tabav huumor Isegi ekstaasis ei samasta lüüriline tegelane end näiteks jumalaga, koguni mitte normaalse inimesega, vaid peab paremaks olla joodik, nukk, veider loomake, ussike või isegi hapukurk. Selle poeetika lahutamatuks osaks on eri liiki koomikavõtted, sageli üsna jantlikud ehk burlesksed, mille olemuseks on alati millegi kõrgemalseisva madaldamise tung. Esimesed värsid ilmusid 1936. aastal "Loomingus" Eestis on Arno Vihalemm avaldanud luulet "Kodumaa" lisana vihikus "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) ja valimikus "Lugemik" (1991). "Kaja kivi südames" (1954) "Marionetid" (1958) "Consolationes" (1961) "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) "Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966) "Ühe keelega kannel" (1979) "Viis on viis" (1986) "Lugemik" (luule valikkogu, 1991) Väikeraamatuna on ilmunud
v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm väga viljakas luuletaja v Luulekogud v "Kaja kivi südames" (1954) v "Marionetid" (1958) v "Consolationes" (1961) v "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) v "Tsoo-loogia ehk ingel lindudega" (1966)
Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama. Üks päev võitis ta püstoli ja hakkas sellega eputama. Ise laskis veel ühe inimese sauna akna puruks, Köster aga tuli veel pragama.
(2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
arglik Lesta enese ette naeratades. Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatesid, nagu oleksid kartnud kuhugi hiljaks jääda. Arno hoidus kartlikult seina lähedale. Ta oli veel võõras, ja see kirju liikuv pani ta pea ringi käima. Ainus tuttav, keda ta silmas, oli Raja Teele. Sellesama punapõselise ja valkjajuukselise Teele vanamad ja Arna vanemad olid peaaegu üleaedsed, seepärast tundis Arno teda. Arno oleks heameelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näinud tema arust kõlbavat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu lambad ja nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. Ta toetus seina najale ja vaatas. Seal oli tugev. paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühelt jalalt teisele ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises-rasvane lihakamakas. Keegi läks temast mööda ja astus talle jalale.
KEVADE Milline oli Arno, kui tuli kooli? Ta tuli 1 korda siia kooli. Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema?
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg ?
Tegelaste iseloomustus Joosep Toots · Välimus: heledad juuksed, nina paremale poole viltu, rõugearmiline nägu ja tugev keha; · Iseloom: rahutu, vallatu, sõbralik, nutikas, kaval ja vempe täis võrukael; · Päritolu: vaesest perest, Ülesoo talust. Heinrich Georg Aadniel Kiir · Välimus: punakad juuksed, tedretähnid, nööpsaapad, korrektselt riides ja kõhn keha; · Iseloom: kaebaja, tagasihoidlik, heatahtlik, sõbralik; · Päritolu: rätsepa perest, mitu venda, elas maal ja oli haritud. Teele · Välimus: ilus, punapõseline, valkjajuukseline, ümara näoga, kenasti riides; · Iseloom: sõbralik, südamlik, hell, viisakas, tagasihoidlik ja tugeva loomuga; · Päritolu: rikkast perest, elas Raja talus. Jaan Imelik · Välimus: heledad juuksed, naerusuine, pikk ja kõhnema kehaga; · Iseloom: töökas, julge, sõbralik, lahke ja tugeva loomuga; · ...
Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets. Tal küll puudus väline sarnasus Tootsiga, kuid tema miimika ja liikumine meeldis Arvo Kruusemendile. Aare Laanematsast saigi Toots. Eriti rahul oldi Arno osatäitjaga Arno Liiveriga. Nende iseloom ja välimus olid äravahetamiseni sarnased. Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1. märtsil kõige lihtsama stseeniga. Sellesk on Imeliku ja Kuslapi koolitulek.Võtete ajal elasid noored Palamusel. Hommikul käidi kohalikus koolis ning
Firenze, Toscana Nimi Kool Klass Firenze, Toscana Firenze on linn Itaalias Toscana maakonnas. Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel. Firenze üldandmed: rahvaarv-373 446(2011.a andmed), pindala- 102,41 km2, kaitsepühak- Ristija Johannes, linna püha-24.juuni. Firenze vapp: Linna ajalugu Firenze rajasid 59.aastal e.m.a roomlased ja nimetasid selle jumalanna Flora järgi Florentiaks. Linna arengule aitas kaasa Arno jõel kulgev kaubandus. 8.sajandil oli linn Karl Suure valitsuse all. 10-11.sajandil kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus .1115
• Kirjanik • Tähtsamad tegelased • Kirjeldus • Lühidalt sisust • Koostaja Oskar Luts • Sündis – 7. jaanuaril 1887 Tartumaal • Õppis Palamuse kihelkonnakoolis • Tartu reaalkoolis • Töötas apteekriõpilasena • Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust • Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas • 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik • 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni • Suri – 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes
Tootsi tegelaskuju erineb välimuse poolest. Raamatus on Tootsil valkjaskollased juuksed ja rõugearmiline nägu, filmis aga pruunid juuksed ja sile nägu. Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates situatsioonides. Raamatus oli Toots Arno peale pahane, aga kui Arno talle võrust rääkis ja lubas selle ka kooli ühes võtta, rahunes Toots maha
Tiuks 4. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? Reilenderit 5. Toots õpetas Kiirele konnasilma rohtu. Milline see oli? Pidi peale äikest aukliku kivi peale kogunenud vett võtma ja jalga määrima. 6. Mida ütles Toots Imelikule, kui ta Teelet tantsima rebis? Imelik, lase ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima! 7. Miks sai köster Tootsi pingi alt kätte? Kiir näitas, et Toots laua all. Taga ajades jäi üks õpilane ette. 8. Mis puu see oli, mida Arno tihti silitas? Paju 9. Miks Arno Rajalt Teelega jumalaga jätmata lahkus? Rajal vaatavad Imelik ja Teele albumit. Tuleb Arno. Teele küsib üllatunult, et kuidas Arno sinna sattus. Palub Arnol istuda ja ulatab Imelikule kandle, et ta mängiks. Teelel ja Imelikul on seejuures väga lõbus. Äkki nad märkavad, et Arno kadunud. 10. Mis ametit pidas Kiire isa? Kiire isa oli rätsep meister 11. Mitu õuna andis Kiir Tootsile nime ütlemise eest? Kiir andis Tootsile kuus õuna. 12
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid
Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid
Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver Riina Hein Muusika Veljo Tormis Operaatoritöö Harry Rehe Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1970
Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse. Lible kutsuti Arnoga kaasa, ning Lible muudkui sõi ja jõi koos Arno vanematega. Vaatamata Lible joomalembusele oli ta siiski üks tore ja aus sell, ning tegi raamatu palju naljakamaks.
Avarus Kuubis OÜ Juhan Palm AS Koosolek Pärnu mnt 8 12353 Pärnu Ruumide rent Austatud härra Palm Seoses firma koolituspäevaga mis toimub 15.-17. juunil 2008. Sooviks saada infot teie ruumide tingimuste kohta ja sooviks infot ka hinna kohta. Austusega Arno Tali Juhataja Arno Tali 405 5786 E-post: [email protected] Saare 12 Telefon 457 1182 Arvelduskonto EE2102248881421 789465 Pärnu Faks 457 1183 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 8965324 Internet: www.avaruskuubis.ee Avarus Kuubis OÜ Hr Kalle Käsna Teie 15.06.2007 nr 1-2/4 AS Pliiats Laua 7- 2 Paide 13456 Ruumide broneerimine Austatud härra Käsna Ruumide broneerimine antud kuupäevadel on võima...
Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse. Lible kutsuti Arnoga kaasa, ning Lible muudkui sõi ja jõi koos Arno vanematega. Vaatamata Lible joomalembusele oli ta siiski üks tore ja aus sell, ning tegi raamatu palju naljakamaks.
Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda
Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda
Sisuko rd · Kirjanik · Tähtsamad tegelased · Kirjeldus · Lühidalt sisust · Koostaja Oskar Luts · Sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal · Õppis Palamuse kihelkonnakoolis · Tartu reaalkoolis · Töötas apteekriõpilasena · Tartu Ülikoolis õppis rohuteadust · Osales farmatseudina Esimeses maailmasõjas · 1922 oli Tartus elukutseline kirjanik · 1946 pälvis Tööpunalipu ordeni · Suri 23. märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda
Sellised majad või korterid ei ole perekonna nägu, need on rohkem näituseks, kus puudub õige kodutunne. Enam ei ela ka mitu põlvkonda ühe katuse alla koos, noored tahavad võimalikult ruttu kodunt minema saada. Puudub see õige kodusoojus ja perekonna ühtsus, minu arvates selle tõttu lagunevad ka paljud tänapäeva perekonnad. Oskar Lutsu ,,Kevades" oli tüüpiline vanema aja perekond, kus kodusoojus ja armastus oli au sees. Kui Teele ja Arno koos kodu poole läksid rääkis Arno igatsevalt kodust. Teele küsimusele, mis Arno seal kodus siis nii väga ootab, vastas Arno, et seal on heinamaa, soojus ja päikesepaiste. Sellest võib järeldada, et Arno armastas kõike, mis ta kodutalu juures oli ja seal tundis ta end kõige paremini. Vastupidise näite võib tuua suhteliselt uuest filmist ,,Lahkuminek", kus noor paar ei suuda koos ühes korteris elada, aga mõlemad keelduvad sellest korterist lahkumast, sest nad on selle kujundamisele liiga palju raha ja aega pannud.
ASJAÕIGUSE HARJUTUSÜLESANDED I.Vallasasjaõiguse kaasused 1. Aadu müüs Arnole oma kasutatud auto mille hind oli 5000 EUR. Kuid Aadu soovis oma autot ennemüüki veel kasutada 2 kuud, siis lepiti kokku,et Arno saab auto kätte 2 kuu pärast ja tasub siis ka hinna. Kui Aadu auto Arnole üle andis ja registris kanti auto Arno nimele, lubas Arno 2 päeva pärast auto hinna üle kanda Aadu kontole. Kuid raha ei kantud üle ka siis, kui 10 päeva oli möödunud.Nüüd nõudis Aadu autot tagasi. Arno avaldas soovi tasuda auto hind osamaksetena. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnanag. 2. Sandra võttis oma sõbrannalt Marilt kaelaehte, et sellega hiilata tudengite ballil. Kuid ta kaotas selle ehte ning lasi tuttaval juveliiril valmistada väliselt täpselt samasuguse ehte ja tagastas siis selle Marile.Hiljem Mari sai teada, et Sandra poolt tagastatud ehe ei olnud tema ehe, so ehtne. Kas Mari sai Sandra poolt talle anud uue ehte omanikuks? 3. Volli oli isa Antsu ainuke pärija
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma
Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli
Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi
aastal ,,Kevade II ". ,,Kevade" sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli
„Ristideta hauad“ Loo kaardistamine Pealkiri: ,,Ristideta hauad,, Kulminatsioon: Taavi põgeneb Peategelased: Taavi Raudoja, Ilme, Roosi Marta Kõrvaltegelased: Osvald, Ignas, Arno, Liisa Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13
a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
a. laterna b. köstri pildi c. Kiire saapad d. silgud 7. Mida peab tegema, kui täht langeb? a. pikali heitma b. silmad kinni panema c. midagi soovima (midagi endale tahtma) 8. Mis värvi oli Tootsi maakera? a. sinine b. punane c. kuldne 9. Tootsi talu nimi? a. Raja b. Saare c. Ülesoo 10. Mida tähendab väljend " päkki silma ajama"? a. tappa andma b. köstrit kiusama c. pudelit tühjaks jooma 11. Keda kutsuti Julk-Jüriks? a. Arnot b. õpetaja Lauri c. köstrit d. Kiire isa 12. Mis oli Arno armsaim ajaviide? a. raamatute lugemine b. piiblisalmide päheõppimine c. jõe ääres istumine 13. Millist ametit pidas Kiire isa ? a. kingsepp b. apteeker c. rätsep 14. Mida tähendab ütlus " kriiskad peal"? a. ilma mõistuseta b. ahju siiber on kinni c. õlilambil on klaaskuppel peal 15. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? a. saar b. paju c. vaher
docstxt/1328442129101372.txt
7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse · Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 50. aastapäev 1920. aastal 1920.-1930. aastateni XX sajandil III osa. KIRJAVAHEMÄRGID Kuhu panna koma? · TA SAMMUS UHKELT NAGU KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...
