Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene Orkestra on ümmargune väljak, kus toimub etendus ning on ka koori asukoht. Tagaosas asus skeene, mida kasutati dekoratiivse taustana ja näitlejad valmistusid seal etenduseks. Pealtvaatajate kohad olid poolringis tõusvalt ümber orkestra. Proskeenion sammastik skeene ees. Teater moodustas terviku koos templi ja suure altariga jumalate auks. 9. Maailmakirjandus. Klassika. Klassik. Bestseller Maailmakirjandus on kõikide rahvaste kirjanduse parim osa läbi aegade.
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju. Sõjaolukorrad olid tihti. Sparta sõdalased. Hinnati inimese füüsist. Vastsündinud, kes nägid välja nõrgad visati kaljult alla. Olümpimängud, mille algatas Herakles ja neid peeti Zeusi auks. Pytho mängud- Archemorose mälestuseks ja Nemea mängud-Zeusi jaoks. Võit oli suur au. S...
omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teater-puudus koor, hakati kas. naisnäitlejaid, rajatud lauskmaale,üks žanr on atellaan. Sophokles-näitekirjanduse rajaja
Herodotos. Õpik lk. 123 14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles, teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas. Aischylos näitekirjanik, teose ,,Oresteia" autor Sophokles näitekirjanik, teose ,,Kuningas Oidipus" autor Teatrietenduste tähtsus: * pakkusid meelelahutust * harisid rahvast poliitiliselt * arenes näitekunst ja näitekirjandus * kasvatasid kodanikke moraalselt * austati Dionysost 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. Theatron vaatajate istekoht Orkestra koori esinemiskoht Proskeenion lava, näitlejate esinemiskoht Skenee lavatagune ruum, ehitis näitlejate ruumidega, kostüümide ja lavainventari ruumid, rahvapoolne sein dekoreeritud 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Sofistid esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigi valitsemiseks vajalikke
oma tragöödiat, seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks. Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja ,,Orestia", milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest. Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas ,,Kuningas Odipiuse", milles kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud. 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. 1) Theatron vaatajate istumiskohad, 2) orkestra koori ja muusikute esinemispaik, 3) skenee ehitis, milles asusid näitlejate ruumid, kostüümide ja lavainventaaride ruumid, rahvapoolne sein dekoreeriti, 4) proskeenion lava, kes näitlejad esinevad. 16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127.
Prantsusmaal, Hispaanias, P-Aeerikas, Musta mere rannikul) Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli Kuulsamad linnriigid Kreekas: Sparta, Korintos, Ateena hobuserauakujuline-teatron, keskel mänguplats-orkestra, (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), orkestra taga puust lavaehitis-skeene, proskeenion, näitlejad Sürakuusa(Sitsiilias). kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid ja Ateena polis: Kodanikkonna moodustasid kõik Ateena tragöödiaid, teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele täiskasvanud meessoost põliselanikud, olenemata varast või näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. tegevusalast
Poseidon merejumal Hestia kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter viljakusejumalanna Hades allilma valitseja Nike võidujumalanna 12.Millest kujunes Kreeka teater? Iseloomusta ja võrdle tänapäevaga. V:Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli hobuserauakujuline-teatron(1), keskel mänguplats-orkestra(2), orkestra taga puust lavaehitis-skeene(3),proskeenion(4), näitlejad kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid(Aristophanes) ja tragöödiaid(Sophokles), teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. (tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.) 13.Iseloomusta Kreeka kooliharidust.
- VÄIKE NIKE TEMPEL - Arh. Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa. Mõisted · Proskeenion eeslava, kus on näitlejad · Naos - templi siseruum · Pronaos templi eesruum · Opistodomos - 5. Vana - Kreeka Skulptuur Arhailine periood - 450 eKr · kouros'ed (meeste kujud, alasti) kore'd ( naiste kujud, riietatud) · Peegeldasid väga hästi erinevaid sugupoolte rolle Kreekas. Erinevust rõhutati. · kujud mõeldud eestvaatamiseks · NÄIDE: Merejumal Poseidoni pronkskuju Klassikaline periood
theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja. orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt. proskeenion - krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Kuju silmad värvilised kivikesed. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. peripteer - See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad, Orkestra- koori lava, Skeene- näitlejate lava, Proskeenion. Sammastik dekoratsioonidega. Vana-Kreeka tragöödiakirjanikud, teemad, näited. Sophokles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli „ Kuningas Oidipus“ , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral
milles kajastus igapäevane poliitiline elu ja mis olid rõõmsa ja elava sisuga. Põhiprintsiibilt oli kreeka teater künka jalamil asuv vabaõhuteater ehk amfiteater. Künkanõlvadele paigutati poolringis astangutena laskuvad pingid vaatajate jaoks. Keskel oli orkestra ehk lava, millel asus koor ja mis oli kuni 24 m diameetriga, selle taga olid skeene (lavatagune majalaadne ehitis, näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad) ning theatron (pealtvaatajate pinkide osa). Teatris esinesid ainult mehed, kes etendasid aga ka naiste osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Esinemise ajal vahetasid näitlejad maske, mis võimaldas esineda erinevates rollides. Et näitlejad oleks paremini nähtavad, kandsin nad koturne ehk erilisi paksu tallaga lavajalatseid. Kreeka teatris oli tähtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Ajaühtsus tähendab, et
20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda
keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. 4. Proskeenion kitsuke pikk lava, mis oli kolme näitleja päralt. 425.a eKr hakati akropoli nõlvale ehitama suurt teatrit, mis valmis sada aastat hiljem. Orkestra läbimõõt oli 24 m, skeene pikkus 46,5 m ja laius 6,5 m; 78 rida istmeid tõusis amfiteatrina 30 m kõrgusele. Teater mahutas 17 000 vaatajat. EPHESOSE TEATER TÜRGIS, mis mahutas 24 000 pealtvaatajat.
Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum nn skeene ("telk") oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga.
Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum – nn skeene (“telk”) oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega – paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral
asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta). Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi. Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed; orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad; Skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga. Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion). Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul. Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega. Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad. Koopiad võivad üksteisest ka erineda
sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik. Apolloni kultus. Apollonile allus 9 muusat. Antiigi kuulsaim ettekuulutuste paik. Kastaliia allikas. Nümf uputas end, ei tahtnud Apolloni saagiks saada. Suur pühadus
Dramaturg pidi olema ka lavastaja, laulude ja tantsude seadja ja protagonist e esinäitleja. 1.Theatron e vaatemängude koht. Ka amphi, tähenduses "mõlemalt poolt", "ümberringi". · 2. Orkestra laulva ja tantsiva koori asukoht, selle keskel paiknes Dionysose altar, kus enne etenduse algust veinijumalale sokk ohverdati. · 3. Skeene näitlejate riietumise ja maskide ning teatriinventari hoiukoht. · 4. Proskeenion kitsuke pikk lava, mis oli kolme näitleja päralt. 425.a eKr hakati akropoli nõlvale ehitama suurt teatrit, mis valmis sada aastat hiljem. Orkestra läbimõõt oli 24 m, skeene pikkus 46,5 m ja laius 6,5 m; 78 rida istmeid tõusis amfiteatrina 30 m kõrgusele. Teater mahutas 17 000 vaatajat. Karakterid Äärmiselt tähtis koht oli karakteritel, see tähendab näitlejatel kes toetusid tugevalt kultuurilistele
saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille kohalik valitseja sureb ära, talle ehitatakse hauaehitis. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb ideaalne,
Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum nn skeene ("telk") oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Puudub lõplik selgus selle kohta, kus esinesid näitlejad. On teada, et hilisantiikajal, mil kooril polnud enam seost tegevusega, oli näitlejate esinemiskohaks eriline lava skeene ees, mis asetses märksa kõrgemal orkestrast
Teatri ehitus: o peamine osa oli kahe küljesissekäiguga orkestra, ringikujuline tantsuväljak, mida kasutas tantsiv koor. o Keset orkestrat paiknes Dionysose altar. o Orkestra taga oli telk näitlejate ümberriietumiseks, s.t maskide vahetamiseks skeene (kr skene, millest tuleb sõna ,,stseen"). Hiljem ehitati püsiv skeene, mis oli ka dekoratsiooniks (enamasti lossi või templi fassaad). o Skeene ette ehitati sammastik, proskeenion, mis kujundati samuti dekoratsiooniks. o Näitlejad esinesid arvatavasti orkestral proskeenioni ees, hiljem ehitati neile samale kohale alaline mängukoht. o Pealtvaatajate kohad (kr theatron, 'vaatamispaik', siit tuleb sõna ,,teater", mis on hakanud tähistama kogu teatriruumi) asetsesid tõusvate astangutena poolringis orkestra ümber. Selleks ehitati teatrid sobivale maastikule, järsaku jalamile. Lavatehnika oli primitiivne
Üks seletus võitjale kingiti sokk. Aristoteles annab parema vastuse: tragöödia kasvas välja saatürdraamast, mis pole kurb, vaid meelelahutuslik lugu, mida esitavad maske kandvad näitlejad, kõige tuntum soku mask. Antiikteatri osad: orchestra (ringikujuline lava), skene (lava taga asuv ehitis), theatron (publiku istekohad). Skene kr telk, näitlejatele kostüümide vahetamiseks. Orchestra kr tantsima. Theatron kr vaatama. Skene ees asuv kast proskeenion sambad. Teatri sünni teooriad Vana-Kreeka teater. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeval toimusid draamaetendused. Tragöödiaid lavastati alates aastast 534; 480. aastail lisandusid neile komöödiad. Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa
on vanem ning need pidustused olid suunatud pigem kohalikule kogukonnale 45. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. Orkestra (tantsuplats): algselt ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline istumisala Skeene (telk): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega lava(tagune), mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme, proskeenion oli lavaesine, kus esineti. Theatron (vaatamispaik), hiljem kogu ehitise nimetus. Ekkyklema oli ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks. 46. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? Orkester - kr orchestra 'tantsuplats' tähendas algselt ringikujulist tantsuplatsi. Stseen (skeene) oli algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsivate ustega, ,,lavatagune", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske. 47
20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda
kordama) 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkestra (kr orchstra `tantsuplats'): algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester] skeene (kr skn `telk'): algselt hütitaoline ehitis, hiljem püsiv ustega ,,lava(tagune)", mis kandis dekoratsioone ja kus vahetati maske [> stseen] + proskeenion, episkeenion theatron (kr `vaatamispaik', pealtvaatajate toolid), hiljem kogu e hitise nimetus ekkyklma (ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks) 1000020000 pealtvaatajat, vabas õhus, päevasel ajal 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus ravas sai kuulda näidendite sisu,
Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline
Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline
pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja
näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor. Näidendi lõpus võis olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega
annaabi.ee 
