ARMASTUSLUGU OKASROOSIKE TÄNAME KUULAMAST!
Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud faktidel. Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. K...
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis kokku 8 aastat ja vahepeal käisid Eestis külas Jaani venna ja teiste sõpprade juures. Lõpuks otsustasid nad Eestisse kolida ja nii nad tegidki. Algus...
Salvador ja Gala Dali Jelizaveta Kuznetsova 105MRA 2014 Salvadore Dali elulugu Salvador Dali (1904 – 1989) oli Hispaania maalikunstnik, üks tuntumaid 20. sajandi sürrealiste. Sündinud Figuresi linnas, Prantsuse piiri lähedal, advokaati perekonnas. Näitas oma esimesi kunsti oskusi lapsepõlvest. Kui talle oli 17 aastat, teda võeti vastu Madriidi kunstide kooli nimega Academia de San Fernando, kus ta tutvus tähtsaid inimesi oma kunstioskuste arenemise jaoks. Hakkab sügavalt vaatlema ja uurima vanade meistrite maalisid, otsib oma stiili. Akadeemias õpingud (1921 – 1925) said kunstniku jaoks ajaks, millal ta hakkas paremini mõistme kunstimeistrite kultuuri, ta hakkas saama aru vanade kunstnikute kommetest. 1926. a. läheb Pariisi, kus kohtub Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Järgne...
Miks sai Romeost ja Juliast maailma kõige tuntuim armastusromaan? Romaan Romeo ja Julia, mille tegevustik toimub 16. sajandil, kus ühiskonnas oli levinud arusaam, et mees ja naine pandakse kokku vanemate poolt ja seda sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel ning reaalset armastust ei ole olemas. Romeo ja Julia tõid välja aga tegeliku olukorra, kus noored inimesed olid armunud ja tänu nende perekonna seisustele polnud nende armastus võimalik. Romeo ja Julia puhul on väga tähtis märksõna: keelatud armastus. Inimestel on loomu poolest iha asjade vastu, mis on keelatud ja nende kahe noore armastus tõigi lugejates välja nende salasoovid ja iha võimatu vastu. Romaan sai väga kuulsaks just selle tõttu, et oli väga traagilise ja realistliku sisuga. See näitas, kui palju peab ohverdama, et inimeste suhted paraneksid ja kui palju on võimelised noored üldse oma tõelise armastuse nimel ohverdama. Geniaalne l...
Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib. Faustiga olles on Margaretal hea ning kerge olla, kuid selle positiivsuse Mefistofeles justkui nullib ära. „Su hõ...
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma.
Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Hamlet kui ühiskonnakriitika Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1) tarkus; 2) mehisus; 3) mõõdukus; 4) õiglus. Eesti Taani Püüeldakse mõõdukuse ja õigluse poole, aga Pole mõõdukust ega õiglust. Peod ja samas võib olla ka kelm ja naeratada.
Retsensioon ,,Kesköö Pariisis" Käisin vaatamas modernse balleti ,,Kesköö Pariisis" etendust. Etenduse autor ja kunstnik Mare Tommingas on kirjutanud: ,,Tegelikult on ,,Kesköö Pariisis" lihtne armastuslugu. Võib ka öelda, et see on kaasaegne romantiline ballett, kus ei puudu armastuskolmnurk ja intriigid." Igaühele jäeti mõtlemisainet etenduse sisu tõlgendamiseks. Lavastus oli väga ilus ning näitlejad professionaalsed. Mulle meeldisid väga tantsijate kostüümid, mis meenutasid Prantsusmaad näiteks olid naistel peas baretid ning seljas naiselikud kleidid. Kuigi muusika kostis lindilt, andis see etendusele mõnusa atmosfääri. Laulud olid tempokad ning enamasti rõõmsameelsed. Hoogsaid tantse oli väga lahe vaadata. Tundus, et kui näitlejad lavale astusid, hõljus õhus lisaks muusikale ka prantsuse parfüümi. Tänavalaterna valguses kohtusid noormees ja neiu: Morris ning Rose. Mõne aja pä...