Minu ema lemmik eesti film ,,Kevade'' on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle.
See näitab kui suur roll võib pildil olla. Linateos annab tegelastele kindlad näojooned ja iseloomu omadused, mida võibolla kirjanik pole suutnud nii hästi raamatus kirjeldada. Olukord võib olla ka vastupidi, et peale huvitava filmi vaatamist tekib huvi lugeda raamatut. Nii võin öelda, et enamik meist on näinud juba varases nooruses filmi Kevade ja kui kooliajal hakatakse seda raamatut käsitlema on paljudele juba meeldejäänud filmist erinevaid seiku ja tegelasi. Nii on lugedes Arno alati näitleja Arno Liiveri näoga ning ka Teelel on juba ekraanilt tutava näoga meie mäludesse sööbinud. Peale filmi vaatamist raamatut lugema asudes on hea võrrelda kuidas kirjanik on suutnud situatsioone kirjeldada või missuguselt on kirjutatud tegelastest. Arvan, film annab inimestele selgema ettekujutuse karaktristest ja olukordadest, kuid raamat arendab meid rohkem mõtlema ja parandab eneseväljendus oskust.
Minu ema lemmik eesti film ,,Kevade'' on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle.
Tallinna kasv ja saavutada pealinna elanike arvu vähenemine. Võeti vastu otsus Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandusele. Selle kinnitamine käis ladusalt. Järgnesid kiiduavaldused. Otsustati ära kuulata E. Savisaare informatsioon NSV Liidu rahvasaadikute kongressi poolt moodustatud tegevusest. Savisaar rääkis suurest tööst, mida komisjoni liikmed on ülesannete täitmiseks teinud. Kahetesitkümnes istungjärk Istungjärrk algas 24. Juulil. Sõna sai Arno Almann, kes esitas kinnitamiseks mõned Ülemnõukogu Presiidiumi seadlused. Saalis tekkis elav arutelu. Kaasettekandega esines Hillar Eller. Ta pööras tähelepanu mõlema seaduseelnõu (,,Eesti NSV kohalike rahvasaadikute nõukogu valimisseadus" ja ,,Muudatuste ja täienduste tegemiste kohta Eesti NSV konstitutsioonis") selgitamisele ja nende üksikute osade lahtimõtestamisele. Pärast lõunavaheaega sai sõna Galina Tsernova. Ta nõudis igale Eesti
Etruski kunst 8-3 saj. e.kr. Etruskid elasid Apenniini ps. Põhja-ja keskosas, praegune Itaalia keskosa, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende tähtsamad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel, Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asula vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4
ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa. Peategelane püüdis kala ja isa tegi oma õlut ja ema küpsetas leiba. Minikord polnud neil sedagi. Hanesse vena Arno läks maailmarännakule. Raamatu lõpus surevad kõik Hanesse lähedased. 3. Probleem: Autor näitab, et põhiline on otsus. Et meie ei oska teha õiget otsuseid. Nii oligi Hanessel ta kolis ära ja ainult lõpus sai aru, et tema saab elada ainult nende inimestega ja mere juures. Teine probleem oli raha. Terve elu Hanesse kogus raha oma unistusele. Tema unistus oli ilus maja. 4. Tegelased: Turja Hannes tumehallid silmad, tahtis saada meremeheks nägu tema isa
Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui
· a. pikali heitma · b. silmad kinni panema · c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? · a. sinine · b. punane · c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? ·a. Raja · b. Saare · c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend "päkki silma ajama? " · a. tappa andma · b. köstrit kiusama · c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk Jüriks? · a. Arnot · b. õpetaja Lauri · c. köstrit · d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? · a. raamatute lugemine · b. piiblisalmide päheõppimine · c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? · a. kingsepp · b. apteeker · c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus "kriiskad peal" ? · a. ilma mõistuseta · b. ahju siiber on kinni · c. õlilambil on klaaskuppel peal XV. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? ·a. saare ·b. paju ·c. vahtra Õiged vastused · I. b
Kirjeldas kala püüki ja meler käimist. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk nr Lause. Põhjendus, miks meelde jäi. Lk nr 1. ,,Maja nii tühi! Oleks Hanneski Ema ja isa arutasid omavahel, kui kodus!" tühjaks maja oli jäänud pärast Arno ja Marie lahkumist ja kui 29 Hannes polnud veel koju jõudnud. 2. ,,Istu niisama! Pulma järelpäev!" Kui Liida tahtis Hannest enda ligi 189 hoida pulma järgsel päeval. 3. ,,Mis muud kui tuua meie poiss Sest nüüd sai Hannes juba aru, et 276 ära Turjale!" Taali on tema jaoks see õige.
