SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis
ROMANSS käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
-13. sajandil peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal. (Alguse sai see 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaalt, Provence`ist.) Rüütlilaulikutele tekkisid ka nimetused , need olid trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal ning minnesingerid Saksamaal. Rüütlilaul levis samuti pikka aega vaid suulisel teel ja kirja hakati seda panema alles hiljem. Peamiselt on säilinud tekstid, mitte viisid, sest viiside meeles pidamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui kirja panemine. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levis nende looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Rüütlilaul ei olnud üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Rüütlimuusikas olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud. Kangelaslaulud idealiseerisid vaprust ning teisi mehelikke ja rüütlitele kohaseid ideaale
või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin kuulanud ka paari lugu nende repertuaarist, kuid polnud kunagi suutnud nende teksti jälgida ja veel vähem nende üle pikemalt mõtiskleda. Nüüd aga lugedes luulekogumikku Villu Tamme luuletustega on mul temast ja tema loomingust kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid tundeid, sest ühest küljest neid lugedes tõusid esile pigem tülgastust tekitavad mõtted, kuid seejärel mõtisklema jäädes taipasin, et kahjuks ongi kogu kirjutatu paljude jaoks sulareaalsus ja tegelik mõttemaailm. Igatahes rõõmsaks need luuletused mind ei teinud 4. Võrdlus Peamisi ühisjooni leiabki tema kaasaegsete kirjanikega, näiteks Tõnu Trubetskyga. Tamme ja Trubetsky loomingu mõte on küll suhteliselt sarnane, kuid
*liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu ,,Robini ja Marioni" mäng *Walther von der Vogelweide tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), ,,Palestiina laul", sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud
areng. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust (laulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel), vaid ka eetilist ideaali. Lüürika aineks oli armastus, naudingud ja seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks
Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus. Prantsusmaa aadelkonnast kujunesid välja laulikud truväärid(Põhja-Prants) ja trubaduurid(Lõuna-Prants), kes laulsid daamidele Truväär- rüütlilaulik, kes luuletasid prants keeles. Trubaduur- provanssaali luuletaja ja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet Rüütliromaanide ainestik pärines antiigist, oluliseks kujuneb armastusteema. Rikkalik ainestik pärines keldimüütidest, keskne tegelane oli briti kuningas Artur(5.- 6.saj) Romaanid kirjutati värsivormis. Arturi õukonnast on pärit ümarlauakomme, mis sümboliseeris võrdsust ja vendlust. Ümarlauaromaanid (proosavorm tuleb 13.-14.saj) Naiste vastu on austus, naine pole enam alam.
galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg. Galeegi-portugali keeleks nimetatakse keskaegset portugali keelt, millest lahknes galeegi keel ja portugali keel. Portugali keel sai portugalis ametlikuks keeleks, samal ajal kui galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks. Galeegi keel kui luulekeel- kogu Ibeeria poolsaarel va kataloonias. Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid mujal euroopas nt sitsiilias. Keel oli esindatud paljudes kuningaõukondedes. Galeegi keele hiilguse lõpp 14-15 saj lõpp · kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine · välismaised aadlikud · sõjad ja võitlused trooni pärast · rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta
Seitsme pühakuga seostatakse zanri puhas vestlus, qingtan. Sotsiaalne kriitika, erinevate riigiametnike vastu. Tuntuim oli Xi Kang. Elas lihtsat maaelu, keeldus ametisse astuda, mis tõttu hukati. Ruan ji sõber, Viimane periood lõuna ja põhja dünastia. Xie Lingyun ja Tao Yuanming. Mõlemad propageerivad lihtsat elustiili ja lihtsat kirjutamisstiili. Lihtne sõnavara luules, maastikukirjeldajad, loomingus olulisel kohal. 7-10 sajand luule kuldajastu, kõik haritud inimesed luuletasid. Muljet avaldati eksprompt luuletustega. Isegi keisrid kirjutasid luulet. Tuntumad on Wang Wei (ka maalikunstnik, maal luuleline ja luule maaline, budistliku taustaga, eriti elulõpus); Li Bo , taoistlike vaadetega elunautija, luuletuses palju veininautimist. Legend surma kohta: oli purjus ning püüdis kuu peegelpilti tiigist kätte saada, kuid uppus. Sai doktorikraadi oma luuletuse pärast. Viljeles veini ja armastusluulet. Du Fu oli Konfutsiuse vaadetega inimene, moraliseeriv, õpetlik .
esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G Gailit - Ge U Under - Printsess S- Semper T Tuglas - Felix A Adson - Paaz V - Visnapuu - Vürst · Siuru luuletajad on emotsionaalsed · Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat · Pilkav suhtumine tõusikutesse · Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid · Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda · Esimene suurem ettevõtmine oli album, mis tuli välja 1917 võeti väga hästi vastu · Korraldasid luuleõhtuid, millega teenisid iga õhtu kuni 300 rubla · Siuru teine ja kolmas album, ei tekitanud enam põnevust ning märkavatult sai Siuru kevadest sügis. · Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel · 1919. Aasta lõpul rühmitus laguneb ja tegevus lõpetati. Siuru väärtus
Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu kuulus ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635. aastal kohtus ta saksa luuletaja ja luuleteoreetiku Paul Flemingiga ning sellest peale algas nende sõprus. Koos liitusid nad lamburiseltsiga, kuhu kuulusid ka teised gümnaasiumi õppejõud. Lamburiseltsi liikmed korraldasid väljasõite loodusesse (Piritale, Kopli randa, Lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kirikuõpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmann oli juba varem kirjutanud juhuluulet ning nüüdne Flemingi mõttekaaslus innustas teda veelgi. Brockmann omandas kolme aastaga eesti keele niivõrd, et usaldas seda kasutada värsivormis. Tema eestikeelne looming ei ole küll ulatuslik, seeeest aga tähenduslik juhuluuletusega "Carmen Alexandrinum ad leges Opitij poëticas compositum", mis ilmus 1637
(roheliste kaantega õpikust lk 70) · 1917-1919 · Jätkas NE joont- liikus sümbolismi suunas · Tekkis vastukaaluks sõjategevusele · Hoidsid eemale ühiskonna kriitikast · Olulisel kohal mängulisus, panid hüüdnimesid nt underi printsess jne · Kirjanduslikuks väljundiks eelkõige luule, ka novellid · Nende põhimõte oli ärritada kodanlast · Luuletasid lilledes ja armastusest ajal, mil oli sõda. · Neil polnud manifesti, nende tegevuse võib kokku võtta nende lööklausega CARPE DIEM- haara päeva · Praktiline eesmärk oli läbi lüüa kirjanduses, tahtsid omi raamatuid avaldada · Tekkisid vastuolud liikmete vahel, löpliku löögi andis Gailiti ,,Sinises tualetis daam" sihituna Underi isiksuse ja luule vastu ning Visnapuu
õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna saabunud reisikirjanik Adam Oleariusega ning saksa luuletaja Paul Flemingiga, siis algas nende suur sõprus. Brockmann kirjutas varem vaid juhuluulet kuid nüüd Fleming innustas teda veelgi enam. Nad liitusid lamburiseltsiga, kuhu kuulusid paljud õppejõud. Nad korraldasid loodussõite (piritale, kopli randa, lasnamäele), pidasid pidusid, musitseerisid ning muidugi luuletasid. 1635. Aasta kevadel abiellus Brockmann Niguliste kiriku-õpetaja tütre Dorothea Temmega. Brockmanni eesti keel oli 3 aastaga nii hea, et usaldas seda kasutada värsivormis. Eestikeelne looming polnud küll ulatuslik, kuid väga tähenduslik. Juhuluulega ,,Carmen Alexandrinum" 1637 algab eesti kunstiline luulesõna. Tegi palju pühendusluuletusi, mille adressaatideks on pärjatud Paul Fleming, Eestimaa peapiiskop Joachim Ihering, Heinrich Stahl jne.
7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks. Andekamad rändmuusikud võisid sattuda rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. 10. Kuidas olid naised seotud rüütlimuusikaga ja miks? Õukonnaelu oli sageli lossidaami õlgadel ning õuedaamid luuletasid ja laulsid õukonnalee. Kuulsad laulikud olid koondunud väljapaistvate aadlidaamide umber. Ka daamid ise võisid olla laulikud. Rüütlilaulude temaatika armastus- ja kangelaslaulud, südamedaami kultus. Prantsusmaal ja Saksamaal oli laul rohkem ilmalik, Itaalias ja Hispaanias peeti seoti seda veidi rohkem kirikuga. 12. Nimeta kuulsamaid rüütlilaulikuid: Lõuna-Prantsusmaal rüütel Bernant de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide
poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G-Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S-Semper, T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson(Paaz), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album, mis pidi ilmuma 1917. Esimene album võeti väga hästi vastu. Siuru II ja III album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupiliikmete vahel. 1919 lõpus Siuru rühimtus laguneb, lõpetati. Kuna vahepeal oldi riidu mindud ning Under ja Adson lahkusid, hiljem tõugati välja Gailit ja Visnapuu.
