Kui elektrivoolu saaks isiksustada Alalisvooluga on kindlalt tegemist mehega. On kindel suund ja tugevus ning see ajas ei muutu. Vahelduvvool on siis naine. Nende suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolul on eelised nagu ka naisel. Vahelduvvoolul on jõuahelad kontaktivabad, lihtne muundada, lihtsam, odavam. Samas on ka naise elu lihtsam ja odavam. Aga on ka probleeme. Pingekvaliteedi tagamine keerukas mittelineaarsete koormuste korral. Ka naistega on raske vahel suhteid hoida. Kokkuvõtteks on alalisvool ja mehed lihtsamad kui vahelduvvool ja naised, sellepärast esimisest mainitust saigi ainult kaks rida ja teisest ülejäänud.
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm
Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis
02 Oidipus Kõik algas sellest, kui ma päästsin Teeba linna kohutavast needusest. Nimelt oli siin kohutav koletis, keda kutsuti Sfinksiks. Sfinks tappis igaühe, kes temast möödus ja kes ei osanud leida vastust tema mõistatusele. Mina aga olin just see, kes vastuse leidis ja sellepärast pidi Sfinks end hukkama. Seda ta ka tegi. Kui rahvale see uudis kohale jõudis, tõstsid nad mu Teeba linna kuningaks ning andsid mulle naiseks kuninganna Iokaste. Pean ütlema, et minu valitsusaeg oli rahva jaoks hea. Kõik olid õnnelikud ja polnud probleeme. Hiljuti aga oli põud ning hakkas levima katk. Taimed ei kasvanud, loomad surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibose sõnade järgi pidi
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu E.Vilde ,,Pisuhänd" Juhendaja:Anne Rand Pisuhänd 1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks. Lõpuks kutsub ta endale appi endise klassivenna Tiit Piibelehe, kes on endaga suht põhjas
Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2. Nimeta nime või mingi rolli alusel tegelasi ja märgi juurde mille poolest ta huvitav oli (10). Federigo degli Aberighi oli väga julge tegema suuri samme oma armastuse nimel, ta ju tappis oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud terve tema elu. Kimon muutus tänu armastusele arukaks ja haritud inimeseks, kuigi olles eelnevalt täielik rumaluke.
eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati
Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et ostetakse kokku tangu, üks pütt 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter nägi seda ja otsustas enda odrad tanguks teha, Ennult raha laenuks võtta ning pärast maha müüa ja rikkaks saada. Hiljem sai ta aga teada, et Enn oli ta reetnud. Ajalehes oli kirjas, et hoopis pütt tangusoola, maksab 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter oli veel lubanud, et annab enda tütre Maie Ennule naiseks. Peeter aga seda ei teinud. Enn pakkus kokkulepet, kas Peeter annab Maie talle naiseks või maksab võla, mis oli 125 rubla ära. Peeter aga ei teadnud mida teha. Odrad olid tal tanguks tehtud, ning maha neid müüa ei saanud ja tütart ei tahtnud ta Ennule naiseks anda, kuid ometi vajas võlg maksmist. Kui Peeter küsis tütrelt kellele ta meheks tahab minna, vastas too ikka , et Märdile.
