Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikuna, impressionistina. * Kogumik ,,Luuletused" (1902) * ,,Peter Camenzind" (1904) - Hesse 1.romaan, tõi talle kuulsuse * Jutustus ,,Ratta all" (1906), Romaan ,,Rosshalde"(1914)- mõlema ajendiks isiklikud draamad. * ,,Demian. Ühe nooruse lugu"(1919) - romaan, mis sai loominguliseks pöördepunktisks.
Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks....
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene
.................................................................................................................................4 STEPIHUNT ......................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6 2 Elulugu Hermann Hesse sündis 2. juulil 1877. aastal Saksamaa linnas Calw. Tal oli 3 õde. Vanuselt oli Hesse teine laps perekonnas. Olles kristlike misjonäride Maria Hesse ja Johannes Hesse poeg, hakkas ta 1890. aastal õppima Göppingeni ladina koolis ning järgmisel aastal läks üle Malborni protestantlikusse seminari. Usuteadlast aga Hessest ei saanud ning tema põgenemise tõttu koolist ta peagi kõrvaldati. Hesse püüdis õppida ka teistes koolides, kuid asjata.
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid.
TEMA TEOSED Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina. Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti.
Nad olid hästi põhjendatud. Põhirõhku ei olnud pandud küll sündmustele, aga igav ei olnud raamat sellegipoolest. Teose mõte Mõte võis olla sellel teosel selles, et näidata, kuidas igaühes meist on nii palju erinevaid külgi ja kuidas olla nii, et need kõik omavahel läbi saaks ja omavahel harmoneerudes muudaks meid täielikuks inimeseks. Tuleb iseendaga läbi saada. STEPIHUNT Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine.
Kätlin Ilves 12B Mitte elu, vaid ennast tuleb kergelt võtta Elu ei ole kerge ja seda ei saa ka kergelt võtta. Elus tuleb vaeva näha, lihtsalt sellest läbi liuelda on võimatu. Tihti tundub elu liiga keeruline, sest inimene ise on enda vastu liiga karm. Enda üle naermine annab märku sellest, et inimene teab, kes ta on. Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama m...
näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud. Lõpuks leiab Harry Hermine Pablo embusest ja tapab tüdruku. Pablo nendib, et Harry pole osanud maagilises teatris käituda ning on peegeldusest noaga tapnud peegeldusest tüdruku ta pole osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. "Stepihundi" Harry Haller on mitmes suhtes autori enda alter ego. Hesse oli kriitiline 1920. aastate Euroopa suhtes; tema vaimsed kaasaegsed olid Goethe, Novalis, Jean Paul jt autorid, keda mainitakse ka Halleri lemmikutena. Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann- Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele.
Stepihunt(Hermann Hesse) Teose analüüs Tegevus toimub 1920. Aastatel Saksamaal.Romaan räägib Harry elust. Peale seda, kui ta on otsustanud sooritada järgmine päev enesetappu, jalutab ta linna vahel ringi ja astub sisse kõrtsi, kus ta kohtub Herminega, kes paneb Harry-d enesetappu edasi lükkama. Tänu Herminele hakkab Harry jälle elu taluma. Esimeseks probleemiks võiks olla miks depressioonis inimesed ei soovi abi. Harry käitumisest võib välja lugeda, et ta oli depressioonis. Sellele vihjab tema enesetappu soov. asi võib olla selles, et depressioonis inimene ei suuda näha lootust, ning see tõttu ta ei leia mõtet abi otsida. Teine probleem võib olla see, et miks inimesed vajavad teisi inimesi(vaimselt). Algul oli Harry erak ja ei oleks osanud ka sellel küsimusele vastata. Aga peale Herminega kohtumist hakkas Harry inimestega rohkem seltsima. See näitab, et inimesed va...
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997)
võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida kellegi teise nägemust millestki, mis ei ühti tema omadega. Ning seda ei suutnud teha ka Hermann Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller. Tema halvustav suhtumine kodanlusse ja erinavatesse lihtlõbudesse peletas teda eemale teistest inimestest ning ümbritsevast ühiskonnast. Ja see oht, jääda eraldatuks ülejäänud maailmast ähvardab kõiki, kes elavad vaid enda kitsastes piirides ning kes ei suuda nendest kaugemale vaadata. Elus on raske läbi lüüa, kui jääda kindlaks vaid enda arusaamadele. Maailmas on üle
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma.
