Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus. Lisaks 700 maalile ja 100 joonistusele, sai Ruisdael aastal 1676 doktorikraadi meditsiinis ja arvatavasti tegi oma teise karjääri kirurgina. Ruisdael on sündinud Haarlemis ja õppinud maalimist oma isalt, kes oli pildiraamimeister ning tegeles kunsti müügi ja maalimisega, ja oma onult
Uurimuskäik Päev 1 13.09 – Tegin kell 08:21 enda toa akna all olevast kasest pilti. Õhutemperatuur oli sellel hetkel 12° C. Õues paistis päike. Päev 2 14.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11°C. Õues paistis päike. Päev 3 15.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,7°C. Õues paistis päike. Päev 4 16.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 9,5°C. Taevas oli pilvine. Päev 5 17.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilvine. Päev 6 18.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 13,5°C. Sadas nõrka vihma. Päev 7 19.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 13.1°C. Taevas oli pilves. Päev 8 20.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilves. Päev 9 21.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,1°C. Õues oli udu. Päev 10 22
осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul. Видимость- nähtavus, Осадки- sademed, Безосадки- ilma sademeteta, Снег- lumi, мокрыий снег- märg lumi.
Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 2.Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvõõtmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont. Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline Soe, niiske, laskuvate õhuvoolude tõttu puuduvad sademed. Kujunenud ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kont. Palav, väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal
Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on ümbritsevast kõrgem. Seal valitsevad laskuvad õhuvoolud, seetõttu on taevas pilvitu, sademeid ei esine. Talvel on sel puhul päikseline ja külm ilm, suvel ilus päikseline rannailm. Madalrõhuala – piirkond, kus on ümbritsevast madalam õhurõhk. Seal valitsevad tõusvad õhuvoolud. Neis tõusev õhk jahtub, seetõttu seal olev veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Talvel on ilm pilvine, pehme, sajab lund või lörtsi, suvel pilvine ja sajune. Passaadid – 30. Laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad alalised tuuled. Maakera pöörlemise tõttu puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse, nim. kirdepassaat; lõunapoolkeral puhuvad kagust loodesse, nim. kagupassaat. Polaarjooned – mõttelised jooned gloobusel, kus saab esineda polaaröö ja –päev. Asuvad 66,5 N ja 66,5 S, Põhjapolaarjoonel on polaarpäev suvisel pööripäeval,
· vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet · pehme mild · hallane bereift · pilvitu wolkwnlos · selge klar · tormine stürmisch · pilvine wolkig · tuulevaikne windstill · päikesepaisteline sonnig · vihmane regnerisch · uuline winfig · kuiv trocken · paistma scheinen · sulama schmelzen · kuiv trocken · aastaaeg die Jahreszeit · kevad der Frühling · suvi der Sommer · talv der Winter · sügis der Herbst
Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei t...
Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutami Töö nimetus ne Kuupäev 21.09.2017 Instrument I.V.A. Leon X24 Töö algus 14:40 Ilmastik Pilvine Töö lõpp 15:53 Temperatuur 14 °C Latipunk Kõrgus- Keskmised Absoluut- Ja Lugemid latilt mm Instru- ti nr. kasvud kõrguskasvud kõrgused
Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член Armas kirik- прекрасная церковь Vana maja- cтарый домтарый дом Sogane järv- мутное озеро Eakad naised- пожилые женщины Õnnelikud kalamehed- счастливые рыбаки Villane rätik- шерстяное полотенце Lai sild- широкий мост
Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel. 4. Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline Sajune, pilvine. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kont. Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel. Troopiline mereline Soe, niiske, laskuvate õhuvoolude tõttu puuduvad sademed. Kujunenud ookeanide
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise niveleerimiskäigu arvutus Kuupäev 11.03.2013 Instrument Topcon AT-24A Töö algus 17:00 llmastik Pilvine Töö lõpp 21:15 Temperatuur -7°C Keskmised Latipunkt Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- i nr. d Jaama nr
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, s...
