuletus Minu arust tundus "Hämar Vaksal" kõige kurvemana, sest see kujutab elu süngelt, et mis on inimeste vahel või koju jõudes oled lihtsalt tuim ja tühi. Kõige rõõmsam luuletus "Vana poiss" on hea ja rõõmsa mõttega luuletus, riimuv. Meeleolukalt on kujutatud seda, kuidas poisist aegamööda mees kasvab. Luuletus sõbrale Pühendan luuletuse "Kevad. Akvarell" Indrekule, sest talle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