mõttekäigud. Kuulsaim tegelaskuju on Saatan. ,,Taasleitud paradiis" (1671) Martin Opitz. (1597-1639) Raamat saksa peetikast 1624. Opitz on mõjutatud prantsuse renessansi ,,Plejaadi" rühmitusest ja klassitsismist (kirjutas ette õigesd zanrid, värsid). Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö
Byron reisis Euroopas ning tema esimeseks uueks elupaigaks sai Sveits. Genfi järve kaunis ümbruses sündis "Childe Haroldi" III laul ja poeem "Chilloni vang". Viimane on vapustav pilt ahelaisse heidetute hingepiinadest rõskes ja kivises hauas. Sveitsis sai Byron tuttavaks Inglismaa teise romantilise luuletaja Percy Bysshe Shelley`ga. Byron oli Shelley loomingust vaimustuses, ja üüris Genfi järve äärde Shelley elupaiga lähedusse villa. Romantilises ümbruses luuletasid nad koos. Byron oli jätkuvalt 6 kirjavahetuses Augustaga. Byron oli vaimustuses Goethe "Faustist" ning kirjutas sellest saadud elamustest lähtudes romantilise draama "Manfred" peategelaseks rikas rüütlilossi isand Alpides, kelle hingel näib lasuvat mingi kuritegu. Tegeleb maagiaga, kutsub vaime välja. Leinab naist, kelle kaotanud on (Astarte = Augusta) ja neab teist,
vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika on siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Selle kohta on meieni jõudnud ühe trubaduuri kaunis ütlus: ..Värss muusikata on kui veski veeta." Rüütlilaulikutelt, eriti trubaduuridelt, on siiski säilinud tunduvalt rohkem tekste kui viise: viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile, keda nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann 'ideks. See ringirändav seltskond moodustas omamoodi kutseliste muusikute seisuse. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesanne oli laulikut pillidel saata. Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust. Need vennaskonnad olid
vasakut. Seejärel on moslem valmis palvetamise läbi viimiseks. Olenemata, kas moslem on kodus, tänaval või mosees, pöördub ta alati näoga Meka suunas ja märgib enda ümber territooriumi, mis eraldab teda ümbritsevast maailmast. Palvet võib teostada ükskõik kus, välja arvatud reedene keskpäevapalve, milleks kõik õigeusklikud kogunevad linnade peamoseedesse ühispalvele. Naine Araabia ühiskonnas Juba Muinas-Araabia naised tundsid kirja, luuletasid ja oskasid mängida mitmetel muusikainstrumentidel, laulsid, olid kursis teaduse saavutustega, nautisid kirjandust, eriti luulet, ning osalesid edukalt isegi mitmetel sõjakäikudel. ''Tuhat ja üks ööd'' kirjeldab naist järgmiselt: ,, Neiul on kõned õrnad ja piht peenike, ta sarnaneb basiilikuvarrega, tema naeratus on otsekui karikakar ja tema juuksed on nagu päitse. Põsed on tal otsekui anemoonid ja silmnägu nagu ladvaubin, huuled on tal justkui vein ja rinnad nagu
Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna Gustav.(Gailit(Ge), Under(Printsess), Semper, Tuglas(Felix), Adson(Paaz), Visnapuu(Vürst)). Siuru luuletajad on emotsionaalsed. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album. Esimene album võeti väga hästi vastu. Teine ja kolmas album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel. 1919 lõpp tegevus lõpetati.(Siuru-linnuke/lõoke kalevipojast) Armastusluule viimine uuele tasemele. Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks. Murdeluule(Adson). Kasutas uuenduslikku keelt.
Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson, H. Visnapuu. 3. Miks tekkis Tarapita? Tarapita tekkis vajadusest võidelda kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt ,,Noor-Eestist" ja ,,Siurust" jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega. ,,Tarapita" oli eelkõige kirjanduspoliitiline rõhmitus. Taheti ärritada kodanlust. 4. Kuidas vastandus ajaluule siuruluulele? Siurulased luuletasid karmil sõjaajal lilledest ja armastusest, ajaluule kajastas sõjaõudusi. 5. Iseloomusta arbujate luulet. Arbujate luulet iseloomustab vormitäius ja keelelise väljenduse puhtus. Tähtis on individuaalsus ja vaimne iseseisvus. 6. Nimeta tuntumaid arbujaid. Tuntumad arbujad: B. Alver, H. Talvik, B. Kangro, U. Masing, P. Viiding, A. Sang, K. Merilaas, M. Raud.