6 Näidend kanti ette. 7 Hamlet tahab Claudiust tappa, kuid ei tee seda 8 Polonius sai surma. 9 Hamlet saadetakse Inglismaale, soov tappa ta. 10 Ophelia surm 11 Hamleti tagasipöördumine 12 Laertes'i ja Hamleti võitlus 13 Hamlet sureb, Horatio jääb selgitama kõigile, mis oli juhtunud. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Ühiskonnakriitika Platoni ideaalriigi alustoeks 4 omadust: tarkus, mehisus, mõõdukus, õiglus 1. Millised väärtused juhtisid prints Hamleti aegset Taanimaad? Otsi tekstinäiteid! Mida ütleb Hamlet Taanimaa kohta? · "Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist." · "Kogu maailm on paljude on riivide, kongide ja maa-aluste koobastega vangla, kusjuures Taanimaa on üks hullemaid."
Romeo ja julia Romeo ja Julia armastuslugu on üks kõige tuntumaid Shakesphere'i näidendeid. Tragöödia on viimase sajandi jooksul tehtud tänapäevasemaks filmides, näidendites kui ka telesaadetes Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i,
tõekspidamisi.Süveneb matsi ja vurle probleem.Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" ,"Noored hinged" ja "Üle piiri"eritleb Ta noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid."Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik."Kärbes" - irooniline sümbolnovell. Loomingu III periood-loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid.Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn."Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada.Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib
Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Goethe töötas oma peateose, värsstragöödia "Faust" kallal üle 60 aasta.
ei suuda selle teadmisega elada. Jean Valjean on väga vana ja läheb kloostrisse surema. Ta ei taha, et Cosette sellest teaks ja võtab Mariuselt selle kohta lubaduse. Noored abielluvad ning pulmas saab Marius teada, et Jean oli see, kes ta kunagi oli päästnud. Nad jooksevad Cosette'iga kloostrisse ning on Jean Valjeani surma ajal tema juures. Põhiidee: Minu arvates on "Hüljatute" põhiidee tõeline armastus ja kuidas see inimesi mõjutab. Muusikalis on kõige suurem armastuslugu peategelase Jean Valjeani ja Fantine'i tütre Cosette'i vahel. Cosette polnud küll mehe päris laps, kuid ta siiski võttis tüdruku oma hoole alla ja armastas teda nagu oma last kogu oma elu. See näitab, et armastust ei saa raha eest, nimelt Cosette'i kasuvanemad ei sallinud tüdrukut üldse, kuigi Fantine maksis neile raha Cosette'i hooldamise eest. Jean Valjeanil oli aga hea ja kaastundlik süda ning ta kiindus
üliõpilasprobleeme palju psühholoogilist analüüsi, vastandab erinevaid tõekspidamisi süveneb matsi ja vurle probleem Nn üliõpilasnovellide tsüklis “Pikad sammud” (1908), “Noored hinged” (1909) ja “Üle piiri” (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. “Varjundid”- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik “Kärbes” - irooniline sümbolnovell “Poiss ja liblik” o Loomingu III periood loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn 1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta
Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, mustus, lootusetus, roppus.“ Nõustun Rammoga, et filmis pigem domineerib negatiivsus mitte ilus armastus. Romantikat ma selle filmi žanriks just ei paneks, pigem kas põnevus- või õudusfilm. Kuid armastus, kas ühepoolne või kahepoolne, oli siiski olemas.
Goethe peateos, elutöö, mille loomine kestis umbes 60 aastat, on värsstragöödia "FAUST" (I osa ilmus 1808 (G 59a); II osa 1832, Goethe surma-aastal). Teos on vaimukas tihe, muutudes järk-järgult filosoofilisemaks vastavalt sellele, kuidas kasvas Goethe elutarkus. 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal
Ainus, kellele püstitati eluajal mälestussammas. Looming. 1900-ilmusid esimesed maaeluteemalised jutustused (Mäetaguse vanad, Vanad ja noored), mis kujutavad inimeste väiklust ja vaimuvaesust, eri põlvkondade konflikte. Üliõpilasaastail peateemaks noortevahelised suhted, võitlus moraalinormidega, elutüdimus (Pikad sammud, Üle piiri). Autor sai suure kriitika osaliseks. Kaukaasias kirjutas ,,Varjundid"-traagiline armastuslugu, väga ergas maailmataju. Loomingu kõrgperiood 1921-1940: algas näidendist ,,Juudit", pingeline isikudraama, Piibli müüdi tõlgendus. Aga Tammsaare Juudit on isekas, ihkab armastust ja võimu. Tapab Olovernese mitte kangelaslikkusest, vaid alandusest, kuna too ta tagasi lükkab. Järgmine ,,Kõrboja peremees", Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilise armastuse lugu. Talupojaromaan, oluline peremeheküsimus: kes saab Kõrboja peremeheks, ehk Anna meheks. Nukker lõpplahendus-Villu enesetapp
OOPER Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst enamasti lauldes. See ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat Huvitavat
Probleemiaken „Hamlet” Probleemi olemus Põhjused Surve Hamletil isa surma eest kätte maksta 1. Kuninga tapmine oma venna poolt 2. Verepilastus 3. Isa vaim on neetud öösiti uitama ning päeval seni tules paastuma, kui ajaliku elu pattudest on puhtaks saadud Tagajärjed Lahendused 1. Hamlet sai teada tõe isa surma kohta 1. Vaimu mittekuulamine. 2. Ta hakkas kättemaksuplaane hauduma Hamleti võimu laiendamine riigis. 3. Hamleti hullumine Claudiuse kukutamine troonilt. 4. Hamleti võõrastumine ning kaugenemine Hamleti kuningaks hakkamine. ...
