Luuleanalüüs Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk
Vanemad Isa- Adam Jakobson Haridus *Alghariduse sai isalt *Õppis Võhma algkoolis, *Grenzstein õppis *Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini kirjanduse alal gümnaasiumi õpipoiss pedagoogiumis ülemkooliõpetaja kutse *oreli- viiuli ja klaverimängus võttis eratunde *18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust
selle zanri tähtsus. Kui enne suhtuti juttudesse kui lihtsalt meelelahutusse, siis Tsehhovi temaatik amuutumisega kujunes ka lõhijutust omaette zanr, mida hakati ka Vene kirjanduses hindama Lõpetab 84 ülikooli, saab maakonnaarsti kutse. Töötab usinasti, koormus suur, kirjutab samaaegselt. Üsna pea avastatakse tal tuberkuloos. See paneb teda ümbritsevat natuke tõsisemalt märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama. Kirjutas vanaisale kirja. Vanaisa oli ainus, kes talle jäänud oli. Vanaisa oli kõbus vanamees. Hullab köögitüdrukutega. Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks.
Kuzma PetrovVodkin Koostas: Marek Trei Elulugu Ta sündis Samara lähedal kingsepa perekonnas. Ta õppis maalimist ja joonistamist Samaras, seejärel Peterburis ning Münchenis (1901). Seejärel asus ta õppima Moskva Maali, Raid ja Ehituskunstikooli (), kus õppis Valentin Serovi juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist 1905 siirdus ta töötama ja täiendama end Pariisi eraakadeemiatesse. Muud faktid tema elust Aastal 1911 liitus ta kunstnike ühendusega "Mir Iskusstva". PetrovVodkin on eelkõige tuntud oma sümbolistlike maalidega, kuid ta on
Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele
"Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu" A. Lindgren Peamised tegelased on 14-aastased Eva-Lotta Lisander, Kalle Blomkvist ja Anders Bengtsson. Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist on üks poiss, kellele meeldib meisterdetektiivi mängida. Ta on vaimukas ja väle, unistaja ja romantik. Anders Bengtsson on kartmatu poiss, ta on Eva-Lotta ja Kalle sõber. Ta on kingsepa poeg. Eva-Lotta Lisander sõbrustab peamiselt Anders Bengtssoni ja Kalle Blomkvistiga. Eva-Lotta armastab sõjamänge ning vihkab käsitöötundi. Ta on õrn ja naiselik. Lühikekokkuvõte Selles raamatus räägitakse sõjast Suurmõmmiku pärast Valgete ja Punaste Rooside vahel. Valgete poolel võitlevad rüütlid Anders, Eva-Lotta ja meisterdetektiiv Kalle Blomkvist Punaste Rooside rüütlite Sixteni, Benka ja Jonte vastu
Juhan Sütiste (1899-1945) Bertel Schwindt 11.ü Sisukord Elulugu Looming Näidendid Tähtsus Huvitavat Elulugu Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta
Kreutzwaldi tähtsus Eesti ajaloos ja rahvuseepos "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald(26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina
Realismi tähe all sündis eesti rahvuslik kunst. Esimene eesti soost skulptor oli August Weizenberg (1837-1921) Sündis Võrumaal Kanepi lähedal kingsepa pojana. Varakult isa kaotanud poiss õppis algul tisleriks ning teenis sellega leiba. Samal ajal oli vabakuulaja Berliini ja Peterburi KA-s, kuid need jäid lõpetamata. Seejärel töötas 17.aastat Roomas, kus suutis kujurina läbi lüüa. Weizenberg on eesti rahvusliku skulptuuri rajaja. Lähtus klassitsismi iluideaalist, portreedes on märgata realistlikku kunstikäsitlust. Parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad põhiliselt mütoloogiast, on ka allegoorilisi figuure
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses.