Belgia ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 11 203 992 (2014) Pindala: 30 528 km² Riigikeeled: hollandi, prantsuse, saksa Rahaühik: euro (EUR) Lipp: must-kollane-punane Rahvastiku keskmine tihedus: 358,7 in/km² Kuningas: Philippe I ASEND Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksenburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Parasvööde, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine. Keskmine temperatuur jaanuaris on 3 kraadi Celsiuse järgi ja juulis 18 kraadi Celsiuse järgi. Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694m Pikimad jõed: Maas 950 km, Schelde 435 km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis
SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAARSEKS EESTIS NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937) JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA TALUTUBA SOEMÜÜRIGA (KARL PÄRSIMÄGI, 1935))
Referaat SAKSAMAA Claudia Oks M-13 ÜLDANDMED Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd)
Päikesesüsteemi hiiglane Jupiter Jupiteri tuntakse antiikajast ja hämmastaval kombel andsid vanad roomlased sellele oma peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetides...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab,
frondi korral frondi taga. TSÜKLONID Jugavool kõrgemates õhukihtides olevad pikad ja kitsad vööndid, millega kaasnevad väga tugevad tuuled. Need on põhjustatud väga suurtest tempi kontrastidest. Jugavoolus puhub tuul läänest itta. Tuulesuund ei ole püsiv. Tsüklon madalrõhuala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeani kohal. Tänu sellele kujunevad välja õhukeerised. Õhk liigub servadest keskme suunas, põhjapoolkeral vastupäeva Ilm: S: suhteliselt jahe, pilvine, tugeva tuulega T: suhteliselt soe, sademetega, pilvine, sula, tugeva tuulega Antitsüklon õhukeeris, mille keskmes valitseb K ning õhk liigub keskmest servade suunas, põhjapoolkeral päripäeva Ilm: S: palav, päikeseline, pilvitu, nõrga tuulega, selge T: päikeseline, tuulevaikne, päikesepaisteline, pakane EÕM 0- *väga niiske 5 *väga palav *sademeid aasta läbi TÕM 30 *sademeid ei ole - *väga palav 40 *laskuv õhuvool PÕM 40
2. Pildi pealkiri on ,,Keskhommik´´ 1943 a. (Õli) Pildil on näha ühte naist, nelja meest, ning hobust. Pildil räägivad tagapool juttu kaks meest, ning ühel mehel on käes hark. Eespool räägivad naine ja mees, ning naisel on käes kauss puuviljadega ja mehel on käes hark. Neljas mees tegeleb hobusega. Tundub olevat tööhobune kuna hobusel on taha rakendatud puidust käru. Tegevus toimub maal. On pilvine keskhommik. Mees kes räägib naisega tundub olevat peremees ning ülejäänud kolm meest tunduvad olevat sulased. 3. Pildi pealkiri on ,,Natüürmort kahvliga´´ 1943 a. (Õli) Pildil on näha veinipudelit, keraamilist piimakannu, puuvilju taldrikul, keraamilist kaussi marjadega, keraamilist kohvitassi, ning kahvlit. 4. Pildi pealkiri on ,,Talvine Tartu´´ 1944 a. (Õli)
Religioon: Katoliiklus Rahaühik: Euro Reljeef Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta. Jaanuari keskmine temperatuur 5-8 C Suvi on pilvine Juuli keskmine temperatuur 14-16 C Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
Loomastik : Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad)
Mis on kõrgvööndilisus? Absoluutsest kõrgusest olenev kliima, taimkatte ja teiste loodusnähtuste seaduspärane vaheldumine mäestikes. Kus on mägedes kõige rohkem sademeid? Nõlvadel Miks ei kasva mets mägede kõige kõrgemates osades? Ei ole sademeid ja piisavat soojust Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike. Mandriline kliima on selge, vähe sajune, kuiva õhuga ja suur ööpäevane temeratuuri kõikumine. Kus puhuvad passaadid ja läänetuuled ? Passaadid 30.-lt laiuskraadidelt ekvaatori suunas ning läänetuule parasvööndis. Mitu kliimavöödet on kummalgil pool maakera? Seitse Nimeta põhi-ja vahekliimavöötmed! 1. Ekvatoriaalne 2. Lähisekvatoriaalne 3. Troopiline 4. Lähistroopiline 5. Parasvööde 6. Lähispolarne 7. Polaarne