heksa aastat publiku lemmikute seas. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus thistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Klaliste seas on ka sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes rgib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameeliaie ning loa tulla tagasi, kui see on nrtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut nnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanahrra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et ks kergemeelne vrgutaja rvib temalt poja, rvetades nii perekonna au. Ta nuab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma nnest armastatu tuleviku nimel. Kusjuures ta teab tpselt, et tal ei ole enam kaua elada jnud. Noorte armastus saab traagilise lpu. 5 1 5 4 3 4 5 Ooperi lbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus
kuid Jake'l see puudus täielikult. Suhted muutusid tänu sõjale väga palju. Kõike tunti suhteliselt pinnapealselt, keegi ei tahtnud tunda mingisugust sügavat armastus ja hoolivust kellegi vastu. Kõik need tunded kadusid. Raamatus oli üks mees, kes suutis armastada tõeliselt ja see oli Robert Cohl, ta jäi sõjast kõige rohkem kõrvale ja keegi ei pooldanud teda, kuna ta oli erinev teistest, ta teadis kuidas armastada ja tunda midagi rohkemat. 5. Ma arvan, et tähtsam armastuslugu oligi Jake ja Bretti oma, nad olid üksteisele loodud, Brett oli Jake eluarmastus, kuid vigastuse pärast ei saanud nad ka koos olla. Brett polnud ka naine, kes oleks ühele mehele truu. Tal oli sõja ajal ühe sõduriga affäär, ta põetas seda meest, aga too suri, ning pärast seda tal on olnud ainult juhusuhted ja ta armub kiiresti ja tekib ka kiiresti tüdimus. Teoses on armastuse ilu selles, kui väga armastas Jake Bretti, ta tegi väga palju, et Brett oleks
kuid Jake'l see puudus täielikult. Suhted muutusid tänu sõjale väga palju. Kõike tunti suhteliselt pinnapealselt, keegi ei tahtnud tunda mingisugust sügavat armastus ja hoolivust kellegi vastu. Kõik need tunded kadusid. Raamatus oli üks mees, kes suutis armastada tõeliselt ja see oli Robert Cohl, ta jäi sõjast kõige rohkem kõrvale ja keegi ei pooldanud teda, kuna ta oli erinev teistest, ta teadis kuidas armastada ja tunda midagi rohkemat. 5. Ma arvan, et tähtsam armastuslugu oligi Jake ja Bretti oma, nad olid üksteisele loodud, Brett oli Jake eluarmastus, kuid vigastuse pärast ei saanud nad ka koos olla. Brett polnud ka naine, kes oleks ühele mehele truu. Tal oli sõja ajal ühe sõduriga affäär, ta põetas seda meest, aga too suri, ning pärast seda tal on olnud ainult juhusuhted ja ta armub kiiresti ja tekib ka kiiresti tüdimus. Teoses on armastuse ilu selles, kui väga armastas Jake Bretti, ta tegi väga palju, et Brett oleks