Teele oli tal palunud käia Arno juures ja seda ta tegi. Seal kutsusid nad kokku Tõnissoni, Lesta ja Arno ning pidasid nõu kuidas Lesta saaks oma raamatu trükki anda. Kuna trükkimine maksis 300 rubla, siis panidki sõbrad neljakesi raha kokku. Järgmisel päeval sõitis Toots tagasi koju ja otsustas oma kodu korda tegema. Ta kutsus endale Lible appi. Töö edenes hästi. Vahepeal oli omakorda appi kutsunud ühe tugeva mehe (mardi). Samal ajal oli kiir püüdnud Teelele naiseks minna, kuid too ütles et läheb naiseks ainult põllumehele. Nii oligi Kiir korraldanud reisi Venemaale, et saada põllumeheks. Kuid see plaan läks nurja, sest teda oli poolel teel röövitud. Siis oli Kiire plaan Tootsi juurde õppima minna, kuid ka see plaan läks nurja sest Tootsi antud tööd olid liiga rasked. Laupäevaks oli Toots kutsutud Teelele külla. Teel kohtas ta Kiirt ja nad hakkasid üksteisega maadlema, selle peale, kas Toots saab Rajale või ei saa
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla
Villem Ridala. "Toomas ja Mai" Sisukokkuvõte Lugulaulus kõneldakse tõmmu ja ägeda loomuga Toomasest ja tema katsetest tuua tallu sobiv perenaine. Kõik naised kartsid juba ette halba kohtlemist ja rasket tööd. Tema esimene naine Anne oli kaunis, kuid kaasavaratu neiu, kelle vanemad vastu tema oma tahtmist Toomasele naiseks andsid. Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks
Kuldvillak Anastassia Larina 10. klass M illest lugu algas? Athamas, Orchomenuse linna valitseja valib endale naiseks pilvede jumalanna Nephelet. Naine sünnitab kaks last: Phrixuse (poiss) ja Hellet (tüdruk). Hiljem valitseja armub Inosesse (Teeba printsess, Kadmose ja Harmoonia tütar) ja hülgab oma esimest naist. Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada.
käsi pesemas. Mõeldes aga selle peale kuidas Karin Luts "Kunstnikku" autoportreena on kujutanud kerkib esile jälle talle omane ja oluline soolise identiteedi küsimus. Kui selle mõttega pildil oleva tegelase ilmet vaadata, võib peaaegu et märgata õhkõrna trotslikku muiet ta suunurgas. Tol ajal oli ka kunstimaailm meeste pärusmaa ning naise roll selles valdkonnas oli pigem modelli, armukese, muusa või vahel ka abikaasana. Karin Luts tunnetab läbi kogu oma loomingulise tee konflikti naiseks olemise ja loomingulise eneseteostuse vahel. Näiteks teda ei võetud vastu Pallase kunstiühingusse, kuna ta on naine, aga samas nimetatakse teda tema vaimset iseseisvust silmas pidades mehelikuks naiseks. Kunstniku kujutamine sellises androgüünes laadis vihjab naise õigusele professionaalsele identiteedile, ning naiseks olemine, kui ebasoosiv asjaolu on barjäär, mis vajab ületamist. Sama teema on ka Karin Lutsu teistes töödes näha. "Aedniku"
erinevusi. Põhisarnasustest tooksin esile faktid, mis on seotud abieluga, meeste ja naiste rolliga peres. Erinevustest- naiste roll peres, erinevad pidustused ja haridus. Nii Kreekas, kui ka Roomas oli perekonnapeaks isa. Tal oli piiramatu võim oma perekonnaliikmete üle. Kõigi perekonnaliikmete varandus kuulus perekonnapeale ja tal oli põhimõtteliselt õigus pereliikmed hukka mõista. Mehed võtsid endale naiseks tavaliselt noori tüdrukuid. Näiteks Roomas ja Kreekas võtsid 30-40 aastased mehed omale naiseks vaevalt murdeast väljakasvanud tüdruku. Naised olid meestega võrreldes väga allahinnatud nii Kreeka, kui ka Rooma ühiskonnas. Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ning Roomas puudusid neil poliitilised õigused. Roomas ning Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste vaimsele harimisele. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus, pereisa käe all
Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt. Pulmade ajal käisid ka Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja isegi Kungla kuningapoeg. Kõik tahtsid seekord Lindat endale naiseks paluda, aga Linda lükkas nad kõik tagasi. Lõpuks tuli Kalev. Tahtis Lindat liivitseda, Tedretütre naiseks võtta. Kalev oli Lindale meelepärast ja pulmad korraldati suured ja uhked. Lahkumine Varsti Salme ja Täht jätsid hüvasti ja läksid oma teed. Natukene aega hiljem otsustasid Kalev ja Linda ka lahkuda. Nad jätsid hüvasti, istusid vankrisse ja sõitsid Kalevite kodu poole. Kuu jäi kurvalt vaatamaie, Pahal meelel paistis päeva, Kased nutsid kamberissa, Linda, lind, ei tunnud leina, Tunnud teiste kurvastusi, Linda lendas peiu armul, Sõitis kaasa sõudemisel
(hobune Gana ja 7 lossiväravat). 12 koljatit, kääbused ning nende varandus (varandus peidetud koopasse). Sõit Wormsisse, printsess Kriemhildile kosilaseks. Terve aasta Wormsis ja pruuti ikka pole (võimekus, osavus, võretatud aken). Sõjaolukord, riigi päästmine. Lõpuks ometi Kriemhild. Kuningas Gunther ja sõjakas Brünhild. Siegfried aitab kavaldada ja saab vastutasuks Kriemhildi omale naiseks. Sõit tagasi Kriemhildi juurde. Vahepeatus varanduse salakoopas (rüselus valvuritega). Pulmad 2 nädalat. Siegfried koos naisega kodumaale. 10 aastat valistemist, poja sünd. Kutse Wormsisse. Kriemhildi ja Brünhildi tõrelus ja tüli (naiseks saamise plaan). Brünhild vihkas kõiki. Brünhildi ja hanese teeseldud sõjaolukord, Siegfriedi abivalmidus. Hageni valetamine Kriemhildile ja suure
head endas. 2. Ingeri välimust mõjutas jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli ta töökas ja heasüdamlik. Ta tappis ka oma tütre, kellel oli juba sündides jänesemokk. 3.Talle tehti operatsioon, jänesemokka enam ei olnud, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, naine sai aru,et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks. 4. Alguses oli arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist, mõistis ta, et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe
Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse
Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke. Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi suur üllatus, kui ta sai teada, et Marcellina on Figaro ema & Bartolo Figaro isa.
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks naiseks lesestunud hertsoginna Federica, kes on koos Rodolfoga üles kasvanud. Ta teatab oma soovist Rodolfole vahetult enne Federica saabumist. Rodolfo ütleb talle, et ta armastab teist. Federica muutub Luisale armukadeda...
keeldus & nüüd on tal ärev olla (lk80) Maurer & linnafunktsioonid; elupaigad (lk87) Theo on eneseimetleja, talle meeldivad peeglid; rääkis naistele unenägudest (lk92) Theo leidis vigastatud joodiku (lk96) Peeter & arusaam inimestest head & halvad; kaugemad riigid on tema arvates koledad (lk99) Keegi teeb Eero üle nalja (lk105) Maureri meenutus, kuidas kohtas naist & lubas ta naiseks võtta 4a tagasi (lk116) August üritab ravida hambaravi viinaga; lõpuks läheb arstile (lk129) Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149) Peetri arvates poleks tohtinud Laura külalist ära lasta (lk152)
kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta ära oma armsa pruudi & nad lepivad ära. Samal hetkel juhtub neid Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See koos nägema krahv, kes näeb Figaroga koos krahvinnariietes tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Susannat. Pidades teda oma naiseks, otsustab ta kutsuda kokku Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees kogu õukonna, et oma naist häbistada. Oma üllatuseks satub ta koos talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, teistega tunnistajaks, aga oma enda truudusetusele. Nüüd ei jää tal otsustatakse talle mängida vingerpussi
polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist , mõistis ta et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest.
korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2
Giovanni Boccaccio "Dekameron" 5. päev 1. novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri
Sparta - Peamine oli sõjaline ettevalmistus - Nõrgad imikud hukati - 7.a rühmadesse ja pidid ise hakkama saama. - Rühmades oli põhiliselt sõjaline treening, aga õpetati ka lugemist, kirjutamist ja muusikat. - Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne - Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi - Tavaliselt võttis juba umbes 30-aastane mees naiseks äsja murdeeast välja kasvanud tüdruku. - Mehe elu möödus sageli kodust väljas - Naine püsis kodus ARISTOKRAADID - Nende põlde harisid orjad ja sõltlased - Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisukojaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. - Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast - Peaagu kogu kreeka kirjasõna pärineb arisokraatidelt, kuna neil oli teistest rohkem aega pühenduda
Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk siis naise surub oma rolli esiteks ühiskond ja kandev ideoloogia, teiseks fakt, et meie liigi säilimisega on naine seotud oluliselt suurema aja- ja energiakuluga, mille kõrvalt ühiskonna ja töö jaoks jääb lihtsalt vähem aega. Kolmandana, ent mitte vähemtähtsana kulub naisel aeg ja raha ka oma välimuse (naiselikkuse kapital!) eest hoolitsemiseks, ilma milleta jääks tema naisjõud nõrgaks.
" JULIA: " Ma tean, tema ongi see minu ÕIGE. Mina armastan teda ja mina ragastan teda. Tahan temaga abielluda!" (Amm läheb ja otsib Romeot ning leiab ta maja seinajuurest konutamas) AMM: "Romeo, oled see sina?" ROMEO: "Jah mina!" AMM: "Julia tahab sinuga abielluda!" ROMEO: "Einoh, lähme ja teeme selle kiire asja siis ära." (Amm viib Romeo sinna, kus nad abielluvad. Noored näevad üksteist taas) (Laskuvad Lorenzo ette põlvili) LORENZO: "Kas sina Romeo võtad naiseks Julia?" ROMEO: "Jah!" LORENZO: "Kas sina Julia võtad naiseks Romeo?" JULIA: "Emm, mina vää (Lorenzo noogutab) noohh.. nagu.. olgu. Jah ma võtan!" LORENZO: "Te võte emmata!" (Julia kiirustab koos Ammega koju, Romeo jääb tänavale) (Romeole hüppab kallale Tybalt, Romeo parim sõber näeb seda ja läheb Romeole appi! Typalt ja Mercutio võitlevad, Tybalt tapab ta. Romeo võtab relva ja tapab Tybalti. Seda näinud pealt teener, kes räägib sellest kõigile!) (Romeo põgeneb.)
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja
Jaan Kross „Keisri hull“ Lühikokkuvõte Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Päeviku pidajaks on Jakob. Eestlasest aadlik Timotheus von Bock sõitis koos perepojaga Eestis asuvasse mõisa. Bockile hakkas talutüdruk Eeva meeldima, keda ta endale ka naiseks tahtis. Bockil kulus tükk aega enne kui ta Eeva isale asja selgeks teha suutis. Bock saatis Eeva ja ta venna Jakobi viieks aastaks Masingu juurde õppima. Peale viit aastat võttiski Bock Eeva endale naiseks. Kui Eeva oli kolmandat kuud rase, arreteeriti Timotheus ning ta viidi minema. Miks Timotheus täpselt ära viidi, seda ei teatud, aga arvati, et tegu võis olla kriitilise kirjaga, mille ta olevat tsaarile saatnud. Timotheusi vend Jakob leidis venna toast mustandi.