Isegi see on oma viisi taaskasutamine ,kui sa annad enda vana telefoni nt oma väiksemale õele või vennale. On olemas paberivabrikud kus tehakse vanadest paberitest , raamatustest uusi pabereid,pappe jms asju . Põlvamaal vanapaberi ümber töötlemine toimub Räpina paberivabrikus. Kuidas veel saab asju taaskasutada? 1)tühjadest kohvipakkidest ostukott või rahakott. 2) Remondi- vii oma jalatsid pigem kingsepa juurde, mitte ära osta kohe uusi. 3) Ära osta ühekordseid patareisid- kasuta hoopis laetavaid patareisid. 4)Disain vana riide ese uueks või hoopis kasuta nt särki padjapüürina. 5)vanadest küünlajuppidest saab sulatades uue küünla. 6)vanast mööblit saab disainida ja korda teha. 7)teksasteset tehakse tihtipeale kotte,seelikuid isegi padja katteid. 8)plast pudelitest tehakse kangast(fliis) 9)vanadest ehetest tehakse uusi ehteid (nt kaelakee pärlitest käevõru või kõrvarõngad)
Liisa,Lasse,Bosse,Anna,Britta, Olle ja Kerstin 2. Mille sai Liisa kingituseks oma 7. sünnipäeval? Liisa sai oma 7.sünnipäevaks oma toa. 3. Kes oli Svip? a) vanaisa b) Olle koer- see on õige! c) Bosse kana 4. Kuhu peitsid poisid oma heinaküüni koobaste kaardi? a) jõe äärde suure kivi alla b) vanaisa tuppa kummutisahtlisse c) pärna tüvesse vanasse linnupessa see on õige! 5. Kelle juures peatusid Bullerby lapsed suure lumetormi ajal? a) kingsepa juures see on õige b) Lövnäsi Kristini juures c) nad jäid koolimajja isa ootama 6. Mis asjad olid "Pikk Madu" ja "Kuldroos"? a) põnevad mängud b) laste kelgud see on õige c) onnide nimed 6. Missuguse aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Keerasid klassi kella ette! 8. Olle väikese õe nimeks sai a) Kristiina b) Karoliina c) Kerstin see on õige 9. Kelle võttis Liisa ükskord kooli kaasa? a) kassipoja b) lambatalle see on õige c) küüliku 10
Botaanikud ja muidu seiklejad läbisid tohutuid vahemaid, et rahuldada üleilmset iha saada aedadesse midagi uut. Kõik uusleiud tuli aga klassifitseerida, korrastada, võrrelda juba olemasolevatega. Õnneks oli Rootsis mees, kes oli valmis seda looma. Tema nimi oli Carl Linne. Hiljem ka lisandus sellele von Linne. Ta sündis 1707 Lõuna Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk, et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde õpipoisiks. Noor Linne aga ei viitsinud eluaeg saapaid viksida ja seega palus ta uut võimalust. 1730ndtel hakkas ta suurt huvi tundma looduse vastu ja nii koostas ta oma kuulsa liigituse süsteemi, jagades loomad ja taimed järgmiselt alarühmadesse: domeen, riik, hõimkond, alamhõimkond, klass, selts, perekond ja liik. Linne oli paras kiidukukk, sest vabalajal koostas ta tihti pikkasid kiidukõnesid. Mõned read nendest olid:
August Weizenberg Sündis võrumaal, Erastvere vallas, kingsepa pojana. Õppis kanepi kihelkonna koolis. Uuemõisas õppis tisleriks. Esines põllu ja käsitööseltsi näitusel tööga ,,Mosaiikne nõelatoos". Erastvere mõisas hakkas tööle tislerina. 1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913.aastal Riisiperes, kingsepa perekonda. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Kooliteed alustas Valgre enne seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast kooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Kahjuks ei olnud ta väga usin ja mängis rohkem improviseerides, kui noodist etüüde harjutades. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas Valgre 1931
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming
Raimond Valgre Raimod Valgre, üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7.oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides ning Tallinnas. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha.
toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui närvilist, rahutut ning õnnetut meest. See eest aga kingsepp, kellel pole hinge taga sentigi, tunneb rõõmu elust endast, väljendades seda oma lauluhääle ja muretu kõneviisiga. Tundes muret enda õnnetuse üle, milleks on elu nautimise oskuse puudumine, tahab pankur sama saatust ka oma lõbusale naabrile. Kinkides talle sada rahatähte, muutis ta kingsepa väga imestunuks. Sellest hetkes oligi rõõmsa mehe muretu elu kui käega pühitud. Enam ei olnud kuulda ta laulu ning undki nappis. Hirm selle ees, et raha ära varastatakse oli suurem kui see, et raha üldse polnud. Seega võttiski ta end kokku ning pani kogu raha pankuri ette maha, saades nii tagasi oma laulud ja ööd. Valmis on tunda hästi La Fontaine käekirja maised nõrkused ja liialdused, valmi
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882
mille moodustas maast laeni ja seinast seina paigutatud lõuend, mis oli rebitud peenikesteks pikkadeks ribadeks ning värvitud valgetes, roosades, sinistes ja kollastes toonides. Selleks, et teose teist poolt näha, tuli sellest läbi kõndida. Tähelepau väärib fakt, et paljud näitusel olevatest töödest valmisid koha peal näitusesaalis. Nicolas Party ja James Ferris kasutasid tööpinna valget galeriiseina. James Ferris joonistas seinale markeriga teose “Kustuva kingsepa märg vile: Eimillestki millegini”, mis kujuas seinal jalanõude ja klaaspudelite rada. Mulle meeldis, kui lihtne 1 see oli, sest kujutatud oli ainult saabaste ja pudelite kontuuri, kuid kui lähemalt vaadata, 2 siis oli nende paigutus väga keeruline ja läbimõeldud. Galeriiseinal oli ka Nicolas Party söejoonistus eksootilistest puudest
parem. 2.päev Peale lõunasööki külastame Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumit. Rakvere linna ajaloolisel Pikal tänaval asuv muuseumimaja on tüüpiline 18.saj. keskpaiga elamu. Siin 1983. a. avatud muuseum oli tollal esimene omataoline kogu Baltikumis. Hetkel on seal näitus: kuidas elas Rakvere linnakodanik sada aastat tagasi. Avatud on ka rätsepa töötuba, pesuköök ja kingsepa töötuba ning mänguasjade näitus portselanpeadega nukkudest Barbieni. Vaba aeg linnas jalutamiseks Tagasi majutusse Õhtusöök Aqva Hotel & Spa Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum 3. päev Hommikusöök 8.00-11.00 Hommikune saun Läheme matkama Rakvere Tammiku õpperajale. Rakvere linnakeskusest eemal asuv ligi 3 km pikkune Rakvere Tammiku matkarada tutvustab 150-220 aastat vanu tammesid
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid. Kooli läks ta juba enne oma 7. sünnipäeva. Aasta pärast jätkas ta õpinguid Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Juba lapseeas pakkus talle huvi muusika. Kuid lapsena võlus teda tegelikult hoopis viiul, aga ema otsustas klaveri kasuks. Seetõttu veetis ta suurema osa ajast klaveril improviseerides ja tuttavaid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem läks
küsida. Lydia ütles, et me käitusime väga hästi ning et oleme tublid, kuna oskasime paljudele tema küsimustele vastata. Käisime suures ooperisaalis, kus saime lava ees olla, sealt oli suurepärane vaade kogu lavale, saalile ja orkestri osale. Saali lakke on maalitud äärmiselt suur kunstiteos, mis kujutab erinevatel elualadel töötavaid inimesi. Käisime ka lava taga ning nägime kus hoitakse suuri dekoratsioone. Lavale me minna kahjuks ei tohtinud. Käisime ka kingsepa ruumis, kus valmivad kõik vajaminevad jalanõud, nägime kus tehakse parukaid, vuntse ja habemeid. Nägime grimmi tuba ja maalrite töötuba, kus nägime ka üht tüdrukut parajasti puitplaate marmori sarnaseks värvimas. Lydia rääkis reeglitest, mida peavad esinejad järgima, alkoholi tarbimine ja proovidesse hilinemine on rangelt keelatud. Lõpuks ringkäiguka lõpule jõudnud, läksime tagasi alla fuajeesse ning jätsime hüvasti Lydiaga. Ringkäik sai läbi kell 10.00
Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemias (1848- 1855). Hiljem täiendas ennast välismaal, eeskätt Itaalias ja Prantsusmaal. Aastal 1862 asus Köler Peterburi. Mis jäigi ta põhiliseks elu- ja töökohaks. Kunstniku loomingu paremikku kuuluvad portreed Vene ja Eesti intelligentsi paremikku kuuluvad isikud. Omaette peatüki moodustavad ta loomingus kodumaa matkadel tehtud tööd, ema ja isa portreed ja akvarellist teostatud kunstniku sünnikoht. AUGUST WEIZENBERG Sündis Võrumaal, kingsepa pojana. Tee skulptuuri juurde algas tal tisleri tööst. Skulptuuri õppis ta Berliinis, Peterburis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Ta alustas oma õpinguid 1863 ja lõpetas 1873. Seejärel töötas ta 17 aastat Roomas, siis Peterburis ja alles elu lõpul 1914 asus ta kodumaale. Loomingu paremikku kuuluvad teosed ,,Hämarik" ja ,,Linda". Linda pronksist variant püstitati 1920. Aastal Tallinna Linda mäele. AMANDUS ADAMSON Weizenbergist hiljem alustas tegevust Amandus Adamson
1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas .Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht kus ta elas 18431847.Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist näidendi. Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite
teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad käsitlesid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Teda võis kohata turuväljakul, relvategija, puusepa või kingsepa töökojas, gümnaasiumeis ja palestrais, ühesõnaga, peaaegu igal pool, kus ta sai inimestega suhelda ja vestelda. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees
ja kõrgkihi esindajatest. Tööd on ovaalformaadis, taust tumedates toonides ja teisejärguline, põhirõhk portreteeritaval. Väga oskuslikult andis edasi materjale. Tal on olnud mitmeid näitusi Lääne Euroopas. 1879 maalis ta Tallinna Kaarli kiriku absiidile fresko ,,Tulge minu juurde". Suri Peterburis,1899 oma ateljees, kuid ta on maetud Eestisse. Esimene Eesti soost skulptor oli August Weizenberg (1837- 1921) Ta sündis Võrumaal kingsepa pojana. Lapsepõlves kaotas isa ja seetõttu pidi ta noorelt tööle hakkama. Õppis tisleriks ja seejärel läks skulptuuri õppima Berliini. Eeskujuks olid antiikskulptuurid. Tema parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad mütoloogiast. Meelismaterjal oli marmor. Tema töö ,,Linda", ,,Koit ja hämarik". Elulõpu veetis Eestis, kus ta ka suri. Amandus Adamsnon (1855- 1929) Sündis Paldiski lähedal meremehe peres. Õppis Peterburi kunstikadeemias ja seejärel
ka metsavendlust ning küüditamist. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis esimene, kes tegi jälle nähtavaks küüditamise eesti proosas.(2) ,,Pakane" ,,Pakane" ilmus 1967. aastal Tallinnas. Raamat on dokumentaaljutustus mis räägib 1920 ja 1940 aastatel elanud NSV Liidu kangelasest Leen Kullmanist. Jutustuse Tüdruku prototüüp Leen Kullman sündis 31. jaanuaril 1920 Tartus kingsepa paljulapselises peres. Rõhutamisväärne on tema nn. kaksikelu, ta oli rikka laevakapteni F. Behrsini kasulaps ja elas suviti kasuvanemate juures Pärnus. Alates 1930. aasta suvest käis Leeni kapten Behrsini laevaga mitmetel välisreisidel. Nägi ja kuulis seega rohkem kui paljud temavanused. Õppis ka nähtust rutem järeldusi tegema. Olulise osa tõekspidamiste kujunemisel mängis kingsepaperekonna maailmavaade ja lähedased suhted kommunist A.ju Uibo ning viimase sõpradega. 1940
Seega oli selles teatris näitlejaks olemine üsnagi riskantne. Tähtsamateks zanriteks olid tragöödia, komöödia ja ajaloolised draamad. Erakordselt meeldisid rahvale tragöödia zanris etendused, mis tegelesid kättemaksuga. Näiteks oli üheks neist Thomas Kydi ,,Hispaania tragöödia" Komöödiast tekkis sel ajaperioodil linnakomöödia alaliik, milles kajastati Rooma komöödiale sarnaselt Londoni linna elu ja tehti selle probleemide üle nalja, näiteks Thomas Dekkeri ,,Kingsepa pühad". Ajaloolistes etendustes kajastati Inglismaa näiteks ja Euroopa ajalugu. Palju kirjutati kuningate eludest. Sellesse zanrisse Shakespeare ,,Richard III" ja ,,Henry V" koos Christopher Marlowe ,,Edward II'ga" ja George Peele ,,Kuningas Edwardi kuulsa kroonikaga" Sama moodi nagu näitlejateks, olid ka näitekirjanikeks renessansi ajal vaid mehed. Mõned neist olid saanud hariduse Oxfordis või Cambridges aga enamik neist oli tavaline
rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks.