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See
selle korra ja puhtuse täielikult imetlemisväärse. Ma ei oska öelda, kas Harry täielikult mõistab seda maailma, võibolla ei olegi võimalik midagi täielikult mõista, kuid fakt, et on võimalik midagi imetleda ja seda sellegipoolest endale tahtmata on minu meelest vägagi täiskasvanulik ja omamoodi imetlemisväärne. Inimesed kipuvad tihti asju, millest nad aru ei saa või mis neile ei sümpatiseeru, vihkama ja maailmas on vihkamist liiga palju. Hermann Hesse on jällegist täiesti geniaalne kirjanik. Kui ma “Stepihundi” lugemist alustasin olid laused minu jaoks liiga pikad ja venivad. Ma olin harjunud Hemingway lihtsate ja selgete lausetega. Hesse laused ei köitnud piisavalt mu tähelepanu, olgugi, et nende sõnum oli ilus. Samas oli mul vaja vaid veidi harjumist. Lõpuks suutsin ma leida Hesse lausetes ilusa kõla ja lendlevuse ning armusin ka temasse. Mulle meeldib see koht, kus Harry kohtab baaris üht tüdrukut
Herman Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihunt" on autobiograafiline romaan, mis käsitleb inimhinge. Peategelase Harry Halleri sisemuses on võitlemas kaks vastandlikku poolt, kuid inimest ei saa käsitleda vaid kahetahulisena: hea ja paha, inimene ja stepihunt. Igas inimeses on peidus erinevaid tahke, mis avalduvad kas kogu aeg, kriitilistes olukordades, mõni vaid korra elu jooksul. Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui stepihunt, aga maailm tema ümber on labane ja ta võõrandub sellest. Stepihundi jaoks on selline maailm ideaalne, aga Harry jaoks mitte - ta otsustab sooritada enesetapu, kuna näeb ainult...
1920 "Naised kaevul", 1923 "Viimane peatükk" seiklejaromaanid 1927-1935 "Hulkurid", "August", "Aga aeg kestab edasi", "Ring sulgub" mälestusteraaamt, tagasivaade elule 1949 "Rohtukasvanud rajad" Maa õnnistus Ühe kodu loomise lugu. Iisak alustab talurajamist ning tema juurde tuleb Inger. Nad loovad perekonna. Tunneb suurimat rahuludst ränkrasket tööd teha ja leiab, et ainult maad harides võib õndsaks saada. Maa õnnistab neid, kes seda armastavad. jne Herman Hesse 1877-1962 Päritolult on ta baltisakslane. Tema kodune õhkkond oli usurange (pietism). Enne kirjanikuks hakkamist töötas ta raamatukaupmehena, antikvaarina. Tema huvi idamaade filosoofia vastu sai alguse sellest, et tema isa ja ka vanaisa tegid misjonäritööd Indias. Ka tema ema oli pärit Indias. ise läks ta sinna 1911. Arenguromaani iseloomustab keskendumine isiksuse kujunemisele. Arengu ehk kasvatusromaan. Spetihunt - Harry Haller on sisemiselt lõhestunud isiksus
konflikte, on sügavalt psühholoogiline. 4. Bulgakovi 3 teost. V: ,,Valge kaardivägi"; ,,Saatuslikud munad"; ,, Koera süda"; ,,Teatriromaan" 5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7. Eksistentsialism. V: pühendub inimese olemisele, eksisteerimisele, individuaalsele olemasolule. märksõnadeks on vabadus, armastus, ükskõiksus, olemasolu piir(surm). Tähtis on vabadus ja vastutus. 8. Camus´e 2 teost V: ,,Võõras"; ,,Katk"; ,,Langus" 9. Sartre 2 teost V: ,,Iiveldus"; ,,Sõnad"; ,,Olemine ja olematus" 10
Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda: ,,Kusagil hingesopis teab igaüks
Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? Hermann Hesse, 1877-1962 oli saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul.
Meie keskel elavad andekad inimesed, kelle käest on palju õppida, kuid kes omakorda ka tavainimestelt palju õpivad. Nad arendavad oma intelligentsi, sidudes õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga
kinnisideedest ja tavadest, mis on meelepärased tavalistele inimestele. Harry usub, et ta on lõhestunud isiksus ning jagatud kaheks pooleks- üks on mees kes saab aru ühiskonna ideaalidest ja huvidest kuid teine stepihundina, kes peab teiste püüdlusi kasututeks ja absurdeteks, inimeste edevuseks. Stepihundi romaan iseloomustab Harry ebatavalist, traagilist olukorda. Stepihunt pilkab tühiseid, absurdseid inimlikke väärtuseid. Inimesena aga soovib Harry austatust ja kindlustunnet. Hesse pöördub tihti selle probleemi juurde tagasi, rõhutab ta samas, et see on liiga lihtne ja liialdatud. Stepihundi traktaadi järgi on see kasulik teooria, aga nagu kõik sellised teoreetilised struktuurid, ei suuda see iseloomustada olukorra keerulisust ja rikkust. Harty koosneb sadadest ja tuhandetest endatest, neil kõigil on iseäralik külg ning mitu loomust. See ei iseloomusta ainult Harryt, vaid kogu inimkonna kaasasündinud seisundit. Mida harry haller õpib teatris ?
Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada.
HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõne...
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega.
Elas sveitsis, Prantsusmaal ja USA's. Võttis kahe riigi kodakondsused ( Usa ja Tsehhoslovakkia ). Sakslased austasid teda. Abiellus 30 aastasena. Naine tegeles majapidamisega, Thomas sai ainult kirjutamisele pühenduda. Neil oli 6 last. Looming: 1901 ,, Buddenbrookid" Nobeli preemia ,, Kuninglik kõrgus" ,,Võlumägi" ,,Lotte Weimaris" ( Goethe ainetel ) ,,Joosep ja tema vennad" ( Piibli ainetel ) ,,Dr Faustus" ( Peateos ) ,,Seikleja Felix Krulli pihtimus" Hermann Hesse (1877-1962 ) Sündis 2 juulil 1877 ja suri 9 august 1962. Suri sveitsis. Isa on sündinud Paides. Vanaisa oli tal Tartu Ülikoolis arst. Pere oli usurange. Poiss ei kannatanud seda välja ja põgenes 15 aastasena kloostrikoolist. Töötas raamatukaupmehena. 1911 käis Indias. Seal kiindus idamaisesse kultuuri. Temast sai veendunud patsifist. NB! Sveits. Loomingut iseloomustab inimese eneseleidmine, psühhoanalüüs ja humanism. Alustas luuletajana. Esimene trükis ilmunud oli
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..."(Herman Hesse) Väikesed lapsed on väliskeskkonnast väga kergesti mõjutatavad. Vanemate tähelepanu, nende omavaheline läbisaamine ja üldine atmosfäär kodus-vastsündinu jaoks mängivad kõik tegurid tähtsat rolli. Suuremaks saades õpivad nad õigel ja valel vahet tegema, kuid sõltuvus ümbruskeskkonnast jääb alles. Samas keskkonnas asuvad inimesed elavad aga täiesti erinevat elu, pabistavad eri olukordades ning reageerivad eluseikadel omamoodi. Meedia ja ühiskonna seatud elu kriteeriumid ja normid muutuvad ühele osale koormaks kuid teisele käitumismalliks. Meedia mõjutab tänapäeva noorte mõttemaailma suurel moel. Isiksuse kujunemise protsessi käigus on meedias kajastatavad artiklid ja pildid eeskujuks nooremale põlvkonnale. Vanemad ei oma enam piisavalt suurt mõju lastele ning kangelasteks saavad kollase ajakirjanduse kuulsused. Paljud noored tütarlapsed ei hool...
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene. See omakorda eeldaks, et maailm ongi kogu oma hädade ja probleemidega summaarselt muremer...
nagu nad on ning antaks oma panus ühiskonna indiviidide elude paremaks muutmisel. Olenemata sajandist ja aastatuhandest võib kõigile anda ühe soovituse:" Olge targad ning mõelge oma peaga!". Pole vaja tõsiselt võtta kõike, mida kirjutatakse või räägitakse ning eriti oluline on seda meeles pidada praegusel ajal, mil iga nurga taga varitsevad erinevad peibutised, mis kohest õnne ja rahulolu lubavad ja inimese kergeuslikkusele panustavad. Tuleks järgiga Hermann Hesse nõuannet ning õppida tõsiselt võtma seda, mis on tõsiselt võtmist väärt.
