Südametunnistus hakkab kujunema sellest hetkest saadik, kui tuleme siia ilma ja tunneme enda ümber armastust, kui me hakkame suuremaks kasvama, siis saame aru, mis on vale ja mis õige. Läbi katsetuste ja läbi kasvatuse tunneme uusi tundeid, näiteks häbi, kui midagi valesti teeme või võidurõõmu, et oleme midagi õieti teinud ja hästi hakkama saanud. Tänu nende tunnete ja selle kõrval pere kasvatusele hakkame aru saama, mis on õige ja mis vale aga igas peres on see erinev, mõnes ei hinnata lapsi üldse, teises peres hinnatakse isegi natuke üle ja nõutakse liiga palju. Tänu erinevatele kasvatusele saame aru, mõistame, kuidas meid on kasvatatud, kui hästi meile elu põhitõed ja väärtused edasi antud. See, et me oleme ühel hetkel toredamad, teisel hetkel halvemad on tihti tingitud sellest, mis tunneme hetkel
geruusia rahvakoosolekule, liikmed tõmmati loosiga eelnevalt valitud kandidaatide seast Milles erinesid üksteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus, kes olid ainsana kodanikud spratiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Väga suurt tähelepanu pöörati sõjaväele ja sõjalisele kasvatusele. Aga Ateena oli demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). Mille poolest oli nende riikide valitsemine sarnane? Riigiasju said otsustada kodanikud. Siiski olid olemas ka ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid.
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid
oliive, nisu, viinamarju, suhkrupeete, tomatid, ekporditakse apelsine, mandariine, Kartul,Õlu, Sibulad, virsikuid jpm Külmutatud kartulid, Sojauba, Palmõli Põllumajanduse spetsialiseerumine Hispaania põhjapoolne Hollandi põllu- rannikuala on eelkõige majanduse tähtsaim haru spetsialiseerunud veise- on piima- karjandus. kasvatusele Kasvatatakse lisaks Castilla la Mancha ja La kartuleid, suhkrupeeti Rioja on tuntuimad viina- jpm. marjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse- piirkonnana Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses 2005. aastal moodus- Põllumajanduse tasid põllumajandus ja osatähtsus riigi SKTs kalandus 3,4% SKT-st on 2.8%(2012)
kui ta endas kannab selle rahva kõiksust, kellele ta tahab kasvatada, ja kui ta seda tervenisti eeldab, kuigi ainult idudes ja kalduvustes, oma kasvandikus ja õpilases. Vastupidiselt oma ajastu paljudele teistele ideoloogidele, eeskätt J.G. Fichtele, on Fröbel veendunud, et rahvaelu ja rahvavaimu kõige ürgseemaks ja pidevamaks allikaks tuleb pidada tervehingelist perekonda. Ent otsustavaks asjaoluks jääb seejuures ikkagi, et tee ehtsele inimkonna kasvatusele viib ainult üle rahvusliku olemuse arendamise. Fröbeli pedagoogika teiseks haaravaks põhimõtteks on arengu idee. Selle idee mitmepalgelisus on mõistev ainult idealistliku filosoofia taustal. Tema teeneks jääb, et ta seda arengu mõistet on rakendanud pedagoogilisele küsimustikule ja sellest tõmmanud tarvilikud konsekventsid. Kuna elu on kõikjal pks ja õhine, siis ta on allutatud ka kõikjal samadele seadustele. Neid seadusi tuleb
,,Tarapita" oli kirjanduspoliitiline rühmitus, mis tegeles peamiselt Eesti probleemidega. Tarapitalased juhtisid tähelepanu kehvale kultuuriolukorrale ning võitlesid kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Rahvuslikest ja riiklikest huvidest sõltumatu inimsuse ja vaimse kultuuri nimel seisti vastu äri- ja võimutõusiklusele, uusbürokraatiale, ametlikku tellimust täitvale kirjandusele ja ajakirjandusele ning militaristlikule kasvatusele. Rühmitus korraldas kirjandusõhtuid ja andis välja ajakirja,,Tarapita" (toimetajaks Friedebert Tuglas), mis sisaldas peamiselt artikleid, luulet ja kultuurikroonikat. ,,Tarapita" oli viimane kosmopoliitilise kallakuga liikumine eesti kirjanduses. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli tarapitalastel kõne alla noorte olukord,
Tollal taheti noormeestele elu näidata ja neist elukogenud mehed kasvatada. Nüüdisaegses ühiskonnas saadaks mõlema kasvatusstiili eest pikk kuriteoregister. Ateenast on tulnud pederastia. Tänapäeval vaadatakse sellele paraku aga viltu. On küll inimesi, kes neid mõistavad ja valivad iga aasta aastahomo. Kuid enamusest sõimavad neid ja tarvitavad nende peal vägivalda. Nad on vähemuses ja neid alavääristatakse. Spartalased pidasid tänu oma vägivaldsele kasvatusele hästi vastu. Nüüdisaegses ühiskonnas, aga vägivallatsejaid karistatakse. Mina arvan, et tänapäevase kirju ühiskonna on loonud just need kaks suurlinna. Ühed on süüdi pederastia levikus ja teised pimedatel tänavatel liikuvate jõhkarditega, kes saavad mõnu teiste peksmisest. Lilla ja vägivaldse kultuuri alustalad pärinevad Vanast Kreekast ning on meie ühiskonnale probleemiks, kaitstes siis homosi või karistades vägivallatsejaid.