poliitilistest oludest ja kõige kõrgem seisus oli ülemnaine. Abieluinstitutsioonis oli oluline tähtsus Osirise ja Isise legendil. Osiris oli suur jumal ja esimene vaarao, kes abiellus oma õega. Nad olevat tulnud maailma selleks, et harida ja tsiviliseerida inimesi ning õpetada neile jumalate tarkust.Abielludes oma õega, kindlustas Osiris selle, et vaaraode jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga. Hoolimata valitsejate sellisest tavast, ei paistnud geneetiline degenereerumine olevat nii suur, nagu oleks võinud arvata,
Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea, kui saaks kellegi rikkast perest. Jüri tahtis aga võtta karjatüdrukut naiseks. See mõte ei meeldinud isale kohe üldse ning ta tahtis linna tagasi minna ja talu uuesti enda nimele kirjutada. Nende juurde tuli aga üks mees, kes andis Jürile sõjaväekutse. Jüri hukkus sõjas. Teises tantsus näidati põhiliselt Taavetit, Aiaste talu uut peremeest. Ta ei olnud peremehena just kõige targem ning ta tegi palju rumalaid otsuseid
Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea, kui saaks kellegi rikkast perest. Jüri tahtis aga võtta karjatüdrukut naiseks. See mõte ei meeldinud isale kohe üldse ning ta tahtis linna tagasi minna ja talu uuesti enda nimele kirjutada. Nende juurde tuli aga üks mees, kes andis Jürile sõjaväekutse. Jüri hukkus sõjas. Teises tantsus näidati põhiliselt Taavetit, Aiaste talu uut peremeest. Ta ei olnud peremehena just kõige targem ning ta tegi palju rumalaid otsuseid
vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu vastutegutsemine Märdi ja Maie paariminekule. Kure Aadu tuleb Märdi kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd
kolme avaldust, mis peaks olema tehtud. Gunnarr kutsus Hrutri kahevõitlusele. Hrutr loobus ning maksis raha Gunnarrile ära. Gunnar sai kuulsust juurde, ta tänas Njalli ning ka Unnr oli väga tänulik Gunnarrile. 25. Unnr läks Valgardrile mehele (see ei meeldinud ei Gunnarrile ega Njallile, sest Valgardr oli halva kuulsusega mees) ja neil sündis poeg Mördr. Mördr oli õela hingega. Njalli kolm poega olid kõik suurt kasvu ja tugevad. Njalli esimene poeg võttis naiseks Thorhildri ja teine poeg Astridri. 26. Asgrimriloli 3 poega- kaks Thorhallri, Grimr ning ka tütar Thorhalla, kes oli igas mõttes väga tubli. Njall pakkus ühel päeval oma pojale Helgile, et too võiks omale pruudiks võtta Asgrimri tütre, sest ta on kosjakaupadest kõige parem. 27. Thorhallr ja Helgi läksid kosja, kõik olid otsusega rahul. Pulma tuli kohale ka Gunnarr. Njall pakkus end Thorhallr Asgrimripojale kasvatajaks, Thorhallr jäi Njalli juurde pikemaks
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta,
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta,
Seal satutakse esimest korda kokku ka Tegevuse koht ja aeg Eliza, vaese lillemüüjaga. Pickering veab Higginsiga kihla, et viimane ei XX sajandi alguse Inglismaa suuda koknit kõnelevat lilleneiut suursaadiku juures toimuvaks balliks seltskonnas aktsepteeritavaks naiseks muuta. Vastasel juhul lubab Peategelaste iseloomustused kolonel neiu koolitamiseks kulunud summa kinni maksta. Higgins võtab Eliza Doolittle oli ninakas vaene lillemüüja, kellest raamatu lõpuks selle väljakutse vastu ning järgmisel hommikul Higginsi ukse taha vormus igati kombekas ja viisakas neiu. Eliza puhul toimub tema koolituse saamise sooviga ilmuv Eliza võetakse sinna kuueks kuuks
teda ei kutsutud pulma. Surematus tulekoldesse panemine, loitsimine. Kuna Thetis ei osanud seda teha, põletas ta oma lapsed ära. Kui Achilleus sündis, siis isa ei lubanud teda tulle toppida. Haavamatuks sai teha STYXI jõkke torgates allilmajõgi, jumalate murdmatu tõotuse jõgi. Achilleuse kand nõrk koht Odysseus kavalpea, kes mõtleb välja rändkaupmehe osa, kus ta suudab tuvastada naiseks riietatud mehe ( mees valis korvist sõjariistu, päris naised aga naiselikku kraami) Apotropaion- õnnetust tõrjuv, tõrjemaagiline kujutis. Parise otsus Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakib abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist Helenat
kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis Jussile ja kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine. Andres, aga polnud Mariga nii palju rahul kui esimese abieluga. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Alguses lastel vahet ei tehtud, aga hiljem kui väike- Andres, kes oli Andrese poeg ja Indrek, kes oli Andrese ja Mari ühine poeg pidevalt kaklema hakkasid.