Fifth level Iseloom... Õudutekitav Verejanuline Julm jõhker Ei kannatanud inimkonna õitsengut Samas argpüsklikkus rumal Arese sümbolid... Oda Raisakotkas Kiiver kilp Arese sugupuu Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Päritolu... Ares olevat pärit Traakiast Traakia- kirde Kreeka toores ja metsik rahvas Ares ja aphrodite Nende armastuslugu on nimetatud püsivaks kireks See oli mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja hapra armastusjumalanna vahel Lapsed... Aphroditega(armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna) 1. Deimos(õud) 2. Eeros (armastuse jumal) 3.Harmonia 4. Phobos(hirm) Lapsed... Cyrenega 1. Diomedes(osad allikad räägivad, et tal olid inimsööja hobused) Lapsed... Otrera(amatsioonide kuninganna) 1. hippolyte Lapsed... Tundmatute emadega Eurytion Alcippe Oenomaus Kyknos(ares tundis tema üle enim uhkust ,kr
aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomba“ räägib veritasust korsika moodi. (1840) Peateos „Carmen“ Lugu mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi don Jose armastuslugu. Tegelastes ilmneb palju vastuolulisust – headus ja kurjus, alatus ja suurmeelsus. Peategelased on piltilus mustlastüdruk Carmen, Ükssilm ning Don Jose. Sellele põhinedes on kirjutas Georges Bizet ooperi „Carmen“, mida on peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Esietendus 1875.aastal. Mõjutajad Võis olla mõjutatud Charles Nodieri teostest. Sir Walter Scott oli aga ajalooteoste mõjutajaks. Aleksandr Puškinilt kopeeris ta julmust ja
· Nn üliõpilasnovellide tsüklis "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid · "Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik · "Kärbes" - irooniline sümbolnovell · "Poiss ja liblik" Loomingu III periood · loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada.
teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleheitliku katse põgeneda koos temaga, aga noormees keeldub ja palub teda oodata. Aasta möödudes ei vöta aga ta enam Nastenkaga ühendust. Seda muret jagabki Nastenka tänaval tutvunud noormehega, kellega nad on sõbrunenud jalutuskäikude ajal. Noormees hakkab Nastenka murele kaasa elades teda abistama armastatu leidmisel-toimetab edasi Nastenka kirju, lohutab teda ja muidugi varjab
Romeole teatada nende plaanist. Kahjuks ei näe Romeo kunagi kirja ning kuuldes Julia surmast, kiirustab ta, süda murtud, endale mürki ostma. Mürk käes, põgeneb ta politsei eest Capulet'ide kabelisse, kus ta näeb kirstus lebavat surnud Juliat. Hetkel, mis Julia hakkab surmast ärkama, neelab Romeo kogu mürgi ning ta näeb, et Julia on elus, kuid on liiga hilja. Nähtust murtud Julia võtab Romeo relva ning tapab end sellega ära. Romeo ja Julia on kõige ideaalsem armastuslugu tõelisest armastusest kahe inimese vahel. Kurb, et lugu lõpeb nii traagiliselt, kuid isegi selline lõpp näitab, kui suur võib olla armastus kahe inimese vahel.
Retsensioon La finta giardiniera Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) diplomietendus, Mozarti kahevaatuseline ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on
Eevi vahel. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nüüd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Anna kutsub Eevi Kõrbojale elama ning hakkab endale kasvatama Kõrboja peremeest väikese Villu läbi. Mulle meeldib see raamat sellepärast et see on Igatpidi hingekriipiv kaunis ja kurb armastuslugu! Kuid raamatu juures on ka üks miinus, nimelt on tegevus üksluine ja vähe sündmusi.