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust
kerjuseks, kuigi ta oli muusikas tõeline meister. Kui nad oleksid olnud targad inimesed, siis selle asemel, et sandikopikaid visata, oleks nad talle kinkinud riideid ja toitu, austanud nagu täisväärtuslikku meistrit. Siit ka õpetus: enamik inimesi ei mõista tõelist kunsti ja pole vaja solvuda selle peale, et nad ei mõista, kuna tuleb päev, mil tuleb keegi, kes seda tõesti hindab just nagu Kandlemängija juurde tuli Jeesus Kristus. 3) Nii Hesse kui Tammsaare austavad loominguinimesi, ent nad mõistavad hästi, et tõeliselt andekaid paljud ei mõista, kuna nende areng ja mõtlemine on väga piiratud. Selle tõttu ootab pea igat loominguinimest mingil eluhetkel pettumus teistes inimestes. Tänu sellele pühendub loominguinimene rohkemgi veel oma loomingusse ja tema meisterlikkus saavutab kõrgtaseme. 4) Han Fook kasvad naiivsest noorukist kibestunud vanurisse. Omades kõike,
Reelika Oissar 206MRA Teoseanalüüs Stepihunt-Hermann Hesse 1.) Hermann Hesse 2.) 1927 3.) Saksamaa 4.) Seal oli palju kõrtse ja baare. 5.) Minu jaoks oli põhisündmus see,kui Harry tappis Hermine , ainukese inimese, keda ta armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus
http://thebleedingtomato.files.wordpress.com/2010/07/hendricksorgh_joanmiro01.jpg?w=640&h=398 Warhol, popkunst http://misskatieart.files.wordpress.com/2011/06/andy-warhol-100-cans-1962.jpg?w=480 Kirjanikud F. S. Fitzgerald E. Hemingway G. Orwell G. G. Marquez J. D. Salinger E. M. Remarque H. Lee A. Camus K. Vonnegut J. R. R. Tolkien J. Joyce F. Kafka M. Mitchell H. Hesse http://www.solomonsays.in/web/imgs/review-images/91/hermann_hesse.jpg Hesse Camus https://encrypted-tbn3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRt8H62L0_eLVU3nGFPniUViTeJIWcF37FX_o30rvOyV71QDRITWw http://libcom.org/files/imagecache/article/images/library/a_farewell_to_arms_0.jpg http://joegleason1982.files
ABSTRAKTSIONISM: hans hartungi jackson pollock rothko punane maroonil INFORALISM dubuffet dimpled cheekS POP Oldenburg Tordilõik floor burger Rauschenberg monogramm Segal Hamliton mis ikkagi teeb tänapäeva kodud nii eriliseks ja nii meeldivaks Warhol Marilyn monroe ja soup can Lichtenstein maybe Koons Wesselman KINEETILINE Calder Tinguely hammasrattad PERFORMANCE Beuys OP Vasarely Riley MAAKUNST Christo piiratud saared Smithson ANTIVORMILINE Hesse contingent Merz triplo igloo Morris Serra MINIMALISM Smith KONTSEPTUALISM Kosuth üks ja kolm tooli
Mein Held Guerrilla Girls · Die Guerrilla Girls sind eine seit 1985 anonym operierende Künstlerinnengruppe aus New York, deren Markenzeichen Gorillamasken sind. · Die Mitglieder verwenden als Pseudonyme die Namen toter Künstlerinnen, wie etwa. Frida Kahlo, Eva Hesse, Paula Modersohn-Becker, Käthe Kollwitz, Gertrude Stein, Georgia O'Keeffe. · Sie nutzen Fakten, Humor und empörend Visuals zu Sexismus, Rassismus und Korruption in Politik, Kunst, Film und Popkultur aus. · Sie haben fünf Bücher, zuletzt "der Guerilla Girls 'Art Museum Activity Book", mit "Fun Facts" über Kunst Museen veranstaltet Workshops, montiert Plakate, Aufkleber
Mein Held Guerrilla Girls · Die Guerrilla Girls sind eine seit 1985 anonym operierende Künstlerinnengruppe aus New York, deren Markenzeichen Gorillamasken sind. · Die Mitglieder verwenden als Pseudonyme die Namen toter Künstlerinnen, wie etwa. Frida Kahlo, Eva Hesse, Paula Modersohn-Becker, Käthe Kollwitz, Gertrude Stein, Georgia O'Keeffe. · Sie nutzen Fakten, Humor und empörend Visuals zu Sexismus, Rassismus und Korruption in Politik, Kunst, Film und Popkultur aus. · Sie haben fünf Bücher, zuletzt "der Guerilla Girls 'Art Museum Activity Book", mit "Fun Facts" über Kunst Museen veranstaltet Workshops, montiert Plakate, Aufkleber
4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul diferentsvõrrandis TC i = (i c ) q i (i = 1, 2). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q1* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 3 Q 1/2 ja tema toodangufunktsioon on Q = (L K) 2/3, kusjuures tööjõud L on hinnamääraga w ning kapitalimahutused K hinnamääraga r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi. c) Tehke L * analüüsi r suhtes. Vihjed/vastused 1. Marginaalkulu on MC = dC/dq, selle muutumist a suhtes iseloomustab tuletis dMC/da. Mittenegatiivsus tähendab ruutkolmliikme mittenegatiivsust (uurida diskriminanti), saame, et a > 1. Juhul a = ¾ saame MC = (9/4) q 2 + 6 q + 3, see on ruutparabool. 2. Lahendasime loengus, y' = (1 / (ln a - ln x ) ))'. 3
Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul TCi =( c / i ) q i (i = 1, 2 ). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q2* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on nõudlusfunktsioon P = 4 Q 1/ 4 ja tema toodangufunktsioon on Q = L 1/3 K 2/3, kusjuures tööjõu L palgamäär on w ning kapitali K hinnamäär on r. a) Leida L * ja K *, mille korral kasum on maksimaalne. b) Kontrollida Hesse maatriksi tingimusi. c) Sõnastage r ja w kohta tingimus, mille korral L *= K * . Vihjed/vastused 1. Tasakaal (optimum) on juhul q S = q D , millest saate P* = a + c + t / 2 ja edasi q* = a P*/ 2 . Maksutulu T on maksimaalne (ikka tuletise abil), kui t* = a - c ja küsiti maksutulu maksimaalset väärtust, mis on T = t* q* = (a - c ) 2 / 4 . 2. a) Tuleb leida (Q; P ) = - 1/ a ja uurida selle absoluutväärtust. b) R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) tähendab
kirjaniku Anatole France'i väga tabava tsitaadi: ,,Inimloomuses on mõelda targalt ja käituda absurdsel moel." Kõige kummalisemad ning kahtlemata ka kõige huvitavamad isiksused on need, keda ei saa konkreetselt määratleda inimloomuse alusel. Nendes inimestes valitseb sageli lõppematu vastuolu kahe erineva iseloomu vahel, mida on äärmiselt raske üksteisest eraldada, rääkimata taltsutamisest. Just säärase tegelaskuju musternäidist tutvustab saksa kirjanik Hermann Hesse oma maailmakuulsas romaanis ,,Stepihunt". Selle teose peategelane Harry Haller on keskealine mees, kes on minetanud oskuse naerda, võime elu nautima ja sellest rõõmu tundma. Ta ei suuda mõista maailma, mis teda ümbritseb, sarnanedes rohkem üksiku hundi kui inimesega; ometi on temas ka kübeke inimlikkust, mis kummalisel kombel lubab tal armastada ning kirjandusteoseid nautida. Hermann Hesse on suutnud oma
esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20.sajandi esimesel poolel Parimaid postmodernistlike kirjanikke liidab kõigile erinevustele vaatamata just veendumus,et kirjutamine on midagi enamat kui lihtsalt mäng
suurimaks importijaks maailma riikide seas. Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal Kölni toomkirik Ajalooline Bremeni vanalinn SPORT Edukat sportlased: Enim harrastatavad alad: Tobias Angerer Jalgpall Claudia Nystad Jalgratasõit Axel Teichmann Tennis Michael Schumacher Motosport
" Antoine de Saint-Exupéry 2. ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Antoine de Saint-Exupéry 3. ,,Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru." Antoine de Saint-Exupéry 4. ,,Maailm ise aga, see, mis on meie ümber ja meie sees, ei ole iial ühekülgne. Iial ei ole inimene ainult pühak ega ainult patune." H. Hesse 5. ,,Armastust võib paluda ja osta, võib kingiks saada ja tänavalt leida, aga vägisi võtta seda ei saa." H.Hesse 6. ,,Ühe inimese tarkus ja vara näib teistele ikka narrusena." H.Hesse 7. ,,Kui omakasu mängus ei ole, siis on luuletamine, aga kui omakasu tuleb mängu, siis on valetamine." E.Salumäe 8. ,,Kehakultuurlane see on keha ilma kultuurita." E.Salumäe 9. ,,Me rajame oma elutee ise, keegi teine ei saa seda meie eest teha." E.Salumäe 10
Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed.Aastal 1852 avas pastor F.F. Meyer kirikukooli, mis kümme aastat hiljem muudeti kihelkonnakooliks, mis tegutses 1883. aastani.1865. aastal korraldati Jõhvis kihelkonna laulupidu.1866. aastal moodustati Jõhvi vald.Aastal 1918 mõrvasid bolsevikud luteri kiriku õpetaja Carl Hesse. Aastal 1949 rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus "Kaevandus nr. 2", mis likvideeriti 1971. Eesti, jõhvi Jõhvi linn Mullakaart Aadressikaart Ajalooline Detailplaneeringud Kultuurimälestised Looduskaitse Ohtlikud ettevõtted Lääne 15 Jõhvi
Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raamatust lossi ajalugu uurides, kohtub Luise vaimuga (Hannes Prikk). Vaim leiab Luises palju ühist Õnnega, kellesse ta oli kunagi armunud olnud ning peale selle tunneb ta Luise juustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