Siuru Kuulusid-Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siuru tähendas lõokest. Siurule andis tema ilme ja kõmuline ning ennast reklaamiv seltskondlik tegevus. Luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantaasiat. Proosas on valdavaks tige ja irvitav iroonia. Pilklik suhtumine tõusikutesse. Põhimõte oli ärritada kodanlast. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Lööklause: Naudi hetke! Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli album. Luuletused olid väga isiklikud, puhtad, kunstipärased, musikaalsed ning väärustasid inimest. Oluline oli fantastilissümbolistliku proosa tulek kirjandusse. Väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele; tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks; tänu kirjastuse
on see, et seda kasutataks tänapäevani. • 1793 "uued vaimulikud laulud", seal oli ka ilmalikke laule sees, ja seda hinnati kõrgelt. Erikeelne luule Eestis • Tartus loodud Ladina keelne luule ja ka Tallinnas luuletati Ladina keeles, Eestis on ka saksa keelne luule. • Ladina keelne luule oli osa tolleaegsest haritusest. • Eesti keelset luulet lõid mitte ainult eestlased, vaid ka saklased 17. sajandil luuletasid teadlased, vaimulikud, professorid eesti keeles. Kreuswald luuletas saksa keeles • I Kalevipoeg oli saksa keeles • Mille alla liigitada sakslaste poolt kirjutatud luulet? • Baltisakslaste kirjutatud luuleks • Baltisakslastest osa olid Rootslased st ei saa seda Balti nime alla panna. Eesti rahvakultuur taasiseseisvumise perioodil • Traditsiooniline rahvakultuur ümbritseb meid igapäevaselt ja tavaliselt ei pane me
12.sajandi lõpu poole tärkas rüütlilaulikute minnesingerite (saksa keeles lembelaulik) kunst. Rüütlilaulu värsid elasid esmalt vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika olid siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid üheaegu ka laulikud. Rüütlilaulikutelt on säilinud rohkem tekste kui viise , viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus)
Olid ka erineva suurusega lukustatavad kirstud, karbid, järid ja riiulid. Lauda ei olnud. Söödi ja joodi maas istudes. Magati eraldi orvides või põrandal. Majapidamises olid teljed ja käsikivi. Viikingiaeg - eluasemed Rikkama rahva majakraam oli sarnane, kuid uhkem ja kaunim. Joodi õlut, mõdu, veini, piima. Söödi erinevalt töödeldud liha, kala, leiba, putru, köögivilju, marju, puuvilju ja pähkleid. Rikkamate inimeste majades olid ka skaldid, kes luuletasid või kandsid ette lugulaule. Viikingiaeg - ühiskond Sotsiaalsed lõhed olid ühiskonnas suured. Naised oli kõrge staatusega. Näiteks on naistehauad samasugused kui meestehauad. Ka teadaolev kõige rikkalikumate panustega viikingiaegne naisematus Osebergi matus on naine. Naine sai käsutada oma abiellu kaasa võetud kaasvara võrdselt mehega. Viikingiaeg - ühiskond Abielurikkumise korral karistati naist orjusesse müümisega, meest aga surmanuhtlusega.
riigiametnike ja korruptsiooni vastu. Kõige tuntum neist oli tõenäoliselt Xi Kang. Samuti Ruan Ji. Kuue dünastia viimasel perioodil, Lõuna ja Põhja dünastiate ajal tegutsesid Xie Lingyun ning Tao Yuanming. Mõlemad propageerisid lihtsat elustiili ja lihtsat kirjutamisstiili. Taheti murda lahti kohmakast Yuani dünastiast ja pateetilisest stiilist. Mõlemad olid nn maastikuluuletajad loomingus oli oluline looduse kirjeldamine. Tangi dünastia (7.10. saj) oli luule kuldajastu, kõik luuletasid: isegi keisrid ja kurtisaanid. Kõige tuntumad luuletajad Hiinas on Wang Wei, Li Bo ning Du Fu. Wang Wei oli ka maalikunstnik; ta oli budistliku taustaga, elu lõpus tõmbus ühiskonnaelust eemale. Li Bo oli taoistlike vaadetega, ta oli elunautija, kes armastas veini juua ja sellest luuletada. Li Bo ei proovinud kunagi riigieksamit läbida, et ametit saada. Ta sai kraadi tänu sellele, et oli nõnda hea luuletaja, et avaldas keisrile kõvasti muljet. Du Fu oli konfutsianistlike vaadetega mees,
Sappho luules avaldub omaenese tundeelu teadvustamine kuid seda väljendatakse 6 traditsioonilisi võtteid kasutades (nt väliselt nähtavate ilmingute kirjeldamise kaudu). Ilu ja armastuseihaldust on ilmestatud ka loodusteemaga. Siirus, lihtsus, rahvaluulelähedus. Eleegia – kurvameelne, tundeline. Tundelüürika, armastuslüürika. Autori enda tunded, läbielamused Noored luuletasid, kuna neil on veel värsked tunded. Kuidas noormees võistleb, otsib tähelepanu, on ka rõõmsamaid kokkusaamisi, aga siis jälle kurvastus. Luule on raske ja kurblik, kannatav. OVIDIUS – Rooma eleegia silmapaistvaim esindaja. Ovidiust peeti tundelüürika meistriks ja teda ei ületanud Roomas enam keegi. Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast.