term 22. Mereline kliima- maritine climate 23. Vahemereline kliima- merreterreian climate 24. Kaugus merest- distance from the sea 25. Võimutsevad tuuled merelt- prevailing winds 26. Õhu tihedus sõltub kõrgusest- air density depends on altidude 27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30. Vesi aurustub ja muutub veeauruks- water vapowizes and turnis into vapour 31. Küllastunud veeaur- saturated vapour 32. Udune ja pilvine ilm- foggy and cloudy weather 33. Libe ja tuuline ilm- slippery and windy weather 34. Pikselöök ja kõuemürin- lightning and thunder 35. Linn on täis sudu ja õhk on väga niiske- city is full of smog and air is very humid 36. Tuul puhub Vaikselt Ookeanilt- wind blows from Pacific ocean
kes tippu jõudis. Kõik grupis olevad inimesed olid ainult mägironijad, mis oli väga rumal, sest retkele oleks olnud vaja ka üht arsti. Kui Krakauer jõudis tippu oli ta väga väsinud ja uimane, kuna ta polnud maganud 57 tundi ja tal polnud palju hapnikku olid tal ka hallutsinatsioonid. Kui Krakauer oli tipus märkas ta, et tema kolleegid olid alles kaugel mäe tipust. Keegi ei märganud suurt tormi tulemas. Kuue tunni pärast oli nende kohal kohutav pilvine ilm millega kaasnes suur torm. Jääkülmas tormis oli peaaegu võimatu näha, kuid Krakauer jõudis oma telki tagasi ohutult. Kui ta ärkas hommikul üles avastas ta et tema kolleegid ei olnud laagrisse tagasi jõudnud. Kedagi ei saanud kutsuda ja ei saadud abi küsida. Krakauer oleks peaaegu ise külmakätte surnud ja oma käe amputeerima. Kui ta jõudis tagasi nõlvale kutsus ta kiiresti abi et oma kolleegid üles leida, kuid neid ei leitud üles.
saar.Minu arust on Iirima pindala poolest keskmine võrreldes teiste riikidega. 3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow.Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree ja Lough Derg.
ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Kliima parasvööde, jahe, pilvine, niisked ja vihmased talved ning suved; vahetevahel soe, troopiline tuul; suhteliselt kõrge niiskustase. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem Reini madalikul 20*, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa
Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgemal.+ Suvel on valget aega
GRUPITÖÖ- PRAKTILINE TÖÖ: VALGUSTATUSE (VALGUSTUSTIHEDUSE) MÕÕTMINE Töögrupi nimekiri : Jrk Eesnimi Perekonnanimi Rühma nr nr 1 2 3 4 5 6 Uurida, kas kohtadel, kus tudengid TTÜs kõige rohkem Harjutustöö loevad, on valgustatuse tase silmadele ja nägemisele eesmärk: ohutu. Mõõta valgustatust (valgustustihedust) õppehoones Ülesanne: kohtadel, kus tudengid kõige enam loevad. Teha 10 mõõtmist. Hinnata mõõtmistulemusi ning puuduste leidmisel teha parandusettepanekud. Täita tabelid ning laadida see Moodles olevasse ülesandesse funktsiooniga Lisa esitus. Valgustatuse (valgustustiheduse) mõõtühik on lux (lx) Abiks: Luks (lad...
Kuna minul on palju lähedasi kahjuks meie seast lahkunud, on mul kalmistustega kogemusi palju. Võimalikult tihti käin vanematega kaasas, et näitada oma austust ning hoolt lahkunute auks. Näiteks oma austuse kohta võin tuua selle suve näite. Olin enda maakodus, sealt kõigest paari kilomeetri kaugusel asub kalmistu kuhu on maetud minu vanaisa ning tema vanemad. Noppisin aiast mõned lilled ning istusin ratta selga. Kohale jõudes asetasin lilled hauale, ning kuna õues oli pilvine ning kõhe, ei viibinud ma seal kaua. Metsakalmistul ma kahjuks veel käinud ei ole, kuid seda kirjandit tehes uurisin selle kohta palju. Peale metsakalmistust rohkem teada saamist sooviksin sinna kindlasti minna, ning seal ringi jalutada. Võin öelda, et jah, mina hoolin lahkunutest ning kalmistutest, ning tean metsakalmistu tähtsusest eestlaste jaoks. Metsakalmistule on hetkel maetud väga paljud kuulsad inimesed, ja see läheb samuti ka edasi
Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Kliima mõju põllumajandusele Sellise kliima tõttu on põllumajanduse jaoks rajada niisutuskanaleid. Sooja kliima tõttu kasvatatakse pistaatsia pähkleid ja suhkrurooga. Kiltmaid kasutatakse looma kasvatuseks. Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused.
Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Taimed: Kohalik taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud üksikud tamme-,
Elemendid on : 1.Fassaadid 2.Läänetuuled 3.Mussoonid-püsivad tuuled 4.Tsüklonid 5.Antitsüklonid *Õhu liikumist mõjutavad : 1.Maismaa ja mere vaheldumine 2.Mäestikud 3.Maakera pöörlemine omal teljel *Corialise jõud-pöörlemise tõttu tekkinud jõud. 4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris. *Tsüklon ehk madalrõhuala-ilm pilvine ja sajune(Islandi minimum) *Antitsüklon ehk kõrgrõhuala-laskuvad õhuvoolus, ilm selge ja pilvi pole. *Front-erinevate omadustega õhumasside eraldusalad. *Kliimategurid: 1.Geograafiline laius-koha kaugust ekvaatorist 2.Üldine õhuringlus 3.Maismaa ja mere erinev soojenemine 4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest.
Baltiketi lugu Kas Te osalesite Balti ketis? Jah Kus Te seisite? Viljandi rajoonis, Võhma-Viljandi teel Kui vana Te olite 23.08.1989? Olin 22. aastane Mõtted Millest Te mõtlesite Balti keti päevil? Eesti vabaduse ihast, sõltumatusest, eestlusest Kust Te saite informatsiooni Balti keti organiseerimisest? Kuulsin televisioonist, sellest räägiti ka ülikoolis. Veel sain informatsiooni sellest endisest töökohast ja vanemate töökohast. Kellega Te arutasite oma võimalikku osalemist? Endiste töökaaslaste ja sõpradega, vanematega Milliseid ettevalmistusi Te tegite Balti ketis osalemiseks? Organiseerisime transporti, võtsime kaasa transistor raadiod. Kui olulised olid Teile teiste ketis osalenud inimeste arvamused? Väga olulised, kuid kuna eesmärk oli ühine, olid ka arvamused ühesugused ja positiivsed. Kuidas Te hindate Balti ketti tänasel päeval? Väga positiivselt, mida aeg edasi, seda suuremat tähtsus...
Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
polaarsed idatuuled, 2 aasaaega. Tsükloni mõju kliimale: Kõrgrõhkkond: ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naaberaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad laskuvad õhuvoolid. >Ilm on selge tuulevaikne kuiv. . Antitsükloni mõju kliimale: Madalrõhkkond ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad tõusvad õhuvoolid. >Ilm on pilvine, tuuline, sajune. Soe front: taevas pilviseks, lausvihm , tuul. põhjust jäidet. Fülm front: võimsad sünksajupilved, paduvihm äike, temp langeb järsult, Troposfäär: atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna masiist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikubnähtused. Kiirgusbilanss:maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Albeedo: tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinale langenud kiirgussesse.
Oliver Parkeri triller ,,Dorian Gray portree" (Oscar Wilde'i samanimelise romaani järgi) Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Kalduti kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. O.Wilde raamat on kirjutatud elegantses ja vaimukas stiilis, kuid film seevastu julmem versioon loost. Enamasti oli filmi tagataust alati tumedates värvides, taevas alati pilvine ja ilm sombune ning hämar. Filmis on kasutada palju efekte, mida raamatus ei ole nii võimsalt võimalik kujutada. Üks mõjuvõimsamaid on kindlasti muusika ja igasugused hääled. Kuid maali häälitsemine tundus kohati naljakas ning minuarust oli see täiesti ebavajalik efekt. Maali muutumist üritati rõhutada liialt palju. Henry Wotton Tema maailmavaade seisneb ilu ja meeleliste tundete nautimesel - elu nautimisel. Team arvates olid Noorus ja ilu kaks kõige tähtsamat omadust
tööl olles tabas teda äkitselt paanika ja ärevus, mis võttis tema üle võimust paariks minutiks. Van Manen on aga öelnud, et me võime esimesel hetkel avastada, et me oleme haiged, mitte sellepärast et me tunneme depressiooni sümptomeid, vaid selletõttu et me märkame, kuidas väline maailm meie ümber muutub ning see kujuneb meile sümptomaatiliseks. Toit muutub vähem isuäratavaks, raadio mängib liiga valjult, päike paistab liiga eredalt või pilvine taevas on liiga masendav. Kõik tundub muutuvat liiga raskeks, liiga keeruliseks, liiga koormavaks. Täiesti sõna otseses mõttes maailm meie ümber on muutunud haigeks.