Kokkuvõte Referaat on üles ehitatud Juhan Smuuli näidendile „Lea“, keskendudes eelkõige retsensioonidele, mis ilmusid näidendi lavale tuleku järel. Esimeses peatükis saab ülevaate „Lea“ süžeest – noor neiu, Lea, jäädes ilma oma armastatust otsustab vabasurma kasuks, kuid ema suudab teda takistada. Sellele järgnevad sündmused, kus Lea on maailmavaateid totaalselt muudab, seda peamiselt uue meeskangelase tõttu, kuid ka see armastuslugu ei lähe plaanipäraselt, Lea kaotab ka selle mehe. Esimene peatükk annab ka mõned pidepunktid, millele toetuda, et leida „Lea“ ainestiku taust ja ehk ka põhjused. Nimelt on välja toodud teise Smuuli teose „Jäine raamat“, kust võib leida Lea, kui tegelase, põhiprobleemid. Referaadi teine peatükk kajastab valituid retsensioone, mis on ilmunud NSV-ajal, „Lea“ ilmumise järgselt. Esimene retsensioon on „Lea“, kui näidendi, esmailmumise järgselt ning
Vergilius ,,Aeneis" Homeros ,,Ilias" ...ja ,,Odüsseia" Allikad Aines on võetud suuresti Põhinevad rahvasuus levinud müütidel Trooja linna Kreeka mütoloogiast ja rajamise, võõrsil rännanud mehe kojujõudmise jms Homerose eepostest. kohta. Ei põhine rahvaluulel vaid on Vergiliuse enda looming. Laad Kangelaseepos Kangelaseepos Muinasjutuline, fantastiliste motiividega eepos Kompositsioon Sündmustik on ajalises Sündmustik esitatakse Jutustus algab tegevuse järgnevuses; tegevus ajalises järgnevuses; keskel, eelnenud koondub ümber kangelane ei o...
Ta ei suutnud otsustada mida teha, kas elada röövli elu või põgeneda Ameerikasse Ta oli Carmeni nimel kõigeks valmis Oma armastuse tõttu Carmeni vastu kaotas terve mõistuse Ta tappis Carmeni, et keegi teine peale tema ei saaks Carmen´ga koos olla Arvamus Raamat oli segane. Peatükid ei olnud omavahel kuidagi seotud. Raamatu lõpp tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana. Raamatu tegelik sisu ehk Carmeni ja don Jose armastuslugu oli kaasahaarav. Soovitan seda raamatut ka teistel lugeda TÄNAN KUULAMAST!
panevad stseenid, emotsionaalsed momendid ning hea huumor. Selle kõige keskel kannab oma rolli väga hästi välja Tom Hanks. Forrest Gumpi kehastab ta väga usutavalt,tal tuleb, seda küll minu arvates, päris raskena tunduv alaarenenud mehe mängimine suurepäraselt välja, ta ei jäänud vähemalt seda tehes lolliks. Hea valik oli tehtud ka kõrvalosatäitjate suhtes, nad suutsid oma rolli sisse elada ning ka neil õnnestus kõik nagu valatult. Filmist ei puudnud ka kurvalt lõppev armastuslugu, mis teeb filmi veelgi kaasahaaravamaks ning emotsionaalsemaks. Minule meeldis film väga, see oli piisavalt emotsionaalne, sügavamõtteline ning ei puudunud ka head näitlejad. Ühesõnaga on rezissöör Robert Zemeckise teinud filmi kallal suurepärast tööd ning kõik, mis hea filmi juurde käib on Forrest Gumpis olemas.
Suur Gatsby Minule kui poisile jättis see rohkem sellise tüdrukute südameid võitva raamatu mulje. Raamat oli kurva lõpuga armastuslugu, kus siis kaks inimest (Gatsby ja Daisy) leidsid teineteist, aga Gatsby pidi minema sõtta. Hiljem aga nad jällegi taasleidsid üksteist kuid kahjuks saatus ei soosinud nende koosolemise õnne. Pikast ootamisest oli Daisy meeleheitel vaesusest ja üksinda olemisest, otsustas, et ta siiski abiellub ühe uusrikka, endise polomängija, Tom Buchananiga.Gatsby aga jäi raha koguma lootuses, et Daisy teda südames armastab ja temaga kunagi tulevikus siiski abiellub. Gatsby
Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. Külalistruppide vastu võtmiseks ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui
Põnevusfilm ,,Pearl Harbor" valmis aastal 2001. Osades on paljud tuntud näitlejaid: Ben Affleck, Cuba Gooding Jr., Kate Beckinsale, Josh Hartnett, Alec Baldwyn, Tom Sizemore, Jon Voight jpt. ,,Pearl Harbor" on eepiline sõja- ja armastusefilm,mis viib meid aastasse 1941. 7. detsembril,pühapäeva hommikul,kui Jaapani lennuvägi ründas ootamatult Pearl Harbori nimelist USA sõjaväe tugipunkti Hawaii saarel. Filmis on ka traagiline armastuslugu,kus kaks mereväepilooti armuvad ühte tüdrukusse, kes töötab sõjaväehaiglas medõena. ,,Pearl Harbor" on Disney filmistuudio kõige kallim film millele ennustati kohe avanädalal edu ja arvati,et purustab kõik seinsed rekordid. Ka filmi esilinastus oli filmile vääriline,see toimus USA sõjalaevastiku ühel kõige suuremal ja võimsamal sõjalaeval. Alguses taheti see film üldse Ameerikas ära keelata,kuna selased jaapanlased kartsid filmile
Kindlasti oli raske produtsendil leida ideaalset ja täiesti identset peaosatäitjat kuna Dorian on kirjaniku vaimusünnitus. Sageli peab leppima kõige sarnasema näojoonte ja välimusega näitlejaga. Kuna tegu on suhteliselt uue filmiga siis oleks võinud katsetada juuste värvimist või isegi paruka kasutamist, et tagada Doriani identne välimus. Erinevalt raamatust esines filmis uus tegelane, Henry tütar. Neid oli kaasatud linateosesse, et tuua veidi põnevust ja romantikat. Loodi armastuslugu Doriani ja Henry tütre vahel, mis oli väga pingeline kuna Henry ei kiitnud nende suhet heaks. Film võttis ootamatu pöörde kui Dorian otsustas end paremaks muuta just armastatu nimel ning enda elu tules võtta. Selline züsee uuendus tõi Doriani eluloosse uusi aspekte. samuti suutis film pakkuda erinevaid sanreid, mis tagavad laiema vaatajaskonna. Film ja raamat on mõlemad väga erinevad kunstizanrid, mis nõuavad erinevaid kirjutusviise
Teose kogu draama seisnes selles, et mõisaproua oli omadega niivõrd võlgades, et terve mõis pandi oksjonile Lopahhinil oli plaan anda mõisa krundid suvitajatele üüriks ent loll mutt ikka ei kuulanud teda vaid soigus ning nuttis. Kasu temast selles teoses absoluutselt ei olnud. Pigem ajas mind vihale tema loll käitumine. Enda perekonnal pole sööki laualegi panna, ent kerjusele sagab kuldmünte. Ema tahtis Varjat ka Lopahhinile mehele anda. Dunjasa ja Jasa vahel oli väike armastuslugu, kuid teose lõpus läks koos mõisaprouaga Prantsusmaale tagasi. Lopahhin ostis mõisa läbi mingi pettuse ära ning ise kuulutas, et läheb talveks minema. Sel hetkel oli November vms. Peamiselt teose lõpus tõmbasid kõik sealt mõisast minema. Gajev oli seal teoses kuskil 60 aastane, ajas lolli juttu pidevalt suust mängu ning ta armastas kaarte mängida. Kaotas ning sai suured võlad kaela. arlotta oli siin teoses positiivne
Päevade vaht L'Ecume des jours Päevade vaht on muinasjutuline armastuslugu alati ülioriginaalse prantsuse rezisööri Michel Gondry poolt. Fantaasiaküllase draama peategelaseks on elu nautiv rikkurist playboy Colin, kelle elus pole midagi olulisemat kui klaverokteil (sõna tuleneb klaverist + kokteilist; klaverist, mis valmistab kokteile vastavalt meloodiale ja tunnetusele, mida inimene klaverile parasjagu seda mängides edasi annab) oma ihuteenri ja koka valmistatud road ja oma sõber Chick.
Rahuaega ja inimkonna õitsengut ta ei kannatanud. Mitmed allikad viitavad ,et Arest põlgasid nii teised jumalad kui ka tema ema ja isa Zeus ja Hera. Tema loomuses olid kaks peamist joont julmus ja jõhkrus, ning nii veider kui see ka ei tundu argpükslikkus ja rumalus. Arese kui sõjajumala lahutamatuteks kaaslasteks ja sümboliteks oli kilp ja kiiver. Mainitakse ka oda kui tabavat ja surmatoovat relva, mida ta pidevalt käsitas ja igas võitluses viibutas. Arese ja Aphrodite armastuslugu, mida on nimetatud ka püsivaks kireks, on mõjuvaks kontrastiks toore ja julma sõdalase ja noore hapra armastusjumalanna vahel. Aphroditel ja Aresel oli ühiseid lapsi : Eros ja Harmonia, Phobos ja Deimos. Legendi järgi oli Aresel poeg Kyknos ,kelle üle ta ehk kõige enam uhkust tundis Kuna Arest rahva seas ei austatud, pigem kardeti ja vihati, ei kujunenud välja ka tema kultust. Kunstis on Arest siiski kujutatud temast on loodud kujusid ja ka maale.