vabadustega, tehes sellest värvika tausta konfliktidele, mis tegelikult erutasid just tema enda kaasaega. Näidendi ,,Kuningas lõbutseb" (1832) ainel on loodud Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto", ,,Mary Tudor" (1833) põhineb Inglismaa traagilistel sündmustel, ,,Ruy Blas" (1837) on Hispaania-aineline. Kogudes ,,Sügislehed" (1831) ja ,,Videvikulaulud" (1835) jätkub lüüriline luule. 3. ,,Jumalaema kirik Pariisis"analüüs 4. Ülevaade ,,Siuru" tegevusest SIURU - Luuletasid armastusest, tahtes ühiskondlikule vastanduda. Teema ammendamise tõttu läksid lahku. Gailit Under Semper Tuglas Adson Visnapuu SIURU - kuna esialgu ei õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks, asutas 1917 juulis 6 kirjanikku Siuru rühmituse, mis ka ametlikult registreeriti - president Under, sekretär,aga paljus tegelik juht Tuglas, laekur Adson, kolm ülejäänut olid Gailit, Semper ja Visnapuu.1919 lahkuvad Gailit ja Visnapuu, asemele tulevad Alle ja Barbarus
ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis millalgi, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna, kuna tundis Saatana lähedust. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle, kui oma armastatu vangi jätta. Margareta arvas, et ta väärib seda karistust. Faust ja Mefistofeles lahkuvad ja Margareta sai lõpuks ikka taevasse, et ta oma süüd tunnistas. 24. KIRJANDUSLIKE RÜHMITUSTE TEGEVUS JA TÄHTSUS EESTIS 20. SAJ ALGUSES (Siuru, Tarapita) SIURU - Luuletasid armastusest, tahtes ühiskondlikule vastanduda. Teema ammendamise tõttu läksid lahku. Gailit Under Semper Tuglas Adson Visnapuu SIURU - kuna esialgu ei õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks, asutas 1917 juulis 6 kirjanikku Siuru rühmituse, mis ka ametlikult registreeriti - president Under, sekretär,aga paljus tegelik juht Tuglas, laekur Adson, kolm ülejäänut olid Gailit, Semper ja Visnapuu.1919 lahkuvad Gailit ja Visnapuu, asemele tulevad Alle ja Barbarus
võõras keel on sügavam ja peenem kui meie keel." Nõnda rääkis Pajupill ja kõik arvasid, et ka tema rääkis hästi, karvake ehk veel paremini kui Vellemaa, kes arvas tarviliseks vastata: ,,Pajupill tuleb siia oma kroonugümnaasiumi vene keelega uhkustama ja arvab nähtavasti, et ega mujal vene keelt ei õpita ega mõisteta, kui aga ainult kroonugümnaasiumis, aga see ei lükka ju minu arvamist ümber, sest Puskin ja Lermontov luuletasid ju alguses prantsuse keeles ja nemad on ometi suured ja sügavad luuletajad. Aga mis on hea neile, miks pole see siis lubatud minule ja igale teisele, kes ka tahavad sügavaid luuletisi luuletada. Või ei ole Puskin või Lermontov sügavad või pole nad prantsuse keeles luuletanud? Vastaku mulle Pajupill, kui ta nii väga uhkustab oma teadmistega!" ,,Puskin ja Lermontov olid noores eas prantsuse kadakad, sellepärast nad luuletasid prantsuse keeles," vastas Pajupill