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama
Raimond Valgre (1913-1949) Elulugu Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt
Keila Kool Raimond Valgre Muusikareferaat Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades.
SAJANDI ALGUL Johann Köler (1826-1899) · portreed talupoegadest · reisidel tegi maastikumaale (erinevate maastike kujutamine) · kunsti eesmärk oli teenida ilu ,,Truu valvur", ,,Tüdruk allikal" Eesti esimene eestlasest maalikunstnik, kes sai hariduse Peterburi kunstiakadeemias. Lisaks maalimistöödele oli ta aktiivne ühiskonnategelane. August Weizenberg (1837-1921) Sündinud Venemaal kingsepa perre, esimene eesti soost skulptor, kes hariduse sai Peterburi, Berliini, Müncheni kunstiakadeemias. Töötas Roomas. Oma töödes lähtus klassitsistlikust vormikäsitlusest. Põhimaterjal marmor. ,,Linda", ,,Koit", ,,Hämarik" Amandus Adamson 1855-1929 Sündis Paldiskis meremehe peres, kunstihariduse sai Peterburi kunstiakadeemias, täiendas end Pariisis. Materjalid marmor, aga ka pirnipuit. · Meri, mütoloogia
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K. A. Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol
. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimiseks. Saksamaalt tõi K.A. Hermann kaasa filoloogidoktori kraadi ja nii sai eesti rahvas enda haritud keelemehe. Ta oli õppinud ka väga palju muid asju- kingsepa ja rätsepa õpilasena, isa käealusena sepaks, mängis puhkpille, viiulit, orelid ning klaverit. Esimesed õpetajakogemused sai Hermann Põltsamaa koolis, kus ta asendas koolmeistrit, juba poisikeseeas. Hiljem koduõpetajana Peterburis. Temal ning tema abikaasal Paulal oli neli last- Salme, Endel,Ülo Cornelius, Uno Rufus ja Heino.
Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades.
Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana- Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Jossif Stalin Referaat Tallinn 2005 1 Elukäik Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Dzugasvili perekonnas. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast;
Sõda oli muutnud noored mehed ükskõikseks, nad olid kahuriliha ja suhtusid nii ka oma vastastesse. Teosest kajab läbi ka helgemaid toone - Lõpp on sümboolne - sellega näidatakse kui tühine on sõja üksikisiku elu ja surm. Knut Hamsun 1859-1952 Elulugu Norra kirjanik, tema kodanikunimi oli Pedersen. Tema vanemad olid talupoeglikku päritolu. H ametlikku kooliharidust ei saanu - küll aga koolitas end omal käel. Kirjutamise kõrvalt tegi ta elu jooksul mitmeid juhutöid (kingsepa abi, teetööline, poes müüja jne), elas mõnda aega ka Inglismaal ja Ameerikas. Pärast II MS süüdistati teda fasismi pooldamises ja anti ka kohtu alla, tema vara konfiskeeriti. Algul pidaski seda õigeks, kuidas ta mõtles, kuid hiljem mõistis, et see on vale ja et ta on eksinud. See jõudmise arusaamani jõudmine oli tema jaoks suur tragöödia. Ka tänapäeval Norras teda tema meelsuse tõttu ei respekteerita. Loomingu iseloomustus Hamsun on romaanikirjanik
......9 2 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Elulugu Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades
sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks. Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad, huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus Tema ,,Kalevipoja" kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis oli lühikest aega Tallinas äriõpilane viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis sai koolis ka täiendavat pedagooglilist ettevalmistust pärast kreikooli lõpetamist 1820 oli õpetaja Tallina 2
2 SISSEJUHATUS Referaat on koostatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvuseepose ,,Kalevipoeg" põhjal. On tehtud lühike ülevaade autori eluloost ning eepose sündimisest. Referaadi eesmärgiks on tutvustada rahvuseepose üht kindlat lugu ja selle loojat. Peamiste allikatena on kasutatud internetti ning F. R. Kreutzwaldi ,,Kalevipoega". Friedrich Reinhold Kreutzwald Tulevane kirjanik sündis Jõepere mõisas pärisorjad kingsepa pojana. Ta õppis Rakvere linnaalgkoolis, Tallinna ärikoolis, Tallinna kreiskoolis ning Tartu Ülikooli arstiteduskonnas. Ülikoolis tutvus Friedrich Robert Faehlmanniga, kes kujundas oluliselt tema vaateid ning rahveslikku mõtteviisi arengut. Peale ülikooli lõppu asus ta tööle Võru linnaarstina, pidades seda ametit 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks.
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja?
asuda. EI tohiks klammerduda ellujäänud arhetüübi külge. · Enda ei tohi hoida liiga kaua last:kosumiseks/kasvamiseks oleme siia loodud. 7)Punased kingad-Vaene tüdruk meisterdas endale kõrvalepandud riidetükikestest punased kingad. Ühel päeval peatus tema kõrval kullatud tõld, milles istuv rikas emand võttis ta enda koju.Seal pidi ta koguaeg vagusi istuma ja kombekalt käituma.Punased kingad põletati tuhaks.Kui tüdruk leeri läks, viis vana emand ta kingsepa juurde, kestalle punased kingad tegi.Kirikud piidlesid kõik ta punaseid kingi.Kirikuuksel seisis vana soldan kes koputas tüdruku kingadele ja need hakkasid tantsima, teda püüti peatada aga kingas tantsisid edasi kuni timuka majani, kus tüdruk palus timukal jalad maha lõigata. · Punaste kingade hingetõde seisneb selles et naise elumõtet võidakse kõveraks kangutada, kuigi naine ise püüab õiget joont hoida. Muinasjuut pöörab tähelepanu meie lõksudele mida
öelda, kuid Ulrich polnud nõus, kuna Mari tõi talle rõõmu ja lisas et Tõnul on endalgi suured kasud lepinguga sees. Viieteistkümnes peatükk Tõnu jäi Ulrichile võlgu, kuna piimaäri polnud hästi läinud ja kaupa ei jõudnud maha müüa. Tõnu sattus masendusse ning hakkas viina võtma. Tõnut mõnitati ja alandati kõrtsis ning ta pidi kõigile kõrtsis õlut välja tegema et näidata et tal läheks hästi. Tõnu leiab kõrtis oma saatusekaaslase, kingsepa, kelle naine oli ta maha jätnud, kellegi teise pärast. Kuueteistkümnes peatükk Tõnu hakkab linnast koju tulema, väljas on külm ja lumine. Ta otsustas ilma peatusteta koju sõita. Tal oli kaasas piiritust ning aeg ajalt ta turgutas end sellega. Kuid Tõnul tuli uni peale ning ta jäi magama. Hobune peatus viimase kõrtsi juures, kuna oli harjunud, et peremees käib enne koju minekut kõrtsist läbi. Keegi ei teinud väljasseisvast hobusest välja, kuna kõrtsis
annaabi.ee 