valima. Näiteks mina, kes ma olen alati olnud füüsilises tegevuses teistest maas ja aeglasem, kelle järgi peavad tihti klassikaaslased ootama, arvan, et see ei muuda mu elu palju. Tean, et jah, ma ei lähe olümpiale ja ei võida kulda, kuid olen teadlik ka sellest, et see ei tee minust mitte üks gramm vähem inimest kui nendest, kes kaugust silmad lahti taeva poole vaadates hüppavad. Kaldun arvama, et minus on vastupanuks kehalisele kasvatusele peidus mingil muul alal tegutsev andekas eksemplar.
Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes
vaesem, seda halvem haridus (st, et koolis ollakse lühemat aega). Eraldi kasvatusmajad on meessoole ja naissoole. Õpilased ei või suhelda teenritega, vaid peavad oma lõbustusi harrastama ikka suuremates või väiksemates gruppides mõne kasvataja juuresolekul. Tüdrukutele õpetavate teadmiste hulk on väiksem, kui poistele antav. Liliputtide maal talupoegade ja päevatööliste lapsi kooli ei saadeta, kuna nad tegelevad üksnes põlluharimisega, siis riik ei osuta nende kasvatusele erilist tähelepanu. Teiseks suureks põhjuseks toon välja, et nende riigi mõned seadused ja tavad on minu jaoks väga iseäraliku. Näiteks matavad nad oma surnuid pea ees hauda lastes. Liliputtide maal peetakse pettust suuremaks roimaks kui vargust ja seepärast karistatakse petturit peaaegu alati surmaga. Võrreldes liliputlaste seadusi praegusaja Eesti eluga, on nende seadused vägagi ranged. Eestis ja mujal välismaal noored petavad koguaeg üksteist, aga neid ei tapeta kohe
Sealt lahkudes sai koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, õpetas nooremates klassides saksa keelt 1865 sooritas Peterburi ülikoolis ülemõpetaja eksamid, diplom saksa keele ja kirjanduse alal Asus koostama emakeelseid kooliraamatuid ja lugemikke Elu lõpuaastad veetis Kurgjal, millest praeguseks on tehtud talumuuseum Postimees ja Sakala 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" vajadusest vähendada usuõpetust ja pöörata rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes 1878 1882 hakkas ilmuma "Sakala", toimetajaks C.R. Jakobson Reformimeelne ajaleht Eesti loetuim ajaleht, tõrjus J. V. Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale Eesmärk: rahva valgustamine, julgustamine ja valitsevale olukorrale tähelepanu tõmbamine "Kolm Isamaa kõnet"
Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem. Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged, hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale. Lapse vale või vanemale mitte sobiva käitumise korral, kasutatakse tihti ka füüsilist karistust. Järeltulijad võivad selle tagajärjel aga muutuda rahtututeks, kartlikeks, ärrituvaks ja õnnetuks. Mida noorem laps, seda rohkem karistus teda mõjutab. Täiesti teine äärmus minevikus esiplaanil olnud autoritaarsele kasvatusele on tänapäeval levinud vabakasvatus. Selle korral on vanemad väga sallivad, järeleandlikud ning nõuvad oma lastelt vähe. Lisaks pole nad oma nõudmistes järjekindlad. Võsukestele aga jätab see tunde, et saavad kõike mida tahavad ning võivad lausa võimutsevaks muutuda. Iseäranis kasutatakse vabakasvatust indigo- ja kristall-laste puhul. Selliseid lapsi piirata ega karistada ei tohiks. Ise leian, et laste selliselt määratlemine on vaid õigustuse otsimine lapse halvale käitumisele.
A Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp ...
vaatasid. Joosep on süüdi selles, et ta näitas „kiskjatest“ klassikaaslastele, et ta pole suuteline ennast ise kaitsma. Põrgulised said kohe aru, et Joosep nagu nii neile midagi vastu ei tee ning vanematele ja õpetajatele ta ka sellest muidugi midagi ei räägi. Vanemaid süüdistan ma selles, et nad niisugusi lapsi üles kasvatasid. Kiusajaid tegelikult ei saagi väga konfliktis süüdistada, kuna selline käitumine on kujunenud tänu nende perekonna kasvatusele. Kuigi on võimalik, et nad on ise sellisteks muutunud tahes näidata oma võimu. Kui Joosep poleks näidanud enda nõrkust, oleks võimalik isegi seda konflikti ära hoida. Arvan, et õpilased olid umbes 17-18 aastased. Seda järeldan ma sellest, et nad nägid päris vanad välja, jõid ja pidutsesid. Joosep oli ka öelnud, et ta peab veel ainult natuke neid värdjaid kannatama, kuna varsti lõppeb kool ja ta ei näe neid enam kunagi
) Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame.
Mõlemal juhul soovime me täita mingeid eesmärke ning selleks on meil vajalikud õpetussõnad või siis kasvatamine. Seega võib öelda ka, et need kaks mõistet on omavahel seotud. Kasvatus ja õppimine on inimese jaoks väga tähtsad ning ilma nendeta ei oleks meie elul õiget väärtust ega mõtet. Võib öelda, et kasvatust on võimalik määratleda läbi mitme erineva teadusvaldkonna – läbi antropoloogia, kasvatuspsühholoogia ning kasvatussotsioloogia. Kõik need valdkonnad annavad kasvatusele erineva lähenemisviisi ning tähenduse. Kasvatuse põhimõisted on omavahel seotud ning täiendavad üksteist. KASUTATUD KIRJANDUS Hirsjärvi, S., & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: AS Medicina.
PUUKOOLIDE ANALÜÜS Kati Markus ja Monika Lõuna Vääna puukool. Vääna Puukool rajati 1999.aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Alguses proovisid nad tegeleda natuke lilleäriga, aga praegu on Vääna puukoolist välja kujunenud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja. Logo: Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus. Siis hakati keskenduma ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on
Piiride seadmist soorollidele nimetatakse mõnikord seksistlikuks käitumiseks ning seda tolereeritakse järjest vähem. Päris palju aga oleneb lapsevanematest ja nende kasvatusviisidest. Lapsevanemad on esimesed, kes kujundavad oma laste arusaamisi ja veendumusi maailma asjadest. Kui lapsevanem jätab mulje, et on asju, mida ühest soost isik võib teha ja mida mitte, võib see mõjutada lapse hilisemat elu. Täpsemalt tööelu ja ka suhteid teiste inimestega. Lisaks kodusele kasvatusele avaldab suurt mõju ühiskond. Teatud kultuurides on siiani naine mehest madalam ja mitte midagi muud kui sünnitusmasin ja majapidaja. Naine peab alluma oma abikaasale igas olukorras ja mees võib naist tahtmise korral füüsiliselt karistada. Nii uskumatu kui see ka pole, elavad ligikaudu 600 miljonit naist riikides, kus koduvägivalda ei peeta kuriteoks. Positiivsed muutused on ühiskonnas toimunud ning seda ka üsnagi lühikese aja jooksul, kuid
2. märts 1936. Allikas C. Endiste riigivanemate märgukiri riigivanem K. Pätsile 30. oktoobrist 1936. /---/ Kui Teie valitsus alustas praeguse valitsemisviisi rakendamist, sündis see ajutise vajaduse tähe all, mille möödudes pidi pöörduma tagasi normaalsete olude juurde. /---/ Meie ei ole mitte ainult juba kolm aastat olnud ilma sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduseta, mis on õiguslikule riigile eriti tähtsad ja rahva poliitilisele kasvatusele vajalikud, et rahva tahet siduda riigi saatusega, vaid puudub ka tunne sellest, et asi paraneks lähemas tulevikus. /---/ Samal ajal näeme murega, et meie rahva aktiivsus ja riigikaitsetahe lõdveneb. /---/ Valitsusvõimule toeks loodud Isamaaliit on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks, millel puudub elav suhe rahvaga. Kuna tal puuduvad aated ja sihid, ei või ta lootagi olla suuteline enda ümber koguma
Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele, kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellele oli Sparta riigil uskumatult heal tasemel sõjavägi ning teised riigid ei julgenud neid rünnata.Seetõttu ei vajanud Sparta riik ka kõrgeid müüre, mis neid kaitseks. Ateenas seevastu said noormehed sõjalise väljaõppe
poisidki, et oma keha karastada ja vastupidavaks teha. Nad õppisid isegi oda viskama. Lisaks sellele oli ka tüdrukute õpetuses tähtsal kohal laulmine ja tantsimine. Samuti tütarlapsed võimlesid ja jooksid. Tüdrukutelt oodati, et nad oskaksid ennast ise kaitsta. Kirjutamist, arvutamist ja lugemist õppisid tüdrukud sama väheselt kui poisid. Tütarlapste kasvatuse eesmärk oli suuta tulevases elus sünnitada Spartale palju tugevaid ja terveid lapsi. Tänu sellele kasvatusele oli Spartas palju tugevaid sõdalasi ja Sparta võitis paljud sõjad ning muutus Vana-Kreeka tugevaimaks riigiks. Sparta tütarlaps Sparta poisid treeningutel
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemlaul uutest
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemlaul uutest
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4
Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame.