Kuigi Eesti kultuuri on tema lähedaste ümber hoitud au sees ja peetud kinni kommetest, on see hakanud silmnähtavalt lõhenema. Peretütar on salajases suhtes välismaalasega, kuigi oli lubatud vaid eestlasega ning kõige noorem liige peres on kohanenud inglise kommetega ja kultuuriga. Peategelane ei suuda end mugavalt tunda kummaski keskkonnas, kuid selles on endiselt süüdi kodumaalt lahkumine uude võõrasse keskkonda. Kogu Antsu varajane elu ja armastuslugu jäid maha Eestisse. Inglismaal tundis ta end nagu sipelgas taevasinise kausi all, millest põgeneda ega välja ei saa. Antsu rutiinne, kuid rahuldamatu ja kohatu igapäevaelu Inglismaal viis teda aina rohkem kaugemale Eestist ja rahulolust. Mõte sellest, kuidas kõik suutsid nii kiiresti loobuda oma eelnevast elust ja kohaneda.
temale sobilik ala. Ta küll ei laula mööda, lihtsalt häälematerjal jääb nõrgaks. Kaasa tegi veel suur muusikalikoor ja nende tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Orkester ja koor olid tasemel ning millegi üle nuriseda ei saa. Esile tõstaksin ma veel hea valgustehnilise terviku, mis muutus kooskõlas muusikaga,see jättis suure elamuse. Nii on laule kergem kuulata ja neid mõista. Kokkuvõttes oli "Fantoom" dramaatiline armastuslugu, mis tõmbas väga hästi kaasa. Oleks võimalik olnud ka variant, kus loo tuntuse tõttu, oleks olnud seda igav vaadata. See oli suur show, vähem oli näha personaalseid emotsioone. Mina läheksin seda muusikali uuesti vaatama pelgalt juba Chalici pärast- ta on muidu teinud poppmuusikat ja räppi ,kuid selle kontserdiga avab ta endast uue külje, mis on ilmselgelt väga tasemel, nagu kõik ta muud muusikalised projektid. Karl Kuusk 10a
matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus. Argentinas tunnustatud kirjanik Roberta Gomez jutustab 50ndate aastate Buenos Aireses Nina Glucksteini ja populaarse tangolaulja Santelmo armastuslugu. Naistelt, aga mitte ainult naistele loodud ooper mõtiskleb selle üle, kellele kuulub kõigi poolt jumaldatud staar ja tema armastus, kas igavest armastust on olemas ja mis on selle valem? Nina leiab valemi, kuid kaotab elu. Nina armastuse valem põhineb sellel, et naine ei tohi näidata välja, kui palju ta tegelikult oma abikaasat armastab. Just sellepärast ei arvaski rahvas, et Nina ei armasta Santelmot ning kasutab teda ainut ära
madame bovary miks meeldis, kellele kaasa tundsid, charles bovary süü ja süüdimatus Raamatut "Madame Bovary" lugedes valdas mind koguaeg mingi imelik tunne, mis ei kadunud ka raamatu lõppedes. Miski suutis muuta selle paeluvaks, kaasakiskuvaks ja meeldivaks lugemiseks. Arvan et üks põhjuseid võis olla kirjutusviis, kus tegelikkust polnud ideaaliseritud. Kõik, mis elus vaikitakse maha või raamatus kirjutatakse ilusaks oli välja toodud ja seda väga otsekoheselt. See raamat kirjeldas palju vastandlike tundeid: armastus ja viha, truudus ja petmine, siirus ja kahepalgelisus. Kõiki neid tundeid oli kirjeldatud väga detailselt, mille tõttu tundus see reaalne ning muutis selle lugejale lähedasemaks. Mulle meeldis lugeda elust, millega ma ise kunagi kokku ei puutu, elust, mis praeguseks ajaks on ainult minevikku jäänud. Samas aga leidus seal asju, mis on endiselt aktuaalsed. Seal raamatus räägitakse abielust, armastusest, perekonnast, petmises...