M A A L I S K U U E R T N W J B R K U X U W I G B P I V O L U P A Q X K G O O N Z J A Q Z R D G B H A O D S Q X I L L E Kevät Syksy Talvi Kesä Aurinko kevad sügis talv suvi päike Tuulinen Pilvinen Säätiedotus Tammikuu Helmikuu tuuline pilvine ilmateade jaanuar veebruar Maaliskuu Huhtikuu Toukokuu Kesäkuu Heinäkuu märts aprill mai juuni juuli Elokuu Syyskuu Lokakuu Marraskuu Joulukuu august september oktoober november detsember Räntä Ukkonen Helle lörts äike palavus
augustil 1992 Võrus, madalaim 43,5º C 17. jaanuaril 1940 Jõgeval. Eestis on neli aastaaega. Nagu teisteski põhjamaades, on ööpäevase valge aja pikkus suvel ja talvel väga erinev. Piki suvepäev kestab 18 tundi ja 10-40 minutit, lühim talvepäev kõigest 6 tundi ja 2-39 minutit. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Taimekasvuperioodi pikkus Eestis on 180-195 päeva, külmavaba periood 110-190 päeva. Eesti ilmastik on ka üpris pilvine kõige pilvisem aeg aastas on hilissügis november-detsember, selgeim periood hiliskevad mai-juuni. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80-83%, see on maksimumis talvekuudel ja väikseim maikuus. Kliima merelisuse tõttu on Eesti taevas pilves üle poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool
ajal terve rahvamassi panna tegema seda, mida tema soovis. Kui ta karjus: ''JUMP, JUMP, JUMP!'', siis loomulikult terve lauluväljaku täis rahvast hüppas ja kargas. Kui esimesed lood olid lauldud, tegi Jared väikese pausi ning ütles, et kui nad oleksid teadnud, et Eestis nii energilised ja ilusad inimesed on, kes nende muusikat niimoodi austavad, oleksid nad juba varem siin kontserdi andnud. Samuti ütles, et Eesti on parim koht tervel planeedil. Ilm oli suhteliselt kehv, vihma sadas ja pilvine oli, seega Jared Letol tuli idee. Ta soovis teha video, kus ta alguses räägib kaamerasse, et nad jõudsid Eestisse, ilm on halb ja keegi ei ilmunud kohale ning lõpuks siiski näitab seda suurt rahvamassi, kes neid tegelikult kuulama oli tulnud. Video õnnestus vägagi edukalt. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane lugu, Hurricane, sest see on läbiaegade mu lemmiklugu olnud. Jared laulis seda nii võimsalt, südamest. Minu arvates õnnestus kontsert sajaprotsendiliselt. Kõik oli perfektne
Mitmed Dali maalid on inspireeritud tema elust Kataloonias. Paremal asuvad rünklikud kivid esindavad ühel Kirde-Kataloonia poolsaarel asuvaid kaljusid. Imelik ja halvaendeline vari maali esiplaanil viitab Mount Pani mäestikule. Sellise teema kujutamine võib viidata unenägudele, mida Dali ise näinud on. Mehepoeg 1964 René Magritte maalis selle teose kui autoportree. Pilt koosneb mantli ja kübaraga mehest, kes seisab madala seina ees, mille taga on meri ja pilvine taevas. Mehe nägu on kaetud hõljuva rohelise õunaga, siiski on näha ühte silma õuna tagant välja piilumas. Veel üks kaval detail on, et vasak küünarnukk on painutatud ebatavaliselt taha poole. Inimesed tahavad näha kõike, mis on varjatud, Magritte tahtis luua inimestes huvi ja soovis, et nad hakkaksid ette kujutama, mis varjatu taga on ja pilti omal moel tõlgendama.
loodesuunaliseks Priisid : rannikul esinevad tuuled , muudavad suunda ja ei lähe laiali. Albedo peegeldunud kiirgis mingilt teatult kehalt Tõusvate õhuvooludega hakkab vihma sadama .Tõusvad õhuvoolud on eelised et tekiks sademed.Kõrgrõhkkond on kuiv, laskuvad õhuvoolud kõrgrõhuala , päikesepaisteline . Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 .