Puukoolide analüüs. Vääna puukool. 1. Millal alustas puukool tegevust ja millised olid ja on praegu selle peamised tegevusvaldkonnad? Vääna Puukool rajati 1999 aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Päris alguses nad proovisid tegeleda kanatuke lilleäriga aga nüüdseks on nendest välja kasvanud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja. 2. Milline on puukooli logo? 3. Lühiülevaade puukooli arengust. Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus, kuid varsti sellest loobuti. Seejärel keskenduti ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu
interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suunitlust omalt poolt toonitab illustratsioonivalik. Tõsi, seksuaalsuhetel on Kati Murutari loomingus oluline koht, kuid peaks siiski täpsustama, mida kirjanik väärtustab ja mida mitte. Pealiskaudsel lugemisel võiks
Pariisi Ooperi balle maskeeritult. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. 5 Marie ja Louis XVI esimene laps sündis 19. detsembril 1778. Tütre nimeks sai Marie- Thérèse-Charlotte. Järgnevalt sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786). Antoinette pühendus oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust. 14. juulil 1789 marssis suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i vangla juurde ning hõivas selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut lintsiti. Kuningaõukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on revolutsioon. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja
vastavalt juudi seadusele(läbib gijuri). Hiljuti hakkati pidama juutideks isikuid,kelle isa on juut ja ema mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Sõna juut on pärit heebrea keelsest sõnast yehudi,mis tähendab juudamaalane e. Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige. Juutide elu Poisil 8.päeva sündi tehakse britmila Judaismis on õppimisele,haridusele e. ümberlõikamine. ja kasvatusele väga suu tähtsus. Religoosses mõttes saab juudi poiss Õppimist,Toora pühade käskude täisealiseks 13- ja tüdruk 12- teadmist ja nendest arusaamist aastaselt. peetakse iga juudi pühaks kohustuseks. Kui poiss on saanud täisealiseks,siis tal on kohustus ja õigus täita kõiki Lastele õpetatakse noorest east käske
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis
taaselustusid keskaegsete rtliromaanide imed, maagia, seiklused ja fantastika. Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. Pgenetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani. anrid: romaan, luule, novellid, eeposed, muinasjutud, romantiline draama. 3. Pukini elu seiklusrikas. Raamatu kangelastel sarnaseid jooni nagu tal endal. Kasvatusele prati thelepanu. Pole vanematele phendanud htegi rida. 15 aastaselt esimesed luuletused ajakirjanduses. Seltskonnaelu. Otsis naist. Sellel ajal poli luule patriootlik. 1820-1824 nim. lunaperioodiks- pseb vidule P-i romantilise luule krgperiood. Temperamentne mees. 4.Sureb duelil 1841. Hea haridus. Phi luuleteemad: kirglik vabaduseihaldus, pd, protest rhumise vastu. Sgav patriorism. Lermontovi teadlikuks valikuks saab isoleeritus teda mbritsevast keskkonnast, uhke ksindus
aluseks. Riigivõim peab võtma selge vastutuse oma osa täitmise eest majanduse arendamise. Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab haridus- ja kultuuritegevust. Hariduse kõrgeim eesmärk on kujundada inimestest terviklikud, loomisvõimelised, arenenud ja eneseteadlikud isiksused, kes suudavad rikastada nii enda kui ühiskonna elu. Leitakse, et senisest enam tuleb asetada rõhku isamaalisele kasvatusele ning Eesti pürgimuste, eesti kultuuri, traditsioonide ja lähiajaloo õpetamisele. EKRE toetab erakoolide loomist, mis saavad riigikoolidega võrdselt pearaha, kuid mille programmid nad koostavad ise ning kus sooritatakse ettenähtud riigieksamid. Hariduse sisuliste ja korralduslike eesmärkide saavutamiseks tagab riik piisava rahastamise, millele lisandub erasektori panus.Seisavad maakoolide säilimise eest. Kutseharidussüsteemi tuleb tugevdada ja kohandada tööturu reaalsete vajadustega.
Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes.
atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOODI NIMETUS TOIMUNUD MUUDATUSED TUNNUSED 1. Tööstus ehk indutriaalühiskond 1. tööstuslik tootmine 1. ratsionaalsus 2.konveierliinid 3. ühiskonna 2. bürokraatia tugevnemine
kirjanik Spinell, ütleb enda kohta lausa "kasutu olend". Thomas Mann kujutab kunstnikku kannatajana, inimesena, kes on oma ande ahelais. Need kannatused aga teenivad kõrgemat eesmärki. Ameerika kirjanik ja filosoof Ralph W. Emerson on öelnud, et kunstis peab end kunsti nimel ohverdama nagu mesilane, kes annab torkega ära oma elu. Muidugi pole puhtalt anne üksi ainus, mis kannatusi põhjustab. Sageli on kunstnikud vaevatud tänu oma minevikule, lapsepõlvele, perekonnale ja kasvatusele. Sarnaselt Manni enda vastuolulisusele oma isiksuses tõsisest kaupmehest isa ja temperamentsest brasiillannast ema omaduste pärast on ka "Tonio Krögeris" väga selge erinevus peategelase ema ja isa suhtumise vahel, mis poega selgelt segadusse ajab ja mõjutab. See teos näitab Manni veendumusi hästi just seetõttu, et ongi väga autobiograafiline. Ka tema enda elus oli palju rasket ja vastuolulist ning ka Heli Mattisen kirjutab Thomas Manni novellikogu
" Troonil olles elas naine luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. Tema luksuslik eluviis viis rahapuudusele ja riigivõlgadele. Kuna ta oli nii noor, siis loomulikult meeldis talle lõbutseda. Talle meeldisid keelatud tegevused. Ta oli iseseisev. Teda ei huvitanud poliitika (võib-olla tal polnud piisavalt teadmisi) ja riigiasjad. Pärast laste sündi pühendus ta oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust. 4. Iseloomusta tema meest Louis XVI! Kuningana oli ta nõrk, kuid ei olnud rumal. Tal olid head mõtted ning ta oskas teha õigeid hinnanguid. Louis XVI-le meeldis lukksepa töö, mis võib küll tunduda naljakana, kuid tol ajal oli see täiesti normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses. Oma rahandust planeeris ta hästi ning tegeles ise raamatupidamisega
noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa arvatud kehaliseks kasvatuseks." Siit tuleb teha kaks olulist järeldust: 1) kehaliseks kasvatuseks peab olema kvaliteetne programm ja vajalik aeg (tundide arv) selle realiseerimiseks, 2) kehalisele kasvatusele peavad lisanduma tunnivälise kehalise tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on
pahatahtlikkus jõu ja karmusega välja juurida. Kuulekust autoriteedile peeti kõige tähtsamaks. ,,Üks põhiülesannetest, mille eest tuleb kasvatamisel hoolitseda juba alguses, teisel ja kolmandal eluaastal, on täpne allumine vanematele ja eestkostjatele ning lapselik rahulolu kõigega, mida nad teevad. Need omadused pole vajalikud mitte ainult edukaks kasvatuseks, vaid neil on väga tugev mõju kasvatusele üldse. Kasvatuses on need paratamatud sellepärast, et need tingivad korraliku ja alandliku meelelaadi. Kui laps on harjunud kuuletuma oma vanematele, allub ta meelsasti mõistuse reeglitele ja seadustele ka siis, kui ta saab vabaks ja iseenda peremeheks, sest ta on kord juba harjunud mitte tegema oma tahtmist. Kuulekus on nii tähtis, et tegelikult pole kasvatus mitte midagi muud kui kuuletuse õppimine. Kuulekuse sisendamine lastele ei ole väga lihtne
Sellega viidi koduse kasvatuse osakaal miinimumini. Vaatamata sellele pöörati suur tähelepanu lasteasutuse ja lastevanemate koostööle. Koostöö aluseks olid perekonna ja lasteasutuse ühised ülesanded laste kommunistlikul kasvatamisel. Rõhutati, et juhtiv koht selles kuulub lasteaiale. Laste kasvatamisel ja õpetamisel oli nõue, et võrdselt pööratakse tähelepanu kasvatuse kõigile koostisosadele: kehalisele, vaimsele, kõlbelisele, töö- ja esteetilisele kasvatusele. Kõik need komponendid pidid olema omavahel tihedalt seotud, moodustades kasvatuse ühtse protsessi. Suurt tähelepanu pöörati laste mängule. Leiti, et lapsed arenevad täisväärtuslikult ainult siis, kui nende elu on täidetud huvitavate tegevustega ja selleks on mäng . Lasteasutuste ja kasvatajate töö üle hakati teostama süsteemset ja põhjalikku kontrolli. Lasteaedade metoodilisele tööle sõjajärgses Eestis pani aluse Marta Haas, kes määrati 1945