pikali heitma • b. silmad kinni panema • c. midagi soovima VIII. Mis värvi oli Tootsi maakera? • a. sinine • b. punane • c. kuldne IX. Tootsi talu nimi? • a. Raja • b. Saare • c. Ülesoo X. Mida tähendab väljend “päkki silma ajama? “ • a. tappa andma • b. köstrit kiusama • c. pudelit tühjaks jooma XI. Keda kutsuti Julk – Jüriks? • a. Arnot • b. õpetaja Lauri • c. köstrit • d. Kiire isa XII. Mis oli Arno armsaim ajaviide? • a. raamatute lugemine • b. piiblisalmide päheõppimine • c. jõe ääres istumine XIII. Millist ametit pidas Kiire isa? • a. kingsepp • b. apteeker • c. rätsep XIV. Mida tähendab ütlus “kriiskad peal” ? • a. ilma mõistuseta • b. ahju siiber on kinni • c. õlilambil on klaaskuppel peal XV. Millise puu juures kohtusid Teele ja Arno? •a. saare •b. paju •c. vahtra
Ürituse teema on seotud folgiga ja Viljandis peetava folkfestivaliga. Ausalt öeldes ei olnud ma varem kokkupuutunud folkmuusikaga, aga kuna otsin pidevalt uusi muusikapalasi mida kuulata, siis see kontsert oli kuldne võimalus teha algust minu jaoks uut sorti muusikaga. Esimesena astusid üles Paabel ja Meestevägi. Meesteväe koosseisu kuulus 6 meest: Meelis Hainsoo, Sakarias Leppik, Konstantin Tsõbulevski, Taavi Paomets, Aare Külama ja Arno Jürjens. Paabeli koosseisu kuulus Sandra Sillamaa (torupill, soprasaksofon, viled ja parmupill), Arno Tamm (akustiline kitarr), Erko Niit (elektrikitarrid), Tõnu Tubli (löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass).Nagu olin eeldanud, pakkus mulle suurt lõbu nende esitus, olin lummatud nii nende kaunitest lugudest kui ka laval käitumisest. Minu lemmik lugu oli,,Tilluke Naine", mis on lugu, mida võib kuulata igapäevaselt, sest sisu oli lihtne, kuid tabav
Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci was born in April 15, 1452 and died in May 2, 1519. He was Italian polymath , being a scientist, mathematican, engineer, inventor, anatomist, painter, sculptor, archiect, botanist, musican and writer. Leonardo was best painter at his time. He was the person, who painted Mona Lisa, the Arno Valley, the Last Supper and a lot more. In the 1480s Leonardo received two very important commissions, and commenced another work which was also of ground-breaking importance in terms of composition. Unfortunately two of the three were never finished and the third took so long that it was subject to lengthy negotiations over completion and payment. One of these paintings is that of. Among the works created by
(..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta kuulatas silmapilgu, kuidas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (............) Siis ütles ta naeratades Arnole: "Kuula, Arno, kuidas Lible kella paugutab." (............) Arno vaatas ütleja poole ja küsis aralt: "Ei tea, kas Lible lööb kella?"(............) Arno jäi imestusest kuulatama.(............) Ta ärkas mõtetest alles siis, kui Tõnisson temale tasa külge müksas ja küsis, mis kooliõpetaja temaga lävel oli rääkinud. (............) Üks mu sõbratar saatis Loorale mängupasuna ( ). Kui pasunat hoiti Loora suu ees,
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja
Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