lugeda ja mõtiskleda. Samas, kui lugeda värssromaani ,, Jevgeni On e g i n " on kõik kohe arusaadav. See teos kirjeldab Jevgeni O n e gini elu ning tänu sellele saab pildi tolle aja aadliku elust. Selgesti on kirjutatud, missugune on aadliku elu päev. Aadlik tõuseb üles, vaatab üle oma kutsed pidudele ja ballidele ning asub siis ettevalmistusi tegema. Vahepeal joob tassikese teed ja võtab mõne sõbra vastu. Nagu ikka on ka sellesse teosesse sisse põimitud armastuslugu. Jevgeni On e g i n külastab naabermõisas elavat Tatjanat, kes temasse armub ning talle armastuskirja saadab. O n e g i n, aga pilkab teda ja sõidab minema. Aastaid hiljem tagasi tulles kohtuvad nad uuesti ja seekord tahab Jevgeni On e g i n uuesti suhet luua, aga nüüd pilkab Tatjana teda ning keeldub mehe ettepanekust, olles ise ka juba abielus ühe aadlikuga. Kaudselt tundub nagu oleks Puskin selles teoses oma elu kirjeldanud, oli ju
Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes räägib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta õie ning loa tulla tagasi, kui see on närtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut õnnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanahärra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et üks kergemeelne võrgutaja röövib temalt poja, rüvetades nii perekonna au. Ta nõuab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma õnnest armastatu tuleviku nimel. Kusjuures ta teab täpselt, et tal ei ole enam kaua elada jäänud. Noorte armastus saab traagilise lõpu. Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll.Peaosa kandnud venelannast sopran Irina
Mehed ja naised muutuvad erinevalt. Naised tahavad lähedust, probleemide ilmnemisel rääkida nii kaua kui kõik on selge, mehed kipuvad rohkem endasse tõmbuma ja nende vabaduse vajadus suureneb. See aga ei tähendaks, et armastus on kadunud. Tuleb lihtsalt olla valmis õppida tundma ja aktsepteerima oma kaaslase erinevusi, vajadusi ja soove. Kui saadakse see aeg ilma suurtemate tülideta üle elada, ...... Paulo Coelho ,,Zahir" on teemaks omapärane armastuslugu. Kaks inimest, juba piisavalt kogenud ja elu näinud inimesed, on otsustanud abielluda, kuid selles hoolimata ei ole kaotanud nad oma vabadust. Mis ka ei juhtuks, päeva lõpuks nad naasevad alati üksteise juurde tagasi. Neil mõlemad on oma vabadus ja nad teevad sellega, mida ise soovivad, ilma, et kumbki osapool selle eest hiljem vastutust paluks. Ühel hetkel aga otsustab naine oma vabadust veelgi suurendada lahkudes oma mehe juurest ilma midagi ütlemata
Joan ja Ravic ei mõista teineteist täielikult, ta on isegi liiga klammerduv, kuna tahab Ravicilt täielikku tähelepanu. Võrreldes Raviciga polnud Joan nii iseseisev, ta vajas alati kellegi tuge. Ta on väga romantilise iseloomuga ja õrn, kahjuks ei oska ta eriti mehi valida. See sai talle ka saatuslikuks: sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti, leidis Joan endale uue tasakaalutu mehe, kes ühes vihahoos ka Joani tulistas. Teoses oli neli tegevus liini. Esimene oli Ravici ja Joani armastuslugu, teine Ravici töö kliinikus, neljas on Ravici kättemaks Haakele, neljas on Ravici ja Morozovi sõprus. Isiklikult leian, et ,,Triumfikaar” oli väga huvitav. Midagi halba ma selle kohta öelda ei oskakski.. See pakkus nii emotsioone Ravici ja Joani suhte jälgimisel kui ka põnevust ning kaasaelamist Ravicu kättemaksuplaanile. Meeldis ka see, et raamat ei lõppenud nagu tüüpiline seebiooper: Joan suri enne kui ta sai Raviciga jälle koos olla, kuigi sellest oli ka kahju.
Ooperi ,,Manon" arvustus Käisin vaheaja kolmapäeval, 28 oktoober kuulamas ooperit ,,Manon",algul ei olnud mul plaanis minna, aga kuna peres oli 1 pilet vaba, ja ma pidin ära käima kontsertil või ooperil, otsustasin, et see on hea võimalus. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon Lescaut' ja sevaljee Grieux` traagiline armastuslugu. ,,Manoni" esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