looduskaitset. Käis oli viljakas publitsist, kirjutas hariduspoliitilisi ja metoodikaartikleid, taotles ühtluskooli demokraatlikku korraldust.[] Käisi arvates pedagoogikas peab olema kindlam kui mujal, ja laia ulatusega põhimõte, juht- nöör, mis kõik üksikud sihid, meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada
Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia, kes sündis sündis aastal 1882 ja Antoinette, kes sündis 5 aastat hiljem 1887 ning vennad Alphonse ( sünd 1885), Lucien ( sünd 1889) ja Augustin (sündis 1891, kuid suri mõned kuud hiljem). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse ning vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
sulgesid kooli. Taas avati kool 1428. aastal ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. rooma numbrite süsteemi), geomeetriat ja Oleviste kiriku juures. 1437. aastal asutati Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise astronoomiat. Kloostrikoolides õppisid Niguliste koguduse juurde kirikukool. Koole sisu. Kooli ajalugu algab Eesti territooriumil tulevased mungad ja linnalapsed eraldi. läks vaja kooripoiste väljaõpetamiseks,
Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.Hermese vahekorrast Aphroditega sündis Hermophroditos ja vahekorrast ühe nümfiga sündis Paan.Just Hermes viis väikese Dionysose nümfide juurde kasvatusele. Minos Minos oli Kreeta kuningas ning Zeusi ja Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed
2.)Balti aadli reageerimine reduktsioonile:Balti aadel reageeris suhteliselt halvasti,sest temas tekitas Rootso riigipäeva taoline samm tugevat vastuolu,kes peale oma majanduslike huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist.J.R.Patkul kutsus ülesse ignoreerima kuninga vastu.Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj.alguseni.Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist.Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole
Kokkuvõte klassitsismist Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Selle järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus. Ratsionalism vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia. Esialgu kujutas klassitsism endast vaid antiikkunsti jäljendamist: antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia sobis hästi kokku korrastatud riigi ning võimu ülevuse ideega. Ent ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma kunstilt järjest rangemat vormidistsipliini. Kui 1635. aastal asutatiprantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Akadeemia kaudu kunsti suhtes kehtestatud riik...
2.)Balti aadli reageerimine reduktsioonile:Balti aadel reageeris suhteliselt halvasti,sest temas tekitas Rootso riigipäeva taoline samm tugevat vastuolu,kes peale oma majanduslike huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist.J.R.Patkul kutsus ülesse ignoreerima kuninga vastu.Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj.alguseni.Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist.Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole
Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt samasugused oleksid.
1739. ilmus eesti keeles piibli ohvrikohti, ehteid ja maad harima. täielik tõlge. uhkusasju, torupille ja Negatiivseks see, et oli pigem viiuleid, sündivuse haritud inimeste pärusmaaks. vähenemine vagaduse tõttu. ,,Hõbeda vihma sadu" Toimus 18. sajandi lõpus Eestis ja Liivimaal. Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina. Peale seda hakkasid tekkima kivist häärberid ning mõisnikud hakkasid märgatavalt paremini elama. Mõjutas oluliselt ka karjakasvatust. Nisust jäi viinategemisel palju jääkaineid järele, sellega hakati härgasid toitma. Seetõttu hakkasid Eestist kaduma metsad, kuna viina põletamiseks oli palju puitu vaja. Rootsi aeg Vene aeg (18.saj)
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