õhurõhualad Tsükloni e madalrõhkkonna Kõrgrõhuala e antitsükloni keskmes on õhurõhk keskmes on õhurõhk madalam. kõrgem. Õhupöörised liiguvad koos Kõrgrõhkkond tuleb meile läänetuultega valdavalt peamiselt Euraasia Atlandi ookeani kohalt. siseosade kohalt. Ilm on pilvitu ja sademeteta. Ilm on muutlik, pilvine ja sajune, tuuline http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723 Õhu liikumine tsüklonis Orkaan DagmarKül möllas m 26.12.2011 ka Eestis Soe õhk front Külm Külm õhk
Kuna Tikali parki korraldatakse ka päikesetõusu jalutuskäike, otsustasime esimesel päeval põgusalt ringi vaadata, et järgmisel varahommikul giidiga päikesetõusu vaatama tulla. Kogunemisel kell 4.30 selgus, et giid oli ettemakstud raha endale jätnud ning kohale ei ilmunudki. Meil õnnestus lisatasu eest liituda teise grupiga ja pärast matka vihmametsas jõudsime ühe templi tippu, kust avanes vaade üle puulatvade. Paraku oli pilvine ja sadas vihma, päikesetõusu polnud näha, aga ka vihmametsa ärkamine oli huvitav kogemus. Meeldejäävaimaks oli möirgamine, mida algselt omistasime jaaguaridele. Nagu giidid seletasid, tegid häält hoopis õblukesed ahvid. Maiade templid olid giidi sõnul ehitatud rattaid kasutamata. Kokku toodi kohalikku kivimit, mis siis kantavate tükkidena üksteise otsa upitati. Templid olid seest täis, sest vastasel juhul poleks nad 3000aastast ajalugu vastu pidanud
paigutamine · Asimuut nurk põhja nurga ja meid huvitava suuna vahel kraadides. · Geograafilised koordinaadid nende abil on võimalik määrata mistahes punkti asukohta kaardil · Geograafiline laius määratakse lähtuvalt ekvaatorist paralleelide abil . · Geograafiline pikkus määratakse lähtuvalt 0 meridiaan joonte abil · Kohalik aeg päikese järgi määratud aeg. Oli kasutusel veel siis kui kella polnud , kui oli pilvine ilm siis jäi aeg vaatamata. · Ajavöönd Maakera on jaotatud 24'ks ajavööndiks, kus igas vööndis kehtib ühesugune kellaaeg, mis naabervööndist erineb tunni võrra. · Ühe ajavööndi pikkus on ülalt alla 15 pikkuskraadi. · Maailmaaeg esimese ajavööndi e 0 meridiaani piirkond . Nimetatakse ka Greenwichi ajaks. · Eesti suhe maailmaajaga on +2 tundi · Kuupäevarajad 180 kraadi meridiaan, millest algab uue kuupäeva lugemine
muust massist erinevat inimhulka. See kõik on suuresti teaduse ja hariduse edenemise tulem. Inimene on soovinud jõuda lähedamale valgusele. Valgusele, mis tähistab teadmisi ja tarkusi. Materiaalsed väärtused, mis on võltsvalguse, ehk niiöelda pimeduse relvad, on kõigest arengu osa. Osa inimese arengust valguse poole. Kunstiline juht: Tegevus toimub sumbustel New Yorgi kõrvaltänavatel. On augustiöö ja linna peal jõlguvad kahtlased kujud. Taevas on pilvine, aga valgust annavad õrnalt kumavad tänavavalgustid ning kortermajade aknad, kus üksikud hinged pole veel märganud magama minna. Peategelaseks on taksojuht, kes on juba 30 aastat oma kollase, õrnalt roostevarjundiga, Chevorletiga sõitnud. Juhi riided on räbaldunud. Seljas on tal must pildiga T-särk ja pikaaegsest kandmisest õrnalt auklikuks muutunud punane vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud
Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