olnud, see oli talt mõisaga tülitsemise tõttu ära võetud. Päärn oli teomees ja seetõttu puutus ta teoorjusega eriti rängalt kokku. Enamuse aja töötas ta mõisa heaks teotööd tehes, ta oli tubli ja tugev töömees, ent kangekaelsuse ja õiguse tagaajamise tõttu ei saanud ta ikkagi mõisaga hästi läbi. Päärna sõpradeks olid peaaegu kõik talunikud välja arvatud Huntaugu Mihkel. Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu a...
Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männiku Märdi häält. Enn ronis parsile ning jäi kuulama mida Märt ja Maie räägivad
aastal Hispaania provintsis Saragossa. Tegevus kestab 4-5 päeva. b) kes on näidendi tegelased, mida keegi neist tahab, kuidas neil läheb ja mis põhjusel. Näidendi põhiliinis on neli tegelast: kolm meest ja üks naine, kelle pärast mehed konkureerivad. Hernani on bandiit, kes tegelikult peaks olema kõrgel kohal. Ta armastab dona Soli ja tahab temaga ühist tulevikku, samuti soovib ta kätte maksta don Carlosele, kelle isa tappis Hernani isa. Hernani saab dona Soli endale naiseks, aga abielurõõm jääb väheseks, sest pruutpaar tapab ennast. Hernani jõuab eesmärgini tänu oma jõule ja sihikindlusele. Enesetapuni viib aga teda tema liigne uhkus. Don Carlos on rikas ja kõrgest soost noormees. Ta tahab saada kuningaks ja dona Soli endale naiseks. Kuningaks ta saab tänu teise kandidaadi lahkusele. Dona Soli ta endale ei saa, sest käitub naise suhtes alatult ja dona Sol ei armasta teda. Don Ruy Gomez de Silva on vanemas eas hertsog
Tegelane, tema kirjeldus ja mida ta raamatus tegi. Kubjas Prits e Pärtli Prits: Uhke, upsakas, auahne, reetlik, salakaval, kahepalgeline, omakasu püüdlik. Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni).
Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja lasid ena lõkke ääres kuivatada. Üks neist oli üleni kullatud riided , kes ei olnud keeegi muu kui don juan kes ka kohe hakkas charklottele külge ajama ja palus ta kätt ja ajasi igasugust mesijuttu. Charlotte ei olnud kül lloll aga juan suutis ta ära moosida. Pierrot nägi seda pealt ja läks ligi ja küsiss mix härra ajab tema tüdsrukule külge ja sellepeale vastas don juan et ta võtab Charlotte omale naiseks. Ja andis ka mitu kõrvakiilu Pierrotile, kes hakkas talle vastu ,kuid lõpuks tuli riiua vahele Sganarelle. vihasena läks Pierrot tädile rääkima mis toimumas on. Natukese aja pärast tuli ka Mathurine Charlotte ja Don juani juurde ja tekkis vaidlus kes saab Juani naiseks, juan ise kloguaeg sosistas tuddrukukte kõrva sisse valesid ja lõpus õnnestus tal selles vaidlusest pääseda oma sõnaosavusega, ütles et kes tegelikkuses teab et talle lubati minna see peaks olema rahulik
Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta tegigi. Kuningapoeg oli täpselt kolme aasta pärast kodus tagasi, et näidata vanematele oma uut naist. Kuningatütar oli väga tore ning lahke. Ta võttis kuningapoja lahkelt vastu, kui
Tegelased lord Henry Wotton e Harry - avaldas portree kohta oma arvamuse, pruunid silmad, elab Curson Street´il Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja, kunstnik, tegi portree Gray ´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux, Selby on tema oma Lord George Fermon sõbralik, laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma, romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane näitleja James Vane - Sibyli vend Teatri direktor kilev hääl, paks, juut Victor - Doriani teener Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